Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2-17-13423 Võlgniku hinnangul on võimalik täita kohustusi juhatuse liikme tasude ja töötasude arvel 7000 eurot kuus. Seoses kohtu küsimusega, mis puudutab võlgniku sissetulekuid selgitab võlgnik, et tema pangakontod on arestitud võlausaldajate täitmisele pööratud nõuete täitmiseks, mistõttu läheksid laekumised võlgniku pangakontole ümberkujundamiskava väliselt võlausaldajate nõuete katteks. Seetõttu ei ole väljamakseid tehtud. Samas soovib võlgnik kohtule avaldada, et muutunud on ka tema väljavaated sissetulekule, seda eelkõige SA PJV Hooldusravi saneerimismenetluse alustamise tõttu. Tulenevalt kinnitatud saneerimiskavast on SA-l PJV Hooldusravi võimalik tasuda juhtimistasudena võlgnikule ning OÜ-le Balti Radiodiagnostika 2018 aastal 8300 eurot kuus. Nimetatud summa jaguneb võlgniku töötasu ning OÜ-le Balti Radiodiagnostika makstavate juhtimistasude vahel, mida viimane kasutab omakorda võlgnikule töötasu maksmiseks. Netotasudena peaksid nimetatud tasud moodustama ca 5000 eurot kuus (saneerimise tõttu on vähendatud SA PJV Hooldusravi makstava tasu suurus). Seega on võimalik võlgnikul pärast ümberkujundamiskava kinnitamist teha avaldus väljamaksete tegemiseks ning täita väljapakutud tähtaja jooksul võlausaldajate nõudeid jättes võlgnikule hädavajalike kohtustuste kandmiseks vajaliku summa (ca 2000 eur/kuus). Sellest on tingitud ka osamaksete perioodi pikenemine. Võlgnik selgitab seoses kohtu küsimusega pangakontode väljavõtete ja tuludeklaratsioonide kohta, et pangakontod on arestitud ning neid ta kasutada ei saa, mistõttu oleksid väljavõtted väheinformatiivsed. Tuludeklaratsioone ei ole võlgnik viimase kolme aasta jooksul esitanud. Nimelt neist samadest probleemidest vabanemiseks ongi esitatud avaldus võlgade ümberkujundamiseks. Võlanõustaja seisukohad Võlanõustaja leiab, et võlgnikul puudub vara, millele saaks nõuete rahuldamiseks pöörata sissenõuet. Avaldaja on OÜ Ravikulud osanik, kuid antud ühingul teadaolev majandustegevus puudub ja kuna tegemist on sissemakset tegemata asutatud äriühinguga, siis ka osal turuväärtus puudub. Avaldaja on esitanud OÜ Balti Radiodiagnostika ainuosaniku otsuse, mille kohaselt tasutakse avaldajale töötasu 6400 eurot alates võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kuust. Avaldaja poolt on nõustajale esitatud PJV Hooldusravi SA 28.02.2018.a. bilanss, mille kohaselt on ettevõtte omakapital 1 843 826 eurot. Samuti on esitatud PJV Hooldusravi SA rahavoogude prognoos 2017-2022, millest nähtub, et saneerimismenetluse jooksul on arvestatud väljamaksete hulka tööde ja teenuste ostmine 99 600 eurot aastas, mille arvelt oleks võimalik tasuda eelnimetatud juhtimisteenuse eest OÜ-le Balti Radiodiagnostika. Arvestades, et PJV Hooldusravi SA saneerimiskava on kinnitatud ning tegemist on toimiva majandusüksusega, siis on nõustaja hinnangul võimalik antud isiku poolt teenustasude väljamaksmine. Samas on jätkuvalt ebaselge, millistel tingimustel on tasude väljamaksmise kohustus ja mis on tasude suurus. Avaldaja on esitanud nõustajale maksekorraldused, mille kohaselt on PJV Hooldusravi SA poolt tasutud OÜ-le Balti Radiodiagnostika 2018.a. jaanuaris 4872 eurot ja veebruaris 3848 eurot. Avaldaja sissetulekute osas loob ebaselgust asjaolu, et avaldaja ei ole esitanud viimase 3 aasta tuludeklaratsioone. Samuti pidi avaldaja juba varem esitatud andmete kohaselt saama tasu alates 01.09.2017.a. ning tasuma kohustused 24 kuu jooksul alates 01.03.2018.a. Arvestades, et eeltoodud asjaolud on tänaseks muutunud ja avaldaja ei ole esitanud tõendeid tasu saamise osas, siis muudab see ebakindlaks ka väited tulevikus saadava tasu osas. Avaldaja on selgitanud, et talle ei ole praegu väljamakseid tehtud, kuna pangakontod on arestitud ja laekumised läheksid kava väliselt võlausaldajate nõuete katteks. Sellisel juhul

2-17-13423 tekib küsimus kas ja kuhu on avaldajale väljamakseid tehtud ning mille arvelt on avaldaja katnud jooksvad elamiskulud, mis kava kohaselt on ca 2000 eurot kuus. Samas tuleb alternatiivselt arvestada, et avaldaja pankroti väljakuulutamise korral ei ole võlausaldajate võimalused nõuete rahuldamiseks teadaolevalt suuremad, kui võlgade ümberkujundamise menetluses, kuna avaldajal väärtust omav vara puudub ning nõudeid saaks samuti rahuldada ainult avaldaja sissetuleku arvelt. Samas lisanduksid suuremad menetluskulud pankrotihalduri töötasu ja kulude näol. Nõustaja hinnangul soovib avaldaja ümberkujundamiskava alusel kohelda võlausaldajaid olulises osas võrdselt ning tasuda neile kohustused põhivõla ulatuses, kuid ebamäärane (ebakindel) on võlgniku sissetuleku laekumine, mille arvelt soovitakse nõudeid rahuldada. Avaldaja senine käitumine annab võlausaldajatele põhjendatud kahtluse seada kahtluse alla avaldaja kinnitused tulevikus maksegraafiku alusel nõuete nõuetekohase rahuldamise osas. Samas ei nähtu nõustaja hinnangul ka käesoleval ajal paremat ega kiiremat viisi nõuete rahuldamiseks. VÕVS § 39 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada, kui võlgnik ei täida endale võetud kohustusi ning sellisel juhul taastuvad võlausaldajate nõuded esialgses suuruses. Võlanõustaja töötasu nõue Justiitsministri 04.04.2011 nr määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Arvestades, et peagu kehtiv töötasu alammäära on 500 eurot, siis on nõustaja töötasu tunnihinnaks 50 kuni 100 eurot. Nõustaja palub endale tasu määrata arvestusega 75 eurot tund. Nõustaja esitab on ülesannete täitmiseks kohtunud korduvalt avaldajaga, tutvunud võlausaldaja nõuete ja vastuväidetega, tutvunud muude antud tsiviilasja menetlusdokumentidega, analüüsinud avaldaja võimalusi võlgade ümberkujundamiseks, kontrollinud võlgade ümberkujundamise kavas esitatud asjaolusid, arutanud ja esitanud ettepanekuid kava koostamiseks, kontrollinud avaldaja sissetulekuga seotud dokumente, analüüsinud asjaolusid kogumis ja koostanud nõustaja arvamuse. Kokku on nõustaja töötasu nõue 15 töötunni osas 1125 eurot (arvestusega 15 x 75 eurot). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palun kohtul määrata võlanõustaja Oliver Ennok’i tasu 15 töötunni eest 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot, kokku 1350 eurot, nõustaja büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598, Swedbank AS) kasuks. Palun tasu välja maksta kohtudeposiidist. Võlausaldajate seisukohad XXX ei nõustu võlgade ümberkujundamise kavaga, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suudaks täita oma kohustusi ka ümberkujundamiskava kinnitamisel ning XXXi koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes teiste võlausaldajatega.

2-17-13423 Võlgniku esitatud andmete põhjal puudub võlgnikul vähemalt viimased 4 aastat igasugune sissetulek, ehki väidetavalt on pidevalt olnud töösuhtes mitme ettevõttega. Kõikidel võlgniku poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttetel puudub igasugune liikumine ning võlgnik ei ole saanud ka esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt mistahes tulu (kusjuures puudub ka 2016. aasta deklaratsioon). Samuti puudub võlgnikul mistahes vara, mida võlgnik ise korduvalt oma avalduses ka välja toob. Arvestades, et võlgnik vajab vähemalt igapäevaste kulude katteks ning laste ülalpidamiseks vahendeid, on ilmne, et võlgnikul on varjatuid sissetulekuid, mida ta kohtu ette ei ole toonud. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk ei saa olla pahatahtlikult oma sissetulekuid varjava võlgniku vabastamine kohustuste täitmisest. Võlgnik on paljasõnaliselt väitnud, et on sõlminud kokkulepped, mille kohaselt hakkab ta alates 01.09.2017 saama igakuiselt kolmelt erinevalt ettevõttelt kokku 9615,91 eurot kuus. Võlgnik ei ole mingil viisil tõendanud ega usutavaks teinud sellise sissetuleku teket, sealhulgas, asjaolu et makseraskustes olevast SA-lt PJV Hooldusravi (kelle maksuvõlg 28.11.17 seisuga on 793 675,67 eurot) hakkaks võlgnik töötasuna väidetavalt saama lausa 4500 eurot kuus. Kui vastaks tõele, et võlgnik on alates 01.09.2017 saanud töötasuna 9615,91 eurot kuus, siis tänaseni ei ole võlgnik võlausaldajale võla katteks ühtki makset tehtud, mis muudab võlgniku väited ebausaldusväärseteks. XXX nõustub võlgniku poolt esitatud andmetega põhinõude osas, milleks on 25564,66 eurot, kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse ja kava esitamise seisuga. Arvestades asjaolu, et võlgnik kohustus laenusumma tagastama juba 07.04.2008 ning võlgnik ei ole esitanud arvestust ega teinud ettepanekut akumuleerunud intresside ja viiviste tasumiseks, võlausaldaja ei nõustu Võlgniku poolt tehtud ümberkujundamiskava ettepanekuga esitatud kujul. Võlausaldaja on nõus XXX võla ümberkujundamisega alljärgnevatel tingimustel: Võlgniku põhinõude suuruseks on 25 564,66 eurot, mille võlgnik kohustub tasuma; Võlgniku põhinõudele lisanduvad intressid, summas 15 952,22 eurot, mille võlgnik kohustub tasuma; Intresside lisandumisel põhinõudele loobub XXX viivisenõudest; Võlausaldaja nõustub võlgniku poolt esitatud laenumaksete tasumisega osamaksetena väljapakutud tähtajaga jooksul. Van Der Gynth OÜ, Osaühing Kristobal ja Osaühing Markwend nõustuvad avaldja pakutud võlgade ümberkujundamise kavaga. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujunduskava kinnitamiseks ei kuulu rahuldamisele. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 25 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ja p 3 kohaselt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel on avaldajale tehtud viimane väljamakse 2010 aasta detsembris. Järelikult järgneva 7 aasta jooksul ei ole avaldajal sissetulekuid olnud või on avaldaja jätnud täitmata tulumaksuseaduse § 44 lg-st 1 tuleneva kohustuse esitada Maksu- ja

2-17-13423 Tolliametile tuludeklaratsioonid maksustamisperioodi tulude kohta. Sissetulekute puudumisel ei ole mistahes võlgade ümberkujundamise kava täitmine tõenäoline. Sissetulekute varjamisel (deklaratsioonide esitamata jätmisel) on aga võlgnik tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta. Ühest küljest avaldaja väidab, et tal on piisavad sissetulekud selleks, et täita võlgade ümberkujundamise kava, kuid teisest küljest seda, et avaldajale ei tehta töötasu väljamakseid põhjusel, et vältida võlausaldajate sissenõudeid täitemenetluses. Seejuures võlgnik ei ole selgitanud, milliste sissetulekute arvelt ta sellisel juhul elab, samuti ei ole võlgnik esitanud mistahes tõendeid, millest selguks võlgniku tegelikud sissetulekud. Kui vastab tõele võlgniku väide, et võlgnik on alates 01.09.2017 saanud töötasuna 9615,91 eurot kuus, siis tänaseni ei ole võlgnik võlausaldajatele võla katteks ühtki makset tehtud. Täitemenetluses arvete või muu vara arestimine ei ole kohtu arvates õigustus, et võlausaldajatele tasumisest kõrvale hoiduda. Isegi kui võlgnik tegi seda soovist kohelda võlausaldajaid võrdselt ning lootis, et ümberkujunduskava kinnitamisel saab ta tasuda kõigile võlgnevuste põhiosa, siis oleks ta saanud võlausaldajatele pakkuda kokkulepet, et tasub põhiosa katteks erinevalt VÕS §-s 88 sätestatud maksete järjekorrast. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnik on esitanud kohtule oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta ning seega esineb VÕVS § 25 lg 1 p 3 sätestatud alus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks. Arvestades ka seda, et võlgniku väidete kohaselt ei tehta temale töötasu väljamakseid võlausaldajate sissenõuete vältimiseks täitemenetluses, on võlgniku tegevus vastuolus ka hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) ja kahjustab võlausaldajate huve, mis omakorda ei ole kooskõlas VÕVS eesmärgi ja mõttega. Eelnevast tulenevalt jätab kohus VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata. Tulenevalt VÕVS § 8 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Võlanõustaja tasunõue on kohtu hinnangul esitatud põhjendatud ja vajalikus suuruses ning kuulub VÕVS § 19 lg 5 ja 6 alusel võlanõustaja büroole väljamaksmisele deposiidi arvelt. Enne võlgade ümberkujundamise avaldust on kohtule esitatutud võlausaldaja XXXi avaldus võlgniku pankroti välja kulutamiseks. VÕVS § 14 lg 2 sätestab, et kohus lükkab pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi kuni ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Sel juhul peatub pankrotiavalduse menetlemine ka siis, kui määratud on ajutine pankrotihaldur. VÕVS § 7 lg 1 ls 2 sätestab, et Määrus, millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata ja avaldus rahuldamata, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Käesoleva määruse jõustumisel jätkab kohus pankrotimenetlust selles staadiumis, kus menetlus pooleli jäi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.