nende Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlanõustaja Oliver Ennok Puudutatud isikud (võlausaldajad): VV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Heino Junolainen Osaühing B (registrikood XXXXXXXXX) Osaühing S (registrikood XXXXXXXXX) V OÜ (registrikood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik
lepinguline
Osaühing K (registrikood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik Osaühing M (registrikood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik MM (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht: A.Lauteri 5, 10114 Tallinn) Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja (büroo asukoht Tartu mnt 83-302, 10115 Tallinn) Tallinn kohtutäitur Mati Kadak (büroo asukoht Kaupmehe 14-40, 10114 Tallinn)
Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (büroo asukoht Rotermanni 5, 10111 Tallinn) Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Mõisa 4, 13522 Tallinn) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) (registrikood 70007340) GG OÜ (registrikood XXXXXXXXX) S OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX) N (registrikood XXXXXXXXX) Menetluse liik
1.Harju Maakohtu 03.05.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.
3.Rahuldada osaühing MM avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
4.Määrata kindlaks ning mõista XX-lt MM kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu (s.o õigusabikulu) 216 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (216 eurot) tuleb XX-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse osas, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 26 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 10.09.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ning 21.03.2018 muudetud võlgade ümberkujundamise kava.
2.Avalduse kohaselt soovib võlgnik 13 võlausaldaja võlad ümber kujundada selliselt, et võlgnevuste tasumised ajatatakse. Võlgnevust MM-le (23469,78 eurot) vähendatakse 33% ulatuses (täidetakse 18 003 euro ulatuses), OÜ B võlgnevust vähendatakse 100% ulatuses ja võlgnevust VV-le vähendatakse 85% (vähendatud on ainult viivise ja intressi nõuet). Kõik nõuded v.a. hüpoteegiga või käendusega tagatud ning tingimuslikud nõuded, on vähendatud põhinõude summani. OÜ B on ümberkujundamiskava kinnitamisel nõus nõude vähendamisega nullini. Põhinõude tasumine toimub osamaksetena alates 01.09.2018 kuni 01.03.2023.
3.Ümberkujundamise kavast on välja jäetud järgmised nõuded: 1) GG OÜ - 212 370 eurot. Nõue on tagatud kolmanda isiku varale seatud hüpoteegiga, mille väärtus katab võlausaldaja nõude. Seega ei ole ümberkujundamine vajalik. 2) S OÜ - 115 000 eurot on tingimuslik nõue (käendus). Vastavalt põhivõlgniku ja võlausaldaja kokkuleppele täidab kohustuse põhivõlgnik ning võlgniku vastutuse tingimus ei saabu. Seega ei ole ümberkujundamine vajalik. 3) N - 500 000 eurot on tingimuslik nõue (käendus). Nõue on tagatud hüpoteegiga kolmanda isiku varale, mille väärtus katab võlausaldaja nõude. Seega ei ole ümberkujundamine vajalik.
4.Võlgnik selgitas, et ta on sõlminud kokkulepped, mille kohaselt on tema sissetulekud alates 01.09.2017 juhatuse liikme tasude ja töötasu arvel järgmised: 1) Q OÜ, juhatuse liikme netotasu suuruseks on 2017. aastal 2200 eurot kuus; 2) SA C, XXX netotöötasu on 2017. aastal 4500 eurot kuus; 3) AS Y, XXX tasu 2017. aastal on 2915,91 kuus. Seega on võlgnikul võimalik täita kohustusi juhatuse liikme tasude ja töötasude arvel. Pidades silmas, et kokku on nimetatud tasude suuruseks 9615,91 eurot kuus, on võlgnikul võimalik pärast ülalpidamiskohustuste täitmist ning hädavajalike igapäevakulutuste tegemist võlausaldajatele tasuda 7000 eurot kuus.
5.Pidades silmas, et ümberkujundamise abinõude rakendamisel oleksid võlgniku ümberkujundatavad kohustused 192 781,36 eurot (sh väheneksid OÜ B nõude arvel võlgniku kohustused koheselt 30% võrra), on võimalik ümberkujundatud kohustused täita 24 kuu jooksul alates 01.03.2018. Ümberkujundamiskavast välja jäänud nõuete rahuldamine toimub hüpoteegiga koormatud vara arvel või kolmandate isikute poolt.
