Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-10894 võlgniku vara, sellest haldurile teatama. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada pankrotiavalduse tagamise osas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

ASJAOLUD

Inteksil OÜ esitas avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja on ettevõtja, kes tegeles ehitusmaterjalide ja tarvete jaemüügiga. Avaldaja tegevus toimus enamasti Ida-Virumaal. Avaldaja esindused asuvad x, x ja x, kus avaldaja rentis ruume. Viimasel ajal ettevõtja käive on oluliselt vähenenud, mis omalt poolt põhjendas müügitulu kaotust. Kaup oli laos, kuid ettevõtja kulud tööjõule ja üürile tekkisid igakuiselt. Avaldaja püüdis kuidagi parandada olukorda ja keeldus osaliselt äriruumist ja tööjõust, kuid see ei andnud tulemust. Avalduse esitamise aja seisuga avaldaja võlgneb nii üürileandjatele, kui ka materjalide tarnijatele, samal ajal avaldajal tekkis võlg töötajate ees. 11.07.2018.a üürileandja x esitas teate üürileandja pandiõiguse teostamisest ruumides asuvate vallas asjade suhtes, millega faktiliselt teostas avaldajale kuuluva vallasvara aresti ja keelas ligipääsu nii varale kui ka serveri juurde, kus avaldaja hoiab kogu ettevõtte do-kumente. Sellest päevast avaldaja tegevus peatatud ja ta ei saa kuidagi parandada tekkinud olukorda või jätkata äritegevust. Juunikuu 2018 seisuga võlgniku võlgnevus on 356 778,71 eurot. Olulist vara ettevõttel ei ole, välja arvatud maad asukohaga aadressil x, katastritunnus x, 14946 m2 eeldatav maksumusega 4793,37 eurot ning laos asuva kauba jäägid kokku summas 191 516,14 eurot (ilma käbemaksuta). Seega tervendamine ei ole võimalik ning maksejõuetus on alaline. Avaldaja on seisukohal, et ta on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Avaldaja palub algatada pankrotimenetluse, kuulutada välja Inteksil OÜ maksejõuetus-pankrot ning nimetada pankrotihaldur.

2-18-10894

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

19.10.2018 esitas ajutine pankrotihaldur aruande (tl 40-75). I Võlgniku üldandmed: OÜ Inteksil, äriregistri kood 10855903, juriidiline aadress x, esmakanne 25.06.2002, kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 14.08.2018.a. (lisa 1 – äriregistri teabesüsteemi väljavõte). Juhatuse liikmeteks kogu tegevusperioodi vältel olid: S R (i.k. x); V M (i.k. x), volitused lõppenud 12.09.2018 seoses isiku surmaga. Võlgniku osanikud käesoleval ajal: I K (i.k. x) osamakse suurus 320 €; S R , osamakse suurus 2 560 €; V M osamakse suurus 2 560 € (kuna isik on surnud, siis osa omanikud eelduslikult pärijad, kelle kohta ajutisel halduril käesoleval ajal andmed puuduvad). Kokku on äriühingu osakapital 5 440 eurot . Võlgniku tegevusalaks registri ja juhatuse liikme selgituste kohaselt oli muude ehitusmaterjalide ja -tarvete müük. Võlgnik on esitanud registrile viimase majandusaasta aruande 2017.aasta eest. Bilanssi seisuga 219.09.2018 võlgnik esitanud ei ole, sest väidetavalt puudub ligipääs ettevõtte raamatupidamisprogrammile. Esitatud on andmed varade ja kohustuste kohta, mis olid vajalikud ajutise halduri teabenõudele vastamiseks. II Andmed võlgniku vara kohta Ajutine haldur on kohustatud andma vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt ning juhatuse liikme poolt antud kirjalikest ja suulistest vastustest ajutise halduri teabenõudele.

