Roland Tarumi hagi Aktsiaseltsi PR Põhjarannik vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks
Roland Tarumi apellatsioonkaebus Aktsiaseltsi PR Põhjarannik apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Roland Tarum (ik: XXXX), esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe Apellant (kostja): Aktsiaselts PR Põhjarannik (rk: 10177277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Suuban, seaduslik esindaja Erik Gamzejev
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. aprilli 2018 otsus osas, milles maakohus määras kindlaks Aktsiaseltsi PR Põhjarannik poolt avaldatava ebaõigete andmete ümberlükkamise teate pinna suuruse ja teate teksti tähesuuruse ning kohustas Aktsiaseltsi PR Põhjarannik eemaldama ajalehe Põhjarannik interneti-versiooni veebilehelt http://pr.pohjarannik.ee/ 26.03.2017 artikkel „Keda uskuda?“
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kindlaks määramata Aktsiaseltsi PR Põhjarannik poolt avaldatava ebaõigete andmete ümberlükkamise teate pinna suurus ja teate teksti tähesuurus ning kohustada Aktsiaseltsi PR Põhjarannik eemaldama ajalehe Põhjarannik interneti-versiooni veebilehelt http://pr.pohjarannik.ee/ 26.03.2017 artikli „Keda uskuda?“ vanarauda puutuv (vaidlustatud) osa.
4.2.Kohustada Aktsiaseltsi PR Põhjarannik (registrikood: 10177277) avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe „Põhjarannik” paberlehe 4. leheküljel ebaõigete andmete ümberlükkamise teate järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. Aktsiaselts PR Põhjarannik avaldas ajalehes Põhjarannik 30.10.2015 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 25.03.2017 artiklis „Keda Uskuda?“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum on seotud Kohtla Kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“
4.3.Kohustada Aktsiaseltsi PR Põhjarannik (registrikood: 10177277) avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe “Põhjarannik” internetiversiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ teate järgmistel tingimustel: a. Teade tuleb avaldada ajalehe „Põhjarannik“ interneti-versiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00; ja b. Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide või kolmanda isiku kommentaaride vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 20 ning järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. Aktsiaselts PR Põhjarannik avaldas ajalehe Põhjarannik interneti-versiooni veebilehel 30.10.2015 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 26.03.2017 artiklis „Keda Uskuda?“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum on seotud Kohtla Kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“
4.4.Mõista Aktsiaseltsilt PR Põhjarannik (registrikood: 10177277) Roland Tarumi (isikukood XXXX) kasuks 500 eurot Roland Tarumile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4.5.Kohustada Aktsiaseltsi PR Põhjarannik (registrikood: 10177277) eemaldama ajalehe Põhjarannik interneti-versiooni veebilehelt http://pr.pohjarannik.ee/ 30.10.2015 artikli pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ning 26.03.2017 artikli „Keda Uskuda?“ vanarauda puutuv (vaidlustatud) osa.
4.6.Muus osas jätta hagi rahuldamata.
4.7.Jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, st hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest 50% hageja kanda ja 50% kostja enda kanda.
4.8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
5.Rahuldada Aktsiaselts PR Põhjarannik apellatsioonkaebus osaliselt ning jätta Roland Tarumi apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Roland Tarum (hageja) esitas 20.10.2017 maakohtule Aktsiaseltsi PR Põhjarannik (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. Hageja palus: 1) kohustada kostjat avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Põhjarannik paberlehes teate järgmistel tingimustel: a) teade tuleb avaldada ajalehe Põhjarannik paberlehes esilehel vähemalt A4 suuruses paberit katval pinnal; b) teade peab sisaldama sama fotot Roland Tarumist samas suuruses, kui oli avaldatud ajalehes Põhjarannik 16.07.2016 ilmunud artiklis „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku“; c) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 20 ning järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. AS PR Põhjarannik avaldas ajalehes Põhjarannik 16.07.2016 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum lõi naisterahvast rusikaga näkku. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“ 2) kohustada kostjat avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ teate järgmistel tingimustel: a) teade tuleb avaldada ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00–18.00;
b) teade peab sisaldama sama fotot Roland Tarumist samas suuruses, kui oli avaldatud ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel 18.07.2016 artiklis „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku“; c) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide või kolmanda isiku kommentaaride vms lisamaterjalita, välja arvatud eelmises punktis nimetatud foto Roland Tarumist, tähesuurusega vähemalt 20 ning järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. AS PR Põhjarannik avaldas ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel 18.07.2016 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum lõi naisterahvast rusikaga näkku. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“ 3) kohustada kostjat avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Põhjarannik paberlehes teate järgmistel tingimustel: a) teade tuleb avaldada ajalehe Põhjarannik paberlehes 4. leheküljel vähemalt 80% ulatuses lehepinda katval pinnal; b) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 20 ning järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. AS PR Põhjarannik avaldas ajalehes Põhjarannik 30.10.2015 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 25.03.2017 artiklis „Keda uskuda?“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum on seotud Kohtla Kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“ 4) kohustada kostjat avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ teate järgmistel tingimustel: a) teade tuleb avaldada ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00–18.00; b) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide või kolmanda isiku kommentaaride vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 20 ning järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. AS PR Põhjarannik avaldas ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel 30.10.2015 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 26.03.2017 artiklis „Keda uskuda?“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum on seotud Kohtla Kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“ 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. 6) kohustada kostjat eemaldama ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehelt http://pr.pohjarannik.ee/ 18.07.2016 artikkel pealkirjaga „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku“, 30.10.2015 artikkel pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 26.03.2017 artikkel „Keda uskuda?“. Juhul kui kohus peab väiteid väärtushinnanguteks, siis palus hageja alternatiivselt rahuldada ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuete asemel üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõuded.
Hagiavalduse kohaselt avaldati 16.07.2016 ajalehe Põhjarannik paberväljaande esilehel artikkel pealkirjaga „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku“. Artikkel sisaldas lisaks pealkirjas esitatud väitele ka järgmiseid tekstilõike: a) artikli alguses oleva hageja foto all on lause: „Kohtla-Nõmme vallavolikogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees Roland Tarum lõi naisterahvast rusikaga näkku.“ b) „Kohtla-Nõmme volikogu liige Roland Tarum lõi rusikaga näkku naisterahvale, kes pahaaimamatult oli sattunud tema krundile ning seal kivi otsas istudes jalgu puhkas.“ c) „Naise sõnul ei teinud mees ta selgitusi kuulmagi, vaid räuskas edasi. „Tõusin siis kivi pealt püsti ja küsisin, mis õigusega ta mu peale niimoodi karjub, ning soovitasin tal kutsuda politsei, kes olukorra lahendaks. Selle peale lõi ta mulle rusikaga täiest jõust näkku, nii et ma kukkusin pikali. Suu verd täis, tõusin püsti ning ütlesin, et ma pildistan siis teda ka. Ta tuli mulle uuesti kallale, üritades telefoni mu käest jõuga ära võtta. Siis viskas mu käekoti tänavale ning käratas, et kadugu ma oma kotile järele. Pärast seda läks autosse ja sõitis minema.” Sama artikkel avaldati 18.07.2016 ka ajalehe Põhjarannik internetiväljaandes. 30.10.2015 avaldati ajalehe Põhjarannik paberväljaande 4. lehel artikkel pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“, mis sisaldas lisaks pealkirjas esitatud väitele ka järgmiseid tekstilõike: a) „Kohtla kaevanduspargi-muuseumi territooriumilt kokku kogutud vanaraud ladestus ootamatult ümber Kohtla-Nõmme vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme ja sotsiaalkomisjoni esimehe Roland Tarumi firma õuele.“ b) „Jalad alla võtnud ja minema kõndinud vanarauda ei tulnud siiski kaugelt otsida: värsked kopajäljed viisid mõnikümmend meetrit eemale naaberkinnistule, kus asub endine Kohtla saeveski. Kinnistu hoonestusõigus kuulub OÜ-le Tetaro Grupp, mille juhatuse liige on KohtlaNõmme vallavolikogu revisjonikomisjoni liige ja sotsiaalkomisjoni esimees Roland Tarum.“ Sama artikkel avaldati 30.10.2015 ka ajalehe Põhjarannik internetiväljaandes. 25.03.2017 avaldati ajalehe Põhjarannik paberväljaande 6. lehel artikkel pealkirjaga „Keda uskuda?“, mis sisaldas järgmiseid tekstilõike: „Vanaraua vargus Kaevandusmuuseum on saanud just uue direktori. Esimest korda juhib muuseumi tööd inimene väljastpoolt Virumaad, Tallinnast tulnud Andres Kraas. Kraas helistab Tarumile ning annab mõista, et temaga nalja ei ole: kui Tarum vanarauda tagasi ei too, annab ta asja politseisse. Tarumi firma tegutseb kaevandusmuuseumi vahetus naabruses, endises Kohtla saeveskis. Pärast telefonikõnet pannakse seal kopale hääled sisse ning vanaraud lükatakse lihtsalt üle krundi piiri. Tarumi jalgealune ähvardab minna tuliseks, sest muuseumi direktor on volikogu juhtumist teavitanud ning Põhjarannik küsib volikogu esimehelt Tarmo Kütilt kommentaari. „Vargus on alati ebaeetiline, olenemata sellest, kes on selle toime pannud. Ainult enne kui varga silt avalikult külge kleepida, peame olema selles 100 protsenti kindlad,” ütleb Kütt ning nimetab meediaga suhtlemist ebameeldivaks. Kütt ja Tarum tegutsevad üheskoos Kohtla-Nõmme suusamajas, kuuludes vallavalitsuselt selle nullrendiga majandada saanud MTÜ Kohtla & Nõmme Areng juhatusse. Kuna muuseum kahju ei kannatanud − vanaraud toodi tagasi, seda oli 2000 euro väärtuses −, politseile avaldust ei esitata ning Tarum jätkab volikogus rahva orjamist. Tarumi jalgealune on selsamal platsil, kust varastatud vanaraud üles leiti, aga reaalselt põlenud, mitte ainult piltlikult öeldes.“
