Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja esitas võlgnikule 11.03.2016 nõudekirja ja nõudis tekitatud kahju hüvitamist. Korduva nõudekirja koos pankrotihoiatusega esitas hageja 03.05.2016, andes täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Võlgnik kulutusi ei hüvitanud. Hageja leiab, et toimunud on ettevõtte üleminek võlgnikult kostjale, mistõttu vastutavad võlgnik ja kostja solidaarselt ning on kohustatud kahju hagejale hüvitama. Võlgniku ja kostja osanike ja juhatuse liikmete ring praktiliselt kattub, nende identiteet (sarnane ärinimi, koduleht, kontaktandmed, tegutsemiskoht, seotud isikud jms) on äravahetamiseni sarnane ning majandustegevus kattub täielikult. Võlgnik on majandustegevuse lõpetanud ning kostja jätkab täpselt sedasama majandustegevust. Kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt hageja õiguseellase 25. veebruari 2015 e-kirja saatmisest võlgnikule, kuna sellest hetkest oli võlgnik teadlik kahju tekitamisest ning selle hüvitamise kohustusest. Võlgnik on viivitanud oma rahalise kohustuse täitmisega, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Kostjale ei ole üle läinud võlgniku struktureeritud majandustegevus (ressursside organiseeritud grupeering, mille eesmärgiks on tegelda majandustegevusega) ning selle hulgas ka võlgniku ja hageja vahel sõlmitud leping ning sellest tulenev vastutus. Kahe või kolme füüsilise isiku seos mitme samas valdkonnas tegutseva ettevõttega ning kostja registrijärgse aadressi samasus võlgniku müügisalongi asukohaga on iseenesest lubatav ega tähenda ilmtingimata seda, et pärast ühe ettevõtte tegevuse lõpetamist jätkab selle ettevõtte tegevust ettevõttes tegutsenud füüsilise isiku kaudu teine ettevõte. Sama telefoninumbri ja meiliaadressi kasutamine ei tõenda ettevõtte üleminekut. Isiku kontakti näol on tegemist personaalsete seostega selle isikuga, mida ei saa kuidagi siduda muuga, kui konkreetse isikuga. Isik ei pea oma kontakte muutma, st omandama uusi telefoninumbreid iga uue juriidilise isikuga seostumisel. Kostja seadusliku esindaja 3. augusti 2016 e-kiri tõendab, et kostja ei ole jõudnud muuta andmeid kodulehel. Kui Magrock nimetusega domeeni oli võimalik kasutama hakata, st see ei olnud ühegi teise isiku kasutada, siis kostja leidis, et soovib sellise nimetusega domeeni kasutaja olla, kuna ta on üks, kes sellise nimetusega plaati müüb. Kostja ei vastuta võlgniku kohustuste täitmise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et oleksid täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Seetõttu on hageja väide, nagu oleks võlgnik jätnud täitmata tehingust tuleneva kohustuse, tõendamata ja paljasõnaline. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et hageja on plaadid ostnud võlgnikult, plaadid oleksid osutunud praaktooteks ning need oleks välja vahetatud. Menetluse käik Harju Maakohus jättis hagi 16.05.2017 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.08.2017 otsusega Harju Maakohtu 16.05.2017 otsuse ning saatis asja samale maakohtule uuesti lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.

Kohtu põhjendused

Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kohtutel ettevõtte ülemineku tuvastamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii neile eelnevat kui ka järgnevat tehinguosaliste käitumist. Sealjuures on otstarbekas hinnata vähemalt järgmiste kriteeriumite täidetust (Riigikohtu halduskolleegiumi praktika alates 1. juuni 2011 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-11, vt eelkõige p 11; Euroopa Kohtu praktika alates 18. märtsi 1986 otsusest kohtuasjas nr 24/85: Spijkers, ECLI:EU:C:1986:127, eelkõige p 13): ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; ettevõtja omandaja varasem tegevus; üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Need tingimused on kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mistõttu ei saa neid hinnata eraldiseisvatena (Euroopa Kohtu 26. novembri 2015 otsus kohtuasjas nr C509/14: ADIF, ECLI:EU:C:2015:781, p 32, samuti 20. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09: CLECE, ECLI:EU:C:2011:24, p 34 ja neis viidatud varasem praktika; sarnaselt Riigikohtu 16. aprilli 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-12, p 12, ning 20. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 17; vt kokkuvõtvalt Vutt, M. Ettevõtte üleminek. Kohtupraktika analüüs. Tartu 2010, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 9–10). Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ettevõtte üleminekut soovitakse varjata, võib olla piisav tuvastada asjade ja õiguste tegelik üleminek ning sellest omakorda järeldada ettevõtte üleandja ja omandaja vastavat tahet.

Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on vahetult peale Scandic Rock OÜ tegevuse lõpetamist pakkunud mitte ainult MagRock Silver plaate, vaid ka MgO plaati, mis kostja väitel asus samal laopinnal, kus varem olid ladustatud Scandic Rock OÜ poolt müüdavad ehitusplaadid. Nimetatud kinnitab X Xi 03.08.2016 kiri, milles I.X soovitab MagRock Silverit, kuid kinnitab, et MgO on soovi korral laos kohe saadaval nagu ka Silver plaat (kd I 20). 5.2 Scandic Rock OÜ ning kostja on seotud kolme isikuga - X X, X X ja X X. Kostja asutajateks ja osanikeks on X X ja X OÜ ning juhatuse liikmeteks X X, X X, X X (kd I lk 35). Viimased kaks neist on ühtlasi ka X OÜ juhatuse liikmed, mõlemad on X OÜ asutajad, X X on X OÜ osanik ning X X oli osanik alates asutamisest kuni 19.11.2010 (kd I lk 3132). X X ja X X olid varasemalt ka Scandic Rock OÜ juhatuse liikmed (kd I lk 34). 11.04.2016 on Scandic Rock OÜ juhatuse liikmeks määratud X X ning juhatusest on eemaldatud X X ja X X (kd I lk 34 pöördel). T. X on kinnitanud, et Scandic Rock OÜ-l puudub majandustegevus ja kavas ei ole ka tulevikus majandustegevusega tegelema hakata (kd I lk 43). Sellest saab kohtu hinnangul järeldada, et Scandic Rock OÜ on oma tegevuse lõpetanud ja kostja kui uue juriidilise keha alt jätkatakse majandustegevust. Vahetult enne likvideerija juhatuse liikmeks astumist ja seniste juhatuse liikmete eemaldamist on X OÜ (ehk A. X ja Ü. X) ja x OÜ (ehk X X), võõrandanud oma osad Scandic Rock OÜ-s X Xi kontrollitavale x OÜ-le (kd I lk 13 pöördel). 5.3 Samuti ühtivad Scandic Rock OÜ ning kostja kontaktandmed ning kohus on seisukohal, et ka Scandic Rock OÜ domeen on üle läinud kostjale. Kostja aadressiks on äriregistri andmetel Pärnu mnt 142, Tallinn. Samal aadressil oli ka Scandic Rock OÜ müügisalong (kd I lk 37-39). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud aadressil ei tegutseks. Nii Scandic Rock OÜ kui ka kostja kasutavad /kasutasid reklaami- ja müügikanalina ühte ja sama kodulehte www.magrock.eu. Kodulehe kontaktandmete all oli hagi esitamise ajal märgitud Scandic Rock OÜ andmed, müügikoha aadressiks Pärnu mnt 142, Tallinn ja lao aadressiks Põhjaranna tee 16A, Maardu. E-posti aadressidena on märgitud [email protected] ja [email protected]. Tõenditest nähtuvalt on varasemalt kontaktandmete all lisaks olnud ka X Xi kontaktandmed ning mobiiltelefoninumbrid +x ja +x (kd I lk 39). Kostja kasutab viidatud e-posti aadresse ja telefoninumbreid, kontakttelefonid on jätkuvalt ka magrock.eu/ lehel esile toodud. Hageja poolt esitatud vastuses infopäringule on kostja poolt suhtluses osalenud X K ja X X ning kasutusel on olnud e-posti aadressid [email protected], [email protected] ja [email protected] (kd I lk 19). Kodulehe kaudu esitatud päringule vastates on X X esinenud kostja seadusliku esindajana, kaustades sama e-posti aadressi, mida varasemalt kasutas Scandic Rock OÜ esindajana ning meilisignatuurist nähtuvalt kasutab I. X kostja esindajana sama kontakttelefoni ja viitab ka samale kodulehe aadressile, mida varasemalt kasutas Scandic Rock OÜ. 03.08.2016 vastuskirjas on I. X kinnitanud, et ka kostja laoruumide asukohaks on Põhjaranna tee 16A, Maardu ehk kostja kasutab samu laoruume, mida varasemalt kasutas Scandic Rock OÜ (kd I lk 41). Samuti kinnitab I. X, et kuigi asutatud on uus ühing

