XX hagi YY ja CC vastu solidaarselt võlgnevuse, intressi, viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.10.2017.a määrus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Priit Lantin Kostja I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Madis Vinni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.10.2017.a määrus muutmata.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-6030
Asjaolud
1.17.04.2017.a esitas hageja kostjate vastu hagi, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 37 880 eurot, sh põhivõlgnevuse 20 000 eurot, intresse 2000 eurot ja viivise seisuga 12.11.2016.a 15 880 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja AA laenulepingu, millega hageja andis AA-le laenu 20 000 eurot, mille AA pidi tagastama 11.10.2015.a, intressiga 2000 eurot. AA pärijad on kostja I ja kostja II.
2.07.07.2017.a esitas kostja II vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.19.09.2017.a esitas kostja I vastuse hagile, milles tunnistas, et AA sai hagejalt 20 000 eurot sularahas.
4.Hageja esitas 18.10.2017.a kohtule taotluse, millega soovib kostjate vastu esitatud hagi tagasi võtta, kuivõrd hagi on kostja I poolt rahuldatud. Kostja I tasus nõude täies ulatuses, sh tasus kostja I menetluskulud summas 3050 eurot, millest 2000 eurot on õigusabikulud ja 1050 eurot riigilõiv. Kostja I mingeid avaldusi, taotlusi hagi tagasivõtmise kohta ei esitanud. Kostja II leidis, et hageja peab kandma tema menetluskulud.
5.Harju Maakohus tegi 26.10.2017.a määruse, millega jättis hagi kostjate vastu läbi vaatamata ning kostja II menetluskulud hageja kanda ja kostja I menetluskulud tema enda kanda. Põhjenduste kohaselt viitas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg-tele 4 ja 5. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas tuleb seoses hagi tagasivõtmisega kanda kostja II menetluskulud hagejal. Kohus viitas TsMS §-le 165 ja § 162 lg-le 4. Kohus leidis, et kui üks väidetavatest solidaarvõlgnikest täidab kohustuse, kuid teine solidaarvõlgnik vaidleb sellele vastu, ei saa eeldada, et haginõude rahuldamine on toimunud teise solidaarvõlgniku ehk kostja II heakskiidul või nende solidaarvõlgnike ehk kostjate ühisel tahtel. Eeltoodust ja TsMS § 162 lg-st 4 tulenevalt oleks ebamõistlik jätta kostja II menetluskulud kostja II kanda. Seega leidis kohus, et seoses hagi tagasivõtmisega ning hagi kostjate suhtes läbi vaatamata jätmisega tuleb kostja II menetluskulud kanda hagejal. Kostja I menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 5 mõtte kohaselt tema enda kanda.
6.10.11.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse p-i 1, millega maakohus jättis kostja II menetluskulud hagi läbivaatamata jätmise osas hageja kanda ja teha uue määruse, millega kostja II menetluskulud jäävad kostja II kanda. Hageja palus tagastada talle ka tagatis summas 1894 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja II kanda. TsMS § 165 reguleerib kaashagejate või kaaskostjate omavahelist menetluskulude jaotust ning ei võimalda käesoleval juhul määrata menetluskulusid mingil juhul hageja kanda. Hageja kanda ei võimalda kohtukulusid määrata ka maakohtu poolt viidatud TsMS 207 lg 3. Samas kui TsMS § 162 lg 4 reguleerib olukorda, kus kohtul on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejal on võimalik nõuda solidaarvõlgnikelt nõude tasumist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, seega kui üks solidaarvõlgnik täidab nõude, on võlausaldaja nõue rahuldatud. Edasised vaidlused kostjate või solidaarvõlgnike vahel ei oma puutumust nõude esitaja õigustega. Seda enam on arusaamatu kohtu seisukoht, et juhul, kui üks
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-6030 solidaarvõlgnik on nõude täitnud ning teine esitanud vastuväited, tuleb kohtukulud tasuda nõude esitajal, käesoleval juhul hagejal. Maakohtu seisukoht ei põhine seadusel ega mõistlikkusel. Kostja II esitatud vastuväited ei põhinenud mistahes faktilisel teabel, kostja II ei ole suutnud menetluses tõendada esitatud pahatahtlikke ning ainetuid väiteid. Alles 06.07.2017.a esitas kostja II kohtule taotluse koguda tõendeid oma paljasõnaliste ning oletuslike arvamuste toetamiseks. Kolme kuu möödudes seisuga 18.10.2017.a ei olnud maakohus kostja II taotluste osas seisukohta võtnud. Kohus on määruse lõpposas punktis 11 märkinud, et hagi tagamise tagatise tagastamise taotluse lahendab kohus pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kaebajale jääb arusaamatuks millisele seaduses sätestatud tähtajale kohus viitab.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
9.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja määrus muutmata.
