Eesistuja Gea Lepik, liikmed Mai Grauberg ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-15679
Kohtuasi
OÜ JMGR hagi Ramirent Baltic kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ JMGR apellatsioonkaebus Ramirent Baltic AS vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind 201 598,90 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 989,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ JMGR (registrikood 16009090), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
AS
vastu
Kostja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Rahel Behrsin ja Tauno Tark Menetluse liik
Asja läbivaatamine kohtuistungil 20. veebruaril 2025
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-15679 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 74 645,43 euro, hagi esitamise aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivise nõude 3638,46 euro ja alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot arvestatava võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nõude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ramirent Baltic AS-lt OÜ JMGR kasuks täiendavalt välja põhivõlg 74 645,43 eurot, hagi esitamise aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivis 3638,46 eurot ja alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot arvestatav VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.
2.Jätta Harju Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus muus osas muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
2-20-15679
Rahuldada OÜ JMGR apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta Ramirent Baltic AS vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
6.1.Rahuldada hagi osaliselt.
6.2.Mõista Ramirent Baltic AS-lt OÜ JMGR kasuks välja põhivõlg 75 521,91 eurot, hagi esitamise aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivis 3681,18 eurot ja viivis põhivõlalt 75 521,91 eurot alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
6.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ JMGR (hageja) esitas 26. oktoobril 2020 Harju Maakohtule hagi Ramirent Baltic AS-i (kostja) vastu kahjuhüvitise 182 094,80 euro ja viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt toimusid 2019. aasta sügisel Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse ja bussijaama ümberehitustööd. OÜ MPT Betoon (edaspidi MPT Betoon) tellijana ja Osaühing GELLERTON (edaspidi Gellerton) töövõtjana sõlmisid lepingu nr SLM/29/2019 bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde teostamiseks. Gellertoni kohustus oli perioodil 2. september 2019 kuni 11. oktoober 2019 raketise ehitamine koos geodeetilise mõõdistusega, armeerimine ja detailide paigaldus, raketise lahtirakestamine ja järeltoestus.
1.2.Varikatuse betoonitöödega seotud raketise detailide rentimiseks ja raketise projekti saamiseks pöördus Gellerton juba 14. märtsil 2019 kostja kui raketiste rendi ja raketiste projekteerimise alal tegutseva spetsialisti poole. Kostja kohustus projekteerima Gellertoni tellimusel Jõhvi Bussijaama ümberehituse raames vajalikeks betoonitöödeks raketised ja andma rendile raketiste püstitamiseks vajalikud osad. Kostja teatas 2. septembril 2019 raketise projektijärgse pindala ja raketise püstitamiseks vajaliku materjali kuluarvestuse ning edastas Gellertonile elektrooniliselt raketise projekti DWG joonise. Samas teatas kostja, et varem pakutud tornide asemel rendib kostja Gellertonile postid. Raketise osad tarniti 3. septembril 2019.
2 (49)
2-20-15679
1.3.Kostja esitatud projekt ei sobinud aga Gellertoni töös kasutamiseks. Raketis purunes 8. oktoobril 2019 betoonivalu ajal ja varises, bussijaama ootepaviljoni varikatus kukkus kokku ja töö seiskus. Hiljem andis kostja Gellertonile üle sama töö teostamiseks algsest projektist erineva projekti, mille järgi oli võimalik ehitustööd lõpule viia.
1.4.Rendileping ja projekteerimisleping moodustasid kompleksse kokkuleppe, millest kostja rikkus projekteerimise töövõtulepingut puudutavat osa, põhjustades sellega Gellertonile kahju. Kahju seisneb: -
-
-
MPT Betoonil tekkinud nõudes Gellertoni vastu 50 061,69 eurot, s.o kulud raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde teostamise tõttu materjalide ja teenuste ostmiseks kokku 17 181,69 eurot; kulud täiendava tööjõu kasutamiseks lepinguliste tööde lõpuleviimiseks (telgi rajamine) 2880 eurot; MPT Betoonile esitatud leppetrahvinõue lepinguste tööde tähtaegse mittevalmimise eest 30 000 eurot; Ratelbet OÜ-l (edaspidi Ratelbet) tekkinud nõuetes Gellertoni vastu 66 127,96 eurot, s.o kulud seoses kraana rentimisega kokku 11 700 eurot; kulud täiendavate parandusja puhastustööde teostamiseks kokku 14 400 eurot; kulud raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde teostamise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks 21 723,20 eurot, millele lisandub viivis; kulud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks: laenusumma 8230 eurot, intress 743,45 eurot ja lisanduv viivis; Gellertonil endal tekkinud lisakuludes raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde teostamise tõttu ning materjalide ja teenuste soetamiseks kokku 53 065,35 eurot.
Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja väitel ei ole hageja kahju tekkimise asjaolusid esile toonud. Õige ei ole väide, et poolte vahel oli töövõtuleping ja rendileping. Pooled sõlmisid kliendilepingu ja selle alusel üürilepingu. Poolte vahel oli vaid erinevate seadmete üürimiseks üürisuhe, mida kostja ei ole rikkunud. Hageja kahjunõude eeldused ei ole täidetud.
2.2.Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et MPT Betoonil oleks hagis viidatud kulude kandmise kohustus ega ka seda, et MPT Betoon oleks selliseid kulutusi kandnud. Samuti on tõendamata, et hagis viidatud tööd on tehtud ja et need on olnud vajalikud. Tõendamata on ka hagis toodud leppetrahvi summa 30 000 eurot, sh see, et MPT Betoon oleks leppetrahvi Scruuv OÜ-le tasunud ning seejärel omakorda Gellerton tasunud leppetrahvi MPT Betoonile. Kraana rentimisega seotud kulude osas ei ole hageja tõendanud, et Gellerton tellis tõstukauto seoses Jõhvi bussijaama varikatuse töödega ning et tõstuk jäi varingu alla, mis toimus just vaidlusalusel objektil. Täiendavate parandus- ja puhastustööde kulude osas ei ole hageja tõendanud, et need tööd oleks tehtud ja Gellerton oleks need kulutused ka kandnud. Hageja ei ole ka tõendanud, et Gellerton tellis betoonitööd ja kandis sõiduki lõhkumisega seotud kulud seoses Jõhvi bussijaama varikatusega. Tõendamata on väidetavast laenulepingust tulenevad kohustused. Isegi, kui sellised kulutused oleks Gellertonil tekkinud, ei saaks hageja nõuda kostjalt kahjuna nii kulutuste kui ka laenusumma kandmist, kuivõrd sellisel juhul taotleks hageja sama nõude rahuldamist kahekordselt ja hageja rikastuks alusetult. Tõendamata on ka Gellertoni 53 065,35 euro suurune kahjunõue seoses raketise varisemise, täiendavate betoonitööde ning materjalide ja teenuste soetamisega.
3 (49)
2-20-15679
2.3.Ka ei ole hageja tõendanud nõude loovutamisega seonduvat. Hageja pole hagile lisanud loovutamisdokumenti, mis tõttu nõude loovutamine on tõendamata. Sellises olukorras on tuleb hagi jätta rahuldamata.
2.4.Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et hagis toodud asjaoludel on kahju tekkinud ning selline kahju on ka tõendatud, tuleb kostja hinnangul kahjuhüvitist vähendada nullini. Raketise paigaldamisega ja muude ehitustöödega seonduvat riski kandis ehitusettevõtjana Gellerton (või mõni muu ehitusettevõtja vastavalt pooltevahelisele võimalikule vastutuse jaotusele).
2.5.Lisaks esitas kostja alternatiivne vastuväitena protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on Gellertonile üürinud Jõhvi ehitusobjektile erinevaid seadmeid. Eeldatavalt puudub poolte vahel ka vaidlus, et Gellerton pole üürile võetud seadmete eest kostjale tasunud. Seega, kui kohtu hinnangul tuleks hagi kasvõi osaliselt rahuldada ning kohus seda teeb, palus kostja tasaarvestada kostja nõude summas 47 754,87 eurot kohtu poolt rahuldatud nõudega. Menetluse edasine käik
3.Harju Maakohus tegi 31. märtsil 2022 vaheotsuse, millega tuvastas, et hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu on põhjendatud. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. veebruari 2023. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas ja muutis osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 31. märtsil 2023 jõustus ka maakohtu vaheotsus hageja kahjunõude põhjendatuse kohta. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas 8. aprilli 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 876,48 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 42,72 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei hinda kohus otsuse tegemisel neid asjaolusid, mille tuvastamine oli Harju Maakohtu 31. märtsi 2022. a vaheotsuse tegemiseks vajalik, vaid lähtub vaheotsuses tuvastatust. Kohus hindab üksnes seda, milline on Gellertoni kahjunõude suurus, mille tasumist on hagejal õigus kostjalt nõuda. Samuti hindab kohus kostja tasaarvestuseks kasutatavaid nõudeid, mida kostja soovib kasutada hageja nõudega tasaarvestamiseks, kui kohus peaks tuvastama, et hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda.
4.2.Maakohus leidis, et hageja kahjunõude hindamisel ei ole võimalik kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-t 6. Ka ei ole tegemist olukorraga, kus kahju kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (TsMS § 233 lg 1). Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ning hagi aluseks olevaid asjaolusid on võimalik tõendada veel tõenditega, mida hageja ei ole esitanud (näiteks pangaväljavõtted või TSD deklaratsioonid tööjõukulude kandmise kohta, tunnistajate ütlused põhjusliku seose tõendamiseks selliste kulude osas, mida vaidlusaluse objekti või kostja rikkumisega on muidu raske seostada).
4.3.Maakohus hindas esmalt MPT Betoon esitatud 50 061,69 euro suurust nõuet.
4 (49)
2-20-15679
4.3.1.Hageja ei ole tuginenud sellele, et Gellerton või hageja oleks MPT Betooni kahjunõude rahuldanud, mistõttu lähtus maakohus sellest, et Gellertonile ei ole kuni käesoleva ajani kahju tekkinud. Seega sõltub hageja nõudeõiguse olemasolu sellest, kas Gellerton rahuldab MPT Betooni nõude tulevikus ehk kas MPT Betooni nõude tõttu tekkib Gellertonile tulevikus kahju. Maakohus asus seisukohale, et Gellertoni poolt MPT Betooni nõude tulevikus rahuldamine on ebatõenäoline. MPT Betoon ei ole pärast 25. veebruari 2020. a nõudekirja esitamist teinud midagi oma nõude maksma panemiseks ning miski ei anna alust järelduseks, et MPT Betoon teeks seda tulevikus.
4.3.2.MPT Betooni nõude maksma panemine Gellertoni vastu on ebatõenäoline ka põhjusel, et hagi alusena esile toodud asjaoludel ei saa MPT Betoonil olla Gellertoni vastu kahjunõuet, sest MPT Betoon ei ole andnud Gellertonile täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3). Seejuures ei ole hageja tuginenud sellele, et MPT Betooni poolt kahjuna nõutavate kulutuste tegemise ajal oleks esinenud VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud asjaolusid.
4.3.3.Isegi, kui MPT Betoonil oleks õigus sellise kahju hüvitamist nõuda ning Gellerton kindlasti rahuldaks tulevikus MPT Betooni kõnealused nõuded, on nõuded kostja rikkumisega seostatavad vaid 993,60 euro ulatuses. Sellisteks kuludeks on ekskavaator-laaduri rent 366 eurot (Osaühing CONSUMAT 29. oktoobri 2019. a arve nr 190424) ja betooni soojendamine 627,60 eurot (HC Betoon AS 20. novembri 2019. a arve nr 1903786). Ülejäänud 17 181,69 euro suuruse kulu tõendamiseks esitanud tõendid ei võimalda kulu kostja rikkumisega seostada. Tõendamata on ka hageja väidetav 2880 euro suurune MPT Betooni kahju tööjõukuludele. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et telgi püstitamise vajadus oli tingitud kostja rikkumisest.
4.3.4.MPT Betoonile esitatud 30 000 euro suuruse leppetrahvi nõude osas leidis maakohus, et hagejale ei ole tõendanud, et MPT Betoonil oleks tulnud leppetrahvi maksta kostja rikkumise tõttu. Hageja esile toodu kohaselt on MPT Betoonile esitatud leppetrahvinõue lepinguliste tööde tähtaegse mittevalmimise eest. Hageja kahjunõue kostja vastu põhineb aga sellel, et talle on kahju tekkinud bussijaama katuse teistkordsest valmistamisest. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tööd oleks jäänud lõpetamata. Seega ei saa tööde tegemata jätmisest tingitud leppetrahvikohustus olla seotud kostja rikkumisega. Vaatamata kostja sellekohastele vastuväidetele ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks leppetrahvi 30 000 eurot kujunemist.
4.4.Järgmisena hindas maakohus Ratelbet OÜ (edaspidi Ratelbet) poolt Gellertonile esitatud nõuet 66 127,96 euro hüvitamiseks. Hageja on tuginenud sellele, et Gellerton on Ratelbeti nõude rahuldanud vaid 1000 euro ulatuses. Maakohus asus seisukohale, et Gellertoni poolt Ratelbeti nõude tulevikus rahuldamine on ebatõenäoline. Pärast 28. veebruaril 2020 esitatud nõudeavaldust ei ole Ratelbet teinud midagi oma nõude maksma panemiseks ning miski ei anna alust järelduseks, et Ratelbet teeks seda tulevikus. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et Gellertonil oleks tekkinud Ratelbeti nõudekirjas kajastatud kohustused.
4.4.1.Hagi p 3.1.4.27.4 kohaselt võib aru saada, et hagejale tekkinud kahju seisneb kohustuses hüvitada Ratelbetile saamata jäänud tulu 11 700 eurot. Hageja ei ole esile toonud, mida Ratelbet oli teinud selleks, et saada kraana kasutusse andmisest tulu siis, kui hageja oleks kraana õigeaegselt, s.o 65 päeva tegelikkusest varem Ratelbetile tagastanud. Hageja põhjendustest ega tõenditest ei nähtu, et Ratelbetil oleks olnud võimalik nendel päevadel kraanat kellelegi teisele 11 700 euro eest kasutada anda. Seega ei saa Ratelbetil olla kraana kasutamisvõimaluse kaotamisel põhinevat nõuet hageja vastu nimetatud suuruses. Seejuures 5 (49)
2-20-15679 on kostja vastuväidetes tuginenud sellele, et Volvo paranduskulud hüvitas hagi lisa 22 kohaselt kindlustusandja. Hageja ei ole sellele kostja vastuväitele vastu vaielnud. Seega asus maakohus seisukohale, et Volvole tekkinud kahju hüvitati Ratelbetile (vähealt omavastutust ja käibemaksu ületavas osas) kindlustusandja poolt. Selline asjaolu kinnitab, et Ratelbeti 11 700 euro suurune nõue ei saa olla otsese varalise kahju nõue.
4.4.2.Hagi p 3.1.4.27.5 kohaselt seisneb Ratelbeti nõudest tulenev 14 400 euro (käibemaksuga) suurune kahju ka varikatuse kokku kukkumisest tekitatud elementide puhastus- ja parandustööde ning selleks vajaliku tehnika eest. Hageja ei ole tõendanud, et Ratelbet on Gellertoniga sõlmitud lepingu alusel töid teostanud, muuhulgas on esitamata lepingu p-des 3.3 ja 3.4 ettenähtud töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega ei ole hageja tõendanud, et Ratelbeti tasunõue oleks 14 400 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud (VÕS § 637 lg 4).
4.4.3.Hagi p-s 3.1.4.27.6 tugineb hageja sellele, et tal tuleb tasuda Ratelbetile täiendavate betoonitööde teostamise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks 21 723,20 eurot, millele lisandub viivis. Hageja tõendab Ratelbeti nõuet Gellertoni vastu 31. oktoobril 2019 esitatud arvega „Betoonitööd Jõhvis“ summas 10 864,80 eurot ja 1. detsembril 2019 esitatud arvega „Betoonitööd Jõhvis“ summas 9806,40 eurot. Maakohus asus seisukohale, et arve selgitus „Betoonitööd Jõhvis“ ei ole piisav, et sellest järeldada tööde põhjuslikku seost kostja rikkumisega. Samuti tõendab hageja Ratelbeti nõuet Gellertoni vastu 1. detsembril 2019 esitatud arvega „Volvo lõhkumisega seotud kulud“ summas 2052 eurot. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi sellise arve alusel asuda seisukohale, et arve on esitatud sama Volvo kohta, mis oli varingu hetkel vaidlusalusel objektil. Samuti ei nähtu arvest, milles lõhkumise kulu seisneb.
4.4.4.Hagi p-s 3.1.4.27.7 nimetab hageja endale tekkinud kahjuna ka laenu tagasimakset koos intressiga kokku 9130 eurot. Selle tõendamiseks on hageja esitanud laenulepingu ja intressiarvestuse. Kohtu hinnangul ei saa laenulepingu sõlmimine õigustada hageja nõuet kostja vastu. Laenulepingu põhikohustuse teenindamiseks tehtud kulutused ei saa olla käsitletavad hageja kahjuna põhjusel, et laenu teenindamise kohustus saab tekkida üksnes laenu välja maksmisel. Laenu väljamaksmine on hageja kasu. Kahjuhüvitisest tuleb arvata maha igasugune kasu, mida hageja sai kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5). Lisaks sellele, ei ole hageja tõendanud, et laenu võtmise vajadus oleks tingitud kostja rikkumisest.
4.5.Järgnevalt hindas maakohus Gellertoni enda kantud kulusid. Hagi p-s 3.1.4.27.8 tugineb hageja sellele, et Gellertonil on tekkinud kulud täiendavate betoonitööde teostamise ning materjalide ja teenuste soetamisega kokku 53 065,35 eurot.
4.5.1.Hageja tugineb sellele, et tal on kostja rikkumise tõttu tekkinud lisatööjõukulud töödejuhataja ja tööliste töö eest kokku 17 223 eurot. Selliste kulude kandmist tõendab hageja Gellertoni juhatuse liikme kinnitustega. Maakohtu hinnangul ei piisa Gellertoni juhatuse liikme kinnitusest Gellertonile tekkinud kulude tõendamiseks. Töötasu maksmist oleks Gellertonil olnud võimalik lihtsalt ja usaldusväärselt tõendada igale töötajale tehtud töötasu väljamakset kajastava pangaülekandega. Sellise tõendi on hageja jätnud esitamata, mistõttu on kõnealune kulu tõendamata.
4.5.2.Hageja kuluks on tasu armatuuri painutuspingi kasutamise eest oktoobris 2019. a summas 50,16 eurot. Hageja esitatud arvelt nähtub, et armatuuri painutuspinki renditi 1. oktoobrist 2019 kuni 2. oktoobrini 2019 ja 8. oktoobril 2019. Kuna raketise varing toimus 8. oktoobril 2019, siis ei saa armatuuri painutuspingi rent olla põhjustatud varingust. 6 (49)
2-20-15679
4.5.3.Hageja kuluks on ehitusmaterjalide tõsteteenus Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019. a summas 70,20 eurot. Maakohtu hinnangul on OÜ Jako Trans arve nr 1901073 arve seostatav vaidlusaluse objektiga ning arve koostamise kuupäev (23. oktoober 2019) annab põhjust järelduseks, et teenuse osutamine jäi varingujärgsesse perioodi. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega.
4.5.4.Hageja kuluks on kraana transpordi- ja tõsteteenus Jewe keskuses oktoobris 2019. a summas 299,40 eurot. Kuigi LIVO TRANS OÜ 25. oktoobri 2019. a arvest nr 2559 nähtuvalt ei seondu tööd bussijaama varikatusega, on tegemist siiski vaidlusaluse objektiga. Vaidlust ei tohiks olla selles, et kõnealune bussijaama varikatus oli Jewe Keskuse bussijaama katus ning asjaolu, et sellele erinevates kohtades osundatakse kui bussijaama katus, ei tähenda, et tegemist oleks erinevate objektidega. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega.
4.5.5.Hageja kuluks on betoonijäätmete üleandmine 28. ja 31. oktoobril 2019. a summas 506,88 eurot (BRD Mineral OÜ 30. oktoobri 2019. a arve nr 103857). Kohus luges selle kulu teenuse kirjelduse „Betoonijäätmete vastuvõtt“ ja jäätmete üleandmise aja alusel seotuks vaidlusaluse objektiga. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega.
4.5.6.Hageja kuluks on ehitustööd Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019. a kokku 9008 eurot. Ligare Master OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr 3110 on seotud vaidlusaluse objektiga, kuid ei ole seostatav kostja rikkumisega. Tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton tellis. Vaatamata kostja sellekohasele vastuväitele, ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.
4.5.7.Hageja kuluks on ehitusvahendid 18,74 eurot. BAUHOF GROUP AS 30. septembri 2019. a arve nr 1060100223163 on koostatud enne varingut, mistõttu ei saa see kulu olla põhjuslikus seoses kostja rikkumisega.
4.5.8.Hageja kuluks on raketise ja armeerimise tööd oktoobris 2019. a summas 3024 eurot. Merlang OÜ 10. novembri 2019. a arves nr 25 kajastatud informatsiooni kohaselt võiks kõnealune töö seonduda vaidlusaluse objektiga, aga hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa ulatuses kahju tekkinud ning arvestades arve koostamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et hageja tasuks kõnealuse arve tulevikus.
