Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 25 korteriühistu hagi R. T. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
07.11.2018
Hagihind
1387,35 EUR
Menetlusosalised
Hageja:
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 25 korteriühistu (RK 80175860, asukoht: Kaare 25 Jõhvi)
Hageja esindaja:
lepinguline esindaja Paul Paas
Kostja:
R. T. (IK xxx, tegelik viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid sai kätte aadressil: xxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõhvi vald Jõhvi linn Kaare tn 25 korteriühistu hagi R. T.i vastu võlgnevuse nõudes .
2.Välja mõista kostjalt R. T.ilt (IK xxx) hageja Jõhvi vald Jõhvi linn Kaare tn 25 korteriühistu (RK xxx, asukoht: Kaare 25 Jõhvi) kasuks põhivõlgnevus summas 1387,35 eurot (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse eurot 35 senti).
3.Välja mõista kostjalt R. T.ilt (IK xxx) hageja Jõhvi vald Jõhvi linn Kaare tn 25 korteriühistu (RK xxx, asukoht: Kaare 25 Jõhvi) kasuks alates 28.09.2018 viivis 0,02% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni.
4.Välja mõista kostjalt R. T.ilt hageja Jõhvi vald Jõhvi linn Kaare tn 25 korteriühistu (RK 80175860, asukoht: Kaare 25 Jõhvi) kasuks menetluskulud summas 335 (kolmsada kolmkümmend viis ) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 25 korteriühistu esitas 27.09.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse R. T.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kuulus korteriomand asukohaga: xxx perioodil 24.07.2013 – 18.05.2018 kostjale. Korteri võõrandas kohtutäitur pangavõla katteks. Hagetav korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse periood on maist 2015 kuni maini 2017 kaasa arvatud. Kostjale kuulunud Kaare 25 Jõhvi linn korter number 11 suuruseks on 37,5 m2. Hagetaval perioodil teostas Kaare 25 elumaja haldamist ja majandamist hageja. Kaare 25 korteriühistu üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 0,50 eurot korteri ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt kuu 25. kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras. Hageja esitas kostjale igakuiselt põhjalikud arved, kuid kostja jättis oma kohustused täitmata. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest kostja on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Korteriühistus Kaare 25 on vastavalt põhikirjale ja korteriomandiseadusele (edaspidi KOS) ja alates 01.01.2018 Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele (edaspidi KrtS) kehtestatud majandamiskulude jaotamisel pindalapõhine regulatsioon. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia, maagaasi ja prügi väljaveo eest. Hageja palus kostjalt välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 25 korteriühistu (a/a EE802200221033124596 AS Swedbank) kasuks võlgnevus 1387,35 eurot ja alates 28.09.2018 0,02% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni.
2.Kostja R.T. allkirjastatud vastust kohtule ei esitanud. Kohtule esitati R.T.i nimelt kaks allkirjastamata e-kirja, kus kirja saatnud isik vaidles hagile vastu. 05.10.2018 kirjas märgiti, et korter asukohaga xxx müüdi maha koos ühistu võlgadega. 23.10.2018 e-kirjas märgiti, et R.T. kohtusse kohale ei ilmu, sest tema arust on absurdne et SEB pank nõuab temalt 14 000 (neliteist tuhat) eurot korteri eest aga kohtutäitur müüb selle maha 1 800 (tuhat kaheksasada) euroga. Korteri hinnale peab lisama vähemalt korteri eest võlgu olevad kommunaalmaksud. Ühistu esimehega sai ka räägitud kohe pärast seda kui R.T. korteri ostis, et selles korteris on
gaas kinni pandud ja las ühistu esimees jagab gaasi arve püstakus olevate teiste elanike vahel ära, sest R.T. ei ole nõus gaasi kasutama, sest korteril puudub gaasiarvesti. R.T. ei hakka maksma teiste inimeste poolt kasutatud gaasi, ta ei ole seal korteris viibinud ühtegi ööpäeva, see korter hallitas nagu vana juust, see ei olnud elamiskõlblik, tõendada saab seda Eesti Energia.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvunud hagimaterjalidega, leiab et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Hagi ese: korteriomandiga seotud kaasomandi majandamise kulude võlgnevus summas kokku 1387,35 eurot.
5.Kuigi kostja nimel esitatud e-kirjad olid allkirjastamata, loeb kohus, et kostja on menetlusdokumendid kätte saanud ja hagiavaldusele vastanud (TsMS § 405 lg.1 p.6).
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja oli hagis märgitud korterelamus asuva korteromandi omanikuks; 2) kostja oli korteriühistu liige;
(Jõhvi Kaare 25-11)
7.Kostja vastuväited: -kostjale kuulunud korter võõrandati kohtutäituri poolt koos sellel olnud võlgadega; -korteris ei olnud võimalik gaasi tarbida, sest tarbimisühendus oli suletud; -kostja ei ole korteris ühtegi päeva elanud; -korter oli elamiskõlbmatu.
8.Vastuväide 1- kostjale kuulunud korter võõrandati kohtutäituri poolt koos sellel olnud võlgadega. Hageja eitas, et kostjale kuulunud korter võõrandati kohtutäituri poolt koos sellel olnud võlgadega ning esitas oma vastuväite tõendamiseks täiteasjas 042/2015/2197 16.05.2018.a koostatud kordusenampakkumise akti, millest nähtub, et kostja vastuväide on alusetu.
9.Vastuväide 2- korteris ei olnud võimalik gaasi tarbida, sest tarbimisühendus oli suletud. Kostja oma vastuväite tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Hageja esindaja selgituste kohaselt puudub hagejal info selle kohta, et kostjale kuulunud korteris oleks gaasi tarbimisühendus suletud olnud. Kostja ei ole hageja poole pöördunud gaasi tarbimise lõpetamiseks või sisendi sulgemiseks. Kui omanik ei soovi enam gaasi kasutada, peab ta pöörduma KÜ esimehe poole avaldusega gaas kinni keerata ja siis tuleb see plommida. Korteriühistus toimub gaasi jagamine vastavalt korteriühistu üldkoosolekul 19.11.2009.a. gaasi jagamise metoodikale. Hagi asjaolude kohaselt on korterelamus tsentraalne gaasiga varustamise süsteem, seega on kostjal tõendamiskoormus, et ta on vastavalt 19.11.2009.a. korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud gaasi jagamise metoodikale (p-d 5 ja 6) pöördunud korteriühistu juhatuse poole kirjaliku avaldusega oma korteris gaasi tarbimise sulgemiseks.
10.Vastuväide 3- kostja ei ole korteris ühtegi päeva elanud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 30 lg.1 p1 kohaselt on korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga, so korteriomanik ei pea oma korteris elama. Samas sätestab sama seaduse § 31 ka korteriomaniku kohustused:
Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Maakohus selgitab kostjale, et asjaolu, et ta ei kasutanud talle kuuluvat korteriomandit seal elamiseks, ei vabasta teda Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 31 ja korteriühistu põhikirjas sätestatud kohustuste täitmisest, sh majandamiskulude kandmisest.
11.Vastuväide 4- korter oli elamiskõlbmatu. Vaidlust ei ole selle üle , et kostja oli hagetaval perioodil korteri omanikuks, seega oli tal kohustus hoida korteriomandit korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
12.Eeltoodust tulenevalt maakohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja . Hageja menetluskulud on: - Riigilõiv summas 155 eurot - Õigusabikulud kokku 180 eurot Maakohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud. Menetluskulud vastavad asja läbivaatamise kestvusele ja raskusele.
/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.