D K hagi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Xxx xxx korteriühistu (endise nimega KÜ Xxx) vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
2 160 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
26.juulil 2018. a, 02. oktoober 2018. a
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
D K (isikukood xxx, elukoht: Xxx xxx xxx) Maksim Fedotov, volikirja alusel, epost: [email protected] Lüganuse vald, Kiviõli linn, Xxx xxx xx korteriühistu (registrikood xxx, e-post: [email protected])
3.Välja mõista D Klt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Xxx xxx korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (790 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D K esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Lüganuse vald, Kiviõli linna Xxx xxx korteriühistu (endise nimega KÜ Xxx) vastu 695 euro kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja Kiviõli linnas Xxx xxx korteri omanik. Nimetatud maja on kahekorruseline ja hageja korter asub teisel korrusel. Hageja omandas nimetatud korteri 2013. aasta oktoobris. Maja on ehitatud 50-ndatel aastatel ja katuse eterniiti on vahetatud ainult mõned korrad. Katus oli juba siis kehvas seisus, kui hageja nimetatud majja korteri ostis. Seoses katuse kehva seisukorraga tungis vihmavesi ja lumesulamise vesi pööningule ja hageja korterisse. Majas asustati 2016. aastal korteriühistu. Korteriühistu ei reageerinud katuse seisukorrale ja ei rakendanud meetmeid tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Hageja on seisukohal, et korteriühistu on loodud korteriomanike poolt selleks, et hallata muuhulgas ka kaasomandit, hoida osaomandi esemeid ja ka maja katust vajalikus seisukorras. Hageja leiab, et kostja ei tule toime oma kohustustega ja ei rakenda vajalike meetmeid selleks, et takistada hagejale varale kahju tekkimist. Hageja korterisse niiskuse sattumise tulemusena on hagejale tekitatud oluline kahju. Hagejal on korteris antikvariaat ehk XIX sajandi puhvet. Vee sattumisega korterisse on puhvetile tekkinud vigastused. Hageja pöördus antikvaari poole puhveti restaureerimiseks. Restaureerimine maksab spetsialisti hinnangul 695 eurot. Hageja hindab oma varale tekitatud kahju 695 euro suuruseks ja palub kostjalt välja mõista hagejale tekitatud kahju ning hageja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KOS § 1 lg 1, lg 2 ja KÜS § 2 lg 1, VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 104 lg 1, §§ 105, 108 lg 1 ja § 115 lg 1.
2.Kohtukõne teesides märgib hageja, et spetsialisti hinnangul läheb puhveti restaureerimine hagejale maksma 2 160 eurot. Ülaltoodut arvestades hindab hageja tema varale (puhvetile) tekitatud kahju summas 2 160 eurot. Hageja peab tema poolt esitatud nõuet põhjendatuks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 745 eurot.
3.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamata. Kostja märgib, et hageja ise märgib, et korteri ostmisel 2013. aasta oktoobris oli
hageja teadlik maja katuse seisukorrast. Kuni korteriühistu loomiseni 22.04.2016. a tegeles maja hooldamisega Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ, kelle poole korduvalt pöördus majaelanike nimel I.H seoses katuse kehva olukorraga. Maja haldaja teostas küll hädavajalikud tööd katusekatte osas, kuid täieliku katusekatte vahetamisest keeldus seoses rahaliste vahendite puudumisega. Peale korteriühistu loomist hakkas kostja aktiivselt tegutsema selle nimel, et asuda korrastama ja remontima elamut. Üldkoosoleku otsusega kehtestati remondifond, kuhu hakati ühistu liikmetelt raha koguma. 16.12.2016. a võeti üldkoosolekul vastu otsus katuse remondiks, sh kogu katusekatte vahetuseks. 05.06.2017. a koosolekul võeti vastu otsus taotleda Swdbank AS-lt laenu 20 000 eurot. 20.06.2017. a koosolekul võeti vastu lõplik otsus, et katusetöid teostab F OÜ. Kiviõli Linnavalituse poole pöördumisel selgus, et linnavalitsuselt on võimalik saada toetust. Seega tuli laenutingimusi täpsustada, millega kostja tegeles augustis ja septembris. Swedbank AS-iga sõlmiti laenuleping 09.10.2017 (tl 70-78). F OÜ-ga sõlmiti 10.10.2017. a tööettevõtuleping katusekatte vahetuseks (tl 67-69), kuid töövõtja on lepingut rikkunud ja aprillis 2018. a on valminud alles tööde esimene etapp.