Sama artikkel avaldati 26.03.2017 ka ajalehe Põhjarannik internetiväljaandes. Artiklite väljaandjaks on kostja. Artiklites on avaldatud hageja kohta ebaõiged väited, et hageja on löönud naisterahvast rusikaga näkku ja on seotud kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Selliste tõele mittevastavate ja negatiivsete väidete avaldamine rikub hageja au ja head nime.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et artiklid ei sisalda valeväiteid. Hageja on kohalik avaliku elu tegelane, kelle käitumise vastu on avalikkusel kõrgendatud huvi. Andmeid kontrolliti võimaliku rikkumise raskusele vastavalt. Hageja keeldumine selgitustest lisas täiendavat usutavust K.K. versioonile. Kuna hageja ei soovinud selgitusi anda, avaldati 19.07.2016 Põhjarannikus hageja poolt ajalehele Postimees antud intervjuu väljavõte, tagamaks sündmuste objektiivne kirjeldus. 30.10.2015 ja 25.03.2017 artiklitest ei saa teha järeldust, et hageja on seotud vanaraua vargusega. Hageja ei soovinud enne 30.10.2015 artikli avaldamist ajakirjanikuga suhelda. Artiklites on A. Kraasi kaudu vahendatud ka hageja seisukoht. 25.03.2017 artiklis on välja toodud, et menetlus hageja vastu seoses kehalise väärkohtlemisega on lõpetatud. Taotletud andmete ümberlükkamise viis ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30. aprilli 2018 otsusega hagi osaliselt ning kohustas AS-i PR Põhjarannik avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Põhjarannik paberlehes teate järgmistel tingimustel: a) teade tuleb avaldada ajalehe Põhjarannik paberlehes 4. leheküljel vähemalt 80% ulatuses lehepinda katval pinnal; b) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 20 ning järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. AS PR Põhjarannik avaldas ajalehes Põhjarannik 30.10.2015 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 25.03.2017 artiklis „Keda uskuda?“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum on seotud Kohtla Kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber“, ning kohustas AS-i PR Põhjarannik avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ teate järgmistel tingimustel: a) teade tuleb avaldada ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel http://pr.pohjarannik.ee/ esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00–18.00; b) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide või kolmanda isiku kommentaaride vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 20 ning järgmise tekstiga: „PÕHJARANNIK AVALDAS ROLAND TARUMI KOHTA VALEANDMEID. AS PR Põhjarannik avaldas ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehel 30.10.2015 artiklis pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 26.03.2017 artiklis „Keda uskuda?“ Roland Tarumi kohta ebaõige väite, et Roland Tarum on seotud Kohtla Kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“ Maakohus mõistis AS-lt PR Põhjarannik R. Tarumi kasuks välja 500 eurot R. Tarumile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustas AS-i PR Põhjarannik eemaldama ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehelt http://pr.pohjarannik.ee/ 30.10.2015 artikli
pealkirjaga „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja 26.03.2017 artikli „Keda uskuda?“. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda võrdsetes osades. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on artikli „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ pealkirja, hagiavalduses toodud tekstilõikude ja keeleteaduse ekspertarvamusega tõendatud, et artikli pealkirjast ja nimetatud tekstilõikudest tuleneb faktiväide, millest mõistlik inimene saab aru, et on toimunud kaevandusmuuseumi vanaraua vargus ja hageja on vargusega seotud. Väide, et hageja on vargusega seotud, on esitatud kaudselt. Riigikohus on leidnud, et andmete avaldaja vastutab ka kaudselt avaldatud faktide tõele vastavuse eest. Samuti ei saa juriidiline isik panna kuritegu toime ilma, et teo taga ei oleks inimest, kes on juriidilise isiku esindusorgan. Hageja on OÜ Tetaro Grupp ainuomanik. Tuleb arvestada konteksti, nii artikli sisu, pealkirja kui ka esitamise viisi. Juba pealkirjast nähtub, et tegu heidetakse ette hagejale. Sisuks on hageja tegude käsitlus. Kostja ei tõendanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 2 järgi faktiväidete tegelikkusele vastavust. Tunnistaja, artikli autori Tiia Linnardi ütluste kohaselt oli talle teada, et muuseumi direktor ei esitanud politseile avaldust ja vanaraud sai tagastatud. Selliste andmete alusel ei olnud põhjust väita, et vanaraud on varastatud ja hageja on vargusega seotud. Kostja ei kontrollinud fakte hoolikalt. Artikli „Keda uskuda?