6.Seoses kohtu küsimusega, mis puudutab võlgniku sissetulekuid selgitas võlgnik 21.03.2018 kavas, et tema pangakontod on arestitud võlausaldajate täitmisele pööratud nõuete täitmiseks, mistõttu läheksid laekumised võlgniku pangakontole ümberkujundamiskava väliselt võlausaldajate nõuete katteks. Seetõttu ei ole väljamakseid tehtud. Samas avaldas võlgnik kohtule, et muutunud on ka tema väljavaated sissetulekule, seda eelkõige SA C saneerimismenetluse alustamise tõttu. Tulenevalt kinnitatud saneerimiskavast on SA-l C võimalik tasuda juhtimistasudena võlgnikule ning OÜ-le Q 2018 aastal 8300 eurot kuus. Nimetatud summa jaguneb võlgniku töötasu ning OÜ-le Q makstavate juhtimistasude vahel, mida viimane kasutab omakorda võlgnikule töötasu maksmiseks. Netotasudena peaksid nimetatud tasud moodustama ca 5000 eurot kuus (saneerimise tõttu on vähendatud SA C makstava tasu suurus). Seega on võimalik võlgnikul pärast ümberkujundamiskava kinnitamist teha avaldus väljamaksete tegemiseks ning täita väljapakutud tähtaja jooksul võlausaldajate nõudeid, jättes võlgnikule hädavajalike kohustuste kandmiseks vajaliku summa (ca 2000 eurot/kuus). Sellest on tingitud ka osamaksete perioodi pikenemine. Võlgnik selgitas seoses kohtu küsimusega pangakontode väljavõtete ja tuludeklaratsioonide kohta, et pangakontod on arestitud ning neid ta kasutada ei saa, mistõttu oleksid väljavõtted väheinformatiivsed. Tuludeklaratsioone ei ole võlgnik viimase kolme aasta jooksul esitanud. Nimelt neist samadest probleemidest vabanemiseks ongi esitatud avaldus võlgade ümberkujundamiseks.
Võlausaldajate seiskohad
7.MM ei nõustu võlgade ümberkujundamise kavaga, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suudaks täita oma kohustusi ka ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lisaks koheldakse võlausaldajaid kavaga ebavõrdselt.
8.Võlgniku esitatud andmete põhjal puudub võlgnikul vähemalt viimased 4 aastat igasugune sissetulek, ehki väidetavalt on pidevalt olnud töösuhtes mitme ettevõttega. Kõikidel võlgniku poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttetel puudub igasugune liikumine ning võlgnik ei ole saanud ka esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt mistahes tulu (kusjuures puudub ka 2016. aasta deklaratsioon). Samuti puudub võlgnikul mistahes vara, mida võlgnik ise korduvalt oma avalduses ka välja toob. Võlgnik on varatu, kuna võõrandas 22.04.2013 tehtud tehinguga oma lähikondsele kogu oma vara (5 kinnisasja, sh võlgniku praeguse elukoha ning 4 äriühingu osalust). Arvestades, et võlgnik vajab vähemalt igapäevaste kulude katteks ning laste ülalpidamiseks vahendeid, on ilmne, et võlgnikul on varjatuid sissetulekuid, mida ta kohtu ette ei ole toonud. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk ei saa olla pahatahtlikult oma sissetulekuid varjava võlgniku vabastamine kohustuste täitmisest.
9.Võlgnik on paljasõnaliselt väitnud, et on sõlminud kokkulepped, mille kohaselt hakkab ta alates 01.09.2017 saama igakuiselt kolmelt erinevalt ettevõttelt kokku 9615,91 eurot kuus. Võlgnik ei ole mingil viisil tõendanud ega usutavaks teinud sellise sissetuleku teket, sealhulgas, asjaolu et makseraskustes olevast SA-lt C (kelle maksuvõlg 28.11.17 seisuga on 793 675,67 eurot) hakkaks võlgnik töötasuna väidetavalt saama lausa 4500 eurot kuus. Kui vastaks tõele, et võlgnik on alates 01.09.2017 saanud töötasuna 9615,91 eurot kuus, siis tänaseni ei ole võlgnik võlausaldajale võla katteks ühtki makset tehtud, mis muudab võlgniku väited ebausaldusväärseteks. Võlgniku väite valguses on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu ka võlgniku taotlus, hakata võlga igakuiselt likvideerima alles alates 01.03.2018, kuigi tal on püsiv sissetulek väidetavalt juba alates 01.09.2017.