4.Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja enda väitel on tegemist XIX sajandi lõpus valmistatud puhvetiga, seega on esemel vanust juba 120 aastat. Teadmata on, millistes tingimustes on puhvetit hoitud ja millal on veekahjutused tekkinud. Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt märgitud puhvetile on tekkinud veekahjustused peale 22.04.2016. a aastat.
5.08.06.2017. a teostasid ehitusjärelevalve ametnikud Xxx xxx kortermaja pööningul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et hageja on omavoliliselt teinud kortermaja pööningul ehitustöid - musta kilega eraldanud teatud osa pööningust, kileseinad maast katuseni, selleks on osaliselt täiendatud ja muudetud katuse karkassi; pööningul on põrandasse lõigatud avaus suurusega 2x1,5 meetrit, mis avaneb all asuvasse korterisse; pööningu põrandale paigaldatud täiendavad põrandatalad, osa pööningu põrandast kaetud kivivillaga. Seoses paikvaatusel tuvastatuga koostas Kiviõli Linnavalitsuse 13.06.2017. a ehitusseadustiku § 130 lg 2 alusel hagejale ettekirjutuse, milles kohustati hagejat viivitamatult lõpetama ehitustööd Xxx xxx kortermaja pööningul ning sulgema kapitaalselt ja ohutult pööningu põrandasse lammutatud avaus (tl 65). Eeltoodust nähtub, et hageja oli oma tegevuse tulemusel halvendanud oma korteri lae seisukorda, lõigates avause pööningu põrandasse ning on tõenäoline, et just selle tulemusel suurenes niiskuse juurdepääs hageja korterisse.
6.Kostja ei nõustu hagis viidatud VÕS §-dele 101 lg 1 p 1, mille kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja märgib, et tal ei ole hageja ees olnud mingisugust raha maksmise kohustust. VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole pöördunud korteriühistu juhatuse poole kordagi ei suuliselt ega ka kirjalikult probleemiga, et vesi tema korterisse tungib. Seega ei olnud kostja üleüldse antud probleemist teadlik ega saanud ka omalt poolt midagi ette võtta. VÕS §-le 101 lg 1 p 3 lubab õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral võlausaldajal nõuda kahju hüvitamist. Seega, eelnema peab kohustuse rikkumine. Kohustuse rikkumise korral peab kahjustatud isik tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
7.Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud isegi kahju olemasolu, sest on teadmata, millal puhvetile veekahjustused on tekkinud. Teadmata on ka see, millal ja millises seisukorras hageja eelnimetatud puhveti on omandanud. Ilmselge on ka see, et rohkem kui 120 aasta vanune puhvet ei saagi välja näha nagu uus. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja on esitanud tõendina ekspertiisiakti, mille kohaselt puhveti restaureerimine maksab 1 800 eurot + käibemaks (kokku 2 160 eurot) ning et esinevad vee ja niiskuse tagajärjel tekkinud kahjustused. Hageja esitatud tõenditest aga ei nähtu, missuguses olukorras oli puhvet sel ajal, kui hageja selle soetas ning tõendamist ei ole leidnud, mis perioodil ja kuskohas puhvet veekahjustusi on saanud. Hageja on korduvalt märkinud, et tegemist on üle 100 aasta vanuse puhvetiga. Selle puhul ei saa eeldada, et see näeks välja uus ja ilma ühegi kahjustuseta. Hageja ei ole tõendanud, et veekahjustused oleks tekkinud peale 22.04.2016. a. Hageja nõuab kahju hüvitamist VÕS §-le 101 lg 1 p 3 alusel. Seega, eelnema peab kohustuse rikkumine. Kohustuse rikkumise korral peab kahjustatud isik tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja seda teinud ei ole.