“ väited „Tarum jätkab volikogus rahva orjamist“ ja „Tarumi jalgealune on selsamal platsil, kust varastatud vanaraud üles leiti, aga reaalselt põlenud, mitte ainult piltlikult öeldes“ on väärtushinnangud, ülejäänud hagiavalduses toodud väited on kaudsed faktiväited, millest mõistlik inimene saab aru, et hageja on seotud kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Kuna artiklis „Keda uskuda?“ avaldatud faktiväited kordavad artiklis „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ avaldatut, siis ka artiklis „Keda uskuda?“ avaldatud faktiväidete tegelikkusele vastavust ei ole kostja tõendanud. Hageja on küll Kohtla-Nõmme vallavolikogu revisjonikomisjoni liige ja sotsiaalkomisjoni esimees ehk avaliku elu tegelane, kes peab taluma, et avalikkus tunneb tema tegemiste vastu kõrgendatud huvi, kuid see ei anna meediale õigust avaldada hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või et hagejal ei oleks õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (3-2-1-5-07, p 29). Hageja taotletud ebaõigete andmete ümberlükkamise viis vastab viisile ja kohale, kuidas ja kus neid on avaldatud. Seoses põhinõuete rahuldamisega jättis kohus alternatiivnõuded rahuldamata. Artikli „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku” pealkirjast, hagiavalduses toodud tekstilõikudest ja keeleteaduse ekspertarvamusest tuleneb, et artikli pealkirjas ja nimetatud tekstilõikudes on otsene faktiväide, et hageja lõi naisterahvast rusikaga näkku. Tunnistajate T. Linnardi ja K.K. ütlustega on tõendatud, et väide vastab tegelikkusele. Artikli autor on piisava põhjalikkusega uurinud talle teatavaks saanud asjaolusid. Tunnistajate ütlused ühtivad. Artikli autor rääkis ka inimestega, kes nägid juhtunut pealt. Nende ütlused vastasid sellele, mida rääkis autorile K.K. t. Hageja ei kasutanud võimalust esitada enne artikli avaldamist oma versioon. Lähtudes Riigikohtu selgitustest tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 (p 28) kriminaalmenetluse lõpetamine ei lükka tsiviilkohtu tuvastatut ümber ega tõenda, et hageja ei löönud K.K. . Avaldatud ebaõige väide on äärmiselt halvustava ja negatiivse sisuga, kuivõrd hagejat on seostatud avalikult vargusega. Ebaõigetest väidetest tehti eraldi „uudised“ ebaõigeid väiteid sisaldavate pealkirjadega ning kirjutati pikad artiklid, mis avaldati hageja elu- ja tegutsemiskohaks oleva piirkonna populaarseimas päevalehes. 30.10.2015 artiklites avaldatud ebaõige väide avaldati uuesti 25.03.2017 ja 26.03.2017 ilmunud artiklites. Arvestades ebaõigete andmete avaldamise korduvust ja kestust, on selliste negatiivsete andmete avaldamisel hageja
mainele eriti kahjustav tagajärg. Ei ole alust kahelda hageja väidetes, et ta on saanud ebaõige väite tõttu halvustava suhtumise osaliseks ja tundnud piinlikkust, tal on tulnud anda selgitusi perele, tuttavatele ja sõpradele, ebaõige väite avaldamine on mõjutanud negatiivselt kodurahu ning põhjustanud ebamugavustunnet ja piinlikkust perele ja lähedastele. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel peab kohus arvestama kohtupraktikat, samuti peab hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Riigikohtu kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 100–10 000 eurot, keskmine hüvitis oli 2900 eurot ja mediaan 1000 eurot. Hüvitis peab omama ka preventiivset eesmärki ning vastama kostja majanduslikule olukorrale. Kostja on meediaväljaanne, kellel 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli 746 412-eurose käibe juures kasum –19 080 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud hüvitis on 500 eurot. Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama ajalehe internetiversiooni veebilehelt ebaõigeid väiteid sisaldavad artiklid „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja „Keda uskuda?“ on VÕS § 1055 lg 1 alusel põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R. Tarum esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. aprilli 2018 otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja mõisteti välja ebaõiglane mittevaralise kahju hüvitis, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada R. Tarumi hagi täies ulatuses ja mõista välja mittevaraline kahju õiglases ulatuses või saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub apellant jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-5-07 praegusel juhul ei kohaldu. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.01.2017 määrusega kriminaalasjas nr 16244000855, mis oli alustatud 01.07.2016 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi K.K. avalduse alusel, lõpetati kriminaalmenetlus juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p-st 1, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Sellega on üheselt tõendatud, et hagejale etteheidetavat tegu pole aset leidnud. Kui isiku suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, ei saa ajakirjandus isikut kuriteo toimepanemises avalikult süüdistada. Hageja on selgitanud, et ei ole K.K. löönud, vastupidi, K.K. t lõi hagejat. K.K. t tahtis rünnakut jätkata, kuid hageja hüppas kõrvale ja naine kukkus maas olevate ehitusmaterjalide otsa. K.K. t ei vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ega ole hageja vastu esitanud kahjunõuet. Need asjaolud kogumis seavad tunnistaja K.K. ütlused kahtluse alla. Kriminaalmenetlus lõpetati olukorras, kus kaks objektiivset pealtnägijat (Sergey Kotov ja Mario Tooming) kinnitasid, et hageja ei löönud K.K. . Tunnistaja T. Linnard kinnitas, et tutvus kriminaalasja materjalidega ning oli seega nimetatud tunnistajate ütlustega kursis; 2) on kohus rikkunud selgitamiskohustust ja on teinud üllatusliku otsuse. Olukorras, kus kohus omistas kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele hagejast erineva õigusliku tähenduse, oleks kohus pidanud tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ja kuulama hageja vande all üle. Apellant tugineb siinkohal ka Riigikohtu selgitustele lahendis nr 3-2-1-149-14. Hageja palub kuulata tunnistajatena üle S. Kotov ja M. Tooming ning vande all hageja, kuna kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu jäid hagejal olulised tõendid esitamata; 3) on väljamõistetud hüvitis ebaõiglane ja ei oma preventiivset eesmärki. Kostja 2017. ja 2018. a varaline seis on tuvastamata. Kostja ei ole väitnud, et ta on majanduslikes raskustes. Kohus ei ole võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Avaldatud ebaõiged väited on äärmiselt
halvustava ja negatiivse sisuga. Hageja õigus au ja hea nime kaitsele ning privaatsusele kaalub üles avaliku huvi. 16. ja 18.07.2016 artiklitele on lisatud tähelepanu püüdmiseks foto hagejast. Põhjaranniku 30.10.2015 väljaande esilehel on kõige üleval värvilisel taustal suur viide leheküljel 4 avaldatud artiklile koos pildiga, mis kujutab vanarauda. Internetis otsingumootorisse Google hageja nime sisestamine annab esimeste vastetena viited 30.10.2015 ja 18.07.2016 artiklitele. 30.10.2015 artiklites avaldatud ebaõige väide hageja seotusest vanaraua vargusega avaldati uuesti 25. ja 26.03.2017 artiklites. Kurjategijana kujutamine solvab hagejat sügavalt, ta on saanud halvustava suhtumise osaliseks, tal on tulnud anda selgitusi, negatiivselt on mõjutatud kodurahu, põhjustatud piinlikkust ka hageja lähedastele. Seega on valeväidetega kaasneva rikkumise laad ja raskus eriti tõsised ja intensiivsed. Õiglaseks hüvitiseks võiks olla 10 000 eurot.
