Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
16.05.2025.a, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-815
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: T. L. (ik XXX)
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse nõudes läbivaatamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi hageja) hagi T. L. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
1
Viru Maakohus 16.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutas välja kostja pankroti ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu (välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta), mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Hageja esitas 16.01.2025 kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 17.01.2025 määrusega. Käesoleval ajal menetlust ei ole veel lõpetatud. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohtu 16.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja kostja pankroti 16.04.2025 kell 10.00 ja algatati tema kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotimäärus on jõustunud 14.05.2025. Kohus peab jätma hagi läbi vaatamata omal algatusel, kui ilmneb PankrS § 43 lg 2 kohaldamise alus. Kuna kostja vastu esitatud hagi esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev rahaline nõue, tegemist ei ole hagi läbi vaatamata jätmist välistava nõudega, kohtumenetlus on alanud enne tema pankroti väljakuulutamist ning nõude kohta ei ole veel tehtud kohtuotsust, esinevad seaduses sätestatud alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Seega jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab, et PankrS § 44 lg 1 kohaselt, pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jäetud nõude osas menetluse taastamist, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Menetluskulud PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2
Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et kuulutati välja kostja pankrot. Seega ei saanud hageja hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Kohus leiab, et sellises olukorras oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks hagi läbivaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata. Kohus saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Edasikaebamine Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.