9.Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja tõendamata ning palub kohtul selle rahuldamata jätta, samuti palub kostja jätta kõik menetluskulud ilma käibemaksuta 790 eurot hageja kanda. Samuti palub kostja mõista hagejalt välja menetluskuludelt viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
KOHTUISTUNG
10.Kohtuistungil 26.07.2018. a hageja esindaja selgitas, et veelekked tekkisid korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu. Hageja ostis puhveti 2016. aastal. Korteriühistu moodustati 2015. aasta detsembris, esmakanne tehti 2016. aasta aprillis. Varasemalt teenindas maja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ. Hageja esindajal puuduvad andmed, kas enne korteriühistu moodustamist tehti katuse remonti. Samuti on esindaja arvamusel, et antud probleemiga on hageja 2017. aasta koosolekul korteriühistu poole pöördunud. Hagejal võttis terve aasta, et probleemiga tegeleda. Hageja oleks pidanud 2016. aastal kohe katuse remondiga tegelema, siis oleks kahju olemata olnud. Korteriühistul olid olemas erinevad variandid, et saada piisavaid vahendid katuse remondiks. 2013. aastal pakkus juba Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ variante probleemi lahendamiseks. Majas oli enne korteriühistu moodustamist olemas majanõukogu, kuid kes sinna kuulusid, andmed selle kohta hageja esindajal puuduvad. Hageja poolt teostatud remonditööde kohta katusel selgitas hageja esindaja, et tööd ei puuduta katust vaid hageja soojustas katust. Peale seda, kui Kiviõli Linnavalitsus tema pöördumisele ei reageerinud, otsustas hageja ise tegutseda. Puhvet seisab hetkel korteris, köögis toimus mitmes kohas vee läbijooks, mille tagajärjel sai puhvet kahjustada. Puhvetile toimus läbijooks 2016. ja 2017. aastal, hetkel andmed puuduvad kas see on kuidagi hageja poolt fikseeritud.
11.Kostja esindaja selgitas, et kui Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ haldas maja, oli teada ja sellest oli ka juttu, et maja katus on kehvas seisukorras. 2013. aastal Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ on vastanud, et katust välja vahetada ei ole võimalik, kuna selleks puuduvad vahendid. Palutud on moodustada korteriühistu või remondifond. Hagejaga oli sel teemal juttu, talle tehti ettepanek, et Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vastavad töötajad saaksid teha hädapärast katuse remonti, kus katus läbi jookseb. Hageja ei lubanud enda korteri kohal katust puutuda, hageja väitis, et on ise võtnud kõik meetmed tarvitusele. Hageja ise oli korteri ostmisel teadlik, et katus lekib. Ta ei ole kordagi korteriühistu poole pöördunud selle probleemiga, kohtudokumentidest alles sai kostja teada, et hagejal on nimetatud probleem. Korteriühistut ei saa süüdistada selles, mis toimus 2013. aastal, kui hageja korteri ostis. Maja katuse remont ei ole lihtne töö, selleks peab olema algkapital. Korteriühistu hakkas kohe sellega probleemiga tegelema, võttes hinnapakkumisi, otsiti soodsamat lahendust, et saada laenu maja katuse vahetamiseks, toimusid läbirääkimised pangaga laenu saamiseks. Tänaseks on katuse remont tehtud. Kostja esindaja jäi esitatud seisukohtade juurde.
12.02.10.2018. a istungil selgitas hageja, et elab nimetatud korteris juba 8 aastat ja kõik need aastad on olnud maja katus kehvas seisukorras. Hageja käis pööningul anumaid, mis täitusid veega, tühjendamas. Pööningule pääseb teisest trepikojast. Hageja on pöördunud selles küsimuses Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ enne korteriühistu moodustamist ja korteriühistu poole. Kõik olid teadlikud, et katus on halvas olukorras. Enne korteriühistu moodustamist oli majas majanõukogu, nõukogu poole sai ka pöördutud. Vastuseks sai kostja, et ei saa midagi teha. Pidevalt sai korteriühistu poole pöördutud selle küsimusega, kuid korteriühistu ei ole nimetatud probleemiga tegelenud. Samuti teavitas kostja korteriühistut, et pöördub kohtusse. Hageja pani pööningule kile, et vesi ei satuks korterisse. Samuti tegi korteri lakke avause, et saaks otse pööningule minna (mitte teise trepikoja kaudu). Pööningule sai hageja oma korterist redeliga. Kõik need aastad kevadel ja sügisel on vesi läbi katuse jooksnud. Hageja ostis endale antiikmööbli, mis oli normaalses seisukorras (puudusid plekid, lõhed), kuid seoses niiskusega on tekkinud mööblile kahjustused ehk plekid. Korter on kindlustatud, kuid nimetatud juhtum ei lähe kindlustusjuhtumi alla, kuna sellise riski vastu ei ole korter kindlustatud. Veekahjustuse tagajärjel sai kahjustatud kolm mööblieset: kaks puhvetkappi ja laud. Kui hagejat kodus ei olnud siis kattis ta mööbli kilega kinni ja pani pööningule erinevad veekogujad. Kui vesi jooksis korterisse, liigutas hageja kappi teise kohta, põhiliselt jooksis vesi katuseharjalt läbi. Samas hageja ei katnud kogu aeg mööblit kinni vaid peale seda, kui juba olid kahjustused tekkinud. Nüüdseks ei ole enam probleeme, kuna nüüd on uus katusekate ja samuti on korteri laes avaus kinni kaetud. Hageja täpsustab nõuet – ekspert on märkinud tammepuust puhveti restaureerimise maksumuseks 1 800 eurot millele lisandub käibemaks 360 eurot seega on hageja nõuded kokku on 2 160 eurot.