2-18-10894 teksil kontole, mille võlgnik pidi edastama (lisa 6 – hoonestusõiguse müügileping ja asjaõigusleping). Võlgniku esindaja selgitas ajutisele haldurile, et ostuhind on tasutud võlgniku kontole Dankse Bank’is. Ajutine haldur ei tuvastanud Danske Bank kontolt laekumist OÜ-lt x summas 14 000 € perioodil 15.05 – 18.05.2018.a. (lisa 7 – väljavõte Dankse Bank kontost). Teadaolevalt oli ettevõttel konto ka SEB Pangas, kuid ka selle kontol hoonestusõiguse müügist laekuma pidanud rahasumma puudub. Seega on võlgniku esindajal vajalik selgitada hoonestusõiguse müügist saamata rahalisi vahendeid. Ajutisel halduril puudub ka teave, millise konto võlgnik esitas müügihinna tasumiseks. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on võõrandanud talle kuulunud hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat oma lähikondsele OÜ-le x. OÜ x juhatus ning võlgniku juhatusse kuuluvad samad isikud (lisa 8 – äriregistri väljavõte OÜ x). Samuti on OÜx juriidiline asukoht kattuv võlgnikuga ning alates 2000.aastast tegeleb OÜ x samal tegevusalal võlgnikuga. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud x on korteriomand, mis on registreeritud võlgniku juhatuse liikme V M (k.a. surnud) nimele (lisa 9 – väljavõte kinnistusraamatust). Lähtudes eeltoodust on tuvastatud, et võlgnikul on kinnistu, mille prognoositav väärtus on ca 4900 €. Oma majandustegevuseks kasutas võlgnik renditud kaubanduspinda Jõhvis, Narvas, Sillamäel ja Tallinnas. Jõhvis asus kauplus x AS-le kuuluval pinnal. Üürileandja teatas lepingu lõpetamisest 11.07.2018 ning samuti teatas võlgniku varale pandiõiguse rakendamisest (vt. pankrotiavaldus). Narvas (x) oli üürileandjaks OÜ x, kes lõpetas lepingu 3.07.2018. Üürileandja selgituste kohaselt on kogu võlgniku vara üüritud pinnalt ära viidud võlgniku esindaja enda poolt. Sillamäel oli üürileandjaks OÜ x. Lepingu ülesütlemise avaldus esitati 12.07.2018 ning samast ajast on võlgniku esindajale keelatud siseneda rendipinnale. Rendileandja selgituste kohaselt on võlgnikule kuuluv vara endiselt nende valduses, kuid vara inventuuri pole teostatud. Tallinnas oli renditud ruum AS-x. Üürileping lõpetati 24.06.2018 ning võlgniku kin-nitusel Tallinna üüripinna osas probleeme ei ole. Vara üüripinnal ei ole ning üürivõlgnevus puu-dub samuti. Eeltoodu kohaselt on kõik üürilepingud võlgnikuga lõpetatud.

