Sergei Bortsovi hagi Nemo Ehitus OÜ vastu kahju hüvitamiseks 60 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. veebruari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Bortsovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Sergei Bortsov (hageja), ik XXXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Nemo Ehitus OÜ (kostja), rk 12532771; esindaja Roman Ševtšuk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. veebruari 2018 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt välja 20 eurot ja jätta hageja menetluskuludest 30 % kostja kanda ning mõista kostjalt välja 50 eurot menetluskulude katteks.
3.2.Mõista Nemo Ehitus AS-lt Sergei Bortsov kasuks välja 35 eurot.
3.3.Jätta rahuldamata Sergei Bortsovi nõue mittevaralise kahju ja tõlkekulude hüvitamiseks.
3.4.Jätta Sergei Bortsovi menetluskuludest 30 % Nemo Ehitus AS-i kanda.
3.5.Mõista maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks Nemo Ehitus ASlt Sergei Bortsovi kasuks välja 50 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sergei Bortsov (hageja) esitas 13. novembril 2017 hagi Nemo Ehitus OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitise 35 eurot, mittevaralise kahju hüvitise 40 eurot ja menetluskulud 99,30 eurot. Hagiavalduse kohaselt tehti hageja korterist korrus kõrgemal asuvas korteris remonti. See korter kuulub kostjale. Hageja avastas 27. oktoobril 2017 kella 22.15 ajal, et tema vannituba on kaetud tumeda tolmukihiga ja väikeste kividega. Samuti olid tolmuga kaetud korteri teised ruumid. Tunda oli tugevat kärsahaisu. Tolm määris ära ka hageja nahkmööbli, kitarri ja muusikaseadmed. Hageja sai korteriühistu esimehe käest teada, et kostja korteris vahetati torusid. Kostja oli nõus kahju hüvitama 15 euro ulatuses, kuid seda on liiga vähe. Kahju on varaline ja mittevaraline. Korteri puhastamisele, pesu pesemisele ja triikimisele kulus 10 tundi ja tekkis kahju 30 eurot. Elektrienergiale ja veele, mida kasutasid tolmuimeja, pesumasin ja triikraud kulus 3 eurot. Puhastusvahenditele kulus 2 eurot. Moraalne kahju on 40 eurot. Moraalne kahju tekkis šoki, lugupidamatuse ja ebameeldivate elamuste tõttu. Fotode ja dokumentide trükkimisele kulus 14,30 eurot. Tõlketeenusele kulus 10 eurot. Riigilõiv on 75 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja korteris tehti küll remonti, kuid tööd toimusid suletud ruumis. Remonti tehti ka teistes korterites ja tolm võis neist tulla. Kostja pakkus hagejale võimalust korter ära koristada. Tõendamata on põhjuslik seos kostja remondi ja tolmu korterisse sattumise vahel. Tolm sattus hageja korterisse plastmassist luugi kaudu, sest hageja unustas oma vannitoas luugi sulgeda. Kostja pole piisavalt põhjendanud kahju arvestust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28. veebruari 2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks 15 eurot. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude. Kuna poolte vahel on seaduse alusel tekkinud võlasuhted (kaasomanike vahelised suhted), ei tule kõne alla kahju hüvitamine deliktiõiguslikul alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja korteris on kahju tekkinud. Tolmu sattumine hageja korterisse on tõendatud muu hulgas esitatud ülevaatuse akti ja fotodega. Nimetatud asjaolu möönis ka Drame Invest OÜ esindaja Irina Sõtšova, kes pakkus hagejale koristamisteenust. Tolm on hageja korteris tekkinud kostja tegevuse tõttu. Kostja on selle asjaolu oma viimases vastuses omaks võtnud. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka ehitise ülevaatuse protokolliga, millest nähtub, et kostja vahetas kanalisatsioonitoru ning kostja esitatud Drame Invest OÜ esindaja vastusega. Seda tõendab ka OÜ Eelbrus Service esindaja vastus, millest nähtub, et kostja korteris toimus kanalisatsioonitoru vahetus, mille käigus võis tolm sattuda hageja korterisse. Kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuse rikkumine on seega tuvastatud ehk kaasomandi kasutamisel (kanalisatsioonitoru vahetamisel) ületas kostja kanalisatsioonitoru tavakasutusest tulenevat mõju. Kui hageja oleks oma vannitoas luugi kinni hoidnud, oleks tekitatud kahju maht väiksem või ei oleks tolm hageja korterisse üldse sattunud. Hagiavaldusest ning hageja seisukohtadest ei nähtu ühtegi