(kirjas märgitud, et väidetavalt seoses omanike vaheliste erimeelsustega ja ühe osaniku Aasiasse kolimisega), tegutsetakse jätkuvalt sama tegevusega ning Magrock kaubamärk on nähtavasti varasemalt olnud Scandic Rock OÜ omandis, kuid nüüdsel ajal on vastavad õigused/omand üle läinud kostjale ja jätkatakse Magrock toodete müüki. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et Magrock.eu domeeni omanikuks on saanud kostja (kd I lk 42). Seega veebidomeen, mida varem kasutas Scandic Rock OÜ on üle läinud kostjale. Seega nähtub nimetatud tõenditest, et kostja kasutab jätkuvalt samu e-posti aadresse, mida varem kasutas Scandic Rock OÜ. Scandic Rock OÜ endine juhatuse liige ning kostja praegune juhatuse liige X X vastab e-kirjadele ja veebidomeeni kaudu esitatud päringutele sama e-posti aadressi alt, mida varasemalt on kasutatud Scandic Rock OÜ. Seega on üle võetud nii müügisalong, laoruumid, kui ka domeen. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist. 5.4 Kohtu hinnangul saab ettevõtte üleminekut järeldada ka võrreldes kostja 2015 majandusaasta ja Scandic Rock OÜ 2014 majandusaasta aruandeid (kd I lk 117-134). Majandusaasta aruannetest nähtuvalt on olulisimad majanduslikud näitajad Scandic Rock OÜ-l ning kostjal keskmiselt peaaegu identsed, s.h müügitulu, käive, kulud, kasum ja tööjõukulud. Kohtu hinnangul on eriti märkimisväärne tööjõukulude kattuvus, s.o keskmiselt 1 euro kalendrikuus. Mõlemast aruandest nähtub, et äriühingutel on/oli 1 töötaja. Sellest võib järeldada, et töötasu on jäänud samaks ja tööleping on üle läinud. 5.5 Pooled ei ole välja toonud, et Scandic Rock OÜ-le või kostjale oleks kuulunud või kuuluks kinnisavara. Seega võib eeldada, et müügisalongi ja laoruumi üüriti /üüritakse. Vaidlus puudub selles, et samu ruume (s.o müügisalongi, laoruumi) kasutas enne Scandic Rock OÜ ja nüüd kostja. Kohus järeldab sellest, et kasutusõigus on kostjale üle läinud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna nii müügisalongi kui ka laoruumi kasutas eelnevalt Scandic Rock OÜ ning nüüd kostja, siis on usutav, et ka seal asuvad vallasasjad on kostjale üle antud. Kohus märgib, et vallasvara osas saab käesoleval juhul kõne alla tulla müügisalongi inventar, näidised, laoruumi jäägid. Scandic Rock OÜ praegune juhatuse liige X X on m.h kinnitanud, et muud vara peale vastutuskindlustuse 4 juhtumi osas kindlustushüvitise saamise nõuete Scandic Rock OÜ-l ei ole (kd I lk 22). Kohus järeldab eeltoodust, et mistahes vara, mis asus laoruumides või poes, samuti rendilepingud poeruumide ja laoruumide osas on üle läinud kostjale, kes tegutseb samades ruumides, müües sama kaupa, ladustades kaupa samas kohas ning kasutades samu kontaktandmeid ja müügikanaleid. 5.6 Kohus ei pea vajalikuks eraldi pikemalt hinnata kliendi- ja hankijasuhete jätkumist. Mõlemad osaühingud pakuvad/pakkusid oma tooteid Eesti turul läbi interneti ning seega said klientideks olla kõik, kes kodulehele sattusid ning plaate vajasid. Samuti ei ole pooled vaielnud asjaolu üle, et vaidlusaluseid plaate toodetakse Hiinas.