4.5.9.Hageja kuluks on ehitustööd Jõhvi bussijaamas novembris 2019. a summas 6400 eurot. Hageja on tõendanud Ligare Master OÜ 15. novembri 2019. a arve nr 1511 tasumist 2000 euro ulatuses. Kõnealune töö on seotud vaidlusaluse objektiga, aga ei ole seostatav kostja rikkumisega. Tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton tellis. Vaatamata kostja sellekohasele vastuväitele, ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.
4.5.10.Hageja kuluks on raketise ja armeerimise tööd novembris 2019. a summas 777,60 eurot. Merlang OÜ 30. novembri 2019. a arvel nr 30 kajastatud informatsiooni kohaselt võiks kõnealune töö seonduda vaidlusaluse objektiga, aga hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa ulatuses kahju tekkinud ning arvestades arve esitamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et arve tasutaks tulevikus.
4.5.11.Hageja kuluks on ehitustööd Jõhvi bussijaamas 4646,40 eurot. Ligare Master OÜ 23. novembri 2019. a arvel nr 2312 kajastatud teenus on seotud vaidlusaluse objektiga, aga ei ole seostatav kostja rikkumisega. Tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton tellis. Vaatamata kostja
7 (49)
2-20-15679 sellekohasele vastuväitele, ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.
4.5.12.Hageja kuluks on betoonijäätmete üleandmine 4. novembril 2019 summas 432,86 eurot. BRD Mineral OÜ 15. novembri 2019. a arve nr 103899 kirjelduse ja jäätmete üleandmise aja järgi võiks kulu olla seotud vaidlusaluse objektiga, kuid hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa ulatuses kahju tekkinud ning arvestades arve esitamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et arve tasutaks tulevikus.
4.5.13.Ülejäänud kulude osas leidis maakohus, et need ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga. Maakohus luges Gellertonile 53 065,35 euro suurusest kahjust tõendatuks kahju tekkimise 876,48 euro ulatuses. Maakohus asus seisukohale, et hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 18. märtsist 2020. Hageja tõendatud põhinõudelt 876,48 eurot arvestatud viivis perioodi 18. märts 2020 kuni 26. oktoober 2020 (s.o hagi esitamiseni) on 42,72 eurot.
4.6.1.Maakohus asus seisukohale, et kostjal puudub õigus oma üüritasu nõuet hageja kahjunõudega tasaarvestada ainuüksi tasaarvestusolukorra puudumise tõttu (VÕS § 197 lg 1). Kostja nõue hageja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks Gellertonile üürilepingu alusel arveid esitanud ega ole arvete esitamist ka tõendanud (kliendilepingu p 5.3). Kostja esitatud nõudekirjad ei ole samastatavad arvetega, mille esitamises kliendilepingus kokku lepiti. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks tulenevalt seadmete üleandmisest ning arve esitamisel ei ole sissenõutavaks muutumisel tähtsust. Maakohtu hinnangul ei ole kliendilepingus kostja viidatud vastuolusid, mistõttu ei saa konkreetsete seadmete väljastamise lepingust järeldada, et seadmete eest tuleks tasu maksta ilma kostja poolt sellekohast arvet esitamata.
4.6.2.Kostja kahjunõude osas leidis maakohus, et isegi kui kostjal oleks Gellertoni vastu kahjunõue, siis tuleb seda kostja enda tegevuse (projekteerimisvea) tõttu vähendada nullini (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Kostja vastutust ei välista kliendilepingu p 7.2. Kuigi VÕS § 106 võimaldab poolte kokkuleppel vastutust piirata või selle välistada, ei olnud kostja ja Gellertoni kokkuleppe eesmärk välistada kostja vastutust olukorras, kus üürieseme kahjustamine tuleneb kostja kohustuse rikkumisest.
4.6.3.Muid kostja tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid ei pidanud maakohus vajalikuks analüüsida, sest kohus on juba osaotsusega tuvastatud, et kostja vastutab 8. oktoobril 2019 toimunud varingu eest ning pooled ei vaidle selle üle, et kahjustatud seadmed, millel kostja kahjunõue põhineb, olid kõnealusel objektil kasutatud seadmed. Ka ei ole pooled tuginenud sellele, et seadmed oleksid võinud kahjustuda muul põhjusel, kui varing. Seega on VÕS § 139 välistab kostja õiguse nõuda Gellertonile üüritud seadmete kahjustumise eest kahjuhüvitist.
4.7.TsMS 163 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas palub hageja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
8 (49)
2-20-15679
5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramise osas üllatav ja vastuolus asjas tehtud kahjuhüvitise põhjendatust tuvastava vaheotsusega ning sellele eelnevas menetluses avaldatuga. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid. Pärast vaheotsuse tegemist toimunud ainsal istungil arutas kohus eelmenetluse staadiumis rahalise nõudega seonduvast üksnes kostja protsessuaalset tasaarvestuse avaldust. Vaidlustatud otsuses heidab maakohus hagejale ette nõude tõendamata jätmist, kuid samas ei ole kohus sellele eelmenetluse jooksul tähelepanu juhtinud. Vastupidi, maakohus kinnitas kohtuistungil, et esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite alusel ei ole õiglase kahjuhüvitise kindlaksmääramisega probleeme. Arvestades maakohtu rikkumisi, on põhjendatud uute tõendite vastuvõtmine ringkonnakohtus.
5.2.Maakohtu otsuse kohaselt lähtub kohus vaheotsuses tuvastatust, sh seisukohast, et Gellertoni kahjunõue kostja vastu tuleb lugeda hagejale loovutatuks. Samas avaldas aga kohus, et kahjunõude suuruse hindamisel kontrollib kohus kahju põhjuslikku seost kostja rikkumisega ning sellise kahju ettenähtavust. Selliselt on maakohus asunud samas asjas sisuliselt teistkordselt kontrollima kahju hüvitamise nõude eelduste täitmist ja kuna ta on seda teinud vaheotsusega jõustunud ringkonnakohtu otsuse seisukohtadest erinevalt, on tulemuseks asjas vastuolulised vahe- ja lõppotsus. Pärast vaheotsusega nõude põhjendatuse tuvastamist saab maakohus järgnevas menetluse osas jätta lõpplahendiga nõude rahuldamata üksnes juhul, kui rahalise nõude rahuldamise välistab mõni kostja õiguskaitsevahend või mõni pärast nõude põhjendatuse tuvastamist aset leidnud sündmus. Ühtegi sellist olukorda siinsel juhul ei esine.
5.3.Maakohus keeldus põhjendamatult TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 rakendamisest olukorras, kus ta ise leidis, et hageja mahuka tõendikogumi alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Ka eksis maakohus, kui leidis, et siinsel juhul ei ole tegemist hageja nõude keerulise tõendamissituatsiooniga. See väide on vastuolus kohtu hinnanguga samas otsuses, et hageja on ikkagi kahju tõendamisega raskustes, kuna kahju kohta esitatud mahukat tõendite kogumit on kohtul liiga raske seostada vaidlusaluse objektiga. Hageja hinnangul seonduvad kõik tööd, materjalid, seadmed, vahendid ja teenused, mis kahjunõude suuruse tõendamiseks esitatud, selgelt ja loogiliselt betoonehitustööde või nende lammutamisega, töömaa puhastamisega õnnetuse tagajärgedest ja õnnetuse mõjuga kahjustatud varale.
5.4.Maakohus omistas kuluarvetele väära tähenduse. Arve iseseisvaks ega täiendavaks eesmärgiks ei ole väljaspool selle arve väljastaja ja saaja vahelise finantssuhte raame eksisteerivate tsiviilsuhetesse puutuvate asjaolude tõendamine. Puutumus asjaga on selgelt olemas kui paigutada arvelt nähtuv kulu hoone püstitamise betoonitööde ja kahjujuhtumi konteksti ning arvestada ka kahju tagajärgede likvideerimise aega (hilissügis). Ka leidis maakohus põhjendamatult, et Gellertoni kuludel puudub seos kostja rikkumisega. Maakohus seadis hagejale kahju tõendamiseks põhjendamatult kõrge, idealistliku ja ebareaalse tõendamisstandardi. Olukorras, kus vaidluse all ei ole kostja vastutus poolelioleva betoonehitise purunemise eest ja selle ehitise purunemisjärgne uus püstitamine, on ehitustegevusega seotud kahju tekkimine sedavõrd ilmselge, et nii purunemise, puhastamise kui uuesti ehitamisega seotud kulude tekkimine on üldiselt mõistetav ja teadaolev.
5.5.Maakohus käsitas ekslikult MPT Betoonile reaalselt tekkinud kulusid kahjuna, mis Gellertonil ja seega nõude loovutuse kaudu hagejal, veel tekkinud ei ole, tulevikus tekkida võivaks kahjuks. Kostja vastutusalasse jääva kahjusündmuse tõttu MPT Betoonile tekkinud kahju hüvitamise kohustus ei muutu Gellertoni kahjuks mitte talle esitatud nõude rahuldamisest, vaid juba hetkest, mil tal vastavalt oma lepingupartneriga MPT Betoon sõlmitud lepingust tulenevalt vastava kahju hüvitamise kohustus tekkis. MPT Betoon on esitanud Gellerton vastu nõude 50061,69 euro hüvitamiseks seetõttu, et ta kandis kostja 9 (49)
2-20-15679 põhjustatud varingu tõttu selles ulatuses kahju planeerimatute kulude tekkimise tõttu. Selline kahju tekkis MPT Betoonile ja selline kahju hüvitamine kuulub Gellertoni kohustuse hulka sõltumata selle kahju hüvitamiseks mistahes tähtaja määramisest. Täiendava tähtaja andmisest ei sõltu Gellertoni hüvitamiskohustus MPT Betoon ees ka sellepärast, et tegemist ei ole kahju hüvitamiseks kohustuse täitmise asemel esitatud nõudega. Seejuures on Gellerton oma kohustust MPT Betooni ees tunnistanud ja MPT Betoon on teadlik, et Gellertoni kohustuse täitmise võimalikkus sõltub üksnes siinses tsiviilasjas kostjalt nõutava kahjuhüvitise saamisest. Samadel põhjendustel jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata Ratelbeti kahjunõude summas 66 127,96 eurot.
5.6.Maakohus leidis põhjendamatult, et MPT Betooni leppetrahvikohustus ei ole seotud kostja rikkumisega. Kuna ainus tõendatud viivitus tööde teostamisel tulenes kostja rikkumisest, on leppetrahvi tasumise kohustus kehtiv ja sellest tulenev kahju nii MPT Betooni, Gellertoni kui hageja jaoks tegelik. Ka on 30 000 euro suurune osa kahjuhüvitisnõudest asjas esitatud tõenditega piisava usutavusega kinnitatud.
5.7.Ka jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata valdava osa Gellertoni kantud kuludest. Maakohtu etteheide, et hageja ei ole esitanud tööjõukulude kandmise kohta just konkreetset liiki tõendeid (nt TSDsid), on vastuolus TsMS § 232 sätestatuga. On mõistliku kahtluseta, et varingujärgsel perioodil tegeles Gellerton just vaidlusalusel objektil kostja põhjustatud varingu tagajärgedega, sh oma töövõtulepingu teistkordse täitmisega ja kõik sellesse samasse perioodi jäävad kulud on tehtud ja seostatavad just Gellertoni tegevusega, mida Gellerton ei oleks pidanud tegema kui kostja ei oleks lepingut rikkunud.
5.8.Kokkuvõtvalt on kostjalt välja mõistetud hüvitise suurus näilik, see ei vasta ilmselgelt kahju hüvitamise eesmärgile ega toimunud kahjujuhtumi asjaoludele. Maakohus ei ole hinnanud asjas esitatud tõendeid täielikult ega igakülgselt. Osa tõenditest ja väidetest jättis maakohus hindamata ja nendega mittearvestamise põhjendamata. Maakohtu hinnang tõenditele tugineb arusaamatul ja jälgimatul siseveendumusel. Maakohtu antud hinnangust tõenditele nähtub, et kohus ei mõistnud kahjujuhtumiga seotud betoonitööde üldpõhimõtteid, kuid on jätnud selle eelmenetluses avaldamata. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta ehitustööde lepingulised maksumused ning tõsiasja, et toimunud õnnetuse tõttu pidid töödega seotud ettevõtjad teostama sama töö kaks korda ja lisaks kandma kulusid õnnetusega põhjustatud kahjude likvideerimiseks.
5.9.Hageja ei nõustu ka maakohtu määratud menetluskulude jaotusega. Arvestades asjas tehtud vaheotsusega tuvastatud kahjuhüvitise nõude põhjendatust, taotleb hageja jätta kostja kanda kõik vaheotsuse tegemiseni pooltel tekkinud menetluskulud. Mitte mingit õiglust ei ole hageja suhtes selles, kui jätta tema kanda selle menetlusosaga seotud menetluskulusid, milles tehti tema nõude osas selgelt positiivne ja hageja huve kaitsev osaotsus. Kuna hageja taotleb hagi rahuldamata jäänud osas otsuse tühistamist ja uue otsusega hageja nõuet rahuldava otsuse tegemist, taotleb hageja ka kõigi menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus
6.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt juhul, kui kohus hagi osaliselt rahuldab, tasaarvestada kostja üüritasu nõue, kahju- ja viivisenõuded hageja vastu kohtu poolt rahuldatud hageja nõuetega. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 10 (49)
2-20-15679
6.1.Vastupellatsioonkaebuse kohaselt puudub hagejal kostja vastu kahjunõue 876,48 eurot ja sellelt arvestatud viivisenõue 42,72 eurot. Hageja ei ole tõendanud, millisteks töödeks ja mille tõstmiseks tõsteteenust väidetavalt kasutada vaja oli. Maakohus luges kraana transpordi- ja tõsteteenuse kulu tõendatuks vaid arvelt nähtuva teenuse osutamise kuupäeva alusel. Maakohus ei selgitanud, miks ta leiab, et antud arve on vaidlusaluse objektiga seotud. Kuivõrd maakohus rahuldas ekslikult hageja kahjunõude summas 876,48 eurot, mõistis maakohus sellelt vääralt välja ka viivise.
6.2.Maakohus leidis vääralt, et kostja üüritasu nõue pole sissenõutav ja seetõttu tasaarvestatav. Maakohus tuvastas, et kostjal on hageja vastu seadmete kasutamise eest üüritasu nõue, mida hageja ei ole kostjale tasunud. Küll aga sidus maakohus kostja üüritasu nõude sissenõutavuse valesti kliendilepingu nr 150709-04 p-s 5.3 viidatud arve esitamise kohustusega. Kliendilepingu p 2.2 järgi sisaldavad konkreetsed üürilepingud (eelnimetatud ja lepingutes kui Leping) eritingimusi üldtingimuste ja kliendilepingu suhtes ning lähtuda tuleb üürilepingutes toodud üüritasu sissenõutavuse tingimustest. Maakohru viide, et üürilepingutes toodud tasumistingimust 14 päeva loetaksegi alates arve esitamisest, on meelevaldne, sest selline viide üürilepingutes puudub. Kõigil üürilepingutel on sätestatud üüritasu maksmise tähtaeg 14 päeva ja toodud üürilepingu sõlmimise kuupäev. Üüritasu nõuded muutuvad sissenõutavaks seega 15ndal päeval arvates iga üürilepingu sõlmimise kuupäevast. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et üürilepingutes olid olemas sisuliselt kõik arvetega analoogselt vajalikud osad üüritasu maksmiseks. Ka ei teavitanud hageja kordagi kostjat sellest, et soovib lisaks üürilepingutele saada sisult sarnaseid arveid.
6.3.Ka vähendas maakohus VÕS § 139 alusel ekslikult kostja kahjunõuet. Kõnealust sätet ei kohaldata, kui pooled on eelnevalt kokku leppinud vastutuse välistamises või piiramises. Kostja ja Gellerton leppisid üldtingimustes, kliendilepingus ja üürilepingutes kokku, et Gellerton vastutab täielikult üüriperioodi jooksul seadmete hävimise ja kahjustumise eest antud kaasuse asjaoludel. Kostja vastutus laienes vaid riketele, mis on tingitud seadme normaalsest kulumisest või rendileandja poolt temal lasuva remondikohustuse nõuetekohasest täitmata.
6.4.Juhul, kui kostja põhjendused ei välista VÕS § 139 kohaldamist, tuleb arvestada, et Gellerton jättis tegemata toimingud, mis oleksid kahju ära hoidnud. Asjas esitatu kohaselt on Gallerton väitnud, et olemasoleva joonise järgi ei saanud raketist üles seada. Olukorras, kus ehitusettevõtja teadis, et raketist ei ole võimalik ohutult ehitada, kuid tegi seda eelnevast hoolimata, mille tagajärjel väidetavalt juhtus õnnetus, on ilmselgelt ehitusettevõtja rikkunud omapoolset kohustust veenduda oma töö ohutuses. Gellertoni ehitajad ei suutnud ka teisel korral korrektselt raketist paigaldada, millele pidid tähelepanu juhtima kostja töötajad. Kostja tegi kõik endast oleneva, et ehitaja poolsetest puudustest, ehitusvigadest ja kohustuste rikkumistest tulenevat võimalikku kahju teket (varingut) ära hoida. Kuigi kostja on seisukohal, et VÕS § 139 kohaldamine oli välistatud, ei saanud maakohus igal juhul kahjunõuet vähendada nullini.
6.5.Kuna maakohus tegi ekslikult osaliselt hagi rahuldava otsuse, jättis kohus kulud vääralt poolte enda kanda. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohus rahuldas õigesti hageja hagi 0,5% ulatuses, jättis maakohus valesti kulud poolte endi kanda. Maakohus jättis kulude jaotamisel ekslikult arvestamata, et kostja nõuded olid esitatud tasaarvestuse vastuväitena. Lisaks jättis maakohus kulude jaotamisel põhjendamatult arvestamata, et hageja põhinõuded olid enam kui kolm korda suuremad kostja tasaarvestatavatest põhinõuetest (st poolte nõuded ei ole mahuliselt võrreldavad). Lisaks tuli kostjal nende menetlemisel teha ajamahukaid toiminguid. Ka jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et erinevalt 11 (49)
2-20-15679 hagejast tegi kostja jõupingutusi menetluse lõpetamiseks kompromissiga ja kostja kompromissina pakutavad summad olid kohtulahendiga väljamõistetud summadest oluliselt suuremad. Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik
7.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
8.Ringkonnakohus lahendas 20. veebruari 2025. a kohtuistungil hageja taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks ja andis kostjale tähtaja esitada oma seisukohad seoses hageja poolt istungil esitatud arvete selgitustega. Kostja esitas seisukoha 11. märtsil 2025.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 74 645,43 euro, hagi esitamise aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivise 3638,46 euro ja alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot arvestatava VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja põhivõla 74 645,43 eurot, hagi esitamise aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivise 3638,46 eurot ja alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot arvestatava VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas, sh lahendas kostja tasaarvestuse vastuväite, ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Eelnevat arvestades on maakohtu otsus vaidlustatud täies ulatuses.
11.Siinses asjas tuvastas maakohus, et Harju Maakohtu 31. märtsi 2022. a vaheotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2023. a otsusega, mis jõustusid 31. märtsil 2023, on tuvastatud järgnev: -
kostja vastutab 8. oktoobril 2019 Jõhvi bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde käigus toimunud varinguga põhjustatud kahju eest; kostja vastutus põhineb Gellertoniga sõlmitud lepingu rikkumisel. Lepingu rikkumine seisnes projekteerimisveas, mis tingis 8. oktoobril 2019 toimunud varingu; Gellerton on loovutanud oma kahjunõude hagejale.
12.Ehkki kostja leiab ka vastuses hageja apellatsioonkaebusele, et Gellertoni nõuete loovutamine hagejale ei ole tõendatud, nähtub asja materjalidest, et kostjale on esitatud 12. oktoobril 2019 Gellertoni juhatuse liikme allkirjastatud kinnitus (I kd, tl-d 111–112) selle kohta, et Gellerton on loovutanud kõik 8. oktoobri 2019. a varingust tulenevad nõuded ja kõrvalnõuded hagejale, ning kostja on selle kinnituse hiljemalt 15. oktoobriks 2019 kätte 12 (49)
2-20-15679 saanud (vt I kd, tl 113). VÕS §-st 170 tulenevalt loetakse, et nõude loovutamine on kostja suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Gellertoni kinnituskirjas on hagejale loovutatud nõuded piisavalt määratletud. Ringkonnakohus nõustub nõude hagejale loovutamise ja sellest lähtuvalt hageja nõudeõiguse jaatamise osas maakohtu 31. märtsi 2022. a osaotsuse p-des 53–56 toodud põhjendustega. Kolleegium märgib, et apellatsioonimenetluses esitas hageja ka 1. augusti 2020. a lepingu Gellertoni nõuete loovutamise kohta hagejale (IV kd, tl-d 100 – 100 p), mille ringkonnakohus
20.veebruari 2025. a kohtuistungil asja materjalide juurde võttis. Kostja pole toonud esile selliseid asjaolusid, mis võiks anda alust kahelda dokumendi ehtsuses TsMS § 277 mõttes.
