1.1.Pooled lõpetavad kompromissiga tsiviilasja nr 2-18-2587 menetluse hageja hagiavalduses kostja I ja kostja II vastu alusetult omandatud summade kokku 23 332 eurot väljamõistmise ning alates hagiavalduse esitamisest tekkiva viivise väljamõistmise nõudes.
1.2.Hageja, kostja I ja kostja II on kokku leppinud, et käesoleva kompromissiga hageja loobub oma nõudest kostja I ja kostja II vastu alusetult omandatud summade kokku 23 332 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest tekkiva viivise väljamõistmiseks.
1.3.Pooled on kokku leppinud, et kõik poolte vahelised pooleliolevad vaidlused lõpetatakse. Pooled on ka kokku leppinud, et tsiviilasjades nr 217-17856, nr 2-18-2587 ja nr 2-18-8507 sõlmitavad kompromissid ning töövaidlusasjas nr 4-1/1282/18 nõudest loobumine moodustavad ühe tehingukogumi ja nende kehtivus on omavahel seotud. Seega juhul, kui jääb kinnitamata kas või üks kompromissidest või nõudest loobumine või juhul, kui kas või ühest kompromissist taganetakse, kompromiss tühistatakse või see osutub tühiseks, siis annab see pooltele aluse taganeda ka teistes tsiviilasjades sõlmitud kompromissidest.
1.4.Pooled on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalised kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega.
1.5.Pooled lepivad kokku, et nad lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe (1) kalendripäevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-18-2587 menetlus.
3.Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 22. veebruari 2018 määrusega (tsiviilasjas nr 2-18-2587) kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostja II omandis olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx, katastritunnusega xxx) kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot hageja kasuks.
4.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 675 eurot, arvelduskontole nr xxx AS-is SEB Pank.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe (1) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
2-18-2587 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L L (hageja) esitas 16.02.2018 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 21.02.2018, J T (kostja I) vastu 11 666 euro ja lisanduva viivise saamiseks ning P-A A (kostja II) vastu 11 666 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on alates 04.10.1996 äriregistrisse kantud äriühing F M OÜ (registrikood nr xxx). Nimetatud osaühing on J kontserni holdingühinguks (nn kontserni emaettevõtja) ning selle omandis on 12 760 Aktsiaseltsi J aktsiat nimiväärtuses 6,3 eurot, mis moodustavad kokku 100% aktsiaseltsi aktsiakapitalist ning aktsiatega esindatud häältest. Aktsiaselts J on viidatud osaühingu ainukeseks tütarettevõtjaks ja sisulist väärtust omavaks varaks. Aktsiaseltsi J asutajateks olid hageja ja kostja I. F M OÜ kolmas osanik, kostja II, võeti osanike ringi ca 10 aastat tagasi. Aktsiaseltsi J 2016. majandusaasta aruande kohaselt oli aktsiaseltsi 2016. majandusaasta kasumiks 498 530 eurot ning käive oli 7 272 436 eurot (aktsiaseltsi käive kasvas võrreldes eelneva majandusaastaga ca 5% võrra). 2016. majandusaasta aruande kohaselt oli majandusaasta lõppemise päeva seisuga Aktsiaseltsi J omakapitali suuruseks 1 925 094 eurot. Vastavalt F M OÜ äriregistri andmetele oli kuni 15.11.2017 osaühingu osakapitali suuruseks 25 500 eurot ning osanikeks olid järgnevad isikud: 1) hageja, kellele kuulus osaühingu osa nimiväärtuses 8500 eurot, mis moodustas ca 33,33% osaühingu osakapitalist ja osadega esindatud häältest; 2) kostja I, kellele kuulus osaühingu osa nimiväärtuses 8500 eurot, mis moodustas ca 33,33% osaühingu osakapitalist ja osadega esindatud häältest; kostja II, kellele kuulus osaühingu osa nimiväärtuses 8500 eurot, mis moodustas ca 33,33% osaühingu osakapitalist ja osadega esindatud häältest. 