2-18-10894 Kaubajääk Pankrotiavaldusele on lisatud kaubajääk seisuga 13.07.2018, mis on esitatud summas 191 516,14 eurot (vt. pankrotiavaldus lisa 3). Seoses üürilepingute lõpetamisest teatamisega ning lõpetamisega selgitas juhatuse liige R , et juulis nädala jooksul tagastati vara kauplustest tarnijatele. Samuti arestisid üürileandjad võlgnikule kuuluva vallasvara. x on arestitud vara suhtes teostanud juba ka müügiõiguse. Ajutisele haldurile esitati 27.09.2018 sõlmitud vara müügileping, mille kohaselt Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi OÜ viis läbi 13.09.2018 võlgniku varale avaliku enampakkumise ning enampakkumise tulemusena müüdi vara alghinnaga ainukese pakkumise teinud isikule, s.o. x (lisa 11vara müügileping 27.09.2018). Ajutisele haldurile ei ole esitatud mingit va-ra nimekirja. Võlgniku andmetel tuleb asuda seisukohale, et võlgnik üürileandja poolt teostatud müügist midagi ei teadnud, kuigi väidetavalt üürileandja teatas sellest võlgnikule 13.08.2018. Võlgniku andmetel oli pärast hankijatele tagastatud vara kaubajääk x poes ostuhinna 56 837 euro (ilma k/m) väärtuses (lisa 12 – Jõhvi kaupluse kaubajäägi kohta andmed). Pandiõigust teostanud isik andis vara komisjonilepingu alusel realiseerimiseks ning määras alghinnaks 20 000 € (s.h. käibemaks). Narvas asunud kaupluses oli seisuga 11.07.2018 kaubajääk väärtuses 46 875,22 € (ilma k/m). Pärast tarnijatele kauba tagastamist summas 34 187,46 € on võlgniku kinnitusel kaubajääk väärtuses 12 687,76 € (ilma k/m) (lisa 13 – Narvas asunud kaubajäägi kohta andmed). Ajutisele haldurile üürileandja poolt esitatud andmetel mingit kaubajääki Narvas enam ei ole, kogu kauba korjas kokku võlgniku juhatuse liige. Sillamäe kaupluses on võlgnik kaubajäägist summas 41 722,87 € (ilma k/m) tagastanud kauba hankijatele suuremas osas ning seisuga 19.09.2018 annab kaubajäägiks 8 540,82 € (ilma k/m) (lisa 14 – Sillamäe asunud kaubajäägi kohta andmed). Sillamäel ruumide üürileandja kinnitusel pole kaubajäägi suhtes invnetuuri teostatud ning sellele on üürileandja teatanud pandiõiguse teostamisest. Lähtudes ajutisele haldurile esitatud andmetest on võlgniku kaubajääk enamuses realiseeritud ning suures osas on võlgnik ise teinud seda, tagastades kaupa tarnijatele. Suures osas on märgatav, et igast kauplusest on enim kaupa saanud OÜ x. Võlgnik on vähendanud sisuliselt ise pankrotivarasse kuuluvat vara ning vara tagastamisel teostanud väidetavalt tasaarvestused. Juhatuse liikme kinnitusel on ta perioodil 28.09 – 15.10.2018 saatnud kõikidele kaupa tagasi saanud tarnijatele nõude saldoteatise esitamiseks ning tagastatud kaupade osas kreeditarve esitamiseks. Juhatuse liikme väitel on kreeditarved saamata ainult neljalt Läti Vabariigis asuvalt tarnijalt. Ajutisele haldurile teatavaks saanud andmete kohaselt on võlgnikul reaalselt vallasvara (ehk kaubajääk) Sillamäel asuval rendipinnal teadaoleva väärtusega 8 540 eurot.