mõistlikku põhjust, miks pidi luuk lahti olema või miks peab hageja seda lahti hoidma. Samas ei ole hagejal kohustust luuki kinni hoida, kuna tegemist on hageja reaalosaga ning tal on õigus otsustada, kas seda hoida kinni või mitte. Samas on see asjaolu aluseks kahju hüvitise suuruse vähendamiseks. Hageja kahju hüvitamise arvutuskäik on põhjendatud. Tunnihinnaks palus hageja määrata töötasu alammääras ja puhkepäevadel töötamise eest suurendada tasu 1,5 korda. Kui hageja ei oleks ise koristanud, oleks ta pidanud vastava teenuse sisse ostma. Maakohus leidis, et koristamisele kulunud ajakulu 10 tundi on ülepaisutatud. Maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu koristamiseks ja pesu pesemiseks on 5 tundi. Hageja ei ole professionaal ning tal võib kuluda koristamisele rohkem aega, kui professionaalsel koristajal. Kostja esitatud vastuse kohasel oleks kutselisel koristajal kulunud hageja korteri koristamiseks poolteist tundi. Maakohus ei pidanud triikimiskulusid põhjendatuks. Seda kulu ei saanud kostja VÕS § 127 lg 3 mõttes ette näha. Kuna triikimise kulu põhjendamatu, tuleb vähendada ka koristamise ajal tekkinud elektrikulu. Pesuvahendite kulu kaks eurot on liialdatud. Selle eest saaks osta terve pudeli pesuvahendit. On selge, et kogu korteri koristamisele ei kulu tervet pudelit pesuvahendit. Vajalikud vee- ja elektrikulud on kokku kolm eurot. Kokku on põhjendatud kahju 18 eurot. Seda tuleb VÕS § 139 alusel vähendada 15 euroni, kuna hageja jättis luugi kinni panemata. Põhjendatud ei ole fotode ja dokumentide trükkimise kulud, kuna dokumendid sai esitada kohtule elektrooniliselt. Tõlketeenuste kulud on menetluskulud TsMS § 143 p 1 alusel ega kuulu kahju hüvitise summa hulka. Menetluskuludena ei ole neid aga samuti võimalik kostjalt välja mõista, kuna need kulud on tõendamata.
VÕS § 134 lg 4 nimetatud eeldusi ei esine. Maakohus sedastas, et iga kahjujuhtumiga kaasneb inimestel stress ja mured ning tekib pingeline olukord. Seadus ei võimalda aga iga kahjujuhtumi puhul mittevaralist kahju nõuda. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kannatanu rikastumine. Seetõttu tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata jätta. Toimikulehel 26 esitatud fotod ei asjakohased, kuna ei ole selge, mida hageja soovis nendega tõendada. Fotodel on ilmselt kostja korter, kus teostati remont, kuid selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Maakohus jättis fotod tähelepanuta.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise ja mittevaralise kahju hüvitised, mis maakohus rahuldamata jättis ja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei hinnanud maakohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Sellega rikuti TsMS § 232 lõiget 1; 2) ei ole tolmu võimalik korterist koristada nii väikese aja jooksul, kui maakohus leidis. Hagis olid märgitud kõik kulud objektiivselt. Tolm sattus ka pragudesse ja seinte peale. Seetõttu tuli ümber paigutada mööbel ja pesumasin, oli vaja seinu pesta ja võtta tolm piltide ja raamatute pealt. Vajalik oli ka kuiva ja niiske lapiga pühkimine. Pärast 1,5-2 tunnist tööd läks tolmuimeja väga kuumaks. Seetõttu koristas hageja nelja päeva vältel 2,5 tunni kaupa; 3) jättis maakohus ebaõigesti kahjuhüvitisest välja kulud, mis olid seotud pesemise, elektrienergiaga ja pesuvahenditega; 4) tekkisid hagejale füüsilised ja hingelised kannatused. Hageja tundis end halvasti ja oli nii ärevil, et uni ei tulnud; 5) jättis maakohus ebaõigesti hüvitamata printimis- ja tõlgikulud; 6) jättis maakohus ebaõigesti välja mõistmata maakohtus tasutud riigilõivu.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on täitmata mittevaralise kahju väljamõistmise eeldused VÕS § 134 lg 4 järgi. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, kui rahalise hüvitamisega. Mittevaralise kahju saab hüvitada ka vabandamisega kannatanu eest. Kostja esindaja vabandas hageja ees mitu korda suuliselt. Kostja vabandas hageja ees ka 30. jaanuari 2017 tähitud kirjaga; 2) püüdis kostja vaidlust lahendada kohtuväliselt ja tegi kostjale kompromissettepaneku. Kostja püüdis säilitada hagejaga häid suhteid ja minimeerida naabri võimalikud ebamugavused seoses remondiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada suuremas ulatuses.