5.7 Riigikohus on märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete lauseitamine ei ole piisav (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-54-04 p 18, 19). Seega muutub varjatud ettevõtte ülemineku korral poolte tõendamiskoormis. Kohus on 23.01.2018 kirjaga nimetatut ka kostjale selgitanud (kd I lk 184). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ettevõte ei ole temale üle läinud. 5.8 Seega on kohtu hinnangul tõendanud, et kostja jätkab Scandic Rock OÜ tegevust samades ruumides, sama identiteediga, samade isikute ja vahenditega ning täpselt sama majandustegevust ehk MagRock toodete müüki ning kohtu eeltoodud kriteeriumid ettevõtte üleminekuks on täidetud. Kohus selgitab, et varjatud üleandmise puhul ei sõlmita reeglina mistahes lepinguid vara ja õiguste üleandmiseks, vaid lihtsalt ühe äriühingu majandustegevus lõpetatakse ning alustatakse sama tegevusega uue äriühingu alt. Kohtu hinnangul näitavad kohtu eelnevalt välja toodud asjaolud ning hageja poolt esitatud tõendid, et ettevõte on varjatult üleantud.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 2014 suvel on X OÜ Scandic Rock OÜ-ga sõlminud siseviimistlusmaterjalide (Magrock MgO plaadid) müügilepingu, mille kohaselt müüs Scandic Rock OÜ X OÜ-le plaate, mis paigaldati objektile aadressil x. Pärast plaatidel defektide ilmnemist pöördus Scandic Rock OÜ vastutuskindlustuse poliisi alusel kindlustusandja poole, kes maksis välja kahjuhüvitise. Nimetatu aga eeldab plaatide müügilepingut ja et müüja (s.o Scandic Rock OÜ) on lepingut rikkunud (s.o müünud defektseid plaate). Nimetatud asjaolud on kohtu hinnangul tõendatud muuhulgas X OÜ ning Scandic Rock OÜ vahel 2014 peetud kirjavahetusega (kd I lk 8-14, kd II lk 37-44), millest selgub, et: objekt kuhu plaadid tarniti oli x; plaatidel ilmnesid defektid ja X pöördus Scandic Rock OÜ poole kahju hüvitamiseks; Scandic Rock OÜ ei vaidlustanud seda, et plaadid on defektsed ja pöördus kindlustuse poole; Kindlustus leidis, et aset on leidnud lepingu rikkumine ja maksis vastutuskindlustuse poliisi alusel kahjuhüvitise välja; Scandic Rock OÜ tarnis uuesti MgO plaadid objektile (470 m2), andis juhised paigaldamiseks ning müüs ka kinnitusvahendid. Ka asendusplaatide paigaldamine ei andnud tulemust, mistõttu esitas X OÜ uue pretensiooni (kd I lk 15). Eeltoodut kinnitab ka 2015 juuli kirjavahetus X ja Scandic Rock OÜ vahel (kd I lk 16, kd II 45-46), millest nähtuvalt pärib E. K (X OÜ juhatuse liige) X Xilt aru seoses x objektiga ning vajadusega teostada uuesti plaatide vahetus. Seejuures 23.07.2015 kirjavahetusest selgub ka, et tegemist oli nn „teise sordi“ plaadiga. X X ei vaielnud seega vastu sellele, et ka teistkordselt paigaldatud plaadid on defektsed ning kinnitas, et on edastanud pretensiooni G, kes omakorda esitaks selle siis L. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et eelviidatud kirjavahetustes ei ole X X kordagi seadnud kahtluse alla müügilepingu olemasolu. Samuti selgub tsiviilasja materjalidest, et Scandic Rock OÜ on pöördunud ka teistkordselt kindlustusandja poole, kuid hüvitist enam välja ei makstud tulenevalt sellest, et Scandic Rock OÜ oli tahtlikult ja teadlikult oma kliente – s.h. ka X OÜ-d – petnud (01.07.2015 kindlustusandja dokument, kd I lk 23-24). Kindlustusandja dokumendist nähtub, et samu defektseid ja Eesti oludes kasutamiseks sobimatuid Magrock MgO plaate oli tarnitud teistelegi objektidele. Kindlustus on tellinud ka riiklikult tunnustatud ehitusekspert Toivo Xalt eksperthinnangu, kes on tuvastanud, et samade Magrock ehitusplaatide koostis on Scandic Rock OÜ poolt esitatud erinevates kanalites oluliselt erinev ning teave ei saa olla seega õige. Kindlustuse 01.07.2015 teate kohaselt on tuvastanud ka m.h järgmised asjaolud: - 03.11.2014 on Scandic Rock OÜ pöördunud PZU poole seoses elamu plaatidel ilmnenud puudustega. Ehitusseire OÜ teostas ehitustehnilise ekspertiisi, mille kohaselt on defektide põhjuseks plaatide füüsikalised ja keemilised omadused. Scandic Rock OÜ nõustus ekspertiisiga ega soovinud lisaekspertiisi tellimist. - 04.12.2014 otsusega hüvitas PZU kahjunõudest Scandic Rock OÜ-le ilma omavastutuseta 15 070,34 eurot (ilma käibemaksuta).

