Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-16963 apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kahju hüvitamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja elab aadressil xxx, hagejast korrus üleval pool asub korter xxx, mis kuulub kostjale. 27.10.2017 koju tulles, avastas hageja, et vannituba on kaetud tumeda tolmu ja väikeste kividega, ka teised hageja korteri ruumid olid kaetud tolmuga, korteris oli tunda ka halba lõhna. Hageja helistas järgmisel päeval korteriühistu esimehele, kes teatas, et kostja korteris vahetati torud. Hageja ei olnud aga nimetatud töödest teadlik. Hageja kutsus enda korteri ülevaatamiseks korteriühistu juhatuse liikme T V ning naabri V S , kelle juuresolekul koostati akt tekitatud kahju kohta. Kostja esindaja I pakkus hagejale võimalust tema korter ära koristada, kuid hageja keeldus ning ütles, et koristab ise talle sobival ajal. Samuti oli vaja pesta pesu ja kardinaid. Hageja pakkus I hüvitada talle kahju summas 30 eurot, kuid kostja esindaja oli nõus hüvitama hagejale kahju ainult summas 15 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et kostja peab hagejale hüvitama kahju kokku summas 99,30 eurot järgnevalt: korteri koristamine, pesu pesemine ja triikimine - 10 tundi, summas 30 eurot; vee- ja elektrikulu summas 3 eurot; puhastusvahendid summas 2 eurot; fotode ja dokumentide trükkimise kulud 14,30 eurot, tõlkekulud 10 eurot; moraalne kahju (šokk, lugupidamatus) 40 eurot. Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskulud, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv, palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas tõenditena: 28.10.2017 korteri ülevaatuse akt (tlk 4); fotod korterist (tlk 5-11) ja korteri plaan, millel on näidatud tolmuga kaetud ala (tlk 12). Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitas, et korteris xxx tehti küll remonditöid, kuid kõik tööd toimusid suletud ruumis ja tolmu sattumine korterisse nr 50 oli välistatud. Samuti on kostja sõlminud koostöölepingu D I OÜ-ga puhastusteenuste osutamiseks (tlk 23-24) ja remondi ajal oli maja trepikoda alati puhas. Kostja märkis ka, et samal ajal toimusid remonditööd ka teistes korterites ja hagiavalduses ei ole põhjendatud, miks leiab hageja, et tolm sattus just kostja korterist. Ehitusseadustiku nõuete rikkumiste puudumist fikseeris ka Narva linna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti esindaja (tlk 25). Kostja esindaja pakkus hagejale D I OÜ koristamise teenust, et säilitada häid suhteid, kuid hageja keeldus. Kostja leidis muu hulgas, et hageja ei ole 2/8

2-17-16963 tõendanud põhjuslikku seost kostja teostatud remondi ja tolmu hageja korterisse sattumise vahel. Seetõttu on hagiavaldus põhjendamatu ja tõendamata. Poolte täiendavad seisukohad Hageja selgitas täiendavalt, et poolte korterid on ühendatud ühise kanalisatsiooni kanaliga. Kostja vahetas 27.10.2017 oma korteris kanalisatsioonitoru, kuid kanal ei olnud suletud ja seetõttu langes tolm alla ning hageja vannitoas oleva luugi kaudu sattus hageja korterisse. Hageja korteris on luuk alumise korrusega suletud ja seetõttu alumisest korterist ei saanud tolm hageja korterisse sattuda. Teistest trepikodadest ei saanud tolm samuti hageja korterisse sattuda, kuna ei ole ühist kanalit. Hageja esitas tõendina alumise korteri omaniku kirja, millest nähtub, et sel perioodil alumises korteris lammutustöid ei toimunud, mistõttu ei saanud ka tolmu olla (tlk 32). Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kostja on pakkunud hagejale kompromissi variante, kuid hageja on nendest keeldunud (tlk 31-32, 37, 39-43, 58-59). Kohus selgitas pooltele ka asjaolude tõendamise vajadust ning tõendamiskoormust (tlk 45) ja andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja, et kostja pidi panema vahelae, et vältida tolmu sattumist hageja korterisse. Kui seda ei olnud võimalik teha, siis vähemalt teatama hagejale tehtavatest töödest, et hageja oleks saanud luugi kinni panna. Hageja selgitas ka kahju hüvitise arvestamise käiku, nimelt puhastamise eest palus hageja hüvitist vastavalt töötasu alammäärale. Hageja põhjendas ka tõendite trükkimise vajadust, s.o hageja ei saanud neid elektrooniliselt esitada, sest tal on vana arvuti. Moraalne kahju on hagejal tekkinud seoses solvangute, abitu seisundi ja vihaga, hageja ei saanud magada. Kostja on rikkunud hageja õigust tervisele ja isikliku elu puutumatusele. Hageja leiab põhjendatuks nõuda kostjalt moraalse kahju eest hüvitist summas 40 eurot. Kostja esitas 13.02.2018 vastuse kohtunõudele, milles selgitas täiendavalt, et ajavahemikul 26.10.2017-27.10.2017 teostas OÜ E S kostja korteris santehnilisi töid. Veevarustuse torude, WC paigaldamise ja külmaveemõõtja asendamise tööde teostamisel tuvastati, et vana malmist kanalisatsiooni tõusutoru on pikaajalisest kasutusest hõrenenud (arvukad praod ja avatud tüüpi fistulid, millest lekkis vesi). Võttes arvesse, et korteris xxx kahjustatud malmist kanalisatsioonitoru oli osaliselt hävinud ja selle tagajärjel oli see ka avariiolukorras, teostasid OÜ E S santehnikud kiiremas korras kanalisatsioonitoru asendamise selleks, et ära hoida kanalisatsioonitoru lõplikku lagunemist ja maja alumiste korruste üleujutust kanalisatsioonist lekkiva veega. Avariiolukorras malmist kanalisatsioonitoru vahetusest oli teavitatud xxx korteriühistu esimeest V G ning samuti D I OÜ esindajat I S , kes vahetult kontrollis kohapeal tööde käiku ja lahendas jooksvaid küsimusi koostöölepingu alusel. Kanalisatsioonitoru vahetamine toimus 26.10.2017 tööajal. D I OÜ esindaja üritas avariitoimingute ajal läbi käia kõik seotud korterid, et teavitada korterite omanikke avariitoimingust ning et võimaluse korral nad ei kasutaks kanalisatsiooni kanalisatsioonitoru vahetamise ajal. OÜ E S töötajad asendasid katkise malmist kanalisatsioonitoru polüvinüülkloriiditoruga ning asendasid külmaveemõõtja korteris xxx (tlk 55). Kostja hinnangul on tolm hageja korterisse sattunud plastmassist luugi kaudu, sest hageja unustas oma vannitoas luugi sulgeda. Kuna D I OÜ osutab kokkuleppel Nemo Ehitus OÜ-ga koristamise teenust, oli D I OÜ-l olemas kõik vajalikud vahendid ja tööriistad (professionaalne Kärcheri tolmuimeja, lapid, švammid ja puhastusvahendid), et koheselt kahju kõrvaldada. D I OÜ esindaja pakkus hagejale korduvalt korteri puhastusteenust. D I OÜ oleks hageja korteri puhastamisel kasutanud kostja korteri vett ja elektrit. D I OÜ hinnangul oleks koristus kestnud kuni poolteist tundi, mis rahalises ekvivalendis oleks u 5 eurot tunnis. Alternatiivina pakuti hagejale 15 eurot. Hageja aga keeldus kõikidest kostja poolt pakutud variantidest. Kostja on seisukohal, et 3/8

2-17-16963 kanalisatsioonitorustik on üldjuhul korteriomanike kaasomandis ning avariiolukorras osaliselt hävinud kanalisatsioonitoru vahetamine ei olnud tema kohustus, sest selle korrasoleku pidi tagama korteriühistu. Vaatamata sellele, teostas tekkinud avariiolukorras hävinud ühiskanalisatsioonitorustiku vahetamist kostja. Nemo Ehitus OÜ märgib ka, et tavaliselt asub ühiskanalisatsioonitorustik elamu kinnises šahtis, mis reeglina välistab torustiku vahetamisel tolmu sattumist teistesse korteristesse. Seega ei saanud kostja eeldada ega ette näha, et hageja korteri vannituba ümberehitamisel oli jäetud sissepääs ühiskanalisatsioonitorustikule isetehtud luugi kaudu ning torustiku vahetamise ajal oli luuk avatud. Kostja on seisukohal ka, et hageja korteris vannitoas isetehtud luugi sulgemise kontrollimine ei ole kostja kohustus. Kostja on seisukohal seega, et tegemist oli