13.Kostja ei tunnista hagi. Kostja jääb esitatud vastuväidete juurde. Kui hageja korteri omandas, siis haldas seda maja Kiviõli Kinnisvarahooldus OÜ. Kostjale teadaolevalt hageja majahaldaja poole pöördus. Kui hagejale öeldi ja paluti näidata, kus läbijooks on, siis hageja vastas, et tema kedagi korterisse ei lase ja korteri pealt ei lase ka midagi puudutada, mida ta on sinna ehitanud. Hageja ise on seal tõenditest nähtuvalt mõndagi teinud. KÜ moodustati 22.04.2016. a ja sellest alates ei ole hageja juhatuse poole kordagi pöördunud. See, et vesi korterisse sisse sajab, kõik need pöördumised olid varem. Kostja esitas ka tõendi selle kohta, kui Kiviõli Kinnisvarahoolduselt kõik dokumendid sai üle võetud siis anti ka Xxx remondifondi raha üle summas 1 581,81 eurot. Sellise raha eest katust vahetada ei ole võimalik. Kostja hakkas aktiivselt tegelema, et katust vahetada. Selleks tuli dokumendid korda ajada, hinnapakkumised võtta. Kostja oli huvitatud, et saada soodsam pakkumine, raha ei olnud võtta. Esitati pangale laenutaotlus. See kõik võttis aega. Kostja ei tunne süüd, et ta oleks midagi valesti teinud. Hageja ei ole esitanud selle kohta tõendit, mis seisukorras puhvet omandamise hetkel oli. Ta väitis, et puhvet on üle 100 aasta vana. Hagis märgib, et XIX sajandi 1800 lõpus võib ta olla valmistatud. Mis tingimustes seda puhvetit on hoitud, siis kui hageja selle omandas, ei ole teada. See puhvet on vähemalt 120 aastat vana ja ei saa välja näha nagu uus. Hageja ei ole tõendanud kostjapoolse kohutuse rikkumist, põhjuslikku seost ja sellest tulevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
15.Asja materjalidest nähtub, et: * D K on kantud korteriomandi Xxx xxx Kiviõli omanikuna kinnistusraamatusse 16.10.2013. a (tl 6); * korteriühistu Xxx (registrikood xxx) on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud 22.04.2016. a (esmakande aeg, tl 28);
* kuni korteriühistu moodustamiseni hooldas elumaja Xxx Kiviõlis Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ; * Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ 17.05.2016. a tõendi (tl 104) kohaselt on Kiviõli Xxx remondifondi arvestatud ja kasutatud alljärgnevalt: 2010. a – arvestatud 615,28 eurot; 2011. a – arvestatud 738,48 eurot; 2012. a – arvestatud 553,86 eurot, kasutatud 75,79 eurot; 2013. a remondifondi ei arvestatud, kasutatud 96.14 eurot; 2014. a – remondifondi ei arvestatud, kasutatud 153,82 eurot; kokku arvestatud 1 907,62 eurot, kasutatud 325,75 eurot, jääk seisuga 01.05.2016. a 1 581,87 eurot; * D K ostis antiikmööbli E-Antiik Grupp OÜ-lt 21.06.2016. a sõlmitud osamaksetega (48 kuud) tasumise lepinguga, kauba hind oli 2 540 eurot, koos lepingutasu ja intressiga 4 110,54 eurot (tl 94-95); * J M, antikvaarturu spetsialist, Tallinnas asuva vene ikooni muuseumi kuraator, on 03.07.2017. a koostanud XIX sajandi lõpus valmistatud puhveti restaureerimistööde kalkulatsiooni, mille kohaselt osalise restaureerimise, mis on seotud suurte defektidega vee pealejooksmise tulemusena, maksumus on kokku 695 eurot (tl 8-9); * J P xx eksperdi J P 07.09.2018. a koostatud ekspertiisiakti nr 117 (tl 119-137) kohaselt tellis ekspertiisi D K ülesandega määrata suure tammepuust uus-renessanss puhveti, tammepuust väikese renessanss puhveti ja tammepuust uus-renessanss laua hetke seisukorda, kahjustuste ulatus ja põhjused; suure tammepuust uus-renessanss puhveti osas tegi ekspert kindlaks, et puhveti alumise osa pealmise spoonitud plaadi pahemas servas