10.Hageja esitas kostja I ja kostja II suhtes raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis raha maksmist kostjatelt solidaarselt. Kostjad osalesid menetluses eraldi, kostjal II oli ka eraldi lepinguline esindaja. Pärast hagi esitamist maksis kostja I hagejale rahasumma, mille tagajärjel võttis hageja hagi tagasi. Sellises olukorras tuleb kohtul menetluse määrusega lõpetamisel otsustada, kelle kanda jäävad hageja ja kostja II menetluskulud. Kuna hageja poolt kostja I suhtes esitatud hagi menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kelle kanda jäävad hageja poolt kostja II suhtes esitatud hagi menetluskulud.
11.Olukorra puhul, kui hageja võtab hagi tagasi, näeb menetluskulude jaotamise reegli ette TsMS § 168 lg 4, mille kohaselt kannab menetluskulud hageja. Erand tuleneb TsMS § 168 lg-st 5, mille kohaselt kannab menetluskulud kostja, kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Käesoleval juhul kostja II hageja nõuet ei rahuldanud. See, kui menetluses osaleb mitu kostjat ja üks kostja teeb õiguslikku tähendust omava toimingu (rahuldab nõude), ei tähenda, et sellest tekiksid õiguslikud tagajärjed ka kõikide ülejäänud kostjate suhtes. Ka solidaarvõlgnikest kostjad osalevad menetluses eraldi ja iseseisvalt ja üks kostja ei vastuta teise kostja tegevuse (sh nõude rahuldamise) eest. Samamoodi nagu ka siis, kui üks kostja võtab mingi asjaolu omaks või hagi õigeks, ei tähenda, et omaksvõtt või õigeksvõtt laieneks ülejäänud kostjatele. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et hageja poolt kohtusse esitatud nõue oleks kuulunud rahuldamisele. TsMS § 168 lg 5 eesmärk on, et nõude rahuldamist kostja poolt käsitletakse justkui sellena, et kostja on nõuet täitmise kaudu tunnustanud. Käesoleval juhul ei ole kostja II teinud mitte ühtegi toimingut ega andnud mitte ühtegi tahteavaldust, mis viitaks sellele, et ta on nõuet tunnustanud. Kostja II on vastupidi vaielnud hagile vastu ja palunud jätta see rahuldamata.
12.Sellele, et solidaarvõlgnikust kaaskostja, kes osaleb menetluses teisest kostjast eraldi, ei pea vastutama teise kostja poolt tehtu eest, viitavad ka solidaarvõlgnike õiguslikku olukorda reguleerivad materiaalõiguse sätted (vt eelkõige võlaõigusseaduse § 67 lg 2, § 66 lg 1 ja § 68 lg 1). Põhimõte, et kaashageja või –kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või –kostja
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-6030 esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid, tuleneb otseselt TsMS § 165 lg-st 2. Ka selle normi juures, mille kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest solidaarselt juhul, kui otsus tehakse kostjate kahjuks, on otsene viide § 165 lg-le 2, st ka selle põhimõtte juures pidas seadusandja vajalikuks rõhutada, et kaaskostjad ei vastuta teise kaaskostja tegevusest tingitud menetluskulude eest. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul, kus hageja loobus kostja II suhtes hagist põhjusel, et muu isik nõude rahuldas, tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud reeglit, mille kohaselt kannab menetluskulud hageja. Kuigi TsMS § 168 lg-s 5 on sätestatud erand, mille kohaselt kannab menetluskulud kostja, käesoleval juhul ei kohaldu, sest see kostja II, kelle menetluskulude küsimust käesoleval juhul hinnatakse, hageja nõuet ei rahuldanud. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
13.18.10.2017.a taotluses palus hageja, et talle tagastataks hagi tagamise taotluselt tasutud tagatis 1894 eurot. Harju Maakohus märkis 26.10.2017.a määruse põhjendustes, et ta lahendab hagi tagamise tagatise tagastamise taotluse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Ilmselt viitas maakohus TsMS § 391 lg-le 2, mis on erisäte TsMS § 195 lg 1 suhtes. Määruskaebuses esitas hageja taotluse uuesti. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohus ei saa lahendada tagatise tagastamise taotlust. Käesoleval juhul on hageja tasunud tagatise hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul tagas hagi maakohus. Seega saab taotluse lahendada maakohus. Maakohus on ka põhjendustes märkinud, et ta lahendab hageja poolt esitatud taotluse. Seega ei ole maakohus taotlust rahuldamata jätnud ning seega ei saa selle peale ka ringkonnakohtule kaevata.
14.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.