asjaoluga, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Samuti rõhutab kostja, et vaatamata sellele, et hagi on põhjendamatu, on kostja omaltpoolt võtnud ette kõik võimalikud sammud selleks, et saavutada hagejaga kompromissi. Kostja leiab ka, et hagiavaldusest ei selgu pesemise ja puhastamise eest kahjuhüvitise 30 euro arvestuse käik, s.o millest tulenevalt on ühe tunni hind 3 eurot ja millega on tõendatud ajakulu 10 tundi. Samuti fotode ja dokumentide trükkimisega seotud kulude väljamõistmine on põhjendamatu, kuna kohtule on võimalik dokumendid esitada ka elektrooniliselt. Eeltoodud põhjendustel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on korteri xxx omanik ning kostja on korteri xxx omanik. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja teostas 26-28.10.2017 remonditöid, s.h kanalisatsiooni torustiku vahetamise. Poolte vahel on vaidlus kahju tekkimise asjaolude ja kahju suuruse üle. Kohus märgib, et alates 01.01.2018 on kehtetud nii korteriomandi- kui ka korteriühistuseadused (KOS ja KÜS), kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kuid kuna kahju on tekkinud 2017 aastal, tuleb antud asjas kohaldada kahju tekkimise ajal kehtinud seadusi, s.o KOS ja KÜS. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1, 3 ja 4 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1-3, 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete 4/8

2-17-16963 esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude. Kuna poolte vahel on seaduse alusel tekkinud võlasuhted (kaasomanike vahelised suhted), ei tule kõne alla kahju hüvitamine deliktiõiguslikul alusel. Korteri omanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:     

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohus selgitas pooltele (tlk 45-46), et eespool toodud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, s.o et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2, Riigikohtu lahend nr 3-2-1107-15 p 11). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja korteris on kahju tekkinud. Tolmu sattumine hageja korterisse on tõendatud muu hulgas ka esitatud ülevaatuse akti (tlk 4) ja fotodega (tlk 5-12). Nimetatud asjaolu möönis ka D I OÜ esindaja I S (tlk 42, 43, 56), kes pakkus hagejale koristamisteenust. Kohus leiab, et asjas on tuvastamist leidnud ka, et tolm on hageja korteris tekkinud kostja tegevuse tõttu. Kostja on nimetatud asjaolu oma viimases vastuses õigeks võtnud (tlk 51-52), s.o kostja on kohtule teatanud, et tolm võis sattuda hageja korterisse kostja poolt remondi käigus kanalisatsioonitoru vahetamise ajal. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka ehitise ülevaatuse protokolliga (tlk 25), millest nähtub, et kostja vahetas kanalisatsioonitoru ning kostja esitatud D I OÜ esindaja vastusega (tlk 56). Samuti ka OÜ E S esindaja vastusega (tlk 54), millest nähtub, et kostja korteris toimus kanalisatsioonitoru vahetus, mille käigus võis tolm sattuda hageja korterisse. KOS § 11 lg-te 1 ja 3 kohaselt korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja poolne KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuse rikkumine on seega tuvastatud ehk kaasomandi kasutamisel (kanalisatsioonitoru vahetamisel) ületas kostja kanalisatsioonitoru tavakasutusest tulenevat mõju. Kahtlust ei ole ka, et hagejale on kahju tekitatud, s.o tolmust korterit ei saanud hageja korrapäraselt kasutada ja tolm tuli ära koristada. Nimetatud kahju on hõlmatud ka KOS § 11 lg 1 p 1 sätte eesmärgiga, s.o on ilmne, et korteriomanik ei tohiks teostada remonti selliselt, et sellest tekib kahju 5/8

