Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-18-114581
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.11.2018 a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 25 korteriühistu hagi R. T. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
07.11.2018
Hagihind
1387,35 EUR
Menetlusosalised
Hageja:
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 25 korteriühistu (RK 80175860, asukoht: Kaare 25 Jõhvi)
Hageja esindaja:
lepinguline esindaja Paul Paas
Kostja:
R. T. (IK xxx, tegelik viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid sai kätte aadressil: xxx.
Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
gaas kinni pandud ja las ühistu esimees jagab gaasi arve püstakus olevate teiste elanike vahel ära, sest R.T. ei ole nõus gaasi kasutama, sest korteril puudub gaasiarvesti. R.T. ei hakka maksma teiste inimeste poolt kasutatud gaasi, ta ei ole seal korteris viibinud ühtegi ööpäeva, see korter hallitas nagu vana juust, see ei olnud elamiskõlblik, tõendada saab seda Eesti Energia.
(Jõhvi Kaare 25-11)
Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Maakohus selgitab kostjale, et asjaolu, et ta ei kasutanud talle kuuluvat korteriomandit seal elamiseks, ei vabasta teda Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 31 ja korteriühistu põhikirjas sätestatud kohustuste täitmisest, sh majandamiskulude kandmisest.
/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.