Välja mõista Kalle Roiolt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,0545% päevas põhinõudest alates 13.04.2018 kuni põhinõude täieliku täimiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta kostja menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
5.Kalle Roiol hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
Tsiviilasi nr 2-18-102241 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.AS PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.03.2018 Tartu Maakohtule hagi Kalle Roio (kosja) vastu võla ja jätkuva viivise nõudes (tl 12-16). Tartu Maakohtu 16. aprilli 2018 määrusega jäeti hagi käiguta (tlk 35). 25. aprillil 2018 esitas hageja puuduste kõrvaldamise avalduse (tlk 37-40). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS (endine ETK Finants AS, kreeditor) 24.09.2014 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu Nr. XXX (leping), millega kreeditor väljastas kostjale Säästukaart Pluss kaardi (kaart), millega kreeditor võimaldas kostjal tasuda kaupade ja teenuste eest väljastatud kaardiga. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama kasutatud krediidi koos intressiga järgmise kuu 10.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,9% aastas. Viivise määraks on 19,9% aastas. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama kasutatud krediidi järgmise kuu 10.-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja ei tagastanud kasutatud summasid koos intressiga alates 10.11.2016. Kostja on tasunud viimati 08.11.2016 eelneva kuu võlgnevuse, mille pidi tema tasuma 10.10.2016. 10.11.2016 pidi kostja maksma teenustasu summas 0,95 eurot, kasutatud krediiti 1,77 eurot, intressi 13,66 eurot ja tasu meeldetuletuskirja saatmise eest 7,62 eurot, kuid ei teinud makset ja edaspidi ei teostanud ühtegi makset kreeditorile ega hagejale. Kostja jätkas kaardi kasutamist kuni lepingu ülesütlemiseni 20.03.2017. Lepingu järgi on krediidilimiidi suurus 300 eurot, mis on maksimaalne summa, mille ulatuses võib kostja minna kaardiga tehinguid tehes miinusesse. 15.09.2017 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 527,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 111,89 eurot ja intress summas 37,68 eurot (hageja vähendas intressi nõuet 02.10.18 menetlusdokumendis), so kokku 677,15 eurot ja täiendava viivise alates 14.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja hagi ei tunnista (tlk 45, 55, 65). Kostja viitab, et sai lepingu ülesütlemise teatise kätte koos hagiavaldusega, seega ei olnud hagi esitamise ajaks leping üles öeldud, mistõttu tuleks hagi läbi vaatamata jätta. Kostja on tasunud vaidlusaluse lepingu alusel hagejale 726 eurot. Lepingujärgseid makseid on kostja korrektselt tasunud novembrini 2016. Kostja on nõus tasuma hagejale nõude omandamisel Coop Finants AS-le tasutud summa, muid summasid kostja nõus tasuma ei ole, kuna haginõue on ebaselge. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja nõue tuleneb ETK Finants AS-i ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr. XXX (tl 23). 24.09.2014 sõlmitud lepingu kohaselt oli krediidilimiidi suuruseks 300 eurot, intress 19,90% aastas, krediidikulukuse määr aastas 27,86%, tagasimakse suurus 12 eurot kuus, alates 10.02.2015 tagasimakse suuruseks 24 eurot kuus.
Tsiviilasi nr 2-18-102241
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lõike 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.15.09.2017 teatega on kostjat informeeritud nõude loovutamisest (tlk 28). Kohtu hinnangul ei ole vastavalt VÕS § 412 lg-le 1 vajalik võlgniku nõusolek (kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks), seega on nõue kehtivalt loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
7.Hagiavalduse kohaselt ütles hageja kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles 20.03.2017 (tlk 27). VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Eelnevast tulenevalt saab üldjuhul eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud, v.a juhul kui kohtumenetluses on dokument kätte toimetatud, kasutades mõnda nn kättetoimetamisfiktsiooni (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p 13). Sellisel juhul muutub tahteavaldus kehtivaks hetkest, kui menetluses on tuvastatud TsÜS § 69 lg-s 2 või 3 sätestatud eelduste täitmine. Kostja kinnitab (tlk 45), et ülesütlemisavaldus on talle edastatud hagi lisana. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et 30.04.2018 on kostja hageja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kätte saanud. Seega saab lugeda, et pooltevaheline leping on üles öeldud kaks nädalat pärast hagiavalduse kostjale kättetoimetamist, so 15.05.2018.