on hallikas-must laik, spoon kergelt punsunud ja praguline, põhjus niiskuse kahjustus, liigne veehulk; puhveti alumise osa külje tahveldis hallikas-musta värvi, spoon punsunud, raamis olev tahveldis pragunenud, tahveldise keskel praod, kahjustused on tekkinud pikemaaegse vee ja niiskuse tagajärjel; puhvetkapi alumise osa parempoolne uksetahvel lõhenenud, pikk pragu, tahveldise prao tekkepõhjus on vee ning liigniiskuse poolt põhjustatud puidu paisumine ja hilisem kuivamine. Uus-renessanss puhveti restaureerimise maksumus 1 800 eurot + 20% (käibemaks) 360 eurot. * OÜ V 18.09.2018. a kirja (tl 116-118) kohaselt pöördus 2017. aasta mais Oü V poole D K, kes palus üle vaadata Xxx xxx maja katus ja pööning ning anda hinnang nimetatud majaosade tehnilisele seisukorrale. 2017. a teostas OÜ V esindaja maja katuse ja pööningu ülevaatuse. Tuvastati, et kogu katuse ulatuses esinevad vee läbijooksud. Maja eterniitkatus on ajaga läbi kulunud. Avastati, et eterniidi ja torude (*vihmaveetorude) ühenduskohas puudub vee äravool, vesi jookseb katuse sisse.
16.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 ja 2 ning § 5 lg 2 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tõendite esitamise kohustus lasub pooltel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.Hageja leiab, et kostja on tekitanud talle varalist kahju 2 160 eurot.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja 4 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
19.Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, mille tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kui kahjustatud isikul ei ole kahju tekkinud, siis kahju hüvitusnõuet ei eksisteeri.
20.Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kahjustatud isikul (antud juhul hagejal) tõendada kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
21.Kui kostja poolse käitumisega oleks kahju tekitamine tõendatud, saaks eeldada ka põhjuslikku seost rikkumise ja tagajärje vahel. Hageja pidi tõendama, et kahju tekkis kostja käitumisega.
22.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on oma hoolsuskohustust (kaasomandi osa (katuse) korrashoiu ja hooldamise kohustust) rikkunud. Hageja leiab, et kostja tegevusetus katuse remondiga viivitamisel põhjustas hagejale kahju: hageja vara (antiikpuhvet) sai kahjustada vee läbijooksu tõttu katuse ja pööningu kaudu hageja korterisse ning vara restaureerimise maksumus on 2 160 eurot.
23.Hageja omandas korteri 2013. aasta oktoobris ning antiikmööbli (sh XIX sajandi puhveti) 2016. aasta juunis. Korteri omandamise ajal oli hageja teadlik maja katuse olukorrast (*hageja märgib seda ise hagiavalduses ning oma ütlustes kohtuistungil, tl 145-146). Hageja antud ütluste kohaselt toimus tema korterisse pidev vee läbijooks katuselt pööningu kaudu ning hageja kaitses mööblit vee läbijooksu ja niiskuse eest pööningule kattekile paigutamise, soojustamise, mööbli kattekilega katmise ja pööningule anumate paigaldamise, kuhu vesi kogunes, kaudu. Samuti nihutas hageja mööbli vee läbijooksu korral teise kohta. Asja materjalidest tuleneb samuti, et hageja kindlustas oma vara kindlustusfirmas AB Lietuvos draudimas Eesti filiaalis, kuid kindlustus hagejale kahju ei hüvitanud, kuna tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga (tl 145, 145 pöördel, 149). Hageja selgitas kohtuistungil, et ta ei kasutanud antiikmööbli kaitseks kilet kogu aeg, vaid hakkas mööblit kilega katma siis, kui mööbel oli juba kahjustatud (tl 145 pöördel).