2-17-16963 teisele korteriomanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seoses kostja teo (remondi teostamine) ja kahju vahel, s.o kui kostja ei oleks remonti teinud, ei oleks ka hageja korterisse tolm sattunud. Kostja leiab aga, et tema kahju tekitamise eest ei vastuta, kuna tolm on sattunud hageja korterisse avatud luugi kaudu. Kostja ei saanud nimetatud asjaolu mitte kuidagi ette näha ega mõjutada. Kohus sellise kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja rikkumine oleks vabandatav, kui kahju tekiks vääramatu jõu tõttu, mida kostja ei saanud mitte kuidagi mõjutada. Antud juhul tekkis kahju kostja tegevuse tõttu, mida kostjal oli võimalik kontrollida ning ette näha, s.o kostja oleks pidanud kõiki korteriomanikke teavitama toru vahetamisest ning hoiatama võimalikest tagajärgedest. Rikkumine ei ole vabandatav põhjusel, et tegemist oli avariiolukorraga või et teisi korteriomanikke ei olnud võimalik teavitada. Kohus leiab ka, et iseenesest toru vahetamine tolmu ei tekita, vaid tolmu tekitas selle vahetamisega seotud tegevus (nt seina lammutamine vms). Nimetatud tegevus on aga kohtu hinnangul kostja mõjusfääris, tegemist ei saa olla vääramatu jõuga, mida kostja ei saanud mitte kuidagi mõjutada. Samuti ei saa ka hageja poolt luugi lahtisena hoidmist pidada vääramatu jõuks. Kuna tegemist on kanalisatsiooni kanaliga, on hagejal kohustus tagada sellele juurdepääs. Kui hagejal on torud seina taga ja neile on tagatud juurdepääs luugi kaudu, ei ole hagejal seadusest tulenevat kohustust luuki kinnisena hoida. Seega antud juhul vääramatu jõudu kohtu hinnangul ei esinenud ning kostja vastutab tekitatud kahju eest. Riikohus märkis lahendi nr 3-2-1-129-13 p-s 27, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Põhimõtteliselt sarnane tagajärg tuleneb ka VÕS § 101 lg 3, mille järgi ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus leiab samas, et kui hageja oleks oma vannitoas luuki kinni hoidnud (nii nagu ta seda teeb alumise korruse korteri luugiga), oleks tekitatud kahju maht väiksem või ei oleks tolm hageja korterisse üldse sattunud. Hagiavaldusest ning hageja seisukohtadest ei nähtu ühtegi mõistlikku põhjust, miks pidi luuk lahti olema või miks peab hageja seda lahti hoidma. Samas ei ole aga hagejal kohustust luuki kinni hoida, s.o tegemist on hageja reaalosaga ning tal on õigus otsustada, kas hoida see kinni või mitte, mistõttu ei saa ka käesoleval juhul eitada kahju hüvitamise vajadust hageja avatud luugi tõttu. Samas on aga nimetatud asjaolu (s.o hageja on jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud) aluseks kahju hüvitise suuruse vähendamiseks. Hageja selgitas kahjuhüvitise suuruse arvestust. Nimelt kulus hagejal korteri koristamisele 10 tundi. Tunnihinnaks palus hageja määrata töötasu alammääras ja puhkepäevadel töötamise eest suurendada tasu 1,5 korda. Kohus leiab, et nimetatud arvestuskäik on põhjendatud, s.o kui hageja ei oleks ise koristanud, oleks ta pidanud vastavat teenust sisse ostma. Kolmandale isikule koristamisteenuse eest tasumine miinimummääras on aga kohtu hinnangul igati mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei nõustu samas koristamisele kulunud ajakuluga, s.o 10 tunni ulatuses. Kostja vastusest nähtub, et professionaalsel koristajal oleks hageja korteri koristamine aega võtnud 1,5 tundi. Kohus eeldab samas, et kuna hagejal ei pruugi olla professionaalseid puhastusvahendeid, professionaalset tolmuimejat jne, siis võis tal kuluda koristamisele rohkem aega, kuid kindlasti mitte 10 tundi. 6/8