10.Vastuseks võlgniku 21.03.2018 ümberkujundamiskavale märkis võlausaldaja järgmist: 21.03.2018 kavas selgitab võlgnik, et muutunud on tema väljavaated sissetulekule ning tema sissetulek hakkab olema 5000 eurot (neto) kuus, kuigi 10.09.2017 esitatud võlgade ümberkujundamise avalduses võlgnik märkis, et on sõlminud kokkulepped, mille kohaselt on tema sissetulekud alates 01.09.2017 kokku 9615,91 eurot kuus. Seega võlgnik tunnistab, et vastavaid kokkuleppeid ei olnud avalduse esitamise hetkeks sõlmitud ning võlgnik esitas kohtule valeinfot. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ka muudetud ümberkujundamiskavaga mistahes tõendeid, et ta sissetulek on/saab olema väidetud suuruses, siis ei ole võlgniku vastavad väited usutavad. Võlgnik avaldas juba 10.09.2017 kohtule esitatud ümberkujundamisavalduses, et tema sissetulekud on 9615,91 eurot kuus ja ta on alates 01.03.2018 võimeline võlausaldajatele tasuma 7000 eurot kuus. Tänaseks on eelmainitud avaldusest möödas juba üle poole aasta ning võlgnikul ei ole endiselt kohtu ette tuua tõendeid enda sissetulekute kohta, vastupidi, võlgnik on muutnud oma väiteid selles osas ning muuhulgas palub ümberkujundamiskava järgi võlgade tasumist alates 01.09.2018. Senini on arusaamatu, kas võlgnik juba saab väidetud summas tasusid või. Seega ei ole võlgniku väited sisstulekute kohe vähimalgi määral usaldusväärsed. Võlausaldaja hinnangul on ilmne, et võlgnik on tahtlikult esitanud kohtule ebaõigeid ja ebatäielikke andmeid oma sissetulekute koha ning ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk ei saa olla pahatahtlikult oma sissetulekuid varjava võlgniku vabastamine kohustuste täitmisest.
11.VV ei nõustu võlgniku poolt tehtud ümberkujundamiskava ettepanekuga esitatud kujul. Võlausaldaja on nõus võla ümberkujundamisega alljärgnevatel tingimustel: põhinõude suuruseks on 25 564,66 eurot, mille võlgnik kohustub tasuma; põhinõudele lisanduvad
intressid, summas 15 952,22 eurot, mille võlgnik kohustub tasuma; intresside lisandumisel põhinõudele loobub võlausaldaja viivisenõudest; võlausaldaja nõustub võlgniku poolt esitatud laenumaksete tasumisega osamaksetena väljapakutud tähtajaga jooksul.
12.Vastuseks võlgniku 21.03.2018 ümberkujundamiskavale märkis võlausaldaja järgmist: Võlausaldaja ei nõustu võlgniku poolt tehtud ettepanekuga kohustuse täitmise tähtaja pikendamisega ja maksete arvu suurendamisega. Võlausaldajale ei ole esitatud korrektseid vara- ja võlanimekirju, millest võlausaldajal oleks võimalik hinnata võlgniku esitatud andmeid sissetulekute ja jooksvate kulutuste osas. Võlgnik ei selgita ja ei ole vähimalgi määral VÕVS § 10 lg 2 p 4 tulenevalt põhistanud, kuidas ta suudaks võlgnevusi täita võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel selleks, et vältida oma maksejõuetust. Võlgniku poolt antud informatsioon kohustuste täitmise võimalikkuse kohta on ebausaldusväärne ja võlgnik annab ümberkujundamiskavas katteta lubadusi selleks, et läbi võlgade ümberkujundamise menetluse vältida püsivalt maksejõuetuks tunnistamist. Arvestades võlgniku senist käitumist ja hoiakuid, ning arvestades tema vara ja sissetulekuid, ei pea avaldaja tõenäoliseks ümberkujundamiskava täitmist võlgniku poolt.
13.V OÜ, Osaühing K ja Osaühing M nõustuvad avaldaja pakutud võlgade ümberkujundamise kavaga.
14.Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõustub kava kinnitamisega viisil, kus võlausaldaja nõue summas 2876,69 eurot täitetakse kava kohaselt 60 kuu jooksul 100% mahus.
15.Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet, Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ja Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets nõustusid ümberkujundamiskavaga.
16.S OÜ ei nõustunud ümberkujundamiskavaga. Võlanõustaja seisukoht
17.Võlanõustaja leiab, et võlgnikul puudub vara, millele saaks nõuete rahuldamiseks pöörata sissenõuet.