13.Menetluse praeguses etapis vaidlevad pooled hageja kahju hüvitamise nõude ulatuse ja suuruse üle, samuti selle üle, kas kostja on oma nõuded hageja võimalike nõuetega kehtivalt tasaarvestanud.
14.Ringkonnakohus kontrollib esmalt apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse alusel hageja kahju hüvitamise nõuete põhjendatust (I) ning seejärel kostja tasaarvestuse vastuväite põhjendatust (II). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused. I
15.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja väitega, et maakohus oleks pidanud määrama hüvitatava kahju suuruse kindlaks VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel.
15.1.VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks peab kahju täpse suuruse tõendamine olema võimatu. Olukorras, kus tööd, mille tegemise kulud on käsitatavad kahjuna, on lõpetatud, peaks aga olema võimalik kahju suurus täpselt kindlaks teha (vt nt RKTKo 12.03.2008, 3-2-1-2-08, p 18).
15.2.Hageja nõuab kahjuhüvitist konkreetsete lisakulude eest, mida Gellertonil tuli kostja lepingurikkumise tõttu kanda, ja konkreetsete kolmandatel isikutel Gellertoni vastu tekkinud nõuete eest. Nende kulude ja nõuete suurused on hageja esile toonud ning tal tuli neid ka tõendada. Maakohus märkis õigesti, et siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kahju kindlaks tegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ja hagi aluseks olevaid asjaolusid oleks olnud võimalik tõendada ka muud liiki tõenditega. See, kui hageja esitatud tõendid ei osutu tema väidetud asjaolude ja hagis esitatud nõuete tõendamiseks piisavaks, ei ole alus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaldamiseks.
16.Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et maakohus oleks pidanud talle selgitama, et hageja esitatud tõendid ei ole kahju tekkimise tõendamiseks piisavad, ja selle tegemata jätmine on käsitatav menetlusõiguse normi rikkumisena. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta sai maakohtu menetluses aru sellest, et temal oli kohustus kahju tekkimist ja selle põhjuslikku seost kostja rikkumisega tõendada (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:34:37 ja 00:34:43). Kohtul ei ole kohustust menetlusosalisele menetluse käigus selgitada, et tema esitatud tõendid ei ole soovitud asjaolu tuvastamiseks piisavad. Kohus hindab
13 (49)
2-20-15679 tõendeid otsuses. Samas nõustub ringkonnakohus hageja etteheitega maakohtule, et maakohus on kohati rakendanud hageja esitatud tõendite hindamisel liiga kõrgeid standardeid, eeldades arvete puhul andmeid, mida neile tavapäraselt ei märgita (nt seose kohta konkreetse objekti ja raketise varinguga). Eelnev toob kaasa vajaduse maakohtu hinnatud tõendeid osaliselt ümber hinnata.
17.Ühtlasi rikkus maakohus hageja nõuete läbivaatamisel eelmenetluse ülesandeid, jättes välja selgitamata hageja faktilised väited esitatud nõuete kohta, sh hagejal tekkinud kahju sisu kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3 rikkumine). Asja materjalidest nähtuvalt ei arutatud 27. septembri 2021. eelistungil hageja kahjunõudega seonduvat sisuliselt, kuna pooled soovisid kostja vastutuse osas vaheotsuse tegemist ja kohus pidas seda mõistlikuks (vt kohtuotsuse protokoll, ajamärk 01:51:36). Pärast vaheotsuse jõustumist esitasid pooled küll menetlusdokumente, kuid ainsal maakohtus toimunud kohtuistungil (20. detsembril 2023) kohus hageja kahjunõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid pooltega ei arutanud. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu rikkumise, võimaldades hagejal 20. veebruari 2025. a kohtuistungil selgitada kahjuna käsitatavaid kulutusi ja nende seost kostja rikkumisega. Kostja sai hageja selgitustele vastata nii ringkonnakohtu istungil kui ka täiendavalt määratud tähtaja jooksul kirjalikult.
18.Järgnevalt hindab ringkonnakohus hagejale väidetavalt tekkinud kahju tõendatust ja hüvitatavust, käsitledes nõude elemente samas järjekorras nagu maakohus, s.o: -
MPT Betooni 50 061,69 euro suurune kahjunõue Gellertoni vastu (A); Ratelbeti 78 967,78 euro suurune kahjunõue Gellertoni vastu (B); Gellertoni kulud materjalide ja teenuste soetamiseks 53 065,35 eurot (C). (A)
19.Maakohus tuvastas, et: -
MPT Betoon oli tellinud Gellertonilt alltöövõtulepingu nr SLM/29/2019 alusel Jõhvis Narva mnt 4a bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööd; MPT Betoon esitas Gellertonile 25. veebruaril 2020 nõudekirja, milles nõudis seoses kostja lepingurikkumisega tekitatud kulude hüvitamist.
20.Gellertoni ja MPT Betooni lepingu p 1.3 järgi oli lepingu eesmärk „Jõhvis, Narva mnt 4a...r ehitatava bussiterminali varikatuse monoliitbetoontööd“ ja p 2.1 järgi Gellertoni ülesanne „betoonkonstruktsioonide ehitamiseks vajalikud tööd ja toimingud“, sh saalungite ehitamine koos geodeetilise mõõdistusega, lae armeerimine vastavalt projektile (tellija toob raua), Peikko detailide paigaldus (tellija toob detailid) ning saalungite lahtirakestamine ja järeltoestus (II kd, tl 19). MPT Betooni töö sisu tema ja Scruuv OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel oli „Jõhvis asuva varikatuse betoonplaat“ (II kd, tl 68). Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et Gellerton pidi ehitama raketise, s.o rentima kostjalt detailid ja panema raketise püsti; pärast seda pidi MPT Betoon ise korraldama betoneerimise (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:47:40 ja 00:48:00); pärast betoonivalu (kolm päeva hiljem) pidi Gellerton raketise ära võtma ja tagastama kostjale (samas, ajamärk 00:49:02). Hageja selgitas, et Gellertoni osa oli OÜ-ga Scruuv sõlmitud lepingus sees (vt samas, ajamärk 00:48:33). Eelnevast järeldub, et MPT Betoon kasutas Gellertoni oma alltöövõtjana OÜ-ga Scruuv sõlmitud lepingu täitmisel, kusjuures Gellertoni töölõik oli MPT Betooni lepingulistest kohustustest kitsam. Mõlema kohustused seondusid üksnes bussijaama varikatuse ehitamisega ning asjas esitatu ei anna alust järeldada, et nad oleksid olnud seotud Jewe kaubanduskeskuse ja/või bussijaama ehitamisega laiemalt (nagu leidis kostja oma 11.
14 (49)
2-20-15679 märtsi 2025. a menetlusdokumendis). Hageja selgitused Gellertoni ja MPT Betooni kohustuste kohta selgitavad ka seda, miks mõlema lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäev oli sama, s.o 11. oktoober 2019 / 41. nädala lõpp (II kd, tl-d 19 ja 68). Hageja väitel lükkus mõlema töö tegemine 8. oktoobri 2019. a varingu tõttu edasi sama aja võrra: kui algselt pidi töid tehtama 2. septembrist kuni 11. oktoobrini 2019, siis varingu tõttu said tööd tehtud detsembri 2019. a lõpus, kusjuures õnnestunud betoonivalu toimus 18. novembril 2019 ja raketised tagastati kostjale detsembri lõpus (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:49:45–00:51:08).
21.MPT Betooni nõude Gellertoni vastu tekkimise alusena viitas hageja sellele, et Gellertoni töölõigu ebaõnnestumise tõttu rikkus Gellerton MPT Betooniga sõlmitud lepingut, kuna ta ei ehitanud raketisi õigeks ajaks valmis. Eelnevaga kaasnes MPT Betoonile vajadus kanda enda kulusid teistkordselt ja teha ka lisakulutusi, mida MPT Betoon ei oleks pidanud tegema, kui Gellertoni töö ei oleks kokku varisenud ja Gellerton oleks oma töölõigu õigeaegselt valmis saanud (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:07:59–01:10:44). Ringkonnakohus leiab, et nendel asjaoludel sai MPT Betoonil tekkida Gellertoni vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel.
22.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Gellertonile ei saa olla MPT Betooni kahjunõude ulatuses kahju tekkinud, kuna ta ei ole MPT Betooni kahjunõuet rahuldanud, ning tegemist saab olla üksnes võimaliku Gellertonile tulevikus tekkiva kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kui MPT Betoonil on Gellertoni vastu põhjendatud nõue kahju hüvitamiseks, on tegemist Gellertoni rahaliselt hinnatava kohustusega, mis kuulub TsÜS § 66 järgi Gellertoni vara hulka. Sel juhul on Gellertoni vara vähenenud tal MPT Betooni ees tekkinud rahalise kohustuse tõttu, mistõttu tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes. MPT Betooni nõude ja sellele vastava Gellertoni kohustuse tekkimine ning sissenõutavus ei sõltu sellest, kas MPT Betoon on pöördunud oma nõudega kohtusse või astunud muid samme nõude maksmapanekuks.
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et MPT Betooni kahju hüvitamise nõude Gellertoni vastu välistab see, et MPT Betoon ei andnud Gellertonile täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Maakohus on ekslikult märkinud, et MPT Betoon kandis kulutusi nende tööde tegemiseks, mis nende omavahelise lepingu kohaselt olid Gellertoni kohustuseks, tellides need tööd kolmandatelt isikutelt. Sellest järeldas maakohus ekslikult, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi mõttes, mille eelduseks on VÕS § 115 lg 2 järgi VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja andmine kohustuste täitmiseks. Siinsel juhul ei ole hageja väidetest ja esitatud tõenditest nähtuvalt MPT Betoon täitnud pooltevahelisest lepingust tulenevaid Gellertoni kohustusi ise või kolmandate isikute abiga ega nõudnud Gellertonilt sellega seotud kulude hüvitamist. Enda lepingujärgsed tööd tegi Gellerton ise lõpuni, millele viitab otsuse p-s 22 ka maakohus, kuid MPT Betoon kandis täiendavaid kulusid seoses sellega, et 8. oktoobri 2019. a varingu tõttu pidi ka tema betoneerimistööd uuesti tegema ja lisakulusid kandma.
24.Kolleegium märgib, et isegi kui MPT Betoonil ei oleks tekkinud lepingu rikkumisest tulenevat nõuet Gellertoni vastu, tuleks sellises olukorras VÕS § 127 lg-t 1 ja § 128 tõlgendada laiendavalt selliselt, et MPT Betoonile tekkinud kahju tuleb lugeda Gellertoni kahjuks. Lepingut rikkunud pool ei vabane vastutusest ainult põhjusel, et lepingu rikkumisest tingitud kahju tekib juhuslikult kolmandal isikul, mitte lepingupoolel (vt RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
25.MPT Betooni väidetav nõue Gellertoni vastu seisneb järgnevas: 15 (49)
2-20-15679 -
täiendavate materjalide ja teenuste soetamise kulud 17 181,69 eurot; täiendavad töötasud 2880 eurot; akteerimata osa lepingust 30 000 eurot ehk leppetrahv.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus pidas MPT Betoonil kahju tekkinuks kulude 993,60 euro osas, kuid kolleegiumi hinnangul arvestas maakohus vastavaid kulusid ekslikult koos käibemaksuga.
26.1.Maakohus pidas põhjendatuks (kuid jättis muudel põhjustel kostjalt välja mõistmata) järgmisi MPT Betooni kulusid: -
-
traktor (ekskavaator-laaduri rent) 366 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 305 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Consumat OÜ 29. oktoobri 2019. a arve nr 190424 (dtl 76; I kd, tl 45 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 459; II kd, tl 49)); betooni soojendamine 627,60 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 523 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja AS HC Betoon 20. novembri 2019. a arve nr 1903786 (dtl 83; I kd, tl 49) ja selle tasumist kinnitav maksekorralduse (dtl 478; II kd, tl 63)).
Nende kulude põhjendatuse ja kostja rikkumisega seotuse osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 23.1 ja 23.2) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.
26.2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kolleegium järgmist.
26.2.1.Consumat OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud MPT Betoonile ekskavaator-laaduri rendi eest 28. oktoobril 2019 seoses betooni laadimisega. Hageja selgitas 20. veebruari 2025. a kohtuistungil, et ekskavaatori rent oli seotud vana kokku kukkunud betooni lammutamise ja peale laadimisega, s.o koristamisega (kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Arve sisu ja ekskavaator-laaduri rendi aega arvestades on veenev hageja väide, et masinat oli vaja kasutada kõnealusel objektil (Jõhvi bussijaam) seoses varikatuse kokku kukkumisega. Seda, et ekskavaator-laadurit kasutati 20 päeva pärast varingu toimumist, selgitavad hageja väited, et varingu tagajärgede kõrvaldamine toimus mitmes osas, kusjuures esialgu koristati vaid suuremahuline materjal (betoonitükid, raketis, raud), mis segas teistkordset ehitamist, ja kõige muuga tegeleti pärast teistkordset betoonivalu (vt nt apellatsioonkaebuse p 2.13.6).
26.2.2.AS HC Betooni arvelt nähtuvalt on see esitatud MPT Betoonile seoses objektiga „Narva mnt 4a, Jõhvi“ betooni (pump), betooni lähtematerjalide soojendamise, pumba paigalduse, sõidu ja pesu eest, kuid hageja nõuab hüvitist üksnes betooni lähtematerjalide soojendamise kulu eest. Hageja selgitas betooni soojendamise lisakulu tekkimist sellega, et varingu tõttu lükkus betoneerimine edasi külmale ajale (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Aadressil Narva mnt 4a asub Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt Jõhvi bussijaama varikatus; bussijaam ise koos Jewe kaubanduskeskusega asub Narva mnt 8 kinnistul. Arvestades arve sisu, väljastamise aega ja sellel näidatud objekti, on hageja tõendanud, et kulu seondub kõnealuse objektiga ja kostja rikkumisega. Hageja selgitused betooni soojendamise kulu vajalikkuse kohta on ringkonnakohtule veenvad. Kulu vajalikkuses ei anna alust kahelda üksnes see, et koormakatte ning laudade ja prusside arved, mida hageja väitel kasutati telgi ehitamiseks, esitati ajaliselt hiljem. Seejuures võidi osad arved esitada ka tagantjärgi.
16 (49)
2-20-15679
26.3.Samas on maakohus põhjendamatult arvestanud neid summasid koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et MPT Betooni kantud käibemaks ei ole käsitatav talle tekkinud kahjuna, mille hüvitamist tal oleks õigus Gellertonilt nõuda.
26.3.1.Riigikohus on olukorras, kus kahjuhüvitist on nõutud koos käibemaksuga, leidnud, et kohus peab hindama, kas kahjuna käsitatavate kulutuste näol on tegemist maksustatava käibega käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 mõttes, millelt kahju kannatanud isikul on õigus arvata sisendkäibemaks maha. Selleks tuleb hinnata, kas kulutusi teinud isik on käibemaksukohustuslane ning kas kahjuna käsitatav kulu on tema maksustatava käibega seotud kulu. Kui hagejal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole käibemaksu osa kulu, mille kostja peaks talle hüvitama. Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Kui hageja nõutav kahjuhüvitis ei ole käibeks KMS § 4 lg 1 järgi, ei ole kostjal õigust nõuda hagejalt kahjuhüvitise maksmiseks ka käibemaksu sisaldava arve esitamist (RKTKo 12.06.2019, 2-17-11269, p 12.2).
26.3.2.Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et MPT Betoon on käibemaksukohustuslane. Käive on KMS 4 lg 1 p 1 kohaselt mh kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Consumat OÜ 29. oktoobri 2019. a arvelt nr 190424 ja AS HC Betoon 20. novembri 2019. a arvelt nr 1903786 nähtuvad kulud on seotud MPT Betooni majandustegevusega ja on seega seotud tema maksustatava käibega. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Vastupidi, ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et MPT Betoon on käibe deklaratsioonides kajastanud ja sellelt sisendkäibemaksu arvestanud (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:22:31 ja 01:22:40). Eelnevat arvestades ei ole MPT Betoonil õigust nõuda Gellertonilt nendele arvetele lisatud käibemaksu hüvitamist.
26.3.3.Seega on kõnealustelt Consumat OÜ ja AS HC Betoon arvetelt nähtuvad kulud käsitatavad Gellertoni kahjuna kokku 828 euro ulatuses (305 + 523).
27.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et ülejäänud MPT Betooni materjalide ja teenuste soetamise kulude puhul ei võimalda esitatud tõendid seostada kulu kostja rikkumisega.
27.1.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et MPT Betooni kahju hüvitamise nõude põhjendatuse hindamisel ei ole tähtsust sellel, et osa kuludest (10 777,28 eurot, ilma käibemaksuta 8981,07 eurot) kandis esialgu MPT Betooni eest MPT Ehitus AS (edaspidi MPT Ehitus). Hageja väitel on viimane nõudnud MPT Betoonilt nende kulude hüvitamist 18. septembri 2020. a arve nr 200057 (dtl 57; I kd, tl-d 50 – 53 p) alusel. Ekslik on maakohtu seisukoht, et arvest ei nähtu, milliste kuludega MPT Ehituse nõue seondub. Kuludokumendid, millelt nähtuvad kulud, mille kandmise eest MPT Ehitus nõuab MPT Betoonilt hüvitist, on arvele lisatud. Seega leidis maakohus põhjendamatult, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et MPT Ehitus on osa kostja põhjustatud kuludest kandnud MPT Betooni eest ja nõudnud viimaselt nende kulude hüvitamist (vt maakohtu otsuse p 30). Hageja põhjendas seda, miks MPT Ehitus algselt osad kulud MPT Betooni eest kandis, sellega, et pikemalt tegutsenud MPT Ehitusel oli tarnijatega sõlmitud lepingute alusel võimalik saada kaupu kiiremini ja odavamalt kui MPT Betoonil (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:24:35). Seega ei täitnud MPT Ehitus mitte MPT Betooni kohustusi VÕS § 78 lg 1 mõttes, vaid sisuliselt omandas MPT Betoonile vajalikud kaubad esmalt ise ja võõrandas need seejärel MPT Betoonile edasi. 17 (49)
2-20-15679
27.2.Järgnevalt põhjendab kolleegium oma seisukohti konkreetsete kulude põhjendatuse kohta.
27.2.1.Kile 247,10 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 205,92 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Topfloor OÜ 15. oktoobri 2019. a arve nr 311459 MPT Ehitusele (dtl 75; I kd, tl 45) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 47). See arve on lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud arvele nr 200057 (I kd, tl 50 pöördel). Arvelt nähtuvalt osteti kilet kokku 480 m2. Hageja selgituste kohaselt oli kilet vaja telgi katmiseks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04) ning telgi vajadus tulenes sellest, et varingu tõttu lükkus betoneerimine külmemasse perioodi. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kile vajalikkuse kohta veenvad. Pole alust arvata, et MPT Betoon oleks vajanud sel perioodil sellises mahus kilet mõne teise objekti jaoks. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud kile arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 205,92 eurot.
27.2.2.Detailid (nihkearmatuur) 458,68 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 382,24 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Peikko Eesti OÜ 28. oktoobri 2019. a arve nr 18382 MPT Ehitusele (dtl 77; I kd, tl 46) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 51). See arve on lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud arvele nr 200057 (I kd, tl 51). Arvelt nähtuvalt osteti kolmes eri suuruses nihkearmatuuri. Hageja selgituste kohaselt on nihkearmatuur osa armatuurterasest, täpsemalt armeeringul olevad terasdetailid (postide otsas), mis kukkusid varinguga kokku ja mis oli vaja asendada. Kulu tekkis MPT Betoonil, kuna MPT Betooni ja Gellertoni omavahelise lepingu kohaselt oli armatuurterase tagamine MPT Betooni kohustus (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused nihkearmatuuri vajalikkuse kohta veenvad. Pole alust arvata, et MPT Betoon oleks vajanud sel perioodil sellises koguses nihkearmatuuri mõne teise objekti jaoks. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud nihkearmatuuri arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 382,24 eurot.
27.2.3.Betoon ja pump 5410,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 4509 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja AS HC Betoon 9. oktoobri 2019. a arve nr 1903255 (dtl 78; I kd, tl 46 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 53). Arvelt nähtuvalt on ostetud betooni (61 m 2) ja tellitud pumba paigaldus, sõit ja pesu. Arve on esitatud MPT Betoonile ja sellele on märgitud objektina „Narva mnt 4a, Jõhvi“. Hageja selgituste kohaselt on arvel kajastatud selle betooni maht ja maksumus, mis varinguga hävines ja mis on seega käsitatav MPT Betooni kahjuna (apellatsioonkaebus, p 2.11.17; 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Maakohus on ekslikult eeldanud (selle
18 (49)
2-20-15679 kohta hagejalt selgitusi küsimata), et tegemist on uue betooni kuluga, ja lugenud kulu tekkimise sellest lähtuvalt ebausutavaks (vt maakohtu otsuse p 26). Ringkonnakohus leiab, et arvestades arve sisu, väljastamise aega ja sellel märgitud objekti aadressi, on usutav, et tegemist on 8. oktoobri 2019. a varingu käigus hävinud betooni arvega. Kuna see betoon hävines ja tuli asendada, mistõttu betooni hankimiseks tehtud kulutused muutusid MPT Betoonile kasutuks, on tegemist MPT Betoonile tekkinud kahjuga. MPT Betoon ei nõua Gellertonilt uue, 18. novembril 2019 edukalt valatud betooni hüvitamist. Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud betooni arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 4509 eurot.
27.2.4.Raud (armatuuri sirgestamine) 9256,24 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 7713,53 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 11. oktoobri 2019. a arve nr 1201006598 (dtl 79; I kd, tl 47) ja 28. oktoobri 2019. a arve nr 1201020083 MPT Ehitusele (dtl 80; I kd, tl 47 p) ning nende tasumist kinnitavad maksekorraldused (II kd, tl-d 55 ja 57). Need arved on lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud arvele nr 200057 (I kd, tl-d 51 p ja 52). Arvetelt nähtuvalt on ostetud kaubaks armatuuri sirgestamine, armatuurteras ja rangid, 28. oktoobri 2019. a arvel on märgitud ka transport. Mõlemal arvel on objektiks „Jõhvi“. Hageja selgitas nende arvete kohta kohta, et armatuurvardad on poolemeetrise pikkusega terasjupid, mida müüaksegi tonni kaupa. Tegemist on uue raua hinnaga, mis tuli asemele osta, kuna vana armatuurteras ei olnud pärast varingut enam kasutatav (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused uue armatuurterase ja armatuuri sirgestamise vajalikkuse kohta veenvad. Arvetelt nähtuv objekt „Jõhvi“ kinnitab, et kaupa oli vaja just Jõhvi bussijaama varikatuse tööde jaoks, ning arvete väljastamise aeg kinnitab, et tegemist oli varingu järgsete kuludega. Pole alust arvata, et MPT Betoon oleks vajanud sel perioodil sellises mahus armatuurterast mõne teise Jõhvis asuva objekti jaoks. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1). Kulu põhjendatuses ei anna alust kahelda see, et armatuuri sirgestamist osteti kahel eri kuupäeval. Mõlemad arved on esitatud pärast varingu toimumist. MPT Betoon ei nõua Gellertonilt vana, 8. oktoobri 2019. a varinguga kasutuks muutunud armatuurterase kulude hüvitamist. Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud armatuurterase ja selle sirgestamise arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 7713,53 eurot.
27.2.5.Koormakate 311,97 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 259,98 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 2. detsembri 2019. a arve nr 1121100097213 MPT Ehitusele (dtl 81; I kd, tl 48) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 59). Arvelt nähtuvalt on ostetud suures koguses (110 m2 × 3 tk) koormakatet. Hageja selgitas koormakatte vajalikkust sellega, et kuna ilmad läksid külmaks ja betoon ei kivinenud, oli vaja ehitada sellele peale poolemeetrine telk ja panna alla puhurid, andmaks betoonile lisasoojust ja soodustamaks kivinemist. Koormakate oli osa telgist, see pandi kile peale (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused koormakatte vajalikkuse kohta veenvad. Pole alust arvata, et MPT Betoon oleks 19 (49)
2-20-15679 vajanud sel perioodil sellises koguses koormakatet mõne teise objekti jaoks. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1). Koormakatte vajalikkust hageja väidetud põhjustel ei sea kahtluse alla ka kostja viide, et kile telgi püstitamiseks oli ostetud juba 15. oktoobril 2019. MPT Betoon ei pidanud hankima kõiki telgi püstitamiseks vajalikke vahendeid üheaegselt, lisaks võidi osad arved esitada MPT Ehitusele ka tagantjärgi. Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud koormakatte arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 259,98 eurot.
27.2.6.Prussid, teenus 503,30 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 419,42 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 10. detsembri 2019. a arve nr 1201054805 MPT Ehitusele (dtl 82; I kd, tl 48 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 61). See arve on lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud arvele nr 200057 (I kd, tl 53). Arvelt nähtuvalt on ostetud laudu (254,40 m), prusse (42 tk) ja mahalaadimisteenust. Arvel on objektiks märgitud „Jõhvi, Narva mnt 4“. Hageja väitel olid lauad ja prussid vajalikud telgi ehitamiseks: nendest ehitati poole meetri kõrgune puitkarkass, sinna peale tõmmati koormakate ja pandi kruvidega kinni. Sinna alla pandi puhurid (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused laudade ja prusside vajalikkuse kohta veenvad. Seda, et materjal oli vajalik just kõnealuse objekti jaoks, kinnitab arvelt nähtuv viide objektile. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1). Laudade ja prusside vajalikkuses hageja väidetud põhjustel ei anna alust kahelda üksnes see, et need osteti 10. detsembril 2019, samas kui muud telgi püstitamiseks vajalikud vahendid osteti varem (kile 15. oktoobril 2019 ja koormakate 2. detsembril 2019) ning teistkordne betoonivalu toimus 18. novembril 2019. MPT Betoon ei pidanud hankima kõiki telgi püstitamiseks vajalikke vahendeid üheaegselt, lisaks võidi osad arved esitada MPT Ehitusele ka tagantjärgi. Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud laudade ja prusside arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 419,42 eurot.
27.3.Seega on MPT Betooni materjalide ja teenuste soetamise kulud põhjendatud täiendavalt 13 490,09 euro ulatuses (205,92 + 382,24 + 4509 + 7713,53 + 259,98 + 419,42), koos maakohtu põhjendatuks peetud kuludega kokku 14 318,09 euro ulatuses (13 490,09 + 828).
28.Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja nõude rahuldamata ka seoses MPT Betoonil telgi ehitamisega kaasnenud tööjõukuludega.
28.1.MPT Betooni tööjõukulud 2880 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 2400 eurot), mille hüvitamist ta Gellertonilt nõuab, seonduvad hageja väitel telgi rajamisega ning seisnevad 3 inimese 4 päeva töös, 10 tundi/päevas, hinnaga 24 eurot/tund. Kulu tekkimise tõendamiseks esitas hageja MPT Ehituse 31. detsembri 2019. a arve nr 219104 MPT Betoonile selgitusega „Jewe kaubanduskeskuse telgi montaaž-demontaaž“ (dtl 64; I kd, tl 54) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 461; II kd, tl 65), samuti MPT Betooni juhatuse liikme kinnituse (dtl 462; II kd, tl 67).
20 (49)
2-20-15679
28.2.Arvelt nähtuvalt on MPT Betoon sisuliselt tellinud MPT Ehituselt teenust, mis seisnes telgi montaažis ja demontaažis. Hageja selgitas, et kulu seondub telgi rajamisega, milleks MPT Betoon pidi palkama lisatööjõudu, mida telliti MPT Ehituselt teenusena (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:05:15–01:06:17). MPT Betooni juhatuse liikme kinnituse kohaselt seonduvad arvelt nähtuvad täiendavad tööjõukulud Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse ehitamisel 2019. a detsembris konstruktsiooni peale soojendustelgi ehitamisega, et kindlustada betooni puhuritega soojendamine ja kivinemine jahenenud õhutemperatuuri tingimustes. Montaaž toimus 4.–5. detsembril ja demontaaž 16.–17. detsembril 2019 (II kd, tl 67).
28.3.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused teenuse tellimise vajalikkuse kohta veenvad ja kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega, sh telgi ehitamiseks vajalike vahendite (kile, koormakate, lauad ja prussid) ostmist kajastavate arvetega. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et MPT Betooni juhatuse liikme kinnitusest ei nähtu, et telgi püstitamise vajadus oli tingitud kostja rikkumisest. Kui 8. oktoobril 2019 ei oleks varingut toimunud, ei oleks betooni valamine ja kivinemisaeg jäänud novembri lõppu / detsembrisse ning betooni poleks olnud vaja kivinemise soodustamiseks spetsiaalselt soojendada, sh konstruktsioonile telki ümber ehitada. Arvestades, et tegemist oli lühikese aja jooksul tehtava lisatööga, on õigustatud selle tellimine kolmandalt isikult selle asemel, et ehitada telk MPT Betooni enda töötajatega. Alusetu on maakohtu hinnang, et telk võis olla seotud mingi muu osaga Jewe kaubanduskeskuse töödest, mitte bussijaama varikatuse ehitusega. Asjas esitatud MPT Betooni ja Scruuv OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 29/19 kohaselt oli lepingu objektiks Jõhvis asuva varikatuse betoonplaat (II kd, tl 68). Asja materjalid ei anna alust arvata, et MPT Betoon oleks teinud Jewe kaubanduskeskuses ka mingeid muid töid. Esile pole toodud ühtegi asjaolu, mis võiks viidata sellele, et MPT Betoon võis ehitada telki ülejäänud kaubanduskeskuse jaoks.
28.4.Eelnevat arvestades on MPT Betooni kulu telgi montaažile ja demontaažile ringkonnakohtu hinnangul tõendatud ja kuulub hüvitamisele. Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud selle teenuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 2400 eurot.
29.MPT Betooni kahju, mis seisneb Scruuv OÜ-le tasutud leppetrahvis, on käsitatav Gellertonile tekkinud kahjuna osaliselt.
29.1.MPT Betooni kulu, mis seisneb akteerimata osas lepingust 30 000 eurot, on hageja väidetest nähtuvalt sisuliselt kahju MPT Betoonile Scruuv OÜ poolt esitatud leppetrahvinõude näol tulenevalt sellest, et MPT Betoon ei saanud Svruuv OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel töid õigel ajal valmis. Selle kahju tekkimist tõendab hageja tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga (dtl 65; I kd, tl 55), töövõtulepinguga nr 29/19 Scruuv OÜ ja MPT Betoon vahel (dtl-d 463–468; II kd, tl-d 68 – 70 p) ja East Capital Real Estate AS esindaja 21. novembri 2019. a e-kirjaga Scruuv OÜ esindajale (dtl-d 469–470; II kd, tl-d 71 – 71 pöördel).
29.2.Asjakohatu on maakohtu põhjendus, et tööde tegemata jätmisest tingitud leppetrahvi tasumise kohustus ei saanud olla seotud kostja rikkumisega. Hageja selgitas, et MPT Betoonil tekkis leppetrahvi tasumise kohustus töödega hilinemise tõttu, mitte tööde tegemata jätmisest. MPT Betoon ja Scruuv OÜ vahelise töövõtulepingu kohaselt oli tööde tegemise aeg 2019. aasta 36–41 nädal (II kd, tl 68), s.o 13. oktoobriks 2019 (pühapäev). Arvestades, et 8. oktoobril 2019 toimunud varingu tõttu tuli betoonitööd uuesti teha, on selge, et MPT Betoon hilines lepingu alusel tehtava töö üleandmisega. See, et töid tehti veel novembris-detsembris, nähtub hageja esitatud arvete väljastamise aegadest. Hageja väitel said MPT Betooni tööd valmis detsembri lõpuks selliselt, et lõppakt sõlmiti 31. detsembril 2019 (20. veebruari 2025. 21 (49)
2-20-15679 a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:37:48). Kostja ei esitanud tööde lõpetamise aja osas vastuväiteid ega pole menetluses väitnud, et tööd oleks lõpetatud mingil muul ajal.
29.3.Hageja väitel pidi MPT Betoon tasuma Scruuv OÜ-le hilinemise tõttu leppetrahvi 30 000 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selle summa kujunemine on ebaselge. Hageja ringkonnakohtu istungil antud selgitustest nähtub, et MPT Betoon leppis Scruuv OÜ-ga pärast varingut kokku, et maksab leppetrahvina 30 000 eurot (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:32:29). See summa vastas hageja väitel umbes sellele summale, milles Jewe kaubanduskeskuse üürnikud olid kaubanduskeskuse avamise hilinemise tõttu esitanud kahjunõudeid üürileandja vastu (samas, ajamärk 01:33:23). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et Scruuv OÜ-l oleks tekkinud MPT Betooni vastu kahju hüvitamise nõue 30 000 euro ulatuses, mida MPT Betoon saaks omakorda nõuda kahjuna Gellertonilt. See, kui MPT Betoon leppis ise Scruuv OÜ-ga kokku mingi summa hüvitamises (või selles, et vastav summa arvestatakse MPT Betoonile makstavast tasust maha), ei anna alust käsitada seda summat MPT Betoonile tekkinud kahjuna, mille hüvitamist ta saaks nõuda Gellertonilt.
29.4.MPT Betooni poolt Scruuv OÜ-le tasutud leppetrahvi käsitamine MPT Betoonile tekkinud kahjuna, mida tal tekkis õigus Gellertonilt nõuda, on põhjendatud üksnes MPT Betooni ja Scruuv OÜ omavahelises lepingus kokku lepitud leppetrahvi ulatuses. Leppetrahvi kujunemist käsitleb MPT Betooni ja Scruuv OÜ töövõtulepingu p 9.5, mille kohaselt leppetrahv on „0,2% lõpetamata tööde maksumusest iga ületatud kalendripäeva eest“. Alates
14.oktoobrist 2019 kuni aasta lõpuni oli 79 päeva, mille eest MPT Betoon ja Scruuv OÜ vahelise lepingu p 9.5 järgi arvutatud leppetrahv on 20 129,20 eurot (127 400 × 0,002 × 79). Põhjendatud ei ole lisada leppetrahvile käibemaksu, kuna tegemist ei ole maksustatava käibega KMS § 4 lg 1 järgi. Ka MPT Betooni ja Scruuv OÜ töövõtulepingu p-i 9.5 koosmõjus p-ga 3.1 mõistab lepingupooltega sarnane mõistlik isik (VÕS § 29 lg 4 mõttes) selliselt, et leppetrahvi tuleb arvestada lepingu maksumusest ilma käibemaksuta. Nimelt on lepingu maksumus toodud lepingus välja ilma käibemaksuta, lisades, et sellele lisandub käibemaks.
29.5.Eelnevat arvestades on MPT Betoonil õigus nõuda Gellertonilt kahju, mis seisneb Scruuv OÜ-le tasutud leppetrahvis, hüvitamist 20 129,20 euro ulatuses, mis on omakorda käsitatav Gellertonile kostja rikkumisest tuleneva kahjuna.
30.MPT Betoonile kahju tekkimist ja selle hüvitatavust Gellertoni poolt ei mõjuta kostja viide, et MPT Betooni majandusaasta aruanded ei kajasta kahju kandmisest tulenevat nõuet Gellertoni ega hageja vastu.
31.Kokku on MPT Betooni nõue Gellertoni vastu põhjendatud 36 847,29 euro ulatuses (14 318,09 + 2400 + 20 129,20). Tegemist on Gellertonile tekkinud kahjuga, mis on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuna kui kostja ei oleks projekteerimisviga teinud ja raketis ei oleks 8. oktoobril 2019 varisenud, ei oleks Gellertonile neid kohustusi MPT Betooni ees tekkinud. Kuna kulud, mille eest MPT Betoonil on õigus nõuda Gellertonilt hüvitist, seonduvad varingu tagajärgede kõrvaldamisega ja varingu käigus hävinud töö uuesti tegemisega, on tekkinud kahju hõlmatud kostja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Nõuetekohase projekti eesmärgiks on hoida ära puudustega ehitise püstitamist ning sellega seotud kahju tekkimist. Asjaolu, et projekteerimisvea korral võib raketis variseda ja sellega võib kaasneda tehtud töö hävimine ja vajadus teha uus töö (sh ehitada uus raketis ja korraldada uus betoneerimine), pidi olema kostjale Gellertoniga raketise projekteerimise lepingut sõlmides ka VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav. Seejuures pidi kostjale olema ettenähtav, et lisakulusid võib tekkida ka kolmandatel isikutel, kellel on õigus 22 (49)
2-20-15679 nõuda Gellertonilt nende hüvitamist, ning kolmandatel isikutel võib tekkida Gellertoni vastu ka leppetrahvi nõudeid. Siinsel juhul pole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel. Asjas esitatu ei võimalda järeldada, et MPT Betoonil või Gellertonil oleks olnud roll kahju tekkimises või kahju oleks tekkinud mingi sellise ohu tagajärjel, mille eest MPT Betoon või Gellerton vastutab. (B)
32.Hagiavalduse kohaselt on Gellertonile tekkinud kahjuks ka Ratelbetil Gellertoni vastu tekkinud nõuded kokku 66 127,96 eurot, mis tulenevad sellest, et Gellerton tellis Ratelbetilt varikatuse ehitamiseks vajaliku tõstukauto teenuse ja varingu käigus kahjustatud elementide puhastus- ja parandustöid ning võttis Ratelbetilt varinguga seotud lisakulude kandmiseks laenu. Objektile saabunud Ratelbeti tõstukauto Volvo jäi kokku kukkunud varikatuse alla, sai vigastada ja oli varingust tingitud kahjustuste tõttu kasutuskõlbmatu kokku 65 päeva, mis tekitas Ratelbetile kahju. Ratelbeti nõuete tõendamiseks esitas hageja mh Ratelbeti 28. veebruari 2020. a nõudekirja Gellertoni vastu (dtl 74). Hageja väitel on Gellerton Ratelbeti nõudeid rahuldanud 1000 euro ulatuses.
33.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et osas, milles Gellerton ei ole Ratelbeti nõuet rahuldanud, ei saa Gellertonile olla kahju tekkinud, vaid tegemist on võimaliku tulevikus tekkiva kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis oleks hüvitatav vaid siis, kui Ratelbeti nõude rahuldamine Gellertoni poolt oleks kindel. Sarnaselt MPT Betooni nõudega (vt praeguse otsuse p 22) leiab kolleegium, et kui Ratelbetil on tekkinud Gellertoni vastu põhjendatud nõuded, on tegemist Gellertoni rahaliselt hinnatava kohustusega, mis kuulub TsÜS § 66 järgi Gellertoni vara hulka. Sel juhul on Gellertoni vara vähenenud tal Ratelbeti ees tekkinud rahalise kohustuse tõttu, mistõttu tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes. Ratelbeti nõude ja sellele vastava Gellertoni kohustuse tekkimine ning sissenõutavus ei sõltu sellest, kas Ratelbet on pöördunud oma nõudega kohtusse või astunud muid samme nõude maksmapanekuks.
34.Ratelbeti väidetav nõue Gellertoni vastu seisneb järgnevas: -
kraana kasutamise (rentimise) võimatusest tulenev kahju 11 700 eurot; kulud täiendavate parandus- ja puhastustööde tegemiseks vastavalt Ratelbetiga sõlmitud töövõtulepingule 14 400 eurot; kulud raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde teostamise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks (tasumata arved) 21 723,20 eurot, millele lisandub viivis; kulud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 9130 eurot (laenusumma 8230 eurot + intress 743,45 eurot + 447,93 viivis).
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Ratelbetil ei ole Gellertoni vastu kraana kasutusvõimaluse kaotamisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet 11 700 eurot.
35.1.Hageja väitel oli Gellertoni ja Ratelbeti vahel leping kraana kasutamiseks. Tõstukauto Volvo 570BYN jäi kokku kukkunud varikatuse alla, sai vigastada ja oli varingust tingitud vigastuste tõttu kasutuskõlbmatu 65 päeva, mis tekitas Ratelbetile kahju saamata jäänud tuluna kraana välja rentimisest arvestusega 180 eurot/päev 65 päeva eest, s.o kokku 11 700 eurot. Seda, et kraana jäi varingu alla ja oli sellest lähtuvalt mõnda aega kasutuskõlbmatu, kinnitab hageja esitatud foto (II kd, tl 6 p).
23 (49)
2-20-15679
35.2.Kui kraana sai kahjustada ajal, mil Gellerton seda Ratelbetilt üüris, võis Ratelbetil iseenesest tekkida Gellertoni vastu üürilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh kahju hüvitamise nõue VÕS § 334 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel.
35.3.Siinsel juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Ratelbeti väidetav kahju seoses kraana kasutusvõimaluse kaotamisega seisneb saamata jäänud tulus VÕS § 128 lg 4 järgi ning hageja ei ole tõendanud, et Ratelbet oleks kraana rendist tõenäoliselt kasu saanud, kui varingut ei oleks esinenud ja kraana ei oleks kahjustada saanud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega (vt maakohtu otsuse p 42.1) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ehitusalases ettevõtluses kasutatava vara puhul tuleb eeldada vara maksimaalset kasutatavust. Hageja ei tugine siinsel juhul sellele, et Ratelbet oleks ise kaotanud võimaluse kraanat kasutada või oleks pidanud rentima asenduskraanat ja sellest lähtuvalt kahju kandnud, vaid väidab, et Ratelbet oleks saanud tulu kraana välja rentimisest. Sellekohaseid asjaolusid ja tõendeid ei ole hageja aga esitanud. Muu hulgas pole hageja väitnud, et Ratelbeti tegevusala oleks olnud ehituses kasutatavate vahendite ja seadmete rendile andmine. Seda, et Ratelbet oleks kraanat ka teistele isikutele rentinud ja saanud seda teha kogu 65-päevase ajavahemiku jooksul, ei saa järeldada sellest, et Ratelbet oli andnud kraana kasutada Gellertonile.