7.Apellatsioonkaebuses on otsust vaidlustatud osas, milles maakohus hindas kahju suurust ja hageja osa kahju tekkimisel. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni
korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja eeldusest, et täidetud on VÕS § 115 ja 127 normide koosseisud, st kostja on kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos.
8.Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebust läbi vaadates maakohtule esitatud nõude koosseisust ja suurusest.
8.1.Ringkonnakohus märgib, et tõlkimise kulud võivad olla kahjunõude koosseisus juhul, kui need kanti enne kohtusse pöördumist või menetluskulude koosseisus, kui kulu kanti seoses kohtusse pöördumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõlkekulu 10 eurot ei ole tõendatud, kuna toimikus ei ole hageja poolt esitatud dokumentide tõlkeid ning hageja ei vastanud ka kohtu täiendava päringu peale, milles kulu seisnes.
8.2.Hageja nõudis dokumentide ja fotode trükkimise kulu, mida saab käsitleda menetluskuludena. Hageja põhjendas trükkimise kulu sellega, et tal puudus elektrooniliselt dokumentide esitamise võimalus. Ringkonnakohtu arvates on see piisav põhjendus. Maakohtu seisukoht, et hagile lisatud fotod ja dokumendid ei olnud asjakohased, kuna fotol kujutatu osas vaidlus puudus, ei ole õige. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagis viidata tõenditele, mis hageja esitatud asjaolusid kinnitavad ja § 339 lg 2 kohaselt lisatakse kohtule esitatavale dokumendile avalduses viidatud lisad. Tõendite lisamine on kohane ja ei sõltu sellest, kas kostja hiljem võtab asjaolu omaks või vaidleb sellele vastu. Menetluskulude kohta peab pool TsMS § 176 lg 6 alusel esitama täiendavad tõendid üksnes kohtu nõudmisel. Maakohus fotode ja trükikulude osas täiendavaid dokumente ei nõudnud, seega tuleb hageja menetluskulude nõue fotode ja dokumentide trükkimise kulu summas 14.30 eurot lugeda vajalikuks.
8.3.Ringkonnakohus peab põhjendatuks hageja kahju summas 35 eurot. Maakohus vähendas kahju hüvitist summani 18 eurot põhjendusega, et professionaalne koristaja oleks korterit kiiremini koristanud. Ringkonnakohus leiab, et selline võrdlus ei ole asjakohane ja arvestades, korteri suurust ja vannitoa koristamise eripära, saab hageja nimetatud ajakulu pidada mõistlikuks.
8.4.Ringkonnakohus ei pea õigeks maakohtu seisukohta, et vannitoas luugi kinni panemine oli hageja risk ja sellega oleks saanud kahju vähendada ning seetõttu vähendas kahju suurust VÕS § 139 alusel. Ringkonnakohus möönab, et vannitoas luugi sulgemine oleks tõenäoliselt kahju suurust vähendanud, kuid selle tegemata jätmist ei saa hagejale ette heita. Ainuüksi remonditööde teostamine majas, ei toonud hagejale kaasa kohustust sulgeda vannitoas ja ka mujal avad.
8.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ringkonnakohus leiab eelnimetatud sätte alusel ning tulenevalt VÕS § 139 lg 1, et tekitatud kahju ei kuulu rahaliselt hüvitamisele. Kahju ei olnud suur, kahju tekitaja pakkus osaliselt kompenseerimise võimalust, mis oleks hageja üleelamisi oluliselt vähendanud.
8.6.Ringkonnakohus leiab, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele summas 35 eurot. Arvestades maakohtu poolt välja mõistetud 15 eurot, tuleb täiendavalt välja mõista 20 eurot.
9.Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ning arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust jätab 30 % hageja kuludest kostja kanda ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskulu on hagi lisade trükkimise kulu summas 14.30 eurot, riigilõivud hagilt ja apellatsioonkaebuselt 150 eurot, kokku 164.30 eurot. Ringkonnakohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja 50 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.