18.Avaldaja on OÜ Z osanik, kuid antud ühingul teadaolev majandustegevus puudub ja kuna tegemist on sissemakset tegemata asutatud äriühinguga, siis ka osal turuväärtus puudub.
19.Avaldaja kinnitusel on võlgade ümberkujundamisel võlakohustuste osamaksetena tasumise allikaks tema töötasu, mis tasutakse C SA saneerimismenetluse kestel juhtimisteenuse eest OÜ-le Q, kes omakorda teeb väljamakseid avaldajale. C SA saneerimiskava on kinnitatud Harju Maakohtu 22.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 217-10367.
20.Avaldaja on esitanud OÜ Q ainuosaniku otsuse, mille kohaselt tasutakse avaldajale töötasu 6400 eurot alates võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kuust. Avaldaja hinnangul peaks tema netotasu olema ca 5000 eurot kuus, millest ca 2000 eurot moodustavad vajalikud elamiskulud ning ca 3000 euro arvelt oleks võimalik tasuda võlausaldajate nõudeid. Arvestades algset avaldust on avaldaja seetõttu pikendanud võimalikku võlgade tasumise maksegraafikut.
21.Avaldaja poolt on nõustajale esitatud C SA 28.02.2018 bilanss, mille kohaselt on ettevõtte omakapital 1 843 826 eurot. Samuti on esitatud C SA rahavoogude prognoos 2017-2022, millest nähtub, et saneerimismenetluse jooksul on arvestatud väljamaksete hulka tööde ja teenuste ostmine 99 600 eurot aastas, mille arvelt oleks võimalik tasuda eelnimetatud juhtimisteenuse eest OÜ-le Q.
22.Arvestades, et C SA saneerimiskava on kinnitatud ning tegemist on toimiva majandusüksusega, siis on nõustaja hinnangul võimalik antud isiku poolt teenustasude
väljamaksmine. Samas on jätkuvalt ebaselge, millistel tingimustel on tasude väljamaksmise kohustus ja mis on tasude suurus. Avaldaja on esitanud nõustajale maksekorraldused, mille kohaselt on C SA poolt tasutud OÜ-le Q 2018. a. jaanuaris 4872 eurot ja veebruaris 3848 eurot.
23.Avaldaja sissetulekute osas loob ebaselgust asjaolu, et avaldaja ei ole esitanud viimase 3 aasta tuludeklaratsioone. Samuti pidi avaldaja juba varem esitatud andmete kohaselt saama tasu alates 01.09.2017 ning tasuma kohustused 24 kuu jooksul alates 01.03.2018. Arvestades, et eeltoodud asjaolud on tänaseks muutunud ja avaldaja ei ole esitanud tõendeid tasu saamise osas, siis muudab see ebakindlaks ka väited tulevikus saadava tasu osas.
24.Avaldaja on selgitanud, et talle ei ole praegu väljamakseid tehtud, kuna pangakontod on arestitud ja laekumised läheksid kava väliselt võlausaldajate nõuete katteks. Sellisel juhul tekib küsimus kas ja kuhu on avaldajale väljamakseid tehtud ning mille arvelt on avaldaja katnud jooksvad elamiskulud, mis kava kohaselt on ca 2000 eurot kuus.
25.Samas tuleb alternatiivselt arvestada, et avaldaja pankroti väljakuulutamise korral ei ole võlausaldajate võimalused nõuete rahuldamiseks teadaolevalt suuremad, kui võlgade ümberkujundamise menetluses, kuna avaldajal väärtust omav vara puudub ning nõudeid saaks samuti rahuldada ainult avaldaja sissetuleku arvelt. Samas lisanduksid suuremad menetluskulud pankrotihalduri töötasu ja kulude näol.
26.Nõustaja hinnangul soovib avaldaja ümberkujundamiskava alusel kohelda võlausaldajaid olulises osas võrdselt ning tasuda neile kohustused põhivõla ulatuses, kuid ebamäärane (ebakindel) on võlgniku sissetuleku laekumine, mille arvelt soovitakse nõudeid rahuldada.