-

-

-

-

-

jaanuaris-veebruaris pöördus Scandic Rock OÜ PZU poole veel 3 kahjujuhtumiga samade plaatide osas – 26.12.2014 kohtumisel on Scandic Rock OÜ tunnistanud, et tegemist on praaktootega ning lubas kõik kahjud hüvitada. Scandic Rock OÜ on erinevates kanalites esitanud oluliselt erinevat infot plaatide koostise kohta. Ekspert tegi kindlaks, et Scandic Rock OÜ poolt avaldatud teave on vale. Kindlustusjuhtumite uurimise käigus tuvastati, et kõigi kahjujuhtumite puhul oli tegemist ühe ja sama praakpartiiga, mis saabus Eestisse mais 2014.a. Scandic Rock OÜ väljendas juba 23.05.2014 kuni 04.06.2014 kirjavahetuses vahendajale, et ehitusplaadid ei ole kvaliteetsed. Kuivõrd kõik juhtumid on sarnased, nende põhjuseks on T. Rekspertiisiakti kohaselt plaatide koostis, mille tõttu plaadid ei kannata Eestis tavapärast õhuniiskust, siis saanuks Scandic Rock OÜ kõik kahjunõuded ära hoida, kui oleks hiljemalt 15.07.2014 seniseid ostjaid hoiatanud ja neilt plaadid tagasi ostnud ning plaatide müügi lõpetanud. Scandic Rock OÜ müüs klientidele teadlikult ehitusplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes.

6.4 Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-173-12, p 15 ja nr 3-2-1-130-15) leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).” 6.5 Käesoleval juhul on lepingut rikutud sellega, et müüdud on plaate, mis ei ole sobilikud kasutamiseks Eesti tingimustes. Scandic Rock OÜ oli teadlik, et plaadid paigaldatakse Eestis, Tartumaal asuvasse elamusse ning teadis seega ka seda, et plaadid peavad selleks otstarbeks olema sobilikud. Kuivõrd Scandic Rock OÜ seda kohustust rikkus ja tarnis defektsed plaadid, mida Eesti tingimustes ei olegi võimalik kasutada, siis on selle rikkumise tagajärjena tekkinud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Tulenevalt VÕS §-st 115 lg 1 vastutab võlgnik lepingu rikkumise eest, kui ta ei suuda tõendada ega põhjendada, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 mõttes. Antud juhul ei ole olnud tegemist vääramatu jõu olukorra või mistahes muu situatsiooniga, mis võiks Scandic Rock OÜ rikkumist vabandada. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Kuna plaadid olid defektsed, siis on elamu lõpptellijal õigus nõuda ka plaatide väljavahetamist ja seega tekivad kulutused, mis on käesoleval juhul varaliseks kahjuks. Samuti märgib kohus, et kuna plaadid ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes, siis saab sellest järeldada, et müüdud plaatide mittevastavus müügilepingu tingimustele esines juba plaatide üleandmisel ehk tarnimisel elamu ehitusplatsile ja seega ka juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Kindlustusandja teates märgitu kohaselt on plaatide mittevastavuse ja sobimatuse Eesti oludes kasutamiseks tuvastanud ka riiklikult