2015. a oktoobris sai hageja ja kostjate vahel suuliselt kokku lepitud, et hageja soovil ostetakse Aktsiaseltsile J mootorsõiduk Mercedes-Benz xxx. Vastavalt suulisele kokkuleppele võttis hageja endale kohustuse tasuda Aktsiaseltsile J mootorsõiduki omandamisel tasumisele kuuluva omafinantseeringu osa summas ca 32 000 euro, millega seoses tasus hageja 30.10.2015 S E AS-ile 10 000 eurot ja 05.11.2015 summa 22 000,16 euro, s.o kokku 32 000,16 eurot. Seoses asjaoluga, et Aktsiaseltsi J raamatupidamises jäi vastav summa ülesse aktsiaseltsi kohustusena hageja ees, leppisid hageja ja kostjad ühiselt suuliselt kokku, et aktsiaselts tagastab vastava summa hagejale, kes kannab vastavast summast 1/3 kostja I arvelduskontole ning 1/3 kostja II arvelduskontole, st vastav summa jagatakse F M OÜ osanike vahel vastavalt osaluse proportsioonidele. Aktsiaseltsi J 11.11.2015 maksekorralduse alusel tagastas aktsiaselts hageja arvelduskontole summa 32 000,16 eurot ning hageja 11.11.2015 maksekorraldusega tasuti hageja poolt kostja I arvelduskontole 4000 eurot ning 13.11.2015 maksekorraldusega 7666 eurot. Hageja 11.11.2015 maksekorraldusega tasuti hageja poolt kostja II arvelduskontole 11 666 eurot.
1.1.2017. a alguses tekkis F M OÜ osanike vahel konflikt, mille tõttu tekkis hagejal tõsine terviserike ja hageja oli ca 0,5 aastat, s.o ajaperioodil 23.02.2017-23.08.2017 haiguslehel. Aktsiaseltsi J äriregistri andmetel kutsuti hageja haiguslehe kehtivuse ajal, s.o 03.05,2017 tagasi aktsiaseltsi juhatuse liikme kohalt. Ka pärast hageja haiguslehe lõppemist 23.08.2017 ei ole hageja Aktsiaseltsi J ja F M OÜ juhtimise ning tegevusega kokku puutunud, kuivõrd hageja tervislik olukord on olnud halb. Samuti takistas hageja osavõtmist Aktsiaseltsi J juhtimisest ning tegevusest kostjate tegevus. Pärast haiguslehe lõppemist 23.08.2017 ei lubatud kostjate korraldusel hagejal tehase territooriumile sisenda, eemaldati kõik töötamiseks vajalikud hageja õigused majandustarkvaras ning töötajatele anti käsk hagejaga mitte suhelda. Seega ei ole
2-18-2587 hageja alates haiguslehe lõppemisest 23.08.2017 sisuliselt kokku puutunud Aktsiaseltsi J ega F M OÜ igapäevase juhtimise ja majandustegevusega. 27.10.2017 toimus F M OÜ osanike koosolek, mille käigus otsustati osaühingu osanike, kostjate, poolt suurendada osaühingu senist 25 500 euro suurust osakapitali rahaliste sissemaksetega 76 500 euro võrra kuni uue osakapitali suuruseni 102 000 eurot. F M OÜ 27.10.2017 osanike koosoleku protokolli kohaselt osalesid (27.10.2017) koosolekul üksnes kostja I ja kostja II. 28.11.2017 on hageja esitanud Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu, milles hageja palus kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitise summas 1 304 600 eurot. Esitatud hagis oli hageja seisukohal, et F M OÜ osanikud, kostja I ja kostja II, kasutasid 27.10.2017 osanike koosolekul oma häälteenamuse ära heade kommete vastaselt selleks, et suurendada iseenda osaluse suuruse proportsiooni F M OÜ osakapitalis ning vähendada väikeosaniku hageja osaluse suuruse proportsiooni osaühingu osakapitalis. Tegemist oli F M OÜ osanike, kostja I ja kostja II, poolt oma õiguste (s.o hääleõiguse) ilmse kuritarvitamisega eesmärgiga saada väikeosaniku hageja arvelt ebaausaid eeliseid. 22.12.2017 Aktsiaseltsi J töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega ütles aktsiaselts erakorraliselt ülesse 01.08.2006 aktsiaseltsi ja hageja vahel sõlmitud töölepingu töö ümberkorraldamise ja töö lõppemise tõttu töölepingu seaduse § 89 lg 1 alusel. Ülesütlemise avalduses nõuti mh mootorsõiduki Mercedes-Benz xxx tagastamist aktsiaseltsile. Vaatamata asjaolule, et 2018. a jaanuaris soovis hageja mootorsõidukiga seotud S E AS-iga sõlmitud liisingulepingu ülevõtmist, nõuti 2018. a jaanuaris antud mootorsõiduki valduse tagastamist ja 15.01.2018 viis hageja vaidlusaluse mootorsõiduki S E AS-i. Aktsiaseltsi J poolt on mootorsõiduk pandud müüki auto24.ee vahendusel müügihinnaga 99 000 eurot. Kuna vastuolus hageja ja kostjate vahelise suulise kokkuleppega on hageja ilma jäänud mootorsõiduki kasutusõigusest ning liisingulepingu järgse jääkväärtuse ja turuväärtuse vahest, siis on ilmne, et kostjad on omandanud hageja poolt mootorsõiduki omafinantseeringu hüvitamise katteks neile tasutud summad kokku (11 666 eurot + 11 666 eurot) summas 23 332 eurot ilma õigusliku aluseta.
2.Koos (16.02.2018) hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, mida täpsustas samuti 21.02.2018. Hageja palus hagi tagamiseks koormata kostja II omandisse kuuluv xxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxx, katastritunnusega xxx) kohtuliku hüpoteegiga summas 15 000 eurot hageja kasuks.
3.Kohus rahuldas 22.02.2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus leidis, et hagi tagamiseks tuleb seada kostja II omandis olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx, katastritunnusega xxx) kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot hageja kasuks.
4.Kohus võttis 23.02.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.04.2018 määrusega (tsiviilasjas nr 2-18-2587) Harju Maakohtu 22.02.2018 määruse muutmata.
6.09.11.2018 esitasid hageja ja kostjad kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ning asjas menetluse lõpetada. Menetlusosalised selgitasid, et hageja, P L, kostja I, kostja II, Aktsiaselts J ja F M OÜ on sõlminud kokkulepped vaidluste lõpetamiseks tsiviilasjades nr 2-17-17856, nr 218-2587, nr 2-18-8507 ja töövaidlusasjas nr 4-1/1282/18 vastastikuste järeleandmiste teel kompromissiga, millega seoses soovivad pooled ära lõpetada ka käesoleva tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Menetlusosalised palusid kohtul kompromiss ning taotlused läbi vaadata ja kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning muud osaliste taotlused lahendada
2-18-2587 kirjalikus menetluses. Seejuures taotlesid hageja ja kostjad kohtult Harju Maakohtu 22.02.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-18-2587 tühistamist, millega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning hageja hagi tagamiseks otsustati seada kostja II omandis olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx, katastritunnusega xxx) kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot hageja kasuks. Lisaks taotlesid pooled poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja hagi tagamise tagatise tagastamist hageja arvelduskontole nr xxx AS-is SEB Pank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
8.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
9.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
10.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
11.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostjad on kompromissis kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) menetlusosaliste endi kanda. Pooled kinnitasid mh, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses antud tsiviilasjas kantud menetluskuludega.
12.Lähtudes TsMS § 386 lg-st 4, kuulub kohtu 22.02.2018 määrusega (tsiviilasjas nr 2-182587) kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele.
13.Kohus leiab, et poolte taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (16.02.2018) hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel kohtule riigilõivu kokku summas 1050 eurot ning täiendavalt hagilt veel (20.02.2018) 300 eurot. Seega
2-18-2587 tagastamisele kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 675 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr xxx AS-is SEB Pank.
14.Kohus on seisukohal, et taotlus hagi tagamise tagatise hagejale tagastamiseks kuulub samuti rahuldamisele. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Kuivõrd menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kompromissi kinnitamisega tühistab kohus 22.02.2018 määrusega (tsiviilasjas nr 2-18-2587) kohaldatud hagi tagamise abinõu ning pooled on seejuures palunud tagastada hagejale hagi tagamise taotluselt tasutud tagatise, siis kuulub pärast määruse jõustumist hageja poolt (16.02.2018 ja 20.02.2018) tasutud hagi tagamise tagatis kogusummas 750 eurot hagejale tagastamisele. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr xxx AS-is SEB Pank.
15.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.