27.Avaldaja senine käitumine annab võlausaldajatele põhjendatud kahtluse seada kahtluse alla avaldaja kinnitused tulevikus maksegraafiku alusel nõuete nõuetekohase rahuldamise osas. Samas ei nähtu nõustaja hinnangul ka käesoleval ajal paremat ega kiiremat viisi nõuete rahuldamiseks. VÕVS § 39 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada, kui võlgnik ei täida endale võetud kohustusi ning sellisel juhul taastuvad võlausaldajate nõuded esialgses suuruses. Esimese astme kohtu määrus
28.Harju Maakohtu 03.05.2018 määrusega jäeti kinnitamata avaldaja võlgade ümberkujundamise kava. Maakohus määras võlanõustaja Oliver Ennoki töötasuks 15 töötunni eest 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot, kokku 1350 eurot. Maakohus määras, et tasu tuleb välja maksta 23.10.2017 tasutud deposiidi arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
29.VÕVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta.
30.Maksu- ja Tolliameti andmetel on avaldajale tehtud viimane väljamakse 2010. aasta detsembris. Järelikult järgneva 7. aasta jooksul ei ole avaldajal sissetulekuid olnud või on avaldaja jätnud täitmata tulumaksuseaduse § 44 lg-st 1 tuleneva kohustuse esitada Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsioonid maksustamisperioodi tulude kohta. Sissetulekute puudumisel ei ole mistahes võlgade ümberkujundamise kava täitmine tõenäoline. Sissetulekute varjamisel (deklaratsioonide esitamata jätmisel) on aga võlgnik tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta.
31.Ühest küljest avaldaja väidab, et tal on piisavad sissetulekud selleks, et täita võlgade ümberkujundamise kava, kuid teisest küljest seda, et avaldajale ei tehta töötasu väljamakseid põhjusel, et vältida võlausaldajate sissenõudeid täitemenetluses. Seejuures võlgnik ei ole selgitanud, milliste sissetulekute arvelt ta sellisel juhul elab, samuti ei ole võlgnik esitanud mistahes tõendeid, millest selguks võlgniku tegelikud sissetulekud.
32.Kui vastab tõele võlgniku väide, et võlgnik on alates 01.09.2017 saanud töötasuna 9615,91 eurot kuus, siis tänaseni ei ole võlgnik võlausaldajatele võla katteks ühtki makset teinud. Täitemenetluses arvete või muu vara arestimine ei ole kohtu arvates õigustus, et võlausaldajatele tasumisest kõrvale hoiduda. Isegi, kui võlgnik tegi seda soovist kohelda võlausaldajaid võrdselt ning lootis, et ümberkujunduskava kinnitamisel saab ta tasuda kõigile võlgnevuste põhiosa, siis oleks ta saanud võlausaldajatele pakkuda kokkulepet, et tasub põhiosa katteks erinevalt VÕS §-s 88 sätestatud maksete järjekorrast.
33.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnik on esitanud kohtule oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta ning seega esineb VÕVS § 25 lg 1 p-s 3 sätestatud alus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks.
34.Arvestades ka seda, et võlgniku väidete kohaselt ei tehta temale töötasu väljamakseid võlausaldajate sissenõuete vältimiseks täitemenetluses, on võlgniku tegevus vastuolus ka hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) ja kahjustab võlausaldajate huve, mis omakorda ei ole kooskõlas VÕVS eesmärgi ja mõttega.
35.Tulenevalt VÕVS § 8 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
36.Võlanõustaja tasunõue on kohtu hinnangul esitatud põhjendatud ja vajalikus suuruses ning kuulub VÕVS § 19 lg 5 ja 6 alusel võlanõustaja büroole väljamaksmisele deposiidi arvelt. Kokku on nõustaja töötasu nõue 15 töötunni osas 1125 eurot (arvestusega 15 x 75 eurot), millele lisandub käibemaks 225 eurot, kokku 1350 eurot.
37.Enne võlgade ümberkujundamise avaldust on kohtule esitatutud võlausaldaja MM avaldus võlgniku pankroti välja kulutamiseks. Käesoleva määruse jõustumisel jätkab kohus pankrotimenetlust selles staadiumis, kus menetlus pooleli jäi (VÕVS § 14 lg 2, § 7 lg 1 ls 2). Määruskaebus
38.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
39.Võlgnik on andnud sellise ülevaate oma sissetulekutest ja kohustustest, millisena ta neid näeb. Ümberkujundamiskavas on võlgnik selgitanud kõiki asjaolusid, mille varjamist kohus talle ette heidab. Võlgnik on selgitanud, et: 1) tema pangakontod on arestitud ning nendelt saadav info on väheinformatiivne; 2) võlgnik ei ole esitanud viimase 3 aasta tuludeklaratsioone; 3) võlgnikule ei ole makstud välja tasusid, kuna seoses kontode arestiga oleks tasutu läinud nii kohtutäiturite kui ka nende võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kes on alustanud täitemenetlust. Võlgnik ei pidanud seda õigeks olukorras, kus võlgade ümberkujundamise menetlus oli käimas ja ümberkujundamiskavas oli ette nähtud võlausaldajate võrdne kohtlemine.