5.AS PR Põhjarannik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. aprilli 2018 otsuse tühistamist osas, millega R. Tarumi hagi rahuldati, ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt jätta maakohtu otsusest välja 26. märtsi 2017 tervikartikli veebiväljaandest eemaldamise kohustus ja asendada see kohustusega eemaldada artikli vanarauda puutuv osa ning kohustused paberlehes avaldatava teate pinna ja teksti tähesuuruse kohta. Menetluskulud palub apellant jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus ebaõigesti asjaolu, et artiklitest „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja „Keda uskuda?“ tuleneb seos varguse ja hageja vahel. Artiklites ei ole esitatud mitte kaudsed, vaid otsesed asjaolud (varguse fakt ja varastatu leidmine hagejaga seotud ettevõtte territooriumilt). Teha tegelikkusele vastavate väidete pinnalt järeldus, et hageja on isiklikult seotud vargusega, on meelevaldne ja vastuolus avaldatu sisuga. Samal põhjusel on asjakohatu asjatundjate arvamus. Olukorda, kus ühe isiku vara liigub seadusliku aluseta teise isiku valdusesse, ei saa nimetada teisiti kui varguseks; 2) tooks kohtuotsuse täitmine kaasa valeandmete esitamise. Kostja oleks kohustatud avaldama teate, et ta on avaldanud hageja kohta väite, et hageja on seotud kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega, mida kostja teinud ei ole; 3) kajastas kostja toimunut ilmselge avaliku huvi tõttu ning on järginud ajakirjanduseetika koodeksi p-des 1.2 ja 1.4 sätestatud põhimõtteid. Muuseumi juht andis toimunu kohta selged ja usutavad kommentaarid. Hageja keeldus selgitustest ja soovitas ülbes toonis talle enam mitte helistada. Oluline on ka küsimus, mida oleks pidanud ajakirjandusväljaanne tegema teisiti ning kuidas peaks taoliste juhtumite kajastamisel edaspidi käituma. Hagejal oli väidetavate kannatuste ärahoidmiseks või vähendamiseks võimalik juba artikli ilmumisjärgsetel päevadel pöörduda toimetuse poole selgitustega; 4) on põhjendamatu kohustada kostjat eemaldama ajalehe internetiversioonist kogu 26.03.2017 artikkel „Keda uskuda“, kuna artikkel puudutas ka muid teemasid peale vanaraua; 5) ei ole põhjendatud kohtuotsuses ümberlükkava teate osas pinna ja tähesuuruse määramine. Avaldades teate 80% lehepinnast tähesuurusega 20 jääks suurem osa leheküljest tühjaks. Riigikohus on leidnud (3-2-1-5-07, p 29), et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes.
6.AS PR Põhjarannik vaidleb R. Tarumi apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
1) ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (mis on tehtud KrMS § 206 lg 11 alusel põhjendusteta) tõendatud teo mittetoimepanemine. Maakohus on põhjendatult tuginenud Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 ja hinnanud tõendeid kogumis. Tunnistaja K.K. t andis ühemõttelisi ütlusi, et 01.07.2016 hageja lõi teda. K.K. t ei ole väitnud, et oli löömise ajal joobes ega rääkinud politsei vägivallast 01.07.2016 juhtumi käigus. Tunnistaja T. Linnardi ütlustest nähtub, et ta kontrollis informatsiooni põhjalikult ning kogu saadud teave kinnitas K.K. seletusi. Hageja loobus võimalusest K.K. väited ümber lükata; 2) ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust ega teinud üllatavat otsust. Hagejat esindas vandeadvokaat ja hagejal olid kõik võimalused tõendite õigeaegseks esitamiseks. Seega on hageja taotlus tunnistajate ja hageja vande all ülekuulamiseks alusetu; 3) on Riigikohus leidnud (3-2-1-18-13), et kui hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, siis ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist. Maakohus ei ole hüvitise määramisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud diskretsiooni piire.
7.R. Tarum vaidleb AS PR Põhjarannik apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus põhjendatult tuginenud asjatundjate arvamusele kui dokumentaalsele tõendile ning on teinud õige järelduse, et artikli pealkirjast ja kõnealustest tekstilõikudest tuleneb faktiväide, millest mõistlik inimene saab aru, et on toimunud kaevandusmuuseumi vanaraua vargus ja hageja on vargusega seotud. Riigikohus on leidnud, et andmete avaldaja vastutab ka kaudselt avaldatud faktide tõele vastavuse eest. Kostja ei tõendanud avaldatud faktiväidete vastavust tegelikkusele. Hagejal ei olnud omastamise tahet, tegemist oli arusaamatusega ja sellest oli teadlik ka A. Kraas. Olukorras, kus tõendid kinnitavad varguse subjektiivse koosseisu puudumist, ei ole alust rääkida vargusest. A. Kraas esitas politseile kuriteoteate 04.05.2017, s.o peaaegu 2 aastat pärast väidetava kuriteo toimepanemist; 2) on otsuses põhjendatult määratletud teate avaldamise viis. Ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst peaks olema proportsioonis ebaõigete andmete avaldamise viisi ja ulatusega ehk pälvima lugejatelt sama tähelepanu kui ebaõige faktiväide. Seetõttu ei piisa, kui valeväiteid ümberlükkav tekst avaldatakse teiste ja suurte pealkirjadega artiklite vahel tavapärases kirjas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et AS PR Põhjarannik apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Viru Maakohtu 30.04.2018 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks AS-i PR Põhjarannik poolt avaldatava ebaõigete andmete ümberlükkamise teate pinna suuruse ja teksti tähesuuruse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 alap-d a ja b) ning kohustas AS-i PR Põhjarannik eemaldama ajalehe Põhjarannik interneti-versiooni veebilehelt 26.03.2017 artikkel „Keda uskuda?“ (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kindlaks määramata AS-i PR Põhjarannik poolt avaldatava ebaõigete andmete ümberlükkamise teate pinna suuruse ja teksti tähesuuruse ning kohustab AS-i PR Põhjarannik eemaldama ajalehe Põhjarannik internetiversiooni veebilehelt 26.03.2017 artikli „Keda uskuda?“ vanarauda puutuv (vaidlustatud) osa. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. AS PR Põhjarannik apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning R. Tarumi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Hagiavalduses palus hageja avaldada ebaõigete andmete ümberlükkamise teate paberlehe 4-l leheküljel vähemalt 80% ulatuses lehepinda katval pinnal ja tähesuurusega 20.