24.Kohus on eelnevalt märkinud, et korteriühistu moodustati alles 2016. aastal ning esmakanne tehti registris 22.04.2016. a (*korteriühistu põhikiri on kinnitatud 12.12.2015. a). Enne korteriühistut haldas elumaja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ning elumajas Xxx xxx oli moodustatud majanõukogu. Kiviõli Kinnisvarahoolduse 29.08.2013. a kirjast majanõukogule (tl 96) tuleneb, et Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ juhatus on korduvalt arutanud Xxx elanike avaldusi katuse remondi teostamiseks. Juhatuse koosolekul 19.08.2013. a arutati majanõukogu 02.07.2013. a avaldust. Katuse ülevaatus näitab, et osalisi parandustöid ei ole otstarbekas teostada, kuna terve katus vajab väljavahetamist. Maja katuse eterniitkate, harjalaud, plekielemendid ja teised elemendid on 100% kulumisega. Katuse osalist remonti ei ole võimalik teostada, kuna see toob olemasolevatele katusekonstruktsioonidele veel kahju. Soovituseks on katusekatte väljavahetamine täies ulatuses (katusepinnal tervikuna). Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-l ei ole võimalik antud töid tellida, kuna selleks puudub rahaline kate. Palume majanõukogul läbi rääkida elanikega võimaliku remondifondi loomise või asutada elamu majandamiseks korteriühistu.
25.Kohus ei nõustu hagejaga, et korteriühistu on olnud tegevusetu, rikkunud oma kohustust elamu katuse kordategemisel või sellega põhjendamatult viivitanud. 11.10.2016. a on T OÜ esitanud korteriühistule hinnakalkulatsiooni uue katusekatte paigaldamiseks (tl 54-55). 16.12.2016. a on korteriühistu üldkoosolekul otsustanud katusekatte vahetuse (tl 57). 17.05.2017. a üldkoosolekul otsustati põhjalikult tutvuda hinnapakkumistega ning võtta laenu katusekatte vahetamiseks. 05.06.2017. a on korteriühistu üldkoosolek otsustanud teostada katusekatte vahetuse ja Swedbank AS-ist laenu võtmise maksimaalselt 20 000 eurot 5 aastaks ning uue hooldustaru tariifi kehtestamise. 15.06.2017. a on F OÜ esitanud korteriühistule hinnapakkumise katusekatte vahetamiseks (tl 61-64). 20.06.2017. a korteriühistu juhatuse koosolekul on otsustatud teostada katusekatte vahetus ning katusetööde teostajaks valiti F OÜ (*hinnapakkumised esitas F OÜ. J OÜ, A OÜ, AS T, tl 56). 03.10.2017. a sõlmis korteriühistu laenulepingu Swedbank AS-iga (tl 70-78) laenu võtmise kohta 20 000 eurot 5 aastaks katuse renoveerimise ja omanikujärelevalvega seotud kulude sihtotstarbel. Tagatiseks oli nõudeõiguste pant ja SA Kredex käendus 50% pangale tagasi maksmata laenusummast. 10.10.2017. a on kostja ja F OÜ sõlminud töövõtulepingu katusekatte vahetamise kohta
perioodil 01.11.2017. a kuni 30.12.2017. a (tl 67-69). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud 29-30.05.2018. a (tl 101-103). Kohus nõustub kostjaga, et elamul katuse vahetamine on pikaajaline insvesteering ning selle tegemiseks eelnevad alati hinnapakkumised, üldkoosoleku vastavad otsused, finantseerija otsimine, laenulepingu sõlmimine, ehitaja otsustamine, töövõtulepingu sõlmimine. Katuse vahetamine ei olnud võimalik ka koheselt peale korteriühistu moodustamist, sest sellise investeeringu tegemine eeldab raha olemasolu. 20.09.2016. a seisuga oli korteriühistu pangakontol raha jääk 2 583,53 eurot (tl 105-106), korteriühistu sissetulekud moodustuvad üldteadaolevalt korteriomanike poolt makstavatest hooldustasu jms arvetest.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.
27.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
28.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja enda kanda.
29.Kostja menetluskulud on 790 eurot, mis koosneb õigusabi tasust 750 eurot (7,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ja sõidukuludest 40 eurot (tl 158-159).
30.Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ning vastavad menetluses tehtud toimingutele.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.