2-18-10894 teabenõudele). Kontol allkirjaõiguslikud isikud on V M (A-allkirjaõigus) ja S S (B-allkirjaõigus). Konto oli arestitud Maksu- ja Tolliameti haldusaktide alusel maksuvõla tasumiseks. Konto esialgse analüüsi tulemusena ei tuvastanud ajutine haldur rahaliste vahendite väljavõtmist sularahas, kontol tehtud tehingud on toimunud tavapärase majandustegevuse käigus. Arvelduskonto nr x Danske Bank, saldo 62,41 eurot. Kontol allkirjaõiguslikud isikud V M ja S R . Teleteenuste lepinguga omasid tehingute tegemise õigust I K ja G J . Konto juurde oli väljastatud 5 deebetkaarti (lisa 16 – Dankse Bank vastus ajutise halduri teabenõudele). Analüüsides konto väljavõtet perioodil 2017-2018 on konto olnud ettevõtte tegevuse põhikonto, kuhu on laekunud ka ostjate poolt teostatud kaardimaksed. Esialgsel analüüsil ajutine haldur ei tuvastanud rahaliste vahendite väljamakseid sularahas, kontol tehtud toimingud on omased tavapärasele ettevõtte majandustegevusele. Käesolevaks ajaks on Dankse Bank võlgniku konto sulgenud. Konto jääk on hoiustatud panga vahekontol. Ülejäänud krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Kassa osas on esitatud kassadokumendid 2018.a. juulikuu osas. Juhatuse liikme kinnitusel oli kassaraamat raamatupidamisprogrammis, kuid juhatuse liikmel puudub sellele juurdepääs. Parooli omab raamatupidaja. Esitatud materjalide kohaselt kassajääk puudub. Kassasse laekunud sularaha on suuremas osas kantud pangakontole. Kassast on teostatud väljamaksed x Õigusbüroole summas 135 €, x summas 732,60 € ja töötasu kahele töötajale kokku summas 410 €. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on rahalisi vahendeid pangakontol 62,41 €. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Juhatuse liige esitas ajutisele haldurile andmed ja selgitused, et kaupluste juhatajad on andnud välja kaupa isikutele, kes pole selle eest tasunud. Narvas asunud kauplusest on väljastatud kaupa eraisikule N I , kelle kohta omab informatsiooni Narva kaupluse juhataja M D . Ajutisele haldurile esitatud andmetest pole võimalik aru saada, millist kaupa, millises koguses ja millise summa eest on krediiti antud. Märked on erinevatel paberitel ning sisaldavad ainult kaubakoodi (ilmselt) ja kogust, kuid hinnalist ülevaadet ei ole. Sillamäel asunud kauplusest müüdud kauba eest on esitatud arved, mis väidetavalt on tasumata kokku summas 1 248,11 €. Juhatuse liige on selgitanud, et võlgnevuste kohta teab täpsemaid andmeid kaupluse juhataja T F . Sama kauba väljastamine krediiti on toimunud ka Jõhvi kaupluses. Esitatud andmed ei võimalda määratleda võlgnevuse summat. Juhatuse liikme kinnitusel on informatsioon kaupluse juhatajal I T . Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur arvamusel, et eelduslikult debitoorne võlgnevus võlgniku ees eksisteerib, kuid materjalide ja andmete puudulikkuse tõttu pole võimalik selle summat tuvastada. Samuti on juhatuse liikme poolt üle antud paberite põhjal võimatu prognoosida nende võlgade sissenõutavaust. Juhul, kui juhatuse liikme poolt viidatud kaupluse juhatajad ei anna edaspidi pädevaid selgitusi, mis võimaldaksid debitoorse võla sissenõudmist, siis tuleb kaaluda võimalust maksma panna

2-18-10894 kaupluse juhatajatega sõlmitud individuaalse vastutuse lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Debitoorse võlana tuleks käsitleda ka võlgniku poolt üürilepingute sõlmimisel üürileandjate (x (2208 €) ja x (1983 €)) tasutud deposiite, mida üürileandjad pole väi-detavalt lepingute lõpetamisel tagastanud või arvestanud võla vähendamiseks. Ajutise halduri hinnangul tulebantud väidet kontrollida ka üürileandjatelt. Võib siiski eeldada, et deposiiti tasutud vahendid on selles osas tasaarvestatud võlgnevusega. Debitoorne võlgnevus võib olla ka OÜ-l x, kes ostis võlgnikult hoonestusõiguse, kuid rahaliste vahendite tasumist ajutine haldur ei ole tuvastanud. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on haldur seisukohal, et võlgnikul puudub märkimisväärne vara. Rahalised vahendid on tuvastatud summas 62,41 €. Võlgnik omab nõudeid kolmandate isikute vastu, mille sissnõutavus käesoleval ajal ei ole prognoositav. Kinnisvara hind on ca 4900 €. KOKKU teadaoleva vara väärtus ca kuni 5000 €. III Andmed võlgniku kohustuste kohta:

2-18-10894 Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et OÜ-l Inteksil on teadaolevad sisse nõutavaks muutunud kohustusi seisuga 19.10.2018.a kokku vähemalt summas 211 769,80 € . Ajutise halduri hinnangul tuginedes asjas kogutud materjalidele, on võlgniku suhtes välja kujunenud alaline maksejõuetus. IV Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Käesolevaks ajaks on ühing oma tegevuse lõpetanud. Seega puudub võlgnikul rahavoogu tootev majandustegevus, mille kaudu oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku kohustused on nii kaubatarnijate kui ka üürileandjate ees. Tarnijate osas siiski väga suuri nõudeid ei ole. Suurima nõudega on veel ka lähikondsena käsitletav OÜ X. Kuna võlgnik on nüüdseks juba likvideerinud oma kaubanduspinnad, realiseerinud suure osa kaubajäägist ja koondanud töötajad, siis puuduvad reaalsed väljavaated tegevuse jätkamiseks ning seeläbi ettevõtte saneerimiseks. V Vara tagasivõitmise võimalused: Vara tagasivõitmise aluseid käesoleval ajal veel täpselt ei oska hinnata. Tuvastatud on et pandipidajana x AS on vara realiseerimiseks sõlminud müügilepingu ajal, kui oli nimetaud ajutine haldur ja võlgnikul oli vara käsutamise keeld. Samas vara ei realiseerinud võlgnik, vaid kolmas isik. Tehingu tagasipööramine ilmselt pole mõistlik, kui ei tuvastata, et vara väärtus oli liiga madal. Kui arvestada, et võlgniku andmetel oli vara üüripinna üleandmisel ca 56 000 € ulatuses, siis müügihind moodustab sellest alla 50%. Samuti ei saa haldur kindlalt väita, et pankrotimenetluses kaubajäägi realiseerimine võiks anda parema tulemi. Haldur peab vajalikuks uurida kindlasti edaspidi ka hoonestusõiguse realiseerimist lähikondsele. Teoreetiliselt oleksid tagasivõidetavad ka kõik tarnijatele tehtud kauba tagastused. Kuid samas tuleb arvestada, et kaup tagastati hinnaga, mis oli selle ostuhind ning selle arvelt muutusid ka kohustused väiksemaks. Seega esialgu ajutine haldur nende tehingutega suurt kahju tekitamist ei näe, kuid selline käitumine võlgniku enda poolt on taunitav olukorras, kus ta ise oli veendunud oma maksejõuetuses ning esitanud pankrotiavalduse. Tagasivõitmise aluseks on ka hoonestusõiguse realiseerimine lähikondsele. Hagi esitamise tõenäosus sõltub asjaoludest, mida käesoleval ajal ei ole täpselt teada: hoonestusõiguse realiseerimise turuhind ja ostuhinna laekumine vähemalt lepingus nimetatud ulatuses. Lähtudes eeltoodust, ei ole ajutisel halduril kindlalt võimalik väita, et on võimalik või otstarbekohane esitada kohtule nõudeid vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. VI Võlgniku tegevus ja maksejõuetuse põhjused: Võlgniku juhatuse liige R andis suulisi selgitusi ettevõtte tegevuse kohta. Ettevõte on turul olnud juba 15 aastat ning tegeletud on samas valdkonnas, ehitusmaterjalide jaemüük. Rendipindadel asusid kauplused Jõhvis, Narvas, Sillamäel ja Tallinnas. Viimased 2 aastat oli S R tegev Tallinnas ning teine juhatuse liige oli tegev Ida-Virumaal. V M ilmnesid juba aasta alguses terviseprobleemid, viibis palju haiglas ning ilmselt ei saanud jooksvalt ettevõttega tegeleda. Juhatuse liikme kinnitusel olevat hakanud kahjum tekkima alates 2016. aastast. Võrreldes esitatud majandusaasta aruandeid on näha, et 2015.aastal võlgniku käive oluliselt ei tõusnud, kuid sel aastal on märgatavalt tõusnud kõik kuluartiklid. 2016. ja 2017.a. lõppesid kahjumiga (lisa 20 – bilanss ja