Maakohus leidis, et hageja poolt pakutud ebaõigete andmete ümberlükkamise viis vastab viisile ja kohale, kus need andmed on avaldatud ning määras kindlaks, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teade peab katma vähemalt 80% ulatuses lehepinda ning teate tekst peab olema tähesuurusega vähemalt 20. Riigikohus on 13.04.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 asunud seisukohale, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes. Maakohus on küll nimetatud Riigikohtu seisukohale viidanud, kuid põhjendamatult määranud kindlaks lisaks selle, kuid suurt lehepinda peab teade katma ning kui suur peab olema teate teksti tähemärgi suurus. Maakohus on jätnud arvestamata, et tema poolt määratud tingimustel teate avaldamisel jääks suurem osa leheküljest tühjaks, mis ei oleks kooskõlas maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohaga. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks kostja poolt avaldatava ebaõigete andmete ümberlükkamise teate pinna suuruse ja teksti tähesuuruse. Ringkonnakohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teate teksti avaldamine sama tähesuurusega võrreldes ajalehe muu tekstiga tähesuurusega täidab VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud eesmärgi.
10.Hagiavalduse kohaselt palus hageja kohustada kostjat eemaldama ajalehe Põhjarannik interneti-versiooni veebilehelt muu hulgas 26.03.2017 artikkel „Keda uskuda?“ Samas ei ole hageja põhjendanud 26.03.2017 artikli tervikuna eemaldamist, kuigi nii hagiavalduse põhjendustest kui artiklist (I kd, tl 31-34) nähtuvalt puudutab vanaraua vargust vaid artikli üks alajaotus. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole maakohus samuti põhjendanud, millistel kaalutlustel on vajalik kohustada kostjat eemaldama 26.03.2017 artikkel tervikuna. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kuna ainult üks 26.03.2017 artikli alajaotus „Keda uskuda?“ sisaldas ebaõigeid andmeid hageja kohta (artikli alajaotus „Vanaraua vargus“) ning see on selgelt eristatav artikli muudest osadest, siis on põhjendatud kohustada kostjat eemaldama 26.03.2017 artikli „Keda uskuda?“ vanarauda puutuv osa. Seetõttu tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusele ei esitanud vastuväidet ka hageja vastuses kostja apellatsioonkaebusele.
11.Kuna maakohtu otsus on muus osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt.
