Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-117267 Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud hageja esitatud avaldusega leiab, et hageja avalduse tagasivõtmise taotlus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS §424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagejal õigus avaldus tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna hagimenetlus on eelmenetluse staadiumis. Kohus ei ole hagimenetlust alustanud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud avalduse tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbivaatamata T.S. avalduse K.P. vastu võlgnevuse nõudes. TsMS § 424 lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Käesoleval juhul kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, sest avaldus esitati enne eelmenetluse lõppu. Seega määrust ei ole vajalik kostjale kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hageja taotluse alusel ning kohtule teadaolevalt on hageja kostjaga sõlminud maksegraafiku nõude tasumiseks. Kohtu hinnangul kostjal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot hagiavalduse esitamiselt. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200

2-18-117267 eurot. Kohtule teadaolevalt hageja menetluskuludeks oli riigilõiv 45 eurot. Seega menetluskulude kindlaksmääramise peale ei ole pooltel õigust kaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.