2-17-16963 Kohus leiab, et ca 5 tundi on mõistlik aeg korteri koristamiseks ja pesu pesemiseks. Hagis märgitud triikimiskulud on aga kohtu hinnangul põhjendamatud. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saanud kostja kuidagi ette näha ja seda ei saanud temalt ka mõistlikult oodata VÕS § 127 lg 3 mõttes. Kuna triikimiskulude osas on hagi kohtu hinnangul põhjendamatu, siis nimetutud kulud hüvitamisele ei kuulu. Kohus vähendab seega eelnevast tulenevalt kahjuhüvitist poole võrra, s.o summani 15 eurot. Kuivõrd triikimiskulud on kohtu hinnangul põhjendamatud, siis triikimise eest elektrikulu ei kuulu samuti hüvitamisele. Kohus on seisukohal ka, et kuna kohus vähendas koristamise peale kulunud ajakulu, tuleb vähendada ka koristamise ajal tekkinud elektrikulu. Pesuvahendite eest hagis märgitud 2 eurot on, kohtu arvates, samuti liialdatud. Selle raha eest on võimalik osta tervet pudelit puhastusvahendit, kuid on selge, et korteri puhastamise peale tervet pudelit ei kulu. Kohus leiab, et vee- ja elektrikulud ja puhastusvahendite kulud moodustaksid antud juhul kokku ca 3 eurot. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hageja poolt tehtud toimingute eest on põhjendatuks kahjuhüvitiseks ca 18 eurot. Arvestades aga VÕS § 139 ja hageja enda tegevusetust (s.o jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, ehk luugi kinni panemata jätmine), tuleb nimetatud summat vähendada. Kohtu hinnangul on hageja õiglaseks kahjuhüvitiseks 15 eurot. Nimetatud summat on hagejale pakkunud ka kostja (või koristust, mis oleks kostjale läinud maksma samuti ca 15 eurot). Kohus palus hagejal põhjendada ka fotode ja dokumentide trükkimise kulude hüvitamise vajadust, kuna kohtule on võimalik dokumendid esitada ka elektrooniliselt. Hageja selgitas, et ta ei saanud seda teha vana arvuti tõttu. Kohus leiab, et trükkimise kulude väljamõistmine kostjalt ei ole aga käesoleval juhul põhjendatud, kuna hageja ei ole nimetatud kulu tõendanud (ei ole esitanud kuludokumenti, arvet vms). Kohus selgitas hagejale, et tõlketeenuste kulud on menetluskulud TsMS § 143 p 1 alusel ega kuulu kahju hüvitise summa hulka. Menetluskuludena ei ole neid aga samuti võimalik kostjalt välja mõista, kuna ka nimetutud kulud on hageja poolt tõendamata. VÕS § 134 lg 4 alusel asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohus leiab, et antud juhul VÕS § 134 lg 4 nimetatud eeldusi ei esine. Mittevaralist kahju on võimalik saada asja hävimise või kaotsimineku korral, kahjustatud asja on võimalik taastada ja sellega kaasneb tavaliselt varalise kahju hüvitamine. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes antud juhul tema eriline huvi. Kohus möönab, et iga kahjujuhtumiga kaasneb inimestel stress ja mured ning tekib pingeline olukord. Seadus ei võimalda aga iga kahjujuhtumi puhul mittevaralist kahju nõuda. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kannatanu rikastumine. Seega jätab kohus hagi mittevaralise kahju nõude osas rahuldamata. Kohus leiab ka, et kostja poolt esitatud fotod (tlk 26) ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuna ei ole selge, mida ta soovis nendega tõendada. Fotodel on ilmselt kostja korter, kus teostati remont, kuid selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Kohus jätab seega need tähelepanuta. Samuti jätab kohus kostja poolt esitatud akti ja koostöölepingu (tlk 23-24) tähelepanuta, kuna asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas kostja ja D I OÜ vahel oli sõlmitud mistahes leping või mitte. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kui tihti on D I OÜ teostanud koristust maja trepikojas. 7/8

2-17-16963 Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis korteri koristamise eest summas 15 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata trükkimiskulude ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tõlkekulud on aga menetluskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja samas summas, mis oli kostja poolt kompromissina pakutud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on siiski õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei kuulu hüvitamisele ka hageja nõutud tõlkekulud. Nimetatud kulude tekkimine on ka hageja poolt tõendamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.