8.Käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud 05.04.2018 TsMS § 3401 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamise määruse ning palunud hagejal esitada oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis (tlk 15-16). Hageja esitas 13.04.2018 kohtule hagiavalduse (tlk 18-21). Hagiavalduse kohaselt pidi kostja pooltevahelise krediidilepingu alusel tasuma hagejale igakuiseid osamakseid vastavalt 12 eurot või 24 eurot kuus. Väidetavalt on kostja jätnud oma kohustused krediidiandja ees täitmata alates detsembrist 2016. aastal (tlk 19). 16.04.2018 koostas kohus uue puuduste kõrvaldamise määruse, mille punktis 4 selgitas kohus hagejale järgmist: „Hageja nõue, mis tuleneb Säästukaart Pluss krediitkaardist on ebaselge. Hagi aluseks toodud asjaolu, et kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, ei ole piisav. Hagist ei selgu, millal ja milliseid makseid pidi kostja tegema ning kas ja kui suures määras jättis ta oma kohustused täitmata. Seega puudub info millistest summadest ja tasudest Säästukaart Pluss krediitkaardist tulenev põhivõlgnevus 527,58 eurot koosneb ja kuidas on võlgnevus
Tsiviilasi nr 2-18-102241 kujunenud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20. oktoobri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Hagi aluse ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib selle nõude osas kohus TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel keelduda. Hagejal tuleb selgitada Säästukaart Pluss krediitkaardist tuleneva põhinõude kujunemist“ (tlk 35). 25.04.2018 esitas hageja täiendatud hagiavalduse (tlk 37-40). 26.04.2018 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
9.2. juulil 2018 toimus tsiviilasjas eelistung ( tlk 76). Kohus selgitas hagejale, et nõue on ebaselge ning andis hagejale aega kaks nädalat krediidi väljastamise osas selgituste andmiseks. 04.09.2018 esitas hageja kohtule oma seisukoha nõude kujunemise osas (tlk 85-86). Hageja selgitas, et kostja on tarbinud (perioodil 24.09.2016-27.04.2016 (kohtu hinnangul on siin tegemist ilmselge hageja eksitusega perioodi osas)) krediiti summas 808,24 eurot ning tagastanud hagejale perioodil 09.10.2014-10.10.2016 kokku 280,66 eurot. Lepingu järgi pidi kostja tasuma osamakseid 12 eurot kuus ja alates 10.02.2015 24 eurot kuus. Hageja hinnangul on kostja tagastanud 280,66 eurot, seega on kostja võlgnevus hageja hinnangul 527,58 eurot. Kostja on hageja täiendavate seisukohtadega tutvumise järgselt asunud seisukohale, et kohus on korduvalt võimaldanud hagejal selgitada põhivõlgnevuse kujunemist, kuid kuna hageja seda siiani teinud ei ole on kostja hinnangul põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata.
10.20.09.2018 edastas kohus pooltele kirja, milles selgitas esmalt tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kehtivusega seonduvat ning seejärel märkis, et kohtu hinnangul on hageja nõue siiani ebaselge (tlk 93). Kohus märkis, et hageja ei ole selgitanud, kuidas on hageja põhinõue summas 527,58 eurot kujunenud. Kohus selgitas, et nõude tõendamiseks tuleks hagejal välja tuua: millistest summadest koosneb hageja põhivõlg (täpsustada summa), sh peab hageja arvestuses olema jälgitav nii võlgnevuse suurenemine kui ka osamaksete tasumine ja intressi maksmise kohustuse tekkimise aeg. millisel alusel on iga võla osa tekkinud ning sissenõutavaks muutunud (viidates hagiavalduses toodule lisaks ka tüüptingimuste konkreetsetele punktidele). Hagejal tuleks välja tuua, millise lepingu punkti alusel nõutakse teenustasu, intressi, leppetrahvi ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu, kahjuhüvitist, haldustasu ja viivistasu (hageja viimati esitatud lisa (nt rida 71)). Samuti tuleb hagejal selgitada, mille katteks ning millises järjekorras on hageja arvestanud kostja poolt tasutud osamaksed. Lisaks jäi kohtule selgusetuks, miks on hageja viimati esitatud lisa tabelis (88-89) märkinud ka meeldetuletuskirjade saatmise kulu ja teenustasu, kui 25.04.2018 esitatud hagiavalduse täienduses on hageja märkinud, et ei nõua kostjalt meeldetuletuskirjade saatmise kulu ja teenustasu. Kohtule nähtus hageja poolt esitatud arvestusest, et kostja käest on nõutud leppetrahvi osamaksetega viivitamise korral. Kohus selgitas, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.