35.4.Samuti ei ole hageja tõendanud kraana rendihindu ja seega Ratelbetil väidetavalt saamata jäänud tulu suurust. Sellise kraana rendi keskmist turuhinda ei tõenda üksnes Ratelbeti nõudekiri Gellertonile. Ringkonnakohtu istungil leidis hageja, et kraana rendi hinda tõendab ka hagi lisana 39 esitatud OÜ Klarias Compani arve nr 312 Gellertonile (I kd, tl 90), millelt nähtub autokraana rent hinnaga 65 eurot/tund (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:03:13). Samas ei võimalda asjas esitatu järeldada, et tegemist oleks olnud sarnase autokraanaga kui see, mis jäi 8. oktoobril 2019 varingu alla.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Ratelbeti nõue Gellertoni vastu seoses varikatuse puhastus- ja parandustööde tegemisega ei ole tõendatud.
36.1.Hageja väitel tekkisid Ratelbetile kulud varikatuse kokku kukkumisest põhjustatud elementide puhastus- ja parandustööde tegemisest koos selleks vajaliku tehnikaga kokku 14 400 eurot (ilma käibemaksuta 12 000 eurot). Selle tõendamiseks esitas hageja Gellertoni ja Ratelbeti vahel 1. detsembril 2019 sõlmitud töövõtulepingu 2019-12-1 (dtl-d 91–96; I kd, tl-d 58 – 60 p).
36.2.Kolleegium märgib, et tegemist ei ole Ratelbeti kahjuga, mille hüvitamist tal võib olla õigus Gellertonilt nõuda, vaid võimaliku Gellertoni kahjuga. Nimelt on Ratelbetil hageja väitel tekkinud kõnealuses summas nõue Gellertoni vastu. Isik, kellel väidetavalt tekkis tööde tegemisega seoses kohustus ja kelle vara võib olla seetõttu vähenenud, on Gellerton. Sellega nõustus ringkonnakohtu istungil ka hageja (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:42:35).
36.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud töövõtulepingus 201912-1 märgitud tööde tegemist ja Ratelbeti tasunõude sissenõutavaks muutumist (vt maakohtu otsuse p-d 42.3–42.5) ning selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Vaatamata sellele, et kostja vaidlustas tööde tegemise ja viitas nende dokumentide puudumisele, ei esitanud hageja menetluses töövõtulepingu p-des 3.3 ja 3.4 viidatud töö üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka Ratelbeti poolt Gellertonile esitatud arvet. Arvestades mh seda, et töövõtulepingust nr 2019-12-1 nähtuvalt on Ratelbet ja Gellerton seotud isikud
24 (49)
2-20-15679 (sama aadress, sama perekonnanimega seaduslik esindaja), ei saa tööde tegemist ja tasu sissenõutavaks muutumist järeldada üksnes lepingu sõlmimisest.
37.Ringkonnakohus leiab, et Ratelbeti betoonitööde tegemise kulude ja renditud sõidulike tekitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt.
37.1.Kolmandaks väidab hageja, et Gellertonil tuli tasuda Ratelbetile täiendavate betoonitööde tegemise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks kokku 21 723,2 eurot. Neid Ratelbeti nõudeid Gellertoni vastu tõendab hageja
31.oktoobri 2019. a arvega „Betoonitööd Jõhvis“ 10 864,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 9054 eurot) (dtl 97; I kd, tl 61), 1. detsembri 2019. a arvega „Betoonitööd Jõhvis“ 9806,40 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 8172 eurot) (dtl 98; I kd, tl 62) ning 1. detsembri 2019. a arvega „Volvo lõhkumisega seotud kulud“ 2052 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 1710 eurot) (dtl 99; I kd, tl 63).
37.2.Hageja väitel on arved selgitusega „Betoonitööd Jõhvis“ esitatud renditud tööjõu eest ning arvel märgitud hind „18.00“ ning kogus 503 tk (ja 454 tk) tähendab 503 (ja 454) töötundi hinnaga 18 eurot tunnis (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:46:25– 01:47:04). Ka nendelt arvetelt nähtuvate kulude osas leiab kolleegium, et tegemist ei ole Ratelbeti kahjuga, mille hüvitamist tal võib olla õigus Gellertonilt nõuda, vaid võimaliku Gellertoni kahjuga. Nimelt on Ratelbetil hageja väitel tekkinud kõnealuses summas nõue Gellertoni vastu. Isik, kellel väidetavalt tekkis tööde tegemisega seoses kohustus ja kelle vara võib olla seetõttu vähenenud, on Gellerton.
37.3.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluses, sh 20. veebruari 2025. a kohtuistungil veenvalt selgitanud, et varingust tulenevalt oli Gellertonil vaja teha oma lepingulised tööd uuesti ning lisandusid ka vana betooni eemaldamisega seotud tööd. Seega on usutav, et Gellerton vajas lisatööjõudu, mida ta sai mh Ratelbetilt. Seda, et Ratelbetilt tellitud betoonitööd seondusid Jõhvi bussiterminali varikatusega, kinnitab arvete selgitusest nähtuv viide Jõhvile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 31. oktoobri 2019. a arvelt nähtuvad betoonitööd võisid seonduda ka Ratelbetilt tellitud töödega varikatuse esmakordsel püstitamisel, arvestades arve väljastamise aega. Samas 1. detsembril 2019 väljastatud arvelt nähtuvad tööde seondumine oktoobri alguses toimunud betoonitöödega ei ole usutav. Arvestades, et arved on samasuguse selgitusega ja tellitud on töid sarnases mahus (esimesel korral 503 tundi ja teisel korral 454 tundi) sama hinnaga, võis 31. oktoobril 2019 väljastatud arve seonduda varikatuse esmakordse püstitamisega ja 1. detsembri 2019. a arve sama varikatuse teistkordse püstitamisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Ratelbeti nõudekirja sõnastusest, milles Ratelbet eristas endal varingust tekkinud kulusid ja Gellertoni tasumata arveid, saaks järeldada, et tasumata arved ei seondu varikatuse kokku kukkumisega. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus Gellertoni kahjuks, mis tekkis tulenevalt kostja lepingurikkumisest, 1. detsembri 2019. a arvelt nähtuva kulu; 31. oktoobri 2019. a arvelt nähtuva kulu seos kostja rikkumisega ei ole piisavalt tõendatud. Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud betoonitööde teenuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 8172 eurot. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks käsitada Gellertonile tekkinud hüvitatava kahjuna Ratelbeti viivisenõuet 1. detsembri 2019. a arve tasumisega viivitamiselt, kuna hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et Gellerton oleks sattunud varingu tagajärjel makseraskustesse ja Ratelbeti arve tasumata jätmine oleks olnud tingitud kostja rikkumisest.
37.4.Volvo lõhkumisega seotud kulud on hageja väitel Ratelbeti omavastutus, sest kindlustus hüvitas u 9000 eurot (millele lisandus käibemaks) ja omavastutuse pidi kandma Ratelbet. 25 (49)
2-20-15679 Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli Volvo remondiarve nr 6052731 (I kd, tl-d 57 – 57 pöördel) 8847 eurot, millele lisandus käibemaks (1769,49 eurot). 12. detsembril 2019 saatis Volvo Estonia OÜ esindaja kindlustusandjale ja Ratelbetile e-kirja (I kd, tl 56), kus palus kindlustusandjal tasuda hüvitamisele kuuluv summa (ilma käibemaksuta ja omavastutuseta) ning Ratelbetil tasuda arve nr 6052731 käibemaksu ning omavastutuse osa. Siinses menetluses väitis hageja, et kindlustusandja küsis Ratelbetilt ainult omavastutuse osa, mitte käibemaksu hüvitamist (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:48:02– 01:50:31).
37.5.Nagu kolleegium eespool märkis, võis Ratelbetil iseenesest tekkida Gellertoni vastu renditud kraana kahjustamisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid (vt praeguse otsuse p 35.2). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et arve ei pruugi olla esitatud sama Volvo kohta. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Gellerton võiks olla lõhkunud samal ajavahemikul (s.o 2019. a sügisel) veel teisegi Volvo, millega seotud kulusid Ratelbet võiks temalt nõuda. Samas nõustub kolleegium kostjaga, et hageja ei ole tõendanud omavastutuse suurust, mida kindlustusandjal oleks õigus Ratelbetilt nõuda ja mida saaks seega käsitada Ratelbetil tekkinud kahjuna. Erinevalt hageja väidetust ei nähtu omavastutuse suurus Volvo Estonia OÜ e-kirjast kindlustusandjale ja Ratelbetile. Samuti ei nähtu see Volvo remondiarvelt. Seega ei ole hageja tõendanud, et Ratelbetil oleks tekkinud Gellertoni vastu Volvo lõhkumisega seoses 2052 euro suurune kulu (koos käibemaksuga).
37.6.Eelnevat arvestades on Gellertonil tekkinud kostja rikkumise tõttu Ratelbetile tasumisele kuuluvate betoonitööde osas kahju 8172 eurot.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Gellertoni hüvitatava kahjuna ei saa käsitada Ratelbetilt võetud laenu koos intressi ja viivistega.
38.1.Hageja käsitleb Gellertoni kahjuna ka 9421,38 eurot, millest 8230 eurot on laenusumma, 743,45 eurot tasumisele kuuluv intress ja 447,93 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis. Nõue tuleneb sellest, et Gellerton võttis 20. septembril 2019 sõlmitud laenulepingu alusel Ratelbetilt varinguga seotud lisakulude kandmiseks laenu 8230 eurot tagastamise tähtajaga 20. veebruar 2020. Varingu tagajärgedega põhjustatud raske majandusliku olukorra tõttu ei ole Gellertonil olnud võimalik laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Selle nõude tõendamiseks esitas hageja laenulepingu (dtl 120; I kd, tl 69), maksekorralduse laenusumma (8000 euro) väljamaksmise kohta (II kd, tl 74) ja intressiarvestuse (dtl 121; I kd, tl 70).
38.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenu põhikohustuse teenindamiseks tehtud kulutused ei saa igal juhul olla käsitatavad Gellertoni kahjuna, kuna tagasimaksetele vastavas ulatuses oli Gellerton saanud Ratelbetilt raha laenuna. Seega ei halvenenud Gellertoni varaline seisund laenu tagasimaksete võrra (VÕS § 127 lg 1). Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka Gellertoni nõuded intressi ja viivise hüvitamiseks, kuna hageja ei ole tõendanud, et Gellerton oleks pidanud võtma laenu just kostja lepingurikkumise tõttu (vt maakohtu otsuse p 43, millega ringkonnakohus nõustub). Maakohus viitas põhjendatult sellele, et laenuleping sõlmiti enne raketise varingu toimumist. Hageja ei ole menetluses ka välja toonud, kuidas Gellerton saadud laenu kasutas ja miks kostja rikkumine oleks toonud talle kaasa vajaduse võtta laenu.
39.Gellertonile tekkinud kahju seoses Ratelbetile 1. detsembri 2019. a arvelt nähtuvate betoonitööde eest tasumise kohustusega on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuna kui kostja ei oleks projekteerimisviga teinud ja raketis ei oleks 8. oktoobril 26 (49)
2-20-15679 2019 varisenud, ei oleks Gellertonile seda kulu tekkinud. Kuna kulu seondus varingu tagajärjel hävinud töö uuesti tegemisega, on see hõlmatud kostja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Nõuetekohase projekti eesmärgiks on hoida ära puudustega ehitise püstitamist ning sellega seotud kahju tekkimist. Asjaolu, et projekteerimisvea korral võib raketis variseda ja sellega võib kaasneda tehtud töö hävimine ja vajadus teha uus töö (sh ehitada uus raketis ja korraldada uus betoneerimine), pidi olema kostjale Gellertoniga raketise projekteerimise lepingut sõlmides ka VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav. Siinsel juhul pole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel. Asjas esitatu ei võimalda järeldada, et Gellertonil oleks olnud roll kahju tekkimises või kahju oleks tekkinud mingi sellise ohu tagajärjel, mille eest Gellerton vastutab.
40.Vastuseks kostja vastuväitele märgib kohus, et Gellertonile kohtu põhjendatuks peetud ulatuses kahju tekkimist ja selle hüvitatavust ei mõjuta kostja viide, et Ratelbeti pankrotihalduri sõnul ei ole talle teatatud Ratelbeti nõuetest Gellertoni vastu ja need ei kajastu ka Ratelbeti pankrotivaras. (C)
41.Hageja väitel on Gellertonil endal tekkinud raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde tegemise ning materjalide ja teenuste soetamise tõttu kulusid kokku 53 065,35 eurot. Maakohus luges tõendatuks kahju tekkimise 876,48 euro ulatuses.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus pidas Gellertoni nõuet põhjendatuks kulude 876,48 euro osas, kuid kolleegiumi hinnangul arvestas maakohus vastavad kulud ekslikult Gellertoni kahjuks koos käibemaksuga.
42.1.Maakohus pidas põhjendatuks ja kostja poolt hüvitatavaks järgmisi Gellertoni kulusid: -
-
-
ehitusmaterjalide tõsteteenus Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019. a 70,20 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 58,50 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Jako Trans OÜ 23. oktoobri 2019. a arve nr 1901073 (dtl 134; I kd, tl 79) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 493; II kd, tl 81); kraana transpordi- ja tõsteteenus Jewe keskuses oktoobris 2019. a 299,40 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 249,50 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Livo Trans OÜ 25. oktoobri 2019. a arve nr 2559 (dtl 100; I kd, tl 80) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 494; II kd, tl 82); betoonijäätmete üleandmine 28. ja 31. oktoobril 2019 kokku 506,88 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 422,40 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja BRD Mineral OÜ 30. oktoobri 2019. a arve nr 103857 (dtl 104; I kd, tl 82) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 497; II kd, tl 85).
Nende kulude põhjendatuse ja kostja rikkumisega seotuse osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 44.6, 44.7 ja 44.11) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.
42.2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kolleegium järgmist.
42.2.1.Jako Trans OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud tõsteteenuse eest Jõhvi bussijaamas. Hageja selgituste kohaselt oli tegemist ehitusmaterjalide tõstmisega: armatuurterast tõsteti üles, betoonist välja (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:10:05). Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvelt nähtuv viide Jõhvi bussijaamale ja arve 27 (49)
2-20-15679 väljastamise aeg kinnitavad, et teenust osutati kõnealusel objektil pärast 8. oktoobri 2019. a varingut. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused tõsteteenuse vajalikkuse kohta veenvad. Arvelt nähtuva teenuse mitteseotust Jõhvi bussijaamas tehtud töödega ei saa järeldada sellest, et arvel ei ole märgitud, et tõstetud oleks ehitusmaterjale (kostja vastuapellatsioonkaebus, p 3.1.3). Praktikas arvetel teenuse sisu sellise täpsusega ei esitata. Selgitus „Tõsteteenus Jõhvi bussijaamas“ on kolleegiumi hinnangul piisavalt täpne. Põhjendamatu on kostja väide, et Gellertonil ei saanud sellist kulu tekkida, kuna armatuurterasega seonduvad kulud ei kuulunud Gellertoni kohustuste hulka. MPT Betooniga sõlmitud alltöövõtulepingu SLM/29/2019 p 2.1 kohaselt oli Gellertoni kohustus teha betoonkonstruktsioonide ehitamiseks vajalikud tööd ja toimingud, mh saalungite ehitamine koos geodeetilise mõõdistusega, lae armeerimine vastavalt projektile (tellija toob raua), Peikko detailide paigaldus (tellija toob detailid) ning saalungite lahtirakestamine ja järeltoestus (II kd, tl 19). 8. oktoobril 2019 toimunud varingu tõttu rikkus Gellerton oma kohustusi MPT Betooni ees ning pidi töö uuesti tegemiseks esmalt varingu tagajärjed kõrvaldama, arvestades et varingu põhjus oli Gellertoni töölõigus. Seega on kõik varingu tagajärgede kõrvaldamisega ja Gellertonil uue töö tegemisega seotud kulud käsitatavad Gellertoni kahjuna. Armatuurterase betoonist välja tõstmine on seotud varingu tagajärgede likvideerimisega.
42.2.2.Livo Trans OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud transporditeenuse eest Erra-Jõhvi-Erra ja kraana tõsteteenuse eest 25. oktoobril 2019 Jewe keskuses. Hageja selgituste kohaselt on tegemist jäätmete, sodi äraveoga ning vana betooni utiliseerimine võttiski kokku kaks nädalat aega (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:10:17). Arve selgituses olevad viited Jõhvile ja Jewe keskusele kinnitavad, et teenust osutati seoses kõnealuse objektiga. Seejuures on usutav, et bussijaama varikatusele viidati kui Jewe keskusele, sest katus oli Jewe keskuse küljes ning bussijaam ja Jewe keskus asuvad ühes hoones. Teenuse osutamise aeg kinnitab selle seost 8. oktoobri 2019. a varinguga. Asja materjalid ei anna alust arvata, et sellise sisuga teenust oleks olnud 25. oktoobril 2019 Jewe kaubanduskeskuses vaja mingil muul põhjusel. Kuna asjas esitatu ei võimalda järeldada, et MPT Betoon oleks teinud Jewe keskuse ehitusel ka mingeid muid töid peale bussijaama varikatuse ehitamisega, pidi teenus olema seotud bussijaama katuse varinguga.
42.2.3.BRD Mineral OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud betoonijäätmete vastuvõtu eest 28. ja 31. oktoobril 2019. Hageja selgituste kohaselt oli tegemist jäätmete vastuvõtmisega prügijaamas (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:12:51). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve sisu ja teenuse osutamise aeg kinnitavad seda, et teenus oli seotud vaidlusalusel objektil 8. oktoobril 2019 toimunud varinguga. Asja materjalid ei anna alust arvata, et Gellertonil oleks olnud vaja sel ajal ka mingil muul põhjusel sedavõrd suurt kogust betoonijäätmeid (kokku 52,8 tonni) utiliseerida.
42.3.Samas on maakohus põhjendamatult arvestanud neid summasid koos käibemaksuga. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata (vt ka praeguse otsuse p-s 26.3 toodud põhjendused). Seega on kõnealustelt Jako Trans OÜ, Livo Trans OÜ ja BRD Mineral OÜ arvetelt nähtuvad kulud käsitatavad Gellertoni kahjuna kokku 730,40 euro ulatuses (58,50 + 249,50 + 422,40).
43.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus ei pidanud Gellertoni kulusid tõendatuks ja hüvitatavaks Ligare Master OÜ ja Merlang OÜ kulude osas.
43.1.Ligare Master OÜ-ga ja Merlang OÜ-ga seonduvad järgmised kulud: 28 (49)
2-20-15679 -
-
-
-
-
ehitustööd Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019 9008 eurot (ilma käibemaksuta), mille tõendamiseks esitas hageja Ligare Master OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr 3110 (dtl 105; I kd, tl 83) ja selle tasumist kinnitava maksekorraldus (II kd, tl 86); raketise ja armeerimise tööd oktoobris 2019 3024 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 2520 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Merlang OÜ 10. novembri 2019. a arve nr 25 (dtl 113; I kd, tl 87 p); ehitustööd Jõhvi bussijaamas novembris 2019 6400 eurot (ilma käibemaksuta), mille tõendamiseks esitas hageja Ligare Master OÜ 15. novembri 2019. a arve nr 1511 (dtl 119; I kd, tl 91) ja selle 2000 euro ulatuses tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 504; II kd, tl 95); raketise ja armeerimise tööd novembris 2019 777,60 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 648 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Merlang OÜ 30. novembri 2019. a arve nr 30 (dtl 150; I kd, tl 95 p); ehitustööd Jõhvi bussijaamas 4646,40 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 3872 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Ligare Master OÜ 23. novembri 2019. a arve nr 2312 (dtl 151; I kd, tl 96) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 510; II kd, tl 101).
43.2.Ligare Master OÜ arvetelt nähtuvalt on need esitatud ehitustööde eest ning objektina on märgitud Jõhvi bussijaam. Arvete summad on kujunenud tunnihinna (16 eurot) ja tundide arvu (vastavalt 563, 400 ja 242) korrutisena. Merlang OÜ arvetelt nähtuvalt on need esitatud Jõhvi kaubamaja raketise ja armeerimise eest. Ühel juhul on arve summa kujunenud hinna (18 eurot) ja koguse (140) korrutisena, teisel juhul komplektihinnana. Hageja selgitas Ligare Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt tellitud töid sellega, et pärast 8. oktoobri 2019. a varingut tegutseti selle nimel, et õnnetuse tagajärjed võimalikult kiiresti likvideerida ja tööd lõpule viia, et vältida peatöövõtjaga kokku lepitud tähtaegade ületamist ja rikkumisega kaasnevat trahvi. Ligare Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt tellis Gellerton lisatööjõudu (mida esimese raketise ehitusel ei olnud kasutatud), et varingu tagajärjed ära koristada ja paigaldada uus raketis. Hageja selgitas, et uue raketise paigaldamine oli esimesest kordades keerukam, kuna seda osa, mis püsti jäi, tuli hakata altpoolt ära võtma ja uut asemele panema. Armatuurterase kogus oli 4–6 m kõrgusel ja ühe posti pidi ära võtma nii, et see armatuur, mis jäi pidama, alla ei kukuks, ja panema uue konstruktsiooni sinna alla; lisaks olid projektlahenduse detailid muutunud (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:52:23, 00:54:04 ja 00:54:50, 00:55:53 ja 00:56:05).
43.3.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused Ligare Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt tellitud tööde sisu ja vajalikkuse osas usutavad. Seejuures on usutav see, et lisatöid oli vaja tellida just tulenevalt 8. oktoobril 2019 toimunud varingust. Hageja väiteid kinnitavad arvetelt nähtuvad viited Jõhvi bussijaamale, arvete sisu ja väljastamise aeg ning arvetelt nähtuvate tööde tegemise aeg. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kantud kulud ei ole seostatavad kostja rikkumisega. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et nende kulude ulatuses Gellertonile kahju tekkimise eeldus on arvete tasumine (vt selle kohta praeguse otsuse p 22).
43.4.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on Ligare Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt tellitud teenustega seotud kulud käsitatavad Gellertoni hüvitatava kahjuna 22 448 euro ulatuses (9008 + 2520 + 6400 + 648 + 3872).
44.Järgnevalt hindab ringkonnakohus Gellertoni ülejäänud kulude hüvitatavust. 29 (49)
2-20-15679
44.1.Lisatööjõukulud töödejuhataja ja tööliste töö eest 2019. a oktoobri eest 9489 eurot ja novembri eest 7734 eurot, s.o kokku 17 223 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja Gellertoni juhatuse liikme 31. oktoobri 2019. a ja 30. novembri 2019. a kinnitused (dtl-d 123–124; I kd, tl-d 72–73).
44.1.1.Juhatuse liikme kinnitustest nähtuvalt on Gellerton Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse ehitamisel 2019. a oktoobris ja novembris kandnud täiendavaid tööjõukulusid seoses betooni lammutuse, katkise raketise eemaldamise, uue raketise ehituse ja vahelae teistkordse armeerimisega, et kindlustada vahelae nõuetekohane valamine. Kinnitusest nähtub töödejuhi ajakulu 7–10 tundi päevas ja tööliste ajakulu 13–20 tundi päevas, mis viitab ühe töödejuhataja ja kahe töölise tööajale. Hageja selgitas, et töötajatega olid sõlmitud projektipõhised lepingud ja kui projekt venis, tuli neile pikema aja eest palka maksta (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:55:43).
44.1.2.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et Gellertoni juhatuse liikme kinnitused ei tõenda hageja väidet, et Gellerton kandis kostja rikkumise tõttu täiendavaid tööjõukulusid 17 223 eurot. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p 44.1) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.
44.1.3.Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui Gellerton tasus töötajatele oma juhatuse liikme kinnituses välja toodud summad, ei annaks asja materjalid alust järeldada, et tegemist oleks olnud lisakuluga, mida ei oleks tekkinud, kui varingut poleks toimunud. Hageja möönis ringkonnakohtu istungil, et Gellertonil võis olla püsivalt keskmiselt kuus töötajat (samas, ajamärk 01:57:23). Hageja tõi ise välja, et teatmik.ee kohaselt oli Gellertonil 2019. a IV kvartalis neli töötajat (samas, ajamärk 01:58:35). Kui Gellertonil Jõhvi bussijaama objekti peal kolm töötajat, siis see mahub Gellertoni püsivate töötajate arvu sisse, kellele tuli niikuinii iga kuu palka maksta. Hageja ei ole tõendanud, et kõnealused kolm töötajat oleksid olnud täiendav tööjõud, kelle Gellerton oleks palganud projektipõhiselt. Seega ei saaks esitatud tõendite põhjal järeldada, et nendele kolmele töötajale oktoobris ja novembris makstud tasu oleks olnud Gellertonile tekkinud lisakulu, st põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Samuti pole hageja väitnud ega tõendanud, et vaidlusalusel objektil töötamise aja pikenemise tõttu oleks Gellertonil jäänud töötajad mingil järgmisel objektil kasutamata ja neilt eeldatav tulu saamata.
44.1.4.Kokkuvõttes ei ole kõnealune kulu käsitatav Gellertonile tekkinud hüvitatava kahjuna.
44.2.Armatuuri painutuspingi kasutamine oktoobris 2019 50,16 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 41,80 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Stroman OÜ 15. oktoobri 2019. a arve nr R 19462 (dtl 125; I kd, tl 74) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 486; II kd, tl 76).
44.2.1.Arvelt nähtuvalt renditi painutuspinki 1.–2. oktoobril 2019 ja 8. oktoobril 2019. Hageja selgitas, et painutuspinki on vaja selleks, et anda sirgele rauale vajalik kuju. Kuna tegemist oli seadmega (mitte materjaliga), pidi selle hankima Gellerton (mitte MPT Betoon) (20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:06:53).
44.2.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et armatuuri painutuspingi rentimise aeg viitab sellele, et rentimise vajadus ei olnud tingitud 8. oktoobril 2019 toimunud varingust. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 44.2) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Hageja ei ole neid põhjendusi apellatsioonimenetluses ümber lükanud. Seega ei ole kõnealune kulu käsitatav Gellertonile tekkinud hüvitatava kahjuna.
30 (49)
2-20-15679
44.3.Ehitusdokumendi lamineerimisteenus oktoobris 2019 11,52 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 9,60 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Jovi 16. oktoobri 2019. a arve nr 1019 (dtl 126; I kd, tl 74 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 77).
44.3.1.Arvelt nähtuvalt on osutatud teenuseks joonise A2 kuumlamineerimine. Hageja selgitas, et tegemist oli uue projekti jooniste kiletamisega, et neid saaks ka niiskusega väljas lugeda (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:07:33).
44.3.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Seda, et kuumlamineerimise teenust kasutati seoses Jõhvi bussijaama objektiga ja see oli tingitud 8. oktoobri 2019. a varingust, kinnitab teenuseosutaja asukoht (arvele on märgitud Jõhvis asuv aadress) ja arve väljastamise aeg. Maakohus on seega põhjendamatult leidnud, et see kulu ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (maakohtu otsuse p 44.3).
44.3.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on OÜ-lt Jovi tellitud teenustega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 9,60 euro ulatuses.
44.4.Autokraana teenus 18., 21. ja 22. oktoobril 2019 kokku 1926 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 1605 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Klarias Compani 17. oktoobri 2019. a arve nr 275, 21. oktoobri 2019. a arve nr 286 ja 22. oktoobri 2019. a arve nr 287 (dtl-d 127–129; I kd, tl-d 75–76) ning arvete nr 275 ja 286 tasumist kinnitavad maksekorraldused (II kd, tl-d 78–79).
44.4.1.Arvetelt nähtuvalt on need väljastatud autokraana teenuse eest 18., 21. ja 22. oktoobril 2019, mis hõlmab läbisõitu objektile ja renti (kokku 21 tundi). Hageja selgituse kohaselt oli kraanat vaja selleks, et utiliseerida vana armatuurteras, kõik asjad (vana betoon, raud) üles tõsta (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:08:08).
44.4.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Ehkki arvetel ei ole märgitud objekti, mille jaoks kraanat renditi, viitab arvetelt nähtuv teenusepakkuja enda asukoht (Toila, Ida-Virumaa) koos arvetelt nähtuva läbisõiduga objektile (40 km) sellele, et kraanat võidi kasutada Jõhvis (arvestades Jõhvi ja Toila vahelist kaugust). Arvetelt nähtuv rendi aeg kinnitab, et teenust kasutati pärast 8. oktoobri 2019. a varingut. Maakohus leidis seega põhjendamatult, et teenus ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (vt maakohtu otsuse p 44.4). Asjaolu, et hageja ei ole esitanud tõendeid arve nr 287 tasumise kohta, ei välista sellelt arvelt nähtuva kulu käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna. Kuna kulu oli vajalik varingu tagajärgede kõrvaldamiseks, mis oli toimunud Gellertoni töölõigus, ei mõjuta selle käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide (sh armatuurterase) hankimine MPT Betooni ülesanne.
44.4.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on OÜ-lt Klarias Compani tellitud teenustega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 1605 euro ulatuses.
44.5.Ehitusmaterjalid oktoobris 2019 kokku 79,61 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 66,35 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 22. oktoobri 2019. a arved nr 1061100243349 ja 1060100227281, 23. oktoobri 2019. a arve nr 1060100227344 ja 24. oktoobri 2019. a arve nr 1061100243657 (dtl-d 130–133; I kd, tl-d 77 – 78 p) ning nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 80).
31 (49)
2-20-15679
44.5.1.Arvetelt nähtuvalt on ostetud ehitusämber tilaga, lõikekettaid (7 tk), veoauto koormarihmu (2 tk), tänavaharja (2 tk), reha ja rehavars. Hageja selgitas nende kaupade vajalikkust sellega, et ehitusämber oli vajalik lammutusest tekkinud sodi kokku korjamiseks; harja oli vaja sodi (lõhkumisest tulenevad liiva ja betooni jäätmed) ära pühkimiseks; lõikeketas oli armatuurterase lõikamiseks; koormarihm oli armatuuri pakkide üles tõstmiseks (n-ö troppimiseks) ja liigutamiseks; tänavahari oli vajalik puhastamiseks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:08:56).
44.5.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad. Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab lisaks kuluartiklitele see, et need on ostetud Jõhvi Bauhofist ja ajal, mil asja materjalidest nähtuvalt toimus varingu tagajärgede likvideerimine. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et need materjalid ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.5). Kuna kulud oli vajalikud varingu tagajärgede kõrvaldamiseks, mis oli toimunud Gellertoni töölõigus, ei mõjuta nende käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Kuna tegemist on selliste materjalidega, mis kasutamisega kiiresti kuluvad, ei ole alust arvata, et Gellerton oleks saanud jätkata nende kasutamist ka teistel objektidel.
44.5.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on nende Bauhof Group AS-lt ostetud kaupadega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 66,35 euro ulatuses.
44.6.Evakueerimise teenus oktoobris 2019 192 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 160 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Mettro Tehnika 28. oktoobri 2019. a arve nr T281019-5 (dtl 101; I kd, tl 80 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 83).
44.6.1.Arvelt nähtuva kirjelduse kohaselt osutati teenust „evakueerimise teenus Scania 111MTP“, mis hageja väitel oli kahjustada saanud Volvo äravedu (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:11:05).
44.6.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus teenuse vajalikkuse kohta usutav. Arvelt nähtub, et OÜ Mettro Tehnika asub Tammiku alevikus, Jõhvi vallas, mis kinnitab seda, et teenust telliti seoses Jõhvis asuva objektiga (teenuse osutamise aeg oli kokku 2 tundi, mistõttu sihtkoht ei saanud olla kaugel). Arve esitamise aeg ja seega eeldatav teenuse osutamise aeg vastab sellele ajale, mil 8. oktoobri 2019. a varingu alla jäänud Volvo vajas objektilt äravedamist. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et teenus ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (maakohtu otsuse p 44.8). Teenus oli vajalik varingu tagajärgede kõrvaldamiseks.
44.6.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on selle teenusega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 160 euro ulatuses.
44.7.Ohutusrõivastus ehitusele 60,70 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 50,58 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 29. oktoobri 2019. a arve nr 1060100228133 (dtl 102; I kd, tl 81) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 80).
44.7.1.Arvelt nähtuvalt on ostetud talve turvasaapad ja tööpüksid. Hageja selgitas kulu vajalikkust sellega, et ilm läks külmaks ja libedaks ning armatuuritöödega tegeledes on riided sisuliselt kulumaterjal (arvestades lõikekettaid, riietesse auke põletavaid sädemeid ja riideid
32 (49)
2-20-15679 lõhkuvaid rauaotsi; samuti ei ole betooniseid riideid võimalik puhastada) (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:11:33).
44.7.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad. Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende tegemise aeg. Ehkki kolleegium nõustub kostjaga, et tegemist on selliste töövahenditega, mis ei ole objektispetsiifilised, on usutavad hageja selgitused, et sellised tööriided on betoonitööde puhul sisuliselt kulumaterjal. Seega kaasnes 8. oktoobri 2019. a varingu tagajärgede kõrvaldamise ja Gellertoni poolt uue töö tegemisega eelduslikult ka mingis osas uute tööriiete hankimise vajadus. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.9). Kuna kulu oli vajalik varingu tagajärgede ja uue töö tegemiseks kõrvaldamiseks, ei mõjuta selle käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud ka töömaterjaliga, mille oleks pidanud lepingu kohaselt hankima MPT Betoon. Arvestades tööriiete kulumist ehitusel üldiselt ja betoonitöödel konkreetsemalt ei ole alust arvata, et Gellerton oleks saanud jätkata nende kasutamist ka teistel objektidel.
44.7.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on nende kaupadega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 50,58 euro ulatuses.
44.8.Transporditeenused oktoobris 2019 396 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 330 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Arkona Grupp OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr 686 (dtl 103; I kd, tl 81 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 84).
44.8.1.Arvelt nähtuvalt on osutatud 31. oktoobril 2019 transporditeenuseid 11 tundi. Hageja selgitas, et tegemist oli betoonijäätmete äraveoga kastiautoga prügimäele, kusjuures auto on käinud ilmselt mitu korda (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:12:24).
44.8.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused teenuse vajalikkuse osas usutavad, arvestades, et hageja on esitanud ka BRD Mineral OÜ 31. oktoobri 2019. a arve betoonijäätmete vastuvõtu kohta (kokku 52,8 tonni) 28. ja 31. oktoobril 2019. Seda, et teenust osutati seoses Jõhvi bussiterminali varinguga kinnitab ka see, et Arkona Grupp OÜ on arvelt nähtuvalt Kohtla-Järve asukohaga äriühing. Üldjuhul on mõistlik valida transporditeenuse osutamiseks võimalikult lähedal asuv teenusepakkuja. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.10).
44.8.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on selle teenusega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 330 euro ulatuses.
44.9.Ehitustööliste rõivastus 681,66 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 568,05 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Kinhor OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr 95564-L (dtl 106; I kd, tl 83 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 87).
44.9.1.Arvelt nähtuvalt on ostetud erinevaid tööriideid, sh tööjopesid (3 tk), turvajalatseid (2 paari) ja töösaapaid (1 paar), tööpükse (2 tk), erinevaid kindaid (108 paari). Hageja selgituste kohaselt oli tööriideid vaja, kuna ilmad läksid külmaks ja riideid osteti Ligare Master OÜ-st kasutatud töötajatele (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:13:16 ja
33 (49)
2-20-15679 02:13:24).
44.9.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad. Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende tegemise aeg. Ehkki kolleegium nõustub kostjaga, et tegemist on selliste töövahenditega, mis ei ole objektispetsiifilised, on usutavad hageja selgitused, et sellised tööriided on betoonitööde puhul sisuliselt kulumaterjal. Seega kaasnes 8. oktoobri 2019. a varingu tagajärgede kõrvaldamise ja Gellertoni poolt uue töö tegemisega eelduslikult ka mingis osas uute tööriiete hankimise vajadus. Samuti oli hageja saanud Ligare Master OÜ-st ja Merlang OÜ-st lisatööjõudu, kellele võis olla vaja tagada sobivad tööriided. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.13). Kuna kulu oli vajalik varingu tagajärgede ja uue töö tegemiseks kõrvaldamiseks, ei mõjuta selle käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud ka töömaterjaliga, mille oleks pidanud lepingu kohaselt hankima MPT Betoon. Arvestades tööriiete kulumist ehitusel üldiselt ja betoonitöödel konkreetsemalt ei ole alust arvata, et Gellerton oleks saanud jätkata nende kasutamist ka teistel objektidel.
44.9.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on kaupadega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 568,05 euro ulatuses.
44.10.Ehitusmaterjalid oktoobris 2019 kokku 30,49 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 25,42 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 31. oktoobri 2019. a arved nr 1061100245159 ja 1060100228285 (dtl-d 108–109; I kd, tl 84 p – 85) ning nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 88).
44.10.1.Arvetelt nähtuvalt osteti erinevaid ehitusmaterjale (reha ja lumelabidas) ja töökindaid (5 paari). Hageja selgituste kohaselt oli tegemist kulumaterjaliga, mis seondus mh objekti koristamisega (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:14:17).
44.10.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad. Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende tegemise aeg. Ehkki kolleegium nõustub kostjaga, et tegemist on selliste töövahenditega, mis ei ole objektispetsiifilised, on usutavad hageja selgitused, et koristusvahendid ja kindad on betoonitööde puhul sisuliselt kulumaterjal (vt ka praeguse otsuse p-des 44.7.2 ja 44.9.2 toodud põhjendused). Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.14). Kuna kulud olid vajalikud varingu tagajärgede ja uue töö tegemiseks kõrvaldamiseks, ei mõjuta selle käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud ka töömaterjaliga, mille oleks pidanud lepingu kohaselt hankima MPT Betoon. Arvestades selliste vahendite ja kinnaste kulumist ei ole alust arvata, et Gellerton oleks saanud jätkata nende kasutamist ka teistel objektidel.
44.10.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on kaupadega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 25,42 euro ulatuses.
44.11.Tööriistade rent perioodidel 18.–24. oktoober 2019 ja 31. oktoober 2019 kokku 62,21 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 51,84 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja
34 (49)
2-20-15679 Cramo Estonia AS 31. oktoobri 2019. a arve nr 10536154 (dtl 110; I kd, tl 86) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 89).
44.11.1.Arvelt nähtuvalt on renditud kaks ketaslõikurit, piik ja piikvasar. Hageja selgituste kohaselt olid need vajalikud alla kukkunud betooni jäätmete lammutamiseks ja vanade armatuurteraste tükkideks lõikamiseks, et need saaks ära utiliseerida (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:14:47).
44.11.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused nende seadmete vajalikkuse kohta usutavad. Seadmete rendi seost Jõhvi bussiterminali varikatuse varingu tagajärgede likvideerimisega kinnitab ka arvel märgitud ehitusobjekt „Selver“ ja seadmete rentimise aeg. Nimelt ei vaidle pooled selle üle, et Jewe kaubanduskeskuses, mis asub Jõhvi bussijaamaga ühes hoones, asub Selver. Asja materjalidest ei nähtu, et Gellerton oleks teinud töid Selveris, vaid usutav on see, et seadmete rendile andjale võis ehitusobjekt seonduda Selveriga kui keskuse suurrentnikuga. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arve ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.15). Kuna seadmed olid vajalikud varingu tagajärgede kõrvaldamiseks, ei mõjuta nende renditasu käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnudki materjalidega.
44.11.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on seadmete rendiga seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 51,84 euro ulatuses.
44.12.Mootorsõidukite kütus 1289,72 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 1073,22 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja AS Alexela 31. oktoobri 2019. a arve nr 2260230119101 (dtl 111; I kd, tl 86 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 90).
44.12.1.Arvelt nähtuvalt on ostetud kolme liiki kütust (98 PUHAS KULD, B95 ja D) kokku 964,08 liitrit. Hageja selgitas, et kütust oli vaja töömeeste sõitmiseks objektile edasi-tagasi. See on meeste kasutuses olevate autode ja mehhanismide liigutamiseks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:16:06).
44.12.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud selle kütusekulu seost vaidlusaluse objektiga. Arvestades ostetud kütuse kogust ja seda, et ostetud on kolme eri liiki kütust, ei ole usutav hageja väide, et kütust kasutati töömeeste transpordiks. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli töömeeste kasutuses ajavahemikul 23. oktoober – 24. oktoober 2019 üks Škoda Fabia (vt praeguse otsuse p 44.19), millele ei oleks saanud sellises koguses kütust kuluda. Hageja ei ole esile toonud, milliste täiendavate sõidukite jaoks kütust kasutati. Asjas esitatu ei võimalda hinnata ka seda, kui suur osa arvelt nähtuvast kütusest võis kuluda viidatud Škoda Fabiale. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et kõnealune kulu ei ole Gellertonile kahjuna hüvitatav.
44.13.Ehitusvahendid 18,74 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 15,62 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 30. septembri 2019. a arve nr 1060100223163 (dtl 112; I kd, tl 87).
44.13.1.Arvelt nähtuvalt on Bauhofi Jõhvi kauplusest ostetud märkepulbrit ja märkenöörirulli. Hageja selgitas, et märkenööri on vaja raketiste püsistamisel selleks, et teha nööriga konkreetne sirge joon ette ja tagada, et raketise serv oleks sirge (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:16:52).
35 (49)
2-20-15679
44.13.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna arve on esitatud juba 30. septembril 2019, s.o enne 8. oktoobri 2019. a varingut, ei saanud arvel märgitud vahendite soetamine olla põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (maakohtu otsuse p 44.17). Hageja ringkonnakohtu istungil avaldatud arvamus, et võib-olla jäi märkenöör varingu alla ja läks raisku, on oletuslik ja tõendamata. Seega ei ole kõnealune kulu käsitatav Gellertonile tekkinud hüvitatava kahjuna.
44.14.Tööjõurent ja transport objektile 2140,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 1784 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Pärnu Sovhoos OÜ 18. novembri 2019. a arve nr 165107 (dtl 114; I kd, tl 88) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 91).
44.14.1.Arvelt nähtuvalt on Gellertonile osutatud tööjõurendi teenust 90 tundi hinnaga 16 eurot/tund, ning transporti objektile 557 km ulatuses. Hageja selgituse kohaselt oli selleks, et oleks võimalik teha uus betoneerimine 18. novembril 2019, vaja võtta juurde veel inimesi (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:18:16).
44.14.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused lisatööjõu vajalikkuse kohta usutavad. Arvelt nähtuvalt on tööjõudu renditud 11.–15. novembril 2019 Jõhvis, mis viitab, et seda tehti seoses Jõhvi bussijaama varikatuse töödega. Tööjõu rendi aeg viitab sellele, et töölisi kasutati ilmselt uue raketise püstitamisel. Asja materjalid ei anna alust arvata, et Gellertonil oleks olnud kõnealusel ajal Jõhvis veel teisigi objekte, millega tööjõu rent oleks võinud seonduda. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kulu ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (maakohtu otsuse p 44.19).
44.14.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on arvelt nähtuv kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 1784 euro ulatuses.
44.15.Kraana transpordi- ja tõsteteenus novembris 2019 kokku 561,84 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 468,20 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Livo Trans OÜ 1. novembri 2019. a arve nr 2571 ja 4. novembri 2019. a arve nr 2572 (dtl-d 115–116; I kd, tl-d 89 – 89 p) ning arve nr 2572 tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 494; II kd, tl 93).
44.15.1.Arvetelt nähtuvalt osutati Gellertonile transporditeenust Erra-Jõhvi ja kraana tõsteteenust kokku 7 tundi. Hageja selgituste kohaselt seondus arve utiliseerimisega (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:18:49).
44.15.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus tõsteteenuse vajalikkuse osas usutav. Seda, et teenus seondus vaidlusaluse objektiga, kinnitab arvelt nähtuv marsruut Erra-Jõhvi. Teenuse seost 8. oktoobri 2019. a varingu tagajärgede likvideerimisega kinnitab selle osutamise aeg. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arve ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (maakohtu otsuse p 44.20).
44.15.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on arvelt nähtuv kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 468,20 euro ulatuses.
44.16.Autokraana teenus 14. novembril 2019 252 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 210 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Klarias Compani 14. novembri
36 (49)
2-20-15679 2019. a arve nr 312 (dtl 117; I kd, tl 90) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 92).
44.16.1.Arvelt nähtuvalt on Gellertonile renditud autokraanat 2 tunniks, millele lisandus sõidukulu objektile (kokku 40 km). Hageja selgituste kohaselt oli autokraanat vaja uue armatuuri tõstmiseks või ka nt raketise komplektide maha tõstmiseks, see võis seonduda juurde toodud armatuurterasega (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:19:51).
44.16.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Ehkki arvetel ei ole märgitud objekti, mille jaoks kraanat renditi, viitab arvetelt nähtuv teenusepakkuja enda asukoht (Toila, Ida-Virumaa) koos arvetelt nähtuva läbisõiduga objektile (40 km) sellele, et kraanat võidi kasutada Jõhvis (arvestades Jõhvi ja Toila vahelist kaugust). Arvetelt nähtuv rendi aeg kinnitab, et teenust kasutati pärast 8. oktoobri 2019. a varingut. Maakohus leidis seega põhjendamatult, et teenus ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (vt maakohtu otsuse p 44.21). Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide (sh armatuurterase) hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku seadmega.
44.16.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on OÜ-lt Klarias Compani tellitud teenustega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 210 euro ulatuses.
44.17.Tööriistade rent perioodidel 1.–7. november 2019, 5.–15. november 2019 ja 8.– 15. november 2019 kokku 373,02 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 310,85 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Cramo Estonia AS 15. novembri 2019. a arve nr 01543328 (dtl 118; I kd, tl 90 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 94).
44.17.1.Arvelt nähtuvalt on Gellerton rentinud ketaslõikurit, lasernivelliiri, mõõtelatti, armatuuri käsipainutit, kerghaagist, naelapüssi gaasiga ja gaasi. Hageja selgituste kohaselt oli ketaslõikurit vaja armatuuriterase tükkideks lõikamiseks; lasernivelliiri koos vastuvõtjaga ja mõõtelatti selleks, et mõõta korrektselt kõrguseid, et paika pandav armatuurteras oleks õigel kõrgusel; armatuuri käsipainutit selleks, et sirgele armatuurile pöörata sisse vajalikud kraadid; kerghaagist selleks, et armatuuri käsipainuti objektile viia; gaasiga naelpüssi ja gaasi selleks, et kinnitada servadesse naeltega saalungid (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:20:35).
44.17.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused nende seadmete vajalikkuse kohta usutavad. Seadmete rendi seost Jõhvi bussiterminali varikatuse varingu tagajärgede likvideerimisega kinnitab ka arvel märgitud ehitusobjekt „Selver“ (vt selle kohta praeguse otsuse p 44.11.2) ja seadmete rentimise aeg. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arve ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.22). Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide ja armatuurterase hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku seadmega.
44.17.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on seadmete rendiga seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 310,85 euro ulatuses.
37 (49)
2-20-15679
44.18.Tööriistade kasutamine novembris 2019 43,70 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 36,42 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Stroman OÜ 15. novembri 2019. a arve nr R 21835 (dtl 144; I kd, tl 92) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 96).
44.18.1.Arvelt nähtuvalt on Gellerton rentind piikvasara, piigi lõhkumisvasarale - maakiilu ja armatuuri painutuspingi ajavahemikul 12.–13. november 2019. Hageja selgituste kohaselt on maakiil ja lõhkumisvasar vajalikud alla kukkunud betooni lammutamiseks; armatuuri painutuspinki on vaja terase (armatuuri) painutamiseks, talle vajaliku pöörde andmiseks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:22:44).
44.18.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Seda, et renditud seadmeid kasutati seoses Jõhvi bussijaama objektiga ja neid oli vaja 8. oktoobri 2019. a varinguga hävinud töö uuesti tegemiseks, kinnitab arvele märgitud objekt „Jõhvi“ ja seadmete rentimise aeg. Maakohus on seega põhjendamatult leidnud, et see kulu ei ole kostja rikkumisega seostatav (maakohtu otsuse p 44.25). Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku seadmega.
44.18.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on seadmete rendiga seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 36,42 euro ulatuses.
44.19.Sõiduauto rent perioodil oktoober–november 2019 595 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 495,83 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Privalon 21. novembri 2019. a arve nr 2385-R (dtl 145; I kd, tl 92 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 97)
44.19.1.Arvelt nähtuvalt rentis Gellerton ajavahemikul 23. oktoober – 23. november 2019 sõiduautot Škoda Fabia. Hageja selgitas kulu sellega, et tegemist oli töömeeste autoga – töömehed elasid objektist natuke eemal ja kuna nad olid Pärnust pärit, oli vaja nädalavahetustel ka kodus käia ning Jõhvist Pärnusse bussiga ei saa (20. veebruar 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:23:13).
44.19.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Sõiduautot renditi ajavahemikul, mis järgnes 8. oktoobril 2019 toimunud varingule ning pole alust arvata, et Gellerton oleks seda vajanud ka siis, kui varingut ei oleks toimunud ja ta oleks saanud oma töö Jõhvi bussijaama varikatusega lõpetada juba 13. oktoobriks 2019. Samuti pole alust arvata, et Gellerton oleks ajavahemikul 23. oktoober – 23. november 2019 igal juhul oma töötajatele sõidukit rentinud. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.25).
44.19.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on sõiduki rendiga seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 495,83 euro ulatuses.
44.20.Ehitustööliste rõivastus 238,50 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 198,75 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Kinhor OÜ 27. novembri 2019. a arve nr 96398-L (dtl 146; I kd, tl 93) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 98).
38 (49)
2-20-15679
44.20.1.Arvelt nähtuvalt ostus Gellerton töösokke (2 paari), tööjopesid (2 tk) ja tööpükse (2 tk). Hageja põhjendas tööriiete vajadust sellega, et töö uuel teostamisel kaasas Gellerton varasemast rohkem tööjõudu, kellele oli vaja tagada sobiv varustus, ilmad läksid jahedamaks ja tööriided on ehitustööde tegemisel ja eriti betoonitöödel kulumaterjal (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:23:39 ja 02:11:33).
44.20.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad. Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende tegemise aeg. Kolleegium viitab siinkohal praeguse otsuse p-des 44.7.2 ja 44.9.2 toodud põhjendustele, neid kordamata. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.26).
44.20.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on kaupadega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 198,75 euro ulatuses.
44.21.Tööriista rent 2019. a novembris 9,35 eurot (ilma käibemaksuta), mille tõendamiseks esitas hageja Cramo Estonia AS 30. novembri 2019. a arved nr 10549748 ja 10549749 (dtl-d 147–148; I kd tl 93 p – 94) ning nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 99).
44.21.1.Arvetelt nähtuvalt on Gellerton rentinud ajavahemikul 16.–19. november 2019 naelapüssi gaasiga, vee- ja tolmuimeja, pikendusjuhme ja kerghaagise. Hageja selgitas nende seadmete vajalikkust sellega, et naelapüssi on vaja servadesse puitvineeri kinnitamiseks, et betoon üle serva alla ei vajuks; vee- ja tolmuimejat on vaja, et betooni valupäeva hommikul alt (vineeri pealt) ära tõmmata sinna kogunenud lumi ja vesi, et see ei hakkaks betooni rikkuma; kerghaagistreilerit on vaja, et see suur tolmuimeja objektile viia ja tagasi tuua (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:24:02).
44.21.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Seda, et seadmeid oli vaja rentida just vaidlusalusele objektile ja seoses 8. oktoobril 2019 toimunud varinguga, kinnitab esiteks arvetele märgitud ehitusobjekt – ühel juhul „Selver“ (vt praeguse otsuse p 44.11.2) ja teisel juhul „Jõhvi“, samuti seadmete rentimise aeg. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arved ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.27). Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et erinevatel arvetel ehitusobjekti erineval viisil nimetamisest („Selver“ või „Jõhvi“) ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud erinevate objektidega. Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku seadmega.
44.21.3.Arvestades, et hageja nõudis menetluses nende seadmete rendiga tekitatud kahju hüvitamist 9,35 eurot, loeb ringkonnakohus seadmete rendiga seotud kahju suuruseks 9,35 eurot.
44.22.Mootorsõidukite kütus 1025,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 854,40 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja AS Alexela 31. detsembri 2019. a arve nr 2260230119121 (dtl 149; I kd, tl 95) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 100).
44.22.1.Arvelt nähtuvalt on ostetud nelja liiki kütust (98 PUHAS KULD, B95, D ja LPG) kokku 770,42 liitrit. Hageja selgitas, et kütust oli tõenäoliselt vaja töömeeste transpordiks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:25:22).
39 (49)
2-20-15679
44.22.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud selle kütusekulu seost vaidlusaluse objektiga. Arvestades ostetud kütuse kogust ja seda, et ostetud on nelja eri liiki kütust, ei ole usutav hageja väide, et kütust kasutati töömeeste transpordiks. Arvelt nähtuvalt on kütust ostetud perioodil 1.–31. detsember 2019. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et sel ajal oleks töömeeste käsutuses olnud sõidukeid või et hageja oleks neile kütust kompenseerinud. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli töömeeste kasutuses ajavahemikul 23. oktoober – 24. november 2019 üks Škoda Fabia (vt praeguse otsuse p 44.19), kuid see oli erineval ajavahemikul ja ühele autole ei oleks ka saanud sellises koguses (ja eri liiki) kütust kuluda. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et kõnealune kulu ei ole Gellertonile kahjuna hüvitatav.
44.23.Ehitusmaterjalid kokku 308,62 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja Teemu-E OÜ
31.oktoobri 2019. a arve nr 21911950 summas 257,28 eurot (ilmakäibemaksuta) ja 15. novembri 2019. a arve nr 21912610 summas 139,80 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl-d 152– 153; I kd, tl-d 96 p – 97)) ning nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 102).
44.23.1.Arvetelt nähtuvalt on hageja ostnud keermelatti (22 tk), faasiliistu (kokku 60 tk), ja ehituskiile (kokku 2300 tk). Hageja selgitas, et kulud seonduvad uue raketisega: keermelatti on vaja, et fikseerida raketise poste; faasiliiste on vaja, et betooni üles serva tekiks 1–2 cm faas, st ta ei oleks täisnurkne ja ei mureneks; ehituskiili on vaja, et raketist õigele kõrgusele timmida (viimased millimeetrid) (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:26:01).
44.23.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Hageja väiteid selle kohta, et ostetud kaubad on seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse teistkordsete töödega, kinnitavad arvete kuupäevad. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kulud ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.31). Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajalike vahenditega.
44.23.3.Arvestades, et hageja nõudis menetluses nende kulude kandmisega tekkinud kahju hüvitamist 308,62 eurot, loeb ringkonnakohus hüvitatava kahju suuruseks 308,62 eurot.
44.24.Betoonijäätmete üleandmine 4. novembril 2019 432,86 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 360,72 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja BRD Mineral OÜ 15. novembri 2019. a arve nr 103899 (dtl 154; I kd, tl 97 p).
44.24.1.Arvelt nähtuvalt seisneb kulu betoonijäätmete vastuvõtus 4. novembril 2019 kokku 30,06 tonni. Hageja selgituse kohaselt oli osa jäätmetest esialgu kõrvale lükatud, et saaks hakata uuesti ehitama; need olid viimased osad, mis ära viidi, mistõttu ka kogused olid väiksed (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:27:12).
44.24.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Kulu seost vaidlusaluse objektiga kinnitab see, et jäätmed viidi Kohtla-Järvel asuva ettevõtte juurde, kuna mõistlik on viia rasked betoonijäätmed lähimasse kogumiskohta, samuti jäätmete vastuvõtmise aeg. Erinevalt maakohtust (maakohtu otsuse p 44.32) leiab ringkonnakohus, et Gellertonile kahju tekkimise tuvastamisel ei ole oluline see, et hageja ei ole tõendanud kõnealuse arve tasumist (vt ka praeguse otsuse p 22).
44.24.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud
40 (49)
2-20-15679 kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on betoonjäätmete vastuvõtmisega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 360,72 euro ulatuses.
44.25.Ehitusmaterjalid ja -vahendid kokku 329,57 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 274,64 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 13. novembri 2019. a arve nr 1061100247914, 15. novembri 2019. a arve nr 1060100230908, 14. novembri 2019. a arve nr 1061100248072, 13. novembri 2019. a arve nr 1061100247948, 11. novembri 2019. a arve nr 1061100248793, 14. novembri 2019. a arve nr 1060100230726, 6. novembri 2019. a arve nr 1061100246402, 4. novembri 2019. a arve nr 1061100245975, 1. novembri 2019. a arve nr 1060100228362, 13. novembri 2019. a arve nr 1070100146930 ja
21.novembri 2019. a arve nr 1140100305104 (dtl-d 155–164; I kd, tl-d 98–104).
44.25.1.Arvetelt nähtuvalt on ostetud klaasliist, kruviotsikuhoidja, punast aerosoolvärvi, muhve (kokku 5 tk), kraaniliitmik, nurgaliiste (15 tk), laudu (50 tk), ehituskiile (5 pakki), markereid (4 tk), tugiköisi (3 tk), sepavasar, veel nurgaliiste (10 tk) ja teemantketas. Hageja selgitas nende kaupade vajalikkust järgnevaga: kruviotsikuhoidja on akutrelli kruviotsikuhoidja, kulumaterjal; muhvi ja kraaniliitmikku oli vaja varingu aluse platsi puhtaks pesemiseks, need on vajalikud veeühenduse tegemiseks (kraaniliitmikuga ühendatakse voolik olemasoleva veevõrguga); aerosoolvärvi on vaja, et piirid ära märkida; nurgaliist on plastmassist V-tähe kujuline detail, mis pannakse saalungisse kahe vineeri vahele, et sealt ei hakkaks betoonipiim (betoonine vesi) alla jooksma asfaldi peale; õhkkuiva lauda on vaja jooksvalt raketise toestamiseks; ehituskiil on õigete kõrguste tagamiseks, fikseerimiseks; markerpliiatsid on kulumaterjal ja vajalikud selleks, et armeerimisel valge markeriga raketise peale märgid teha, et mis sammudega õiged armatuurid jooksevad; tugiköis on kulumaterjal, mida kasutatakse millegi kinni sidumiseks, et see tuulega alla ei lendaks; sepavasarat on vaja lammutamiseks ja seda kasutatakse ka raketise reguleerimiseks, paika tagumiseks; teemantketast on vaja betooni lõikamiseks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:27:45).
44.25.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused ostetud kaupade vajalikkuse kohta usutavad. Seda, et kaupu on kasutatud vaidlusalusel objektil ja pärast 8. oktoobri 2019. a varingut, kinnitab see, et kaubad on ostetud Jõhvi Bauhofist ning kaupade ostmise aeg. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arved ei ole vaidlusaluse objekti ega kostja rikkumisega seostatavad (maakohtu otsuse p 44.33). Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajalike vahenditega.
44.25.3.Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on arvetelt nähtuvad kulud käsitatavad Gellertoni hüvitatava kahjuna 274,64 euro ulatuses.
45.Kokku on Gellertonile tema kantud kuludega seoses tekkinud tõendatud kahju suurus seoses varingu tõttu kantud lisakulutustega 30 502,62 eurot (730,40 + 22 448 + 9,60 + 1605 + 66,35 + 160 + 50,58 + 330 + 568,05 + 25,42 + 51,84 + 1784 + 468,20 + 210 + 310,85 + 36,42 + 495,83 + 198,75 + 9,35 + 308,62 + 360,72 + 274,64). Need kulud on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuna kui kostja ei oleks projekteerimisviga teinud ja raketis ei oleks 8. oktoobril 2019 varisenud, ei oleks Gellertonile neid kulusid tekkinud. Kuna kõik kulud seondusid varingu tagajärgede kõrvaldamisega ja uue töö tegemisega, on need hõlmatud kostja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Selliste kulude tekkimine pidi kostjale olema Gellertoniga raketise projekteerimise lepingut 41 (49)
2-20-15679 sõlmides ka VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav. Siinsel juhul pole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel. Asjas esitatu ei võimalda järeldada, et Gellertonil oleks olnud roll kahju tekkimises või kahju oleks tekkinud mingi sellise ohu tagajärjel, mille eest Gellerton vastutab.
46.Arvestades kokku nii MPT Betoonil Gellertoni vastu tekkinud nõuded kui ka Gellertonil endal tekkinud kulud, on Gellertonile kostja lepingurikkumisest tekkinud kahju suurus kokku 75 521,91 eurot (36 847,29 + 8172 + 30 502,62), mille hüvitamist hagejal on õigus kostjalt nõuda. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
47.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tema ja Gellertoni vahel sõlmitud lepinguga on kostja vastutust Gellertonile siinsel juhul tekkinud kahju eest piiratud, sh välistatud igasugune kostja vastutus kolmandate isikute poolt Gellertonile esitatud nõuete eest (kostja 19. juuni 2024. a menetlusdokumendi p-d 2.4.29 ja 2.4.30; 11. märtsi 2025. a menetlusdokumendi p 2.3). Kostja tugineb enda ja Gellertoni 9. juulil 2015 sõlmitud kliendilepingu p-s 7.3 kokku lepitule, et „Rendileandja ei vastuta Seadme funktsioonide osalise või täieliku lakkamise korral rendiperioodi jooksul Rentnikule sellega seotud mistahes kahju eest, sh Rentniku poolt planeeritud tööde edasilükkumisest või viivitusest tulenevate võimalike kahjude eest“, ja seadmete rendi üldtingimuste p-le 9.5, mille kohaselt „Rendileandja ei vastuta kasutusjuhendis sisalduvast veast tuleneva kahju ega Seadme funktsioonide osalise või täieliku lakkamise korral Rendiperioodi jooksul Rentnikule sellega seoses tekitatud mistahes kahju eest, sh Rentniku poolt saamata jäänud tulu või kolmandate isikute poolt Rentnikule esitatud nõuete eest, Rentniku poolt planeeritud tööde edasilükkumisest või viivitusest tuleneva võimaliku kahju eest.“ Need lepingupunktid reguleerivad kostja vastutust seadmete üürilepingu rikkumise eest, mitte raketise projekteerimise lepingu rikkumise eest, mida kostja siinsel juhul rikkus ja millest Gellertonile kahju tekkis. Seejuures puudutavad viidatud punktid konkreetselt kahju, mis tekib üüritud seadme funktsioonide lakkamisest. Siinsel juhul tekkis kahju raketise projekteerimisveast tingitud varingust. Hageja viivisenõue
48.Hageja nõuab seadusjärgses määras viivist alates 18. märtsist 2020, s.o 14 päeva pärast Gellertoni poolt nõudekirja saatmist kostjale. VÕS § 113 lg 2 annab õiguse nõuda viivist alates kahjunõudest teatamisest võlgnikule. Maakohus tuvastas, et kostja sai Gellertoni kahjunõude 3. märtsil 2020 (maakohtu otsuse p 48). Pooled ei ole selle asjaolu tuvastamist apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Kõigi nende kulude ja kohustuste, mida kohus luges Gellertonile tekkinud kahjuna põhjendatuks, hüvitamist nõudis Gellerton kostjalt juba 3. märtsi 2020. a nõudekirjas (I kd, tl-d 105–108). Vastavalt hageja taotletule tuleb viivist arvestada 18. märtsist 2020.
49.Põhinõudelt 75 521,91 eurot arvestatud seadusjärgne viivis ajavahemiku 18. märts 2020 kuni 26. oktoober 2020 (s.o hagi esitamiseni) on viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 3681,18 eurot. Sealt edasi on hagejal õigus nõuda kostjalt TsMS § 367 järgi seadusjärgses määras viivist kuni kohustuse täitmiseni. II
50.Kostja esitas menetluses tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus peaks hagi tema vastu rahuldama. Tasaarvestuseks kasutatava nõude (aktiivnõue) summaks nimetas kostja 28. detsembri 2020. a hagi vastuses 47 754,87 eurot (vt menetlusdokumendi p-d 2.8.3 ja 2.8.8). Kostja täpsustas (suurendas) aktiivnõuet 12. detsembri 2023. a menetlusdokumendi p-s 2.3.9
42 (49)
2-20-15679 ning märkis, et kui kohtu hinnangul tuleks hagi kas või osaliselt rahuldada, palub kostja tasaarvestada oma nõude kokku 114 252,38 eurot (48 377,42 + 8748,77 + 57 126,19) kohtu poolt rahuldatud nõudega. Kostja nõude aluseks on Gellertoniga 9. juulil 2015 sõlmitud kliendileping (dtl-d 264–267; I kd, tl-d 166–169) ning selle alusel konkreetsete seadmete Gellertonile kasutada andmiseks sõlmitud üürilepingud (dtl-d 558–575; II kd, tl-d 129–146). Tasaarvestuseks kasutatav nõue on 48 377,42 euro ulatuses üüritasu nõue, 8748,77 euro ulatuses kahju hüvitamise nõue ja 57 126,19 euro ulatuses eelnevatelt arvestatud viivise nõue.
51.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja üürinõue
52.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga et Gellertoni ja kostja vahel seadmete kasutusse andmiseks sõlmitud lepingud on üürilepingud VÕS § 271 tähenduses (mitte rendilepingud VÕS § 339 tähenduses). Kostja 12. detsembri 2023. a menetlusdokumendi p 2.1.3 kohaselt on tal üüritasu nõue Gellertoni vastu 48 377,42 eurot. Maakohus tuvastas, et Gellerton ei ole üürile võetud esemete eest kostjale mitte midagi tasunud (maakohtu otsuse p 52). Hageja ei ole seda asjaolu apellatsioonkaebuses vaidlustanud, vaid kinnitas 20. veebruari 2025. a kohtuistungil, et Gellerton ei ole tasunud kostjale ei nende seadmete üüri, mida ta kasutas 8. oktoobril 2019 toimunud varingu ajal, ega ka kostjalt hiljem saadud seadmete üüri, mille abil tööd lõpuni tehti (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:36:48–02:37:03).
53.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja üürinõude tasaarvestamine on välistatud tasaarvestusolukorra puudumise tõttu, kuna kostja üürinõue Gellertoni vastu ei ole muutunud sissenõutavaks.
53.1.Maakohus leidis, et Gellerton ja kostja olid omavahelise kliendilepingu p-s 5.3 kokku leppinud, et üüritasu kuulub tasumisele üürileandja poolt väljastatava sellekohase arve alusel. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole Gellertonile vaidlusaluse üüritasunõude aluseks olevaid arveid esitanud, ning leidis, et kostja esitatud nõudekirjad ei ole arvetega samastatavad, mistõttu kostja üürnõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas arve esitamine oli kostja üüritasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks. Kostja on seisukohal, et üür muutus sissenõutavaks 14 päeva möödumisel üürilepingu sõlmimist.
53.2.VÕS § 271 kohaselt on üürileandjale üüritud asja kasutamiseks andmise eest tasu maksmine üürniku üürilepingust tulenev põhikohustus. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel. Viidatud norm aga dispositiivne, st pooltel on võimalik üüri nõude sissenõutavaks muutumise osas ka teisiti kokku leppida (vt VÕS II komm (2019), § 294, p-d 3 ja 4).
53.3.VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et üks pool ei ole esitanud
43 (49)
2-20-15679 nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Nõude sissenõutavus on seotud arvete esitamisega esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast. Lisaks võib lepingus kokku lepitud või seaduse järgi nõutava teate esitamata jätmine anda osal juhtudel aluse keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 alusel (RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika).
53.4.Siinsel juhul nähtub Gellertoni ja kostja vahel sõlmitud lepingust ja sellega seotud dokumentidest järgnev: -
-
-
9.juulil 2015 sõlmitud kliendilepingu nr 150709-04 (I kd, tl-d 166 – 167) (kliendileping) p-s 5.3: „Renditasu kuulub tasumisele Rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved Rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval“; kliendilepingu lisas 1 (I kd, tl 167 pöördel): „Maksetähtaeg: 14 päeva arvates arve väljastamise kuupäevast“; kostja seadmete rendi üldtingimuste (kehtivad alates 22. mai 2018) (I kd, tl-d 170– 173) (üldtingimused) p 5.2 kohaselt: „Renditasu kuulub tasumisele Rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Juriidilisest isikust Rentnikele väljastatakse rendiarved Rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Kui Rendileandja ei ole teisiti määranud, kohustub Rentnik tasuma arve 14 (neljateist) päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Füüsilisest isikust Rentnikule väljastatakse rendiarve Seadme tagastamisel või Lepingu lõppemisel. Arve mittesaamine ei vabasta Rentnikku maksmise kohustusest. Rentnik kohustub Rendileandjat teavitama arve mittesaamisest 10 (kümne) päeva jooksul. Pooled loevad, et Rentniku poolset arve kättesaamist tõendab muuhulgas Rendileandja poolt arvete väljastamisel kasutatava kolmandast isikust teenusepakkuja sellekohane logifail.“ konkreetsete seadmete üleandmise-vastuvõtmise aktides / rendilepingutes (II kd, tl-d 129–146): „Tasumistingimus 14 päeva“.
Seejuures näeb kliendilepingu p 2.2 ette, et „Käesolevas Kliendilepingus ja selle lisades sisalduvaid Seadmete rendi raam- ja eritingimusi kohaldatakse mistahes Seadme igakordsele Rentniku kasutusse andmisele sellekohase eraldi konkreetse rendilepingu (edaspidi: „Leping“) alusel. Poolte vahel konkreetsete Seadmete osas tekkiv rendisuhe on reguleeritud Lepingu (koos lisadega), käesoleva Kliendilepingu (koos lisadega) ning Lepingu pöördel olevate AS Ramirent Baltic Seadmete Rendi Üldtingimustega (edaspidi: „Lepingu dokumendid“). Vastuolude korral Lepingu erinevate dokumentide vahel lähtuvad Pooled alljärgnevast prioriteetsusest: Leping, Kliendileping, Lepingu pöördel olevad AS Ramirent Baltic Seadmete Rendi Üldtingimused.“
53.5.Üldjuhul tuleb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Siinsel juhul ei ole see võimalik, kuna lepingupooleks olev Gellerton ei ole menetlusosaline ning hageja ja kostja on lepingu tõlgendamise osas eri meelt. Seega tuleb Gellertoni ja kostja lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures tuleb
44 (49)
2-20-15679 lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg-s 5 loetletud asjaoludega. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).
53.6.Lähtudes lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Gellertoni ja kostja kokkuleppe kohaselt oli kostja üürinõude sissenõutavaks muutumise eelduseks arve esitamine. See tuleneb selgelt nii kliendilepingu p 5.3 kui ka kostja seadmete rendi üldtingimuste p 5.2 sõnastusest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et konkreetsete seadmete üleandmisel sõlmitud lepingutes märgitud tingimus „Tasumistingimus 14 päeva“ ei ole eelnevaga vastuolus (mis annaks aluse sellest lähtuda, jättes kliendilepingus ja üldtingimustes sätestatu kõrvale), vaid seda tuleb mõista koosmõjus kliendilepingu ja üldtingimustes sätestatuga selliselt, et üür tuleb tasuda 14 päeva jooksul üürileandja poolt arve väljastamisest (vt maakohtu otsuse p 60). Eelnevaga on kooskõlas ka 9. juuli 2015. a kliendilepingu lisas 1 kokku lepitu, et maksetähtaeg on 14 päeva arvates arve väljastamise kuupäevast. Seega ei saa üürilepingutes sisalduvast tasumistingimusest järeldada, et üür oleks tulnud tasuda 14 päeva jooksul vastava üürilepingu sõlmimisest, nagu leiab vastuapellatsioonkaebuses kostja. Ka kostja poolt Gellertonile Käbi 22, Pärnu ehitusobjektiga seoses esitatud arvelt nähtub, et tasumistähtaeg 14 päeva algas arve väljastamisest (II kd, tl 205), mis viitab sellele, kuidas lepingupooled lepingus ette nähtud tasumistingimusi praktikas mõistsid. Seejuures oli arve esitamine tasu maksmise eeldusena praktikas vajalik ka seetõttu, et konkreetse seadme üürilepingu sõlmimisel ei pruukinud olla teada, kui kaua Gellerton seadet tegelikult kasutab ja milliseks kujuneb seega üüri suurus. Osades üürilepingutes puuduvad ka üüri ühiku- ja või koguhinnad ja/või (eeldatav) üüriperioodi kestus. Seega ei saanud üür muutuda sissenõutavaks seadme üürilepingu sõlmimisel.
53.7.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et praktikas kostja Gellertonile arveid ei väljastanud, vaid tasumine toimus üürilepingutelt nähtava teabe (hinnad ja kogus) põhjal. Asja materjalidest nähtub, et vähemal ühel korral on kostja Gellertonile seadmete üüri eest arve esitanud, s.o seoses Käbi 22, Pärnu objektiga (II kd, tl 205), kusjuures see oli Jõhvi bussijaamas toimunud töödega sarnasel ajal (septembris 2019).
53.8.Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole vaidlusaluse üüri nõude aluseks olevaid arveid esitanud. Kostja maakohtu tuvastatut, et ta ei ole Gellertonile vaidlusaluse üüritasunõude aluseks olevaid arveid esitanud, vastuapellatsioonkaebuses ega apellatsioonkaebuse vastuses ei vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja esitatud nõudekirjad ei ole arvetega samastatavad, kuna need ei vasta seaduses arvele esitatud nõuetele (vt maakohtu otsuse p 56). Samuti ei saa arvetena käsitada konkreetsete seadmete üüri kohta sõlmitud „üleandmise-vastuvõtu akte / rendilepinguid“ (II kd, tl-d 129– 146), nagu viitab kostja vastuapellatsioonkaebuse p-s 3.2.8.
53.8.1.Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 2 kohaselt peab arve kui raamatupidamise algdokument sisaldama vähemalt andmeid majandustehingu toimumisaja, majandusliku sisu kirjelduse ning arvnäitajate (nt kogus, hind ja summa) kohta. Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama RPS § 7 lg 3 kohaselt ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida järgmised andmed: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus 45 (49)
2-20-15679 või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.
53.8.2.RPS § 7 lg-tes 2 ja 3 ning KMS § 37 lg-s 3 toodud nõuetele vastavat dokumenti ei ole kostja Gellertonile ega hagejale esitanud. Nendele nõuetele ei vasta kostja nõudekirjad ega „üleandmise-vastuvõtu aktid / rendilepingud“. Muu hulgas ei vasta nendele nõuetele kostja
15.detsembri 2020. a e-kirjale (I kd, tl-d 187 – 187 pöördel) lisatud „Kahjuakt rent Gellerton 12.12.2019.xls“ (I kd, tl 188), mille arvena käsitamise võimalikkust ringkonnakohus pooltega
20.veebruari 2025. a kohtuistungil arutas. Tegemist on kostja nõudekirja lisaga, mida kostja ka ise arvena ei käsitanud (kostja nimetas seda e-kirjas „teenuste eest esitamata arvete nimekirjaks“) ning millel puudub mh arve järjekorranumber, maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba soetaja või teenuse saaja aadress ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
53.9.Asjakohane ei ole kostja viide üldtingimuste p-st 5.2 nähtuvale, mille kohaselt arve mittesaamine ei vabasta rentnikku maksmise kohustusest ja rentnik kohustub rendileandjat teavitama arve mittesaamisest 10 päeva jooksul. Siinsel juhul ei ole kostja arveid väljastanudki, mistõttu ei ole alust rääkida sellest, kas Gellerton sai arve kätte ja kumb lepingupool kannab riski, et arve ei jõua kohale.
53.10.Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et üüri nõuded, mida kostja soovib siinses asjas hageja nõuetega tasaarvestada, ei ole muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, mistõttu kostjal ei ole VÕS § 197 lg 1 järgi õigust neid nõudeid hageja nõudega tasaarvestada. Kostja kahju hüvitamise nõue
54.Kostja tugines oma kahjunõudele esmakordselt 28. detsembri 2020. a hagi vastuse p-s 2.8.3 ja 7. septembri 2021. a menetlusdokumendi p-s 2.3.5, kus väitis, et tema kahjunõue kahjustatud seadmete eest on 5395,80 eurot. Kostja 12. detsembri 2023. a menetlusdokumendi p 2.2.4 kohaselt on tal Gellertoni vastu kahju hüvitamise nõue 8748,77 eurot. Seejuures viitas kostja oma hagi vastuse lisaks 11 olevale Exceli failile pealkirjaga „Kahjuakt“ (I kd, tl 189). Kostja selgituste kohaselt tuleneb tema kahju hüvitamise nõue üürilepingu rikkumisest Gellertoni poolt (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:56:56 ja 02:57:03).
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isegi kui kostjal oleks Gellertoni vastu kahjunõue, tuleks seda kostja enda tegevuse (projekteerimisvea) tõttu vähendada nullini.
55.1.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
55.2.Siinsel juhul on jõustunud osaotsusega tuvastatud, et kostja vastutab 8. oktoobril 2019 toimunud varingu eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kahjunõue puudutab üksnes selliseid seadmeid, mis said kahjustada 8. oktoobri 2019. a varingus, ja kostja pole väitnud, et
46 (49)
2-20-15679 seadmeid oleks kahjustanud miski muu kui varing (vt ka 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:56:17–02:56:39). Neil asjaoludel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et VÕS § 139 välistab kostja õiguse nõuda Gellertonile üüritud seadmete kahjustamise eest kahjuhüvitist (vt maakohtu otsuse p 65).
55.3.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et VÕS § 139 kohaldamine on siinsel juhul välistatud, kuna Gellerton ja kostja olid üürilepingus (kliendilepingus ja üldtingimustes) vastutuse jaotust reguleerinud.
55.3.1.Kostja on viidanud kliendilepingu p-dele 7.1 ja 7.2 ning üldtingimuste p-dele 9.2 ja 9.6, millest tuleneb järgnev: -
-
-
-
kliendilepingu p 7.1: „Pooled on kokku leppinud, et Seadme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko, samuti vastutus Seadme säilimise eest läheb Rentnikule üle arvates Rendileandja poolt Seadme üleandmisest Rentniku poolt volitatud isikule“; kliendilepingu p 7.2: „Rentnik vastutab arvates Seadme juhusliku hävimise riisiko temale üleminekust kogu oma varaga Seadme kahjustumise, hävimise või kaotsimineku eest“; seadmete rendi üldtingimuste p 9.2: „Rentnik vastutab Rendiperioodi aja jooksul Seadmete kadumise, hävimise ja kahjustumise eest, sh Seadmete rikete eest, välja arvatud rikked, mis on tingitud Seadme normaalsest kulumisest või Rendileandja poolt temal lasuva remondikohustuse nõuetekohasest täitmata jätmisest. [...]“; seadmete rendi üldtingimuste p 9.6: „Seadme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko, samuti Seadme valdamisega seotud suurema ohu allika poolt tekitatud kahju hüvitamise kohustus läheb Rentnikule üle arvates Seadme üleandmisest Rentnikule.“
55.3.2.Kolleegium nõustub maakohtuga, et nende üürniku vastutust reguleerivate punktide eesmärk ja sisu ei olnud välistada kostja vastutust olukorras, kus üürieseme kahjustamine tuleneb kostja enda kohustuste rikkumisest (maakohtu otsuse p 64, millega ringkonnakohus nõustub). Selliselt mõistab neid punkte lepingupooltega sarnane mõistlik isik VÕS § 29 lg 4 tähenduses. Siinsel juhul ei olnud tegemist seadmete juhusliku hävimise või kahjustumisega, mille riisikot oleks kandnud Gellerton. Olukorras, kus seadmete kahjustumise põhjustas kostja enda tegevus, oleks üürilepingu punktidele, mis näevad ette üürniku vastutuse seadmete säilimise eest, tuginemine kostja poolt ja nende kohaldamine ka hea usu mõttest lähtuvalt vastuvõtmatu VÕS § 6 lg 2 järgi.
55.4.Põhjendatud ei ole kostja väide, et Gellerton teadis enne õnnetust, et kostja koostatud joonised on vigased ja nende alusel ei ole võimalik toimivat raketist ohutult üles seada. Seda ei saa järeldada Gellertoni 13. septembri 2019. a kirjast kostjale (I kd, tl-d 20 pöördel – 21). Lisaks vastas kostja raketise projekteerija Gellertonile ja selgitas, kuidas Gellerton peaks raketise ülesseadmisel toimima. Kostja kirjast nähtuvalt ei pea ta Gellertoni viidatud probleeme põhjendatuks (vt I kd, tl-d 20 – 20 pöördel). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et Gellertonil oleks olnud raketise projekteerimise alal eriteadmisi, mistõttu ta oleks pidanud projekteerimisveast aru saama. Selliste teadmiste olemasolu ei saa järeldada üksnes sellest, et Gellerton tegeles betoonitöödega. Paljasõnaline on kostja väide, et Gellerton ei lähtunud esimese raketise paigaldamisel kostja esitatud eskiisist. Samuti pole kostja toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et Gellerton ei kasutanud raketise paigaldamisel piisavalt kvalifitseeritud ehitajaid. Seega ei ole alust järeldada, et Gellertonil oleks endal olnud osa varingus ja sellega kaasnenud kahju tekkimises. Jõustunud osaotsusega on siinses asjas tuvastatud, et 8. oktoobri 2019. a varingu ja sellest tekkinud kahju eest
47 (49)
2-20-15679 vastutab kostja.
55.5.Olukorras, kus 8. oktoobri 2019. a varing oli põhjustatud üksnes kostja lepingurikkumisest ja asjas esitatu ei anna alust järeldada, et Gellertonil oleks olnud kahju tekkimises mingi roll, leidis maakohus põhjendatult, et kostja nõutavat kahjuhüvitist tuleks vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel nullini. Kostja esile toodu ei anna alust järeldada, et Gellerton oleks saanud ja pidanud tegema midagi selleks, et kahju tekkimist ära hoida. Seega ei ole kostjal Gellertoni vastu nõuet, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Eelnevat arvestades ei pidanud maakohus asja lahendamisel hindama, kas kahju hüvitamise nõude üldised eeldused oleksid olnud täidetud.
56.Eelnevat arvestades tuleb hagi rahuldada maakohtu rahuldatud ulatusega võrreldes täiendavalt põhinõude 74 645,43 euro (75 521,91 - 876,48), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude 3638,46 euro (3681,18 - 42,72) ja põhivõlalt 74 645,43 eurot alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nõude osas. Menetluskulude jaotus
57.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb see üle vaadata ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Samuti tuleb jaotada apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 173 lg 1).
58.Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jaotada menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. Lähtudes tsiviilasja hinnast, rahuldatakse hagi ringkonnakohtu otsuse tulemusel 42% ulatuses (85 245 ÷ 202 588 × 100%). Samas tuleb Riigikohtu praktika kohaselt arvestada menetluskulude jaotamisel ka menetluses esitatud kostja tasaarvestuse vastuväitega ja selle lahendamise tulemusega (vt RKTKm 28.06.2025, 2-21-2998, p-d 12–14). Siinsel juhul ei pidanud kohtud kostja tasaarvestuse vastuväidet põhjendatuks. Samas tekkis pooltel menetluses ka kostja tasaarvestuse vastuväitega seoses kulusid, ehkki vähem kui hagis esitatud nõuetega seoses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tasaarvestuse vastuväite aluseks olevate nõuete suurust (võrreldes hagis esitatud nõuetega) ja seda, millises mahus käsitlesid poolte menetluses esitatud seisukohad kostja tasaarvestuse vastuväidet, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kuna pooled on esitanud hageja kahju ja kostja tasaarvestuse vastuväitega seonduvaid seisukohti ka enne asjas vaheotsuse tegemist, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks eristada menetluskulude jaotamisel vaheotsuse tegemisele eelnevaid ja järgnevaid menetluskulusid. Seega jääb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas kokkuvõttes muutmata, kuid ringkonnakohus asendab maakohtu sellekohased põhjendused siin esitatud põhjendustega.
59.Kuna hagi ei rahuldatud sellesarnases ulatuses, nagu oli 28. detsembril 2023 või 8. jaanuaril 2024 kompromissina pakkunud kostja (vastavalt 25 000 eurot ja 33 000 eurot), ei ole põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 2.
60.Kuna maakohus ei määranud kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
48 (49)
2-20-15679
61.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
49 (49)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.