Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Fred-Robert Pihlakas vastu kompromissleping/võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
4584,16 eurot Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post * Kostja Fred-Robert Pihlakas, isikukood *, elukoht *, epost *, *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Fred-Robert Pihlakas vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Fred-Robert Pihlakas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks AS PlusPlus Capital ja Fred-Robert Pihlaka vahel 14.11.2017. a sõlmitud kompromissleping / võlatunnistuse nr * alusel:
2.1.põhivõlgnevus summas 3445,51 (kolm tuhat nelisada nelikümmend viis eurot 51 senti) eurot;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 25.09.2018. a summas 460,66 (nelisada kuuskümmend eurot 66 senti) eurot;
2.3.viivis 3095,84 euro suuruselt põhinõudelt 0,06% päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 26.09.2018. a kuni põhinõude (summas 3095,84 eurot) täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui väljamõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades p-s 2.2. väljamõistetud viivist).
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Edastada otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud kostja Fred-Robert Pihlakas kanda.
2.Välja mõista kostjalt Fred-Robert Pihlakas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot, s.o riigilõiv summas 400 eurot ja hageja õigusabikulu summas 240 eurot (sh käibemaks).
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Fred-Robert Pihlakas tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kirjeldav ja põhjendav osa
1.25.09.2018. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Fred-Robert Pihlakas vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 3445,51 eurot, viivise nõudes summas 460,66 eurot (25.09.2018. a seisuga) ja jooksva viivise nõudes alates 26.08.2018. a kuni põhinõude summas 3095,84 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude aluseks on Aktsiaselts PlusPlus Capital ja Fred-Robert Pihlakas vahel 14.11.2017. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr *. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt omas hageja võlgniku vastu nõuet 16.09.2015. a väikelaenulepingust nr *, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3095,84 € ja viivised summas 472,07 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 122,40 € nõudest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss-summas 3 445,51 € (3095,84 + 349,67). Kostja kompromissilepingut täitma ei asunud ning seetõttu luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks alates teisest maksegraafikujärgse osamakse mittetasumisest st alates 20.01.2018. a. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 400 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 27.06.2018. a määrusega keeldus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja hagi menetlusse võtmisest ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasja materjalid saabusid Haapsalu kohtumajja 02.07.2018. a.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.10.2018. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostja kätte e-posti teel 04.10.2018. a kui kostja kinnitas dokumentide kättesaamist e-posti aadressilt * /tlk 29/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 20-23/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 18.10.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
3.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. Kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus märgib, et kuna hageja on palunud kostjalt jooksva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 26.08.2018. a, kuid hageja on ilmselgelt eksinud kuupäevas, sest hagi on kohtule esitatud 25.09.2018. a, siis loeb kohus oma algatusel õigeks hageja viivise nõude hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 26.09.2018. a. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
4.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Hagile esitatud esindusarve tasust nähtuvalt on hageja õigusabikulude koosseis järgnev: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, tasu 150 eurot; hagiavalduse koostamine
ja esitamine kohtule 2 tundi, tasu 200 eurot. Kokku 3,5 tundi, summa 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Kokku 420 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on seega 100 eurot + km. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tasutud õigusabikuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, sest ei ole käibemaksukohuslane.
4.1.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on kompromissleping-võlatunnistus), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et nõude dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ei kulu PlusPlus Legal OÜ töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu ei pea kohus põhjendatuks enam kui 1,5 tunni ulatuses arvestades asjaoluga, et nõude aluseks on vaid üks kompromissleping / võlatunnistus ning tegemist on ei ole keeruka vaidluse ega nõudega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses, s.o summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot.
4.2.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot, kokku 640 eurot.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.