40.Oma sissetulekute osas on võlgnik selgitanud, et elab lähedaste toetusel. Seega ei saa kaebaja aru, miks kohus heidab talle ette andmete varjamist või ebatäielikku kohtule esitamist, seda veel vähem tahtluse või raske hooletuse vormis. Võlgniku eesmärgiks oli võlgadest vabastamise menetluse kaudu olukorra saavutamine, kus tal oleks võimalik kõikidele ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele tasuda võrsetel tingimustel ja saavutada sellega olukord, kus ta saaks taastada normaalsuse oma igapäevastes rahaasjades. Arvestades võlgniku avaldusi käesoleva asja menetluses, ei
põhine tõenditel ning on põhjendamatu kohtu väide, et võlgnik on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid.
41.Maakohus ei ole VÕVS § 24 lg 4 järgi kaalunud ega põhjendanud, miks võlgniku pankrotimenetlus oleks parem lahendus. On ilmne, et pankrotimenetlus ei anna ühelgi juhul paremat tulemust, kui võlgade ümberkujundamine. Menetluse edasine käik
42.Võlausaldajad Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet, Tallinn kohtutäitur Mati Kadak, Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ja MM palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
43.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõustus ümberkujundamiskavaga viisil, kus tema nõuded summas 2876,69 eurot saavad täidetud 100 % ulatuses 60 kuu jooksul.
44.Võlanõustaja jäi maakohtus esitatud seisukoha juurde.
45.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine on oma olemuselt kohtu diskretsiooni otsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Käesoleval juhul on maakohus õigesti keeldunud kava kinnitamisest VÕVS § 25 lg 1 p 3 järgi. Ringkonnakohus nõustub, et võlgnik on esitanud kohtule oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta.
47.Esialgses avalduses maakohtule on võlgnik selgitanud, et tal on võimalik täita kohustusi juhatuse liikme tasude ja töötasude arvel, kuna võlgnik on sõlminud kokkulepped, mille kohaselt on tema sissetulekud alates 01.09.2017 juhatuse liikme tasude ja töötasu arvel järgmised: 1) Q OÜ - 2200 eurot kuus; 2) SA C - 4500 eurot kuus; 3) AS Y - 2915,91 kuus. Lisaks on avaldaja avalduses märkinud, et ta töötab alates 2016. aastast Y AS-s XXX, alates 2011. aastast AS-s W XXX, alates 2011. aastast SA C XXX ja on alates 2011. aastast OÜ Q juhatuse liige. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtted aastate 2014-2017 eest, mille kohaselt võlgnikul sissetulekud puuduvad. Ka maksudeklaratsioonidest nähtub, et võlgnikul sissetulek puudub.
48.Maakohus on palunud VÕVS § 25 lg 2 alusel võlgnikul selgitada, miks ta ei ole kohtule avaldanud oma sissetulekuid enne 01.09.2017 vaatamata töösuhete olemasolule. Lisaks palus kohus avaldajal esitada tõendid selle kohta, et avaldaja on sõlminud kokkulepped Q OÜ-ga, SA-ga C ja AS-ga Y. (23.02.2018 kiri; tl 128-130, I kd).
49.21.03.2018 muudetud võlgade ümberkujundamise kavas võlgnik tõendeid sissetulekute laekumise osas ei esitanud. Võlgnik selgitas, et tema pangakontod on arestitud võlausaldajate täitmisele pööratud nõuete täitmiseks, mistõttu läheksid laekumised võlgniku pangakontole ümberkujundamiskava väliselt võlausaldajate nõuete katteks ning seetõttu ei ole väljamakseid tehtud. Lisaks väitis võlgnik, et SA-l C on võimalik tasuda juhtimistasudena võlgnikule ning OÜ-le Q 2018. aastal 8300 eurot kuus. Võlanõustaja väitel on võlgnik esitanud võlanõustajale OÜ Q ainuosaniku otsuse, mille kohaselt tasutakse avaldajale töötasu 6400 eurot alates võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kuust.