12.AS PR Põhjarannik apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud põhjendused ja R. Tarumi apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et ajalehes Põhjarannik avaldatud artiklitest „Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda“ ja „Keda uskuda?“ tuleneb seos väidetava vanaraua varguse ja hageja vahel. Nimetatud faktilise asjaolu tuvastamisel on maakohus põhjendatult tuginenud keeleteaduse ekspertarvamusele (I kd, tl 36-55), milles on kokkuvõtvalt leitud, et artiklites avaldatuga loodi lugejale sõnasõnalisel tasandil seos R. Tarumi ja vanaraua varguse vahel ning mõlemad artiklid viitavad vanaraua varastamise osas pigem R. Tarumile kui kellegile teisele. Lisaks nähtub
arvamuse kokkuvõttest, et artiklite analüüsi järgi esineb mitmeid vihjeid R. Tarumile kui varguse toimepanijale. Samas puuduvad vihjed sellele, et varguse toimepanija isik on teadmata. Kostja väide, et keeleteaduse ekspertarvamus on asjakohatu, on paljasõnaline. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus viidanud Riigikohtu praktikale, millest lähtuvalt ei pea isiku kohta käivad ebaõiged faktid olema avaldatud otse, vaid ka kaudselt, st et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatust tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ning seega oli kostja kohustus tõendada, et hagiavalduses märgitud ja tema poolt avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Kuna kostja seda ei teinud, rahuldas maakohus selles osas õigesti hagi. Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, milliseid tõendeid jättis maakohus seejuures hindamata. Avaldatavate andmete kontrollikohustus tuleneb VÕS § 1047 lg-st 1 ning kuna kostja puhul on tegemist ajakirjandusväljaandega, saab temalt oodata põhjalikumat kontrollikohustust. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud maakohtu järeldust, mille kohaselt ei olnud kostja hoolikas ja jättis sellega täitmata kohustuse kontrollida avaldatavate andmete tegelikkusele vastavust. Lisaks nähtub asja materjalidest see, et avaldus väidetava varguse toimepanemise kohta esitati politseile peaaegu 2 aastat pärast sündmust ning politsei otsustas kriminaalmenetlust mitte alustada. Kostja väide, et kohtuotsuse täitmine tooks kaasa valeandmete esitamise, on ebaõige.
13.Põhjendatud ei ole R. Tarumi apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat maakohtus vandeadvokaat, kes koostas hageja nimel hagiavalduse, seisukohta kostja vastusele hagile (milles nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses) ning osales koos hagejaga maakohtu istungil. Seejuures oli hageja esindajale teada tõendamiskoormis antud liiki asjades (vt hagiavalduse p-d 32-35) ning kohtuistungi protokolli kohaselt (I kd, tl 155-176) ei esitanud esindaja taotlusi täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. Riigikohus on 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 asunud seisukohale, et kohus ei pea eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud. Samas märkis Riigikohus, et juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada pooltele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega ka seda, kas poolte esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamisest. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Ülaltoodu kinnitab, et maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud ning põhjendamatu on hageja seisukoht, et selgitamiskohustuse rikkumine on mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab ringkonnakohtule uute tõendite esitamist (TsMS § 652 lg 3 p 2). Hageja väide, et maakohus oleks pidanud selgitama ka tõendamiskoormuse ümberpööramisest, on ekslik. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagejal oli võimalus maakohtu menetluse kestel taotleda S. Kotovi ja M. Toominga tunnistajatena ülekuulamist ning hageja enda vande all ülekuulamist. Hagi osaline rahuldamine ei ole käsitletav üllatusliku otsuse tegemisena, mis õigustaks uute tõendite esitamist alles ringkonnakohtus.
14.Maakohus on õigesti leidnud, et ajalehes Põhjarannik avaldatud artiklis „Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku“ sisalduv väide, et R. Tarum lõi K.K. rusikaga näkku, vastab
tegelikkusele. Õige on ka see maakohtu järeldus, et kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. TsMS § 232 lg-st 2 tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega on uurija poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus (I kd, tl 56) üks tõenditest ning maakohus on põhjendatult hinnanud seda koos teiste tõenditega. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et tõendamise standard on tsiviilmenetluses ja kriminaalmenetluses erinev ning võimalik on anda tõenditele erinev hinnang. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt näiteks lahendid 3-2-1-41-05; 3-2-1-138-16). Seetõttu on ekslik hageja väide, et kriminaalmenetluse lõpetamisest saab järeldada üheselt seda, et hagejale etteheidetavat tegu pole aset leidnud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tunnistaja K.K. ütlused on ebausaldusväärsed, on paljasõnaline. Ainuüksi sellest, et K.K. t ei vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ega esitanud kahjunõuet hageja vastu, ei saa järeldada, et K.K. maakohtu istungil antud ütlused ei oleks tõesed. Paljasõnaline on ka see apellatsioonkaebuses esitatud väide, et K.K. t oli 01.07.2016 alkoholijoobes.
15.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu poolt väljamõistetud hüvitus on liiga väike. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Praeguses asjas ongi hageja hüvitise suuruse hagis (ka apellatsioonkaebuses) märkimata jätnud ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Riigikohus on 26.06.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kui hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, siis ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hagejale hüvitise väljamõistmisel rikkunud diskretsiooni piire, väljamõistetud hüvitise suurus ei ole sümboolne ning seejuures on maakohus arvestanud kõikide VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaoludega.
16.Ringkonnakohus leiab, et kuna AS PR Põhjarannik apellatsioonkaebuse alusel tühistati maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 5 üksnes mitteolulises osas, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.