11.02.10.2018 hageja selgituses on hageja erinevalt 04.09.2018 esitatud seisukohast leidnud, et kostja on kasutanud krediiti summas 982,25 eurot ning teostanud tagasimakseid summas 726 eurot. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas saab hageja nõue põhinõude osas jääda samaks, kui nii saadud krediidisumma kui ka tasutud osamaksete summa on algsest erinevad (tlk 95-97).
12.Hageja selgitas, et põhivõlgnevus on kujunenud järgmise valemi järgi - 24.09.2014 kuni 27.04.2016 kostja poolt säästukaart plussiga tehtud tehingud (ostud) summas 982,25 eurot miinus
Tsiviilasi nr 2-18-102241 ettemaks 150 eurot, 24 eurot ja 0,01 eurot (need on kostja poolt teostatud sissemaksed), millele pank nõuet ei esita, miinus tasutud põhiosa summas 280,66 eurot. Seega põhivõlgnevuse summa on 527,58 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud mahaarvamiste näol tegemist uute asjaoludega, sest varasemalt hageja selliseid asjaolusid esitanud ei ole.
13.Kohtu hinnangul ei ole hageja siiani esitanud kohtule selget nõude kujunemise arvestust. Kohtu arvates tulnuks hagejal esitada kohtule põhinõude kujunemise arvestus (soovitatavalt Exceli tabelis), millest nähuks, milline on olnud kostja igakuine krediidi tarbimine ja tekkiv võlgnevus. Samuti oleks pidanud sealt nähtuma, millised summad ja mis ajal on kostja hagejale tagastanud ja milliste summade tasumisega viivituses ja millisel perioodil. Kohtu hinnangul ei ole pooltevahelise lepingu alusel välistatud, et kostja oli mingil hetkel teostanud tagasimaksed kogu tarbitud krediidi ulatuses. Sellisel juhul ei tekkinuks kostjal kohustust igakuist osamakset maksta. Kohtu hinnangul ei saa pidada piisavaks ja selgeks nõude arvestuseks hageja poolt esitatud programmi väljavõtet (tlk 88-89). Tegemist on ebaselge tabeliga, mis sisaldab ka nõudeid, mida hageja ei ole kostja vastu esitanud, sellele on kohus ka menetluse kestel viidanud. Samuti ei ole hageja selgitanud kohtule tabeli olemust.
14.Nõude tõendamine on hageja õigus ja nõude tõendamata jätmisel jäetakse hagi rahuldamata. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja p 3 tulenevalt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus osundab, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-141-13 asunud seisukohale, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.
15.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on tasunud säästukaart pluss kaardiga, hageja krediiti kasutades, ajavahemikul 24.09.2014- 27.04.2016 ostude eest kokku 982,25 euro ulatuses (tlk 82-83). Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et kostja on ajavahemikul 09.10.2014-07.01.2016 tasunud hagejale krediidilepingu alusel kokku 726 eurot (tlk 66-68).
16.VÕS § 196 lg 4 sätestab, et kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. Üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
17.Kuivõrd hageja on pooltevahelise lepingu üles öelnud ning nõudnud kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist on kohtu hinnangul hageja põhinõue tõendatud ja põhjendatud 256,25 euro (982,25-726) ulatuses. Tegemist on summaga, mille ulatuses on kostja hageja krediiti kasutanud ning pole tõendanud selle tagastamist.
18.Kuivõrd hageja ei ole kohtule hagiavalduses selgitanud, millal on mingi põhivõlgnevuse osa tekkinud ja sissenõutavaks muutunud, ei ole kohtul võimalik hageja kasuks ka kõrvalnõudeid (viivis, intress) tagasiulatuvalt rahuldada. Seega mõistab kohus väljamõistetud põhisummalt välja viivise 0,0545% päevas, tasumata põhivõlgnevuse summalt alates 13.04.2018 (hagi esitamisest).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Tsiviilasi nr 2-18-102241
20.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
21.20.09.2018 kirjaga on kohus teinud pooltele kompromissettepaneku, milles leidis, et kompromissi korras oleks mõistlik pooltel kokku leppida summas 352,75 eurot (256,25+87,50). Kostja oli kohtu poolt pakutava kompromisspakkumisega nõus aga hageja sellega ei nõustunud. Käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 256,25 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise (käesoleval hetkel 28,63 eurot).
22.Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, millest tuleneb, et kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.