Kohus Kohtunik
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-107186
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi R A vastu võla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4 197,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: R A (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Mõista kostjalt R A (isikukood xxxx) hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja 2 649,76 eurot (põhivõlg 2 000 eurot, intress 485,75 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja 18.06.2018 seisuga viivis 134,01 eurot) ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 2 000 eurot alates 19.06.2018 kuni põhivõla tasumiseni (edasiulatuv viivis kokku mitte enam kui 1 865,99 eurot).
Jätta hagi rahuldamata osas, milles 18.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ületab 134,01 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis ületab seadusjärgset viivisemäära.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja kanda.
Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 550 eurot (riigilõiv 350 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 200 eurot). Mõista kostjalt R A hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuluna välja 67% punktis 4.2. kindlaks määratud summast, s.o 368,50 eurot. Menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude
2-18-107186 hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2 (4)
2-18-107186 Hageja nõuab kostjalt 3 287,94 euro (põhivõlg 2 000 eurot, intress 485,75 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja 18.06.2018 seisuga viivis 762,19 eurot) ja edasiulatuva viivise (45,5% põhivõla summast aastas) väljamõistmist tulenevalt Xxxx AS-i (esialgne laenuandja) ja kostja vahel 04.02.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170202003, mis loovutati hagejale 20.11.2017. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise ning sissenõudmiskulude nõuete osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj). Sissenõudmiskulude hüvitise nõue peab vastama võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 nõuetele, millega on ette nähtud tarbija poolt hüvitamisele kuuluvate sissenõudmiskulude piirmäärad. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 45,5 % aastas, s.o 0,1247 % päevas. Viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära ligi 6 korda. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõuded osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 18.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivise summas 134,01 eurot (= 5,32 + 4,74 + 4,14 + 3,45 + 2,74 + 1,93 + 1,06 + 0,16 + 110,47) ning edasiulatuva viivise samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju esile toonud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 67% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 33% ulatuses hageja ja 67% ulatuses kostja kanda. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 420 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 350 eurot ja põhjendatud
3 (4)
2-18-107186 õigusabikulu 200 eurot). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 368,50 eurot (s.o 550-st eurost 67%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.