2-18-10894 kasumiaruanne seisuga 31.12.2017). Samuti on püsinud viimastel aastatel enam-vähem ühesugune käive kui ka lühiajaliste võlgnevuse summa, mille peamiselt moodustavad võlad tarnijate ees. Juhatuse liige S.R selgitas, et 2018.aasta hakati igas valdkonnas kulusid vähendama. Vähendati oluliselt rendipindade suurust, kuid selleni jõuti reaalselt alles 2018.a. kevadel, kui võlad olid summas, mis käis selgelt üle jõu. Üüripinna vähendamine andis küll kokkuhoiu üürihinnas, kuid samas vähenes oluliselt kaubanduspind, mille tagajärjeks oleks olnud ka müügitulu oluline vähenemine. Arvestades kõiki antud asjas käesolevaks ajaks teadaolevaid asjaolusid ja esitatud tõendeid, on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetuse alguseks saab pidada juba 2016-2017 perioodi, kui võlgnik kandis majandusaasta tulemustes olulist kahjumit ning omakapital muutus negatiivseks. Maksejõuetuse põhjuseks esialgselt võib pidada likviidsete käibevahendite puudumist lühiajaliste kohustuste täitmiseks. VII Juhatuse liikme vastutusest: Võlgniku juhatuse liikmena on tegutsenud kogu perioodi vältel kaks isikut: S R ja V M Ajutine haldur taunib fakti, et juhatuse liikmena ettevõtte tegevuse lõppemisel tegutsenud S R ei kasutanud (või ei osanud kasutada) oma õiguste kaitset üürilenadjate ees, lubades neil jätta enda valdusesse võlgniku arvutid, kus kajastatud olulised andmed ettevõtte varade ja kohustuste kohta. Samuti selgus vestlusest, et juhatuse liikme initsiatiiv oli rendilepingute lõpetamisel anda nõusolek oma kaubajääkide jagamiseks tarnijatele, kusjuures ajutise halduriga esmakordsel kohtumisel puudus juhatuse liikmel vastutava isikuna igasugune ülevaade oma ettevõtte varana kaubajäägist. Seni asjas kogutud materjalide kohaselt ajutine haldur siiski ei saa kindlalt väita, et maksejõuetus oleks juhatuse poolt tahtlikult tekitatud või maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu PankrS mõttes. VIII Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et asjas kogutud materjalide kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamiseks on olemas minimaalne vara, mille arvelt tasuda vähemalt esialgselt menetluskulusid. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lõikele 1 ajutine haldur teeb Viru Maakohtule ettepaneku: Rahuldada OÜ Inteksil (registrikood 10855903) pankrotiavaldus ning välja kuulutada OÜ Inteksil pankrot; Nimetada pankrotihalduriks ajutise haldurina tegutsenud Tiia Kalaus (kontakt: OÜ C, Soola 3 Tartu, tel 5046694; e-post: [email protected]); Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-18-10894 Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja Inteksil OÜ pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Tiia Kalaus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Tiia Kalaus tuleb nimetada Inteksil OÜ pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku kolmapäeval, 28. novembril 2018. a kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga 1. Mai 2, Narva. Võlgnikul tuleb ilmuda vande andmiseks kell 10.45. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui

2-18-10894 seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Ajutise halduri kulud ja tasu PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud 16,8 tundi, arvestusega 12 kuni 90 eurot tunnis, millest 8 tundi on kulutatud 90 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu on 1537,61 eurot (sh sotsiaalmaks 381,513 eurot) ja kulude katteks 109,90 eurot, millele lisandub käibemaks 21,98 eurot, kokku 131,88 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud kokku seega 1669,49 eurot. Ajutise halduri esitatud tasu ja kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulud pankrotivarast. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur Tiia Kalaus tegutseb OÜ C kaudu. Vastavalt Pankrotiseaduse §-le 23 lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldur on pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks teinud OÜ Inteksil ajutise pankrotihaldurina tööd 16,8 tundi ja kasutanud oma töö tegemiseks OÜ C ruume, tehnikat, materjali (lisatud ajutise haldurina tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes PankrS § 23 lg 1, palun Viru Maakohtul mõista välja ajutise halduri tasu Tiia Kalaus kasuks summas 1 537,61 € (s.h. maksud) ja kulud OÜ C kasuks kokku summas 131,88 € (s.h. käibemaks). Tiia Kalaus a/konto nr x Nordea Bank; OÜ C a/konto nr x Swedbank.

2-18-10894 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.