Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-107186/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1250

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(TAGASELJAOTSUS)

Kohus Kohtunik

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-107186

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi R A vastu võla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4 197,94 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: R A (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Mõista kostjalt R A (isikukood xxxx) hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja 2 649,76 eurot (põhivõlg 2 000 eurot, intress 485,75 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja 18.06.2018 seisuga viivis 134,01 eurot) ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 2 000 eurot alates 19.06.2018 kuni põhivõla tasumiseni (edasiulatuv viivis kokku mitte enam kui 1 865,99 eurot).

Jätta hagi rahuldamata osas, milles 18.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ületab 134,01 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis ületab seadusjärgset viivisemäära.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

Jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja kanda.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 550 eurot (riigilõiv 350 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 200 eurot). Mõista kostjalt R A hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuluna välja 67% punktis 4.2. kindlaks määratud summast, s.o 368,50 eurot. Menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused ja põhjendused Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), pidades siiski vajalikuks käsitleda lühidalt hagi osalist rahuldamata jätmist. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

2-18-107186 Hageja nõuab kostjalt 3 287,94 euro (põhivõlg 2 000 eurot, intress 485,75 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja 18.06.2018 seisuga viivis 762,19 eurot) ja edasiulatuva viivise (45,5% põhivõla summast aastas) väljamõistmist tulenevalt Xxxx AS-i (esialgne laenuandja) ja kostja vahel 04.02.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170202003, mis loovutati hagejale 20.11.2017. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise ning sissenõudmiskulude nõuete osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj). Sissenõudmiskulude hüvitise nõue peab vastama võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 nõuetele, millega on ette nähtud tarbija poolt hüvitamisele kuuluvate sissenõudmiskulude piirmäärad. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 45,5 % aastas, s.o 0,1247 % päevas. Viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära ligi 6 korda. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõuded osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 18.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivise summas 134,01 eurot (= 5,32 + 4,74 + 4,14 + 3,45 + 2,74 + 1,93 + 1,06 + 0,16 + 110,47) ning edasiulatuva viivise samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju esile toonud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 67% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 33% ulatuses hageja ja 67% ulatuses kostja kanda. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 420 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 350 eurot ja põhjendatud