Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-8138/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 21.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2615

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-8138

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. november 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-8138

Tsiviilasi

Gustav Kindt GmbH pankrotiavaldus OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

võlausaldaja Gustav Kindt GmbH (reg.nr Kiel, HRB 2453 NO; aadress Christoph-Probst-Weg 1, 20251 Hamburg, Saksamaa; epost [email protected]), esindaja advokaat Stig Hendrikson, e-post [email protected]; võlgnik OÜ Netleks (likvideerimisel) (rk 12843353; asukoht XXX), esindaja likvideerija Jürgen Kirsis, e-post XXX; ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected])

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Netleks

20. september 2018

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ Netleks (likvideerimisel), registrikood 12843353; asukoht XXX; likvideerija Jürgen Kirsis, pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.Määrata ajutise halduri Einar Vallandi tasu suuruseks OÜ Netleks (likvideerimisel) ajutises menetluses 550 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 181,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 115,30 eurot, millele lisandub käibemaks 23,06 eurot; kokku 869,86 eurot.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

€ Kokku: 2 638 024 € Oluline osa võlgniku klientidest asus väljaspool Eesti Vabariiki. Võlgniku tegevus lõppes arvatavasti 2015. aasta aprillis. Lühikese ajavahemiku jooksul tehti mitu võlgniku likvideerimisele suunatud toimingut: 1) 20.04.2015 asutas võlgnik tütarettevõtja OÜ Linnasetehase ning andis sellele 6000 euro suuruse osakapitali mitterahalise sissemaksena üle kolm võlgniku kinnisasja, hinnates 1 848 574 euro eest soetatud kinnisasjade väärtuseks kokku 6000 eurot; 2) 30.04.2015 asutas Jürgen Kirsis ilma osakapitali sissemakset tegemata OÜ Netleks, osakapitaliga 2500 eurot; 3) 08.05.2015 võõrandasid AS-i Mangelbert Agro aktsionärid oma aktsiad OÜ-le Netleks. Kohe pärast seda sõlmisid OÜ Netleks kui ühendav ühing ja AS Mangelbert Agro kui ühendatav ühing ühinemislepingu. Seisuga 31.05.2015 koostatud Mangelbert Agro OÜ lõppbilansi kohaselt oli ühingu omakapital negatiivne (-110 821 eurot). Eeldades, et OÜ Netleks ainuosaniku ja juhataja Jürgen Kirsise poolt ajutisele haldurile seni esitatud väited on tõesed, on OÜ Netleks eksistentsi ainus mõte kohe pärast asutamist ühendada enesega juba maksejõuetuks muutunud AS Mangelbert Agro ja kohe pärast ühinemist kuulutada välja ühendava ühingu likvideerimine, tundmata seejuures mainimisväärset huvi ühingu varalise olukorra vastu ja hoidudes sisuliste likvideerimistoimingute tegemisest. Kuna ühendava ühingu juhataja ei tea tema enese väitel ühendatavast ühingust peaaegu midagi, ei ole tal olnud võimalik täita seadusega likvideerijale pandud kohustusi. Jürgen Kirsise tegevuses juhtorgani kohustuste rikkumise näol tahtlikult või raske hooletuse tõttu võib esineda kuriteo tunnuseid. Näiteks – vähegi hoolas juhtorgani liige oleks tõenäoliselt mõistnud, et seisuga 18.09.2015 puudus võlgnikul võime täita kõiki oma kohustusi nõuetekohaselt. Kui juhatuse liige sellele vaatamata leppis ühega võlgniku võlausaldajatest kokku, et OÜ Linnasetehase osa (mida on seisuga 31.05.2015 koostatud bilansi real „tütarettevõte“ kajastatud väärtusega 1 835 741 eurot) võõrandatakse 535 906,31 euro eest tingimusega, et osa eest võlgnikule raha ei laeku, vaid müügihinna tasumise kohustus tasaarvestatakse ostja nõudega võlgniku vastu, pani ta toime teo, millel on KarS § 3841 sätestatud teo tunnused: (1) Juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo Keskmine kuukäive

eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Aastate 2007 – 2013 kohta koostatud majandusaastate aruannete ja seisuga 31.05.2015 koostatud ühinemisbilansi olemasolu viitavad sellele, et ühendatud ühingul oli vähemalt ühinemisotsuse vastuvõtmiseni raamatupidamisarvestus. Tegevuse tormakas lõpetamine ning ettevõtte likvideerimise viis viitavad võimalusele, et võlgniku majandustegevuse korraldamisega seotud isikud tajuvad oma panust märkimisväärse kahjumi tekkimisse ning sellega seotud võimalike nõuete vältimiseks varjavad võlgniku tegevust kajastavat teavet tahtlikult. Andmed selle kohta, kus asuvad võlgniku raamatupidamisdokumendid, puuduvad. Ühendaval ühingul ei ole raamatupidamisarvestust. Likvideerimisbilanssi ei ole koostatud. Vara Võlgniku teadaolevad varalised õigused koosnevad järgnevast: arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank jääk 1,35 €; arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank jääk 0,12 €. Lisaks eeltoodule eksisteerib ÄS § 1401 lg 2 sätestatud õigus nõuda Jürgen Kirsiselt tema poolt võlgniku osakapitali tasumata 2500 euro suuruse sissemakse tasumist ÄS § 1401 järgi. Jürgen Kirsise varalisest seisust tingitult ei saa tema vastu suunatud nõudeõiguse harilikku väärtust pidada võrdseks selle nominaalväärtusega. Jürgen Kirsise suhtes on juba aastaid toimunud ebaedukad täitemenetlused, mille raames sissenõudjate nõudeid ei ole rahuldatud. Kuna võimalus tutvuda võlgniku tegevust kajastavate dokumentidega on puudunud, ei saa kinnitada, et võlgnikul oleks märkimisväärses summas varalisi nõudeid, ega seda, et selliste nõuete esitamise võimalused puuduksid. Võlgnikuga seotud isikute käitumise põhjal võib arvata, et nõude esitamise võimalused on arvatavasti olemas ja potentsiaalsetel kostjatel või nende lähikondsetel on tarvis teha kõik enesest olenev nende nõuete esitamise takistamiseks. Võlgniku koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt on tema vara koosseis ja väärtus eurodesse ümber arvestatult olnud järgmine: Raha

Menetluse raugemine Võlgnikul puudub maksevõime. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik anda põhjendatud arvamust maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja tekkimise aja kohta. Võlgniku maksejõuetuse kujunemisel on osa juhtorganite liikmete tegevusel, mis on kvalifitseeritav kohustuste rikkumisena tahtlikult või raske hooletuse tõttu ehk raske juhtimisveana. Kuigi võlgniku ja tema lähikondsete vahel on lähiminevikus toimunud arveldusi suurtes summades, ei saa ilma võlgniku varalisest olukorrast ja selle dünaamikast tervikülevaadet pakkuva teabega tutvumata väita, et võlgniku vara saab oluliselt suurendada muude isikute vastu varaliste nõuete esitamise teel. Likvideerija Jürgen Kirsis selgitas 20.09.2018 kohtuistungil, et tema kätte ei ole juhatuse liikmed raamatupidamisdokumente ega vara üle andnud, tema valduses on vaid elektroonilised nõudeavaldused. Võlgniku varana saab esialgu käsitada üksnes teoreetilist võimalust esitada 2500 euro suurune osakapitali sissemaksmise nõue Jürgen Kirsise vastu, kuid ka selle arvel ei oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlust. Pankroti väljakuulutamine pelgalt selle nõude esitamiseks ei teeni võlausaldajate huve. Mistahes hagi esitamine eeldab, et on olemas raha nii pankrotimenetluse enese läbiviimise kulude katmiseks kui ka kohtumenetlusega kaasneva kulu katmiseks. Jürgen Kirsiselt reaalse raha saamise väljavaateid piirab tema kaheldav maksevõime. Võlgniku vara arvel tema võlausaldajate nõuete täies ulatuses rahuldamine on igal juhul ebatõenäoline. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1500 eurot ja maksmise tähtajaks 24.10.2018 ning teatanud 20.09.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Netleks (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Taani Kuningriigi äriühing Emmelev AS taotles Federation of Oils, Seeds and Fats Associations Limited (FOSFA) vahekohtu 14.10.2015 otsuse nr 4431 tunnustamist ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamist, tsiviilasi nr 2-16-606. Esialgse sundtäitmise tagamiseks on Harju Maakohus 18.02.2016 määrusega keelanud äriregistril OÜ Netleks (likvideerimisel, registrikoodiga 12843353) registrist

kustutamise ning arestinud võlgniku vara summas 134 558,71 eurot. Emmelev AS avaldus on rahuldatud Harju Maakohtu 06.04.2016 määrusega. OÜ Netleks (likvideerimisel) likvideerimise läbiviimiseks vastavalt PankrS § 29 lõikele 8 tuleb tsiviilasjas nr 2-16-606 18.02.2016 määruse alusel avalduse tagamise abinõuna rakendatud OÜ Netleks (likvideerimisel) äriregistril kustutamise keelamine tühistada. OÜ Netleks (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija Jürgen Kirsise. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 550 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 181,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 115,30 eurot, millele lisandub käibemaks 23,06 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 11 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 550 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 181,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 115,30 eurot, millele lisandub käibemaks 23,06 eurot; kokku 869,86 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata ajutisele haldurile Einar Vallandile ja hüvitatavad kulutused büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused on võimalik kanda võlausaldaja poolt 08.06.2018 kohtu deposiidina tasutud vahenditest. Järelejäänud summa 130,14 eurot kuulub võlausaldajale tagastamisele. Kohus selgitab, et summa tagastamiseks tuleb võlausaldajal esitada kohtule taotlus, märkides isiku nime ja konto numbri (BIC), millele deposiidi jäägi tagastamist taotletakse. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades OÜ-l Netleks (likvideerimisel) rahaliste vahendite puudumist, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlausaldajal on PankrS § 30 lg 3 järgi õigus nõuda pankrotimenetluse kulude hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.