50.Eeltoodust nähtub üheselt, et võlgnik on esitanud kohtule oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta. Ringkonnakohus leiab, et VÕVS mõtte
ja eesmärkide kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine olla põhjendatud eelkõige juhul, kui võlgniku varaline seisund on piisavalt selge. Käesoleval juhul see aga nii ei ole. Esialgses avalduses väidab võlgnik, et ta on töösuhtes mitme ettevõttega, kuid pangakontode väljavõtetel laekumised puuduvad. Selle kohta on võlgnik selgitanud, et laekumised ei toimu võlgniku pangakontodele, kuna need on arestitud. Ringkonnakohtu hinnangul peavad andmed võlgnikul tulu saamise kohta olema läbipaistvad. Võlgnik on tasude laekumiste kohta jätnud teadlikult igasugused tõendeid esitamata. Ümberkujundamiskavas on võlgnik mh kinnitanud, et ta on teadlik, et vale või eksitava teabe andmine võib kaasa tuua menetluse lõpetamise. Võlgnik pidi teadma, et ta peab kohtule usutavaks tegema selle, et võlgade ümberkujundamise menetluse alustamine on põhjendatud. Seejuures on maakohus võlgnikule 23.02.2018 kirjaga andnud tähtaja esialgses avalduses esinenud vastuolude kõrvaldamiseks. 21.03.2018 muudetud kavas võlgnik vastuolusid ei kõrvaldanud. Kui laekumised ei toimu võlgniku pangakontodele, ei ole kohtul võimalik kontrollida võlgniku väidete paikapidavust sissetulekute saamise kohta. Võlgnik ei saa eeldada, et tähtsust omavate andmete esitamata jätmisel kinnitaks kohus ümberkujundamiskava arvestades ainult võlgniku väitega, et võlgnikule ei ole makstud välja tasusid, kuna võlgniku kontod on arestitud.
51.Võlgade ümberkujundamise menetluse õnnestumise tagamise kohustus sõltub võlgnikust endast. Kui võlgnik on esitanud kohtule oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, siis ei ole kohtul võimalik menetlust läbi viia. Käesoleval juhul on võlgnik oma sissetulekute osas esitanud vastuolulisi andmeid ja on ise tunnistanud, et võlgnikule ei ole makstud välja tasusid seoses kontode arestiga. Sellega ei ole võlgnik oma käitumisega muutnud usutavaks, et ta ei hakkab edaspidi ümberkujundamiskavaga võetud kohustusi täitma.
52.Määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et võlgnik elab lähedaste toetusel, on vastuolus võlgniku teiste väidetega. Lisaks, kui võlgnikul endal puudub sissetulek, ei ole ka ümberkujundamiskava esitamine põhjendatud.
53.Maakohus ei pidanud kava kinnitamata jätmisel VÕVS § 24 lg 4 järgi hindama seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses. Selline hinnang tuleb VÕVS § 24 lg 4 järgi anda vaid juhul, kui kohus kava kinnitab. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
55.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
56.02.08.2018 on võlausaldaja MM esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Võlausaldaja esindaja õigusabitoimingud seoses määruskaebemenetlusega on järgmised: 29.05.2018 määruskaebuse ja kohtu seisukoha küsimise nõudega tutvumine – 0,75 h; 05.06.2018 seisukoha koostamine määruskaebusele – 0,75 h. Kokku on osutatud õigusabi 1,5 h, tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Võlausaldaja menetluskulud on seega kokku 216 eurot (1,5 h x 120 eurot/h + 36 eurot käibemaks). Võlausaldaja on palunud kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 menetluskuludelt välja mõista ka viivise.
57.Võlgnikule on võlausaldaja menetluskulude nimekiri loetud TsMS § 3141 alusel kätte toimetatuks 07.09.2018 (tl 33, II kd).
58.Ringkonnakohus, tutvunud võlausaldaja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Arvestades tsiviilasja mahtu, keerukust ning võlausaldaja vastuse sisu, leiab kolleegium, et ajakulu 1,5 h on võlausaldaja esindaja poolt teostatud toiminguid arvestades põhjendatud. Võlausaldaja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) võib pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Seega tuleb menetluskulu (s.o õigusabikulu) 216 eurot avaldajalt võlausasaldaja kasuks välja mõista. Võlausaldaja soovil märgib kohus otsuses, et kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.