tunnustatud ekspert T. X. Kuivõrd vastutust välistavad asjaolud puuduvad, vastutab Scandic Rock OÜ lepingu rikkumise eest ja tulenevalt ettevõtte üleminekust vastutab solidaarselt ka kostja. 6.6 VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul on Scandic Rock OÜ rikkunud lepingut tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest tingituna müües teadlikult ehitusplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes. Nimetatu on välja toodud ka 01.07.2015 PZU kindlustuse teates (kd I lk 23-24). Scandic Rock OÜ kui ehitusmaterjalide hulgimüügi alal majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pidi olema ettenähtav, et ebakvaliteetsete (kasutuskõlbmatute) ja lepingu tingimustele mittevastavate ehitusmaterjalide müük võib põhjustada kahju, muuhulgas võib see kahju seisneda ka selles, et kolmandatel isikutel tekib nõudeid ostja vastu, kes need ehitusmaterjalid objektile paigaldab. Müügilepinguga vastutab müüja, kui erialaste oskuste ja teadmistega isik, kauba vastavuse eest lepingutingimustele. Seega antud juhul oli kahju igal juhul ettenähtav. 6.7 Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Antud juhul kui Scandic Rock OÜ ei oleks tarninud defektseid plaate, siis ei oleks X OÜ neid elamusse paigaldanud, kahju ei oleks tekkinud ning elamu ostjal ei oleks õigust nõuda puuduste kõrvaldamist ja seetõttu ei tekkinuks ka kahju. Kahju tekkis käesoleval juhul üksnes seetõttu, et Scandic Rock OÜ tarnis defektsed plaadid, millel ilmnenud puudused tuleb kõrvaldada ja seeläbi tekib kahju. 6.8 Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et Scandic Rock OÜ-le kui ehitusmaterjalide hulgimüügi alal majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule peab olema ettenähtav, et ebakvaliteetsete ja lepingu tingimustele mittevastavate ehitusmaterjalide müük võib põhjustada kahju. Müügilepinguga vastutab müüja kui erialaste oskuste ja teadmistega isik kauba vastavuse eest lepingutingimustele. Kuna üleantud plaadid olid defektsed ning sihtotstarbeliselt kasutuskõlbmatud, siis kohustub Scandic Rock OÜ hüvitama ka müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju (s.o puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused). Tekkinud kahju on ka kohtu hinnangul otseses põhjuslikus seoses Scandic Rock OÜ poolse lepingu rikkumisega. Kui Scandic Rock OÜ ei oleks X OÜ-le üle andnud defektseid plaate, ei oleks neid elamusse paigaldatud ning ei esineks vajadust plaatide väljavahetamiseks ja elamus puuduste kõrvaldamiseks.

Tegemist on seega hageja poolt tulevikus kantavad kulutuste (VÕS § 128 lg 3) hüvitamise nõudega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada ka sellega, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Hageja on esitanud hinnakalkulatsiooni defektsete plaatide eemaldamiseks ja asendustööde teostamiseks vajalike kulude ja tööde kohta (kd I lk 17). Nimetatud kalkulatsiooni kohaselt kulub defektidest tulenevate tagajärgede kõrvaldamiseks elamus vähemalt 37 752,60 eurot. Hageja esindaja on 09.05.2017 istungil kinnitanud, et kalkulatsiooni on koostanud professionaalne ettevõtja. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kalkulatsioonis märgitud kulu võiks olla väiksem. Arvestades plaatide väljavahetamise ulatusega (kõik plaadid tuleb välja vahetada, s.h pesuruumis, elutoas, magamistoas) on kohtu hinnangul usutav, et tööde tegemiseks tuleb elamus asuval perel ajutiselt elamispinnalt koos mööbli ja sisustusega lahkuda. See toob paratamatult endaga kaasa lisaks teostatavate tööde ja uute plaatide maksumusele ka ajutise elamispinna kulud ning kolimise kulud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhinõude osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 37 752,60 eurot.

Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.