lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-909/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-909/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1992
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Riigilõivu tagastamine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2023-12-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusVÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmineVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulRLS § 59 lg 1TsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 139RiigilõivTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 14. november 2018

Tsiviilasja number

2-18-909

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi S P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

737,49 eurot Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8 10143 Tallinn); lepinguline esindaja Alla Žulinskaja ([email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: S P (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi S P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista S P põhivõlgnevus 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot, intress 12,60 eurot (kaksteist eurot ja 60 senti), võla sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot (kolmkümmend eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis 42,34 eurot (nelikümmend kaks eurot ja 34 senti), kokku 362,94 (kolmsada kuuskümmend kaks eurot ja 94 senti) Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.
3.Välja mõista S P Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 278 eurot alates 19.01.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 35Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
1.
Menetluskulud jätta 60% ulatuses S P kanda ja 40% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
2.Mõista S P välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud 129 eurot (ükssada kakskümmend üheksa eurot).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb S P tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (129 eurot) Rävala Õigusbüroo OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud

1.23.01.2016.a sõlmis kostja E C AS-iga laenulepingu nr 20160123023 summa 300 euro saamiseks (laenuperiood 1 kuu). Laenutaotluse esitati E C AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. Kostja isikusamasus on tuvastatud 20.01.2014 ID-kaardi alusel Tallinna postkontoris. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 23.02.2016 summas 312,60 eurot, s.h laenu põhiosa 300,00 eurot ja intressid 12,60 eurot. Peale laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud 22 eurot, mis läks tervikuna põhivõla katteks. E C AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 07.06.2017. E C AS loovutas 18.07.2017 talle kuuluva nõude kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas E C AS kostjale 18.07.2017 teatise.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 278 eurot, intressi 12,60 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot, seisuga 18.01.2018 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivise 266,79 eurot ning viivise alates 19.01.2018.a põhinõudelt 278 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 50,4% aastas. Hageja palub välja mõista menetluskulud 775 eurot, mis koosnevad riigilõivust 175 eurot ja õigusabikulust 600 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 09.05.2018 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lgst 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 23.01.2016 laenuleping, mida tõendavad leping nr 20160123023 ja laenulepingu üldtingimused. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel ühe osamaksega hiljemalt 23.02.2016. Tulenevalt laenulepingust moodustavad intressid 12,60 eurot. Laenuleping öeldi üles 07.06.2017 laenumaksete tasumata jätmise tõttu. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 50,4% ja krediidikulukuse määr 63,86%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65%. Seega

krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6.Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 23.02.2016. Seega tuli kostjal intressi maksta 12,60 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.
7.Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi lg 4 sätestab kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt on samas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
8.Hageja sissenõudmiskulu ületab VÕS § 1132 lg-s 2 p-s 1 märgitud ülempiiri. Ülempiiri ületava täiendava kahju hüvitamine on võimalik ainult VÕS-i kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning siis tuleb tõendada, et kahju on tegelikult tekkinud. Hageja nimetatud kahju tõendanud ei ole, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku 0,14% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 50,4%.
10.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

11.Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.
12.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
13.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 278 eurot on kokku 42,34 eurot: Võlaperiood 24.02.2016-30.06.2016 01.07.2016 - 31.12.2016 01.01.2017 - 30.06.2017 01.07.2017 - 31.12.2017 01.01.2018 - 18.01.2018

% aastas 8,05

Võla summa

Viivitatud päevade arv

viivise summa 7,83 11,18 11,03 11,21 1,09

14.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 278 eurot, intressid 12,60 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 18.01.2018 summas 42,34 eurot, kokku 362,94 eurot ning alates 19.01.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (278 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 60% ja hageja kanda 40% ulatuses.
16.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 600 eurot, kokku 775 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 175 eurot, kuid hagihinnalt 737,49 eurot kuulub tasumisele RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt riigilõiv summas 125 eurot, mistõttu on hageja riigilõivu 50 eurot enam tasunud. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu (50 euro) tagastamist. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lgst 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot.
17.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 1,5 tundi. Kohus leiab, et hagi tuleks professionaalse esindaja poolt eelduslikult esitada ilma puudusteta ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega/täiendamisega seotud kulusid ei pea vastaspool hüvitama, s.t puuduste kõrvaldamiseks kulunud 2 tundi on põhjendamatu ajakulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h (käibemaksuta), mida kohus antud juhul mõistlikuks ei pea. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (1,5 x 60 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 215 eurot (125+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 129 eurot (s.o 215-st eurost 60%).
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja