Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
07.novembril 2018, Võru kohtumaja
Hagi ese
Lindorff Eesti AS hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes 4 605, 03 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-18-110008
Hageja Lindorff Eesti AS, registrikood 10231048, asukoht Sakala 10/Kentmanni 4, Tallinn 10141, lepinguline esindaja Gregori Palm, epost:[email protected]; Kostja M. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxx, e-post:xxxatxxxxxxmenetlus
M. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2).
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Krediidipank Finants ja kostja 09.04.2014 sihtlaenulepingu nr L3700038023, millega andis AS Krediidipank kostjale laenu 3000 eurot, intressiga 14, 9 % aastas ning kostja kohustus tasuma igakuised osamakseid 84, 61 eurot, viimase osamaksega 10.04.2018. Laenuandja ütles üles kostjaga sõlmitud lepingu 23.04.2015. Krediidipank Finants AS loovutas 16.12.2016 hagejale kostja vastase nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse põhiosa 2668, 59 eurot; laenulepingult tasumata intressid 160, 44 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot, viivised perioodi 24.04.2015-30.08.2018 eest lepingujärgses määras 14,90% aastas 1 333,39 eurot ning alates 31.08.2018 tasumata põhinõudelt 2668, 59 eurolt kuni selle kohase tasumiseni laenulepingus sätestatud viivisemääras.
Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
3(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.