XX hagi YY ja CC vastu solidaarselt võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. mai 2018. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja I YY (isikukood XXXXXXXX) Kostja II CC (isikukood XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Madis Vinni ja Maria MägiRohtmets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 25. mai 2018. a määrus muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi YY (kostja I) ja CC (kostja II) vastu solidaarselt võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
2.
26. oktoobri 2017. a määrusega jättis Harju Maakohus hageja hagi kostjate vastu terve nõude osas läbi vaatamata. Kostja II menetluskulud jäeti hageja kanda ning kostja I
menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2018. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 26. oktoobri 2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti hageja kanda. Riigikohus keeldus 11. aprilli 2018. a määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest.
3.Kostja I enda ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulusid kohtule ei esitanud. Kostja II palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 2496 eurot (käibemaksuga). Kostjale II on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kostja II kinnitab, et kuigi kostjat II on menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat, ei ole menetluskulude maht kajastatud kahekordselt.
4.Hageja leiab, et kostja II on menetluse käigus esitanud üksnes ühe seisukoha 7. juulil 2017, mille koostamise ajakulu on põhjenduste mahtu arvestades hageja hinnangul maksimaalselt 3 tundi. Arvestades õigusvaidluse keerukust ei ole põhjendatud õigusabi tunnihind 192 eurot/tund (käibemaksuga). Tegemist on laenulepingust tuleneva nõudega, millise osas puudub sisuline õigusvaidlus. Nimetatud tunnihinda nõuab kostja II muu hulgas ka skype vestluste, TT pärimistoimikuga tutvumise ning andmete kogumise eest „erinevatest andmebaasidest“. Lisaks on kostja II esitanud menetluses erinevaid taotlusi, millistele ei ole kohtumenetluses hinnangut antud. Kohtumenetlus lõppes hageja nõude rahuldamisega. Hageja leiab, et mõistlik tunnihind käesolevas menetluses on 130 eurot (käibemaksuga) ning töömaht maksimaalselt 4 tundi. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 25. mai 2018. a määrusega kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 2028 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Maakohus leidis, et kostjale II õigusabi osutanud esindajate mõistlik tunnihind on 130 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus võttis tunnihinna määra hindamise aluseks Riigikohtu praktika ning tsiviilasja materjalid. Kohus arvestas tunnihinna määramisel käesoleva tsiviilasja kestust, keerukust ning materjalide ja tõendite hulka ja leidis, et tsiviilasja kestus ei olnud pikk ning tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam, samuti ei olnud tõendite hulk mahukas. Samuti hindas maakohus asjaolu, et kostja II lepingulised esindajad on kogenud ning kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad, samuti asjaolu, et õigusteenuse osutamise hinnad on aastatega suurenenud.
7.Maakohus leidis, et kõik kostja II menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleks kulutanud aega põhjendamatult.
8.Kohus asus seisukohale, et skype vestlused esindatavaga ning materjalide analüüs, andmete kogumine andmebaasidest on vajalik, et kujundada esmane õiguslik perspektiiv tsiviilasjale ning selgitada esindatavaga koostöös välja edasised menetlustoimingud. Kohus asus seisukohale, et eelnimetatud toimingud on vajalikud professionaalse ja asjatundliku õigusteenuse osutamiseks ning tsiviilasja efektiivsemaks lahendamiseks menetlusökonoomikast lähtuvalt.
9.Samuti leidis kohus, et põhjendatud on ajakulu kostja II taotluse esitamiseks kohtule menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja tähtaja pikendamiseks. Nimetatud taotluse esitamine on kostja II poolt talle garanteeritud menetlusõiguse kasutamine, olenemata asjaolust, et nimetatud taotlus jäi rahuldamata.
10.Seega luges kohus kostja II õigusabikulud põhjendatuks mahus 13 tundi summas 2028 eurot käibemaksuga (13h x 156 eurot/h).
Määruskaebus
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega määrata kostja II menetluskulude mahuks 4 tundi tunnihinnaga 130 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja II kanda.
12.Menetluskulude välja mõistmisel tuleb arvestada, et hageja esitatud haginõue oli laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmine. Sisuliselt puudus praeguse menetluse raames õigusvaidlus, haginõue rahuldati eelmenetluse käigus täies ulatuses. Kui nõue rahuldatakse pärast hagi esitamist, ei saa TsMS § 168 lg 4 järgi jätta menetluskulusid hageja kanda.
13.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohadega selles, et kostjal II on õigus selliste menetluskulude hüvitamisele, millised on tehtud kaebeõiguse teostamise eesmärgil (menetluses rahuldamata taotlus).
14.Kostja II menetluskulud on ülepaisutatud. Kostjal II on kulunud asja ettevalmistamiseks, sh andmete kogumiseks erinevatest andmebaasidest ja nende analüüsiks, 4 tundi 50 minutit ning hagiavaldusele vastuse koostamiseks 6 tundi 10 minutit. Seega on vastuse koostamiseks (õiguslikud argumendid jne) kulunud üksnes 1 tund 20 minutit rohkem kui tõendite kogumiseks. Seejuures ei ole hagejale arusaadav, milliseid andmeid erinevatest andmebaasidest koguti. Menetluse edasine käik
15.Kostja II palus jätta määruskaebus rahuldamata.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
9.märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Seejuures ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuteks (või põhjendatuks) loetud lepingulise esindaja kulusid üksnes seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja II lepinguliste esindajate töö mahtu, pidades menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks, ning hinnanud kooskõlas Riigikohtu praktika ning tsiviilasja materjalidega osutatud
õigusabi tunnihinda. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti vähendanud kostja II lepinguliste esindajate tunnihinda maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja II kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja II lepinguliste esindajate õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja II lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
20.Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel võtnud arvesse TsMS § 168 lg-s 4 sätestatut, selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus lepingulise esindaja teenuse, s.o tehtud menetlustoimingute vajalikkust, tunnihinna mõistlikkust ja seejärel korrigeerib väljamõistetava põhjendatud menetluskulu sõltuvalt tehtud tööst ja selle keerukusest ajakulu hindamisega. Kohus ei saa anda menetluskulude kindlaksmääramise menetlusetapis enam hinnangut menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jaotuse otsustas maakohus 26. oktoobri 2017. a hagi läbivaatamata jätmise määruses ja ringkonnakohus 13. veebruari 2017. a määruses, mis on jõustunud
11.aprillil 2018. Seega jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja määruskaebuse väited menetluskulude jaotuse ebaõigluse kohta. Jõustunud kohtulahendite alusel on jäetud kostja II menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetlusetapis ei oma enam tähendust hageja hinnang selle kohta, mis motiividel hageja hagist loobus või millise sätte alusel maakohus menetluskulude jaotuse määras.
21.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, mille kohaselt on kostja II menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja tähtaja pikendamiseks taotluse esitamisest tingitud kulud põhjendamatud taotluse rahuldamata jätmise tõttu. Kirjeldatud olukord on hõlmatud menetluskulude jaotuse regulatsiooniga (TsMS § 169 lg 3). Asjaolu, et taotlust ei rahuldatud, ei anna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses iseenesest alust pidada kostja II taotluse esitamisega seotud kulusid tervikuna põhjendamatuks.
22.Hageja ei ole määruskaebuses esitanud konkreetseid vastuväiteid ülejäänud kostja II lepinguliste esindajate osutatud menetlustoimingute ajakulu osas, leides üldiselt, et arusaamatud kulutused on tekitatud tõendite kogumisel ja kulud on ülepaisutatud. Hageja poolt näitena välja toodud võrdlus kostjale II osutatud õigusabi mahu kohta hagile vastuse koostamisel ja tõendite kogumisel ei ole ringkonnakohtu hinnangul aluseks kostja II menetluskulude vähendamiseks. Kohus võtab menetluskulude hindamisel aluseks kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja toimiku. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja II menetluskulude nimekirjas kajastuvad toimingud vastavad asja materjalidele ja esindajate tehtud tööle. Erinevatest andmebaasidest tehtud päringud on lisatud kostja II 23. mai 2017. a taotlusele ja 7. juuli 2017. a vastusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 40 minutit andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ülepaisutatud ajakulu. Samuti ei saa pidada ülepaisutatuks maakohtu poolt põhjendatuks peetud kliendiga suhtluse mahtu (30 minutit + 20 minutit).
23.Seega on kolleegiumi hinnangul kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks esitanud ebavajalikke menetlusdokumente või kulutanud aega põhjendamatult tõendite kogumisele ja kliendiga suhtlemisele.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
25.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.