Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Ahti Kuuseväli 08.04.2024, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-20-15679
Tsiviilasi
OÜ JMGR hagi Ramirent Baltic AS vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
202 588, eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ JMGR (registrikood 16009090) Seaduslikud esindajad T.V ja E.H Lepinguline esindaja Taivo Ruus Kostja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349) Seaduslik esindaja K.Z Lepingulised esindajad Rahel Behrsin ja Tauno Tark
Kohtuistungi toimumise aeg
20.12.2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista välja kostjalt Ramirent Baltic AS, hageja OÜ JMGR kasuks põhivõlgnevus 876,48 eurot, hagi esitamise aja seisuga (26.10.2020) sissenõutavaks muutunud viivis 42,72 eurot ja viivis alates 27.10.2020 kuni põhinõude (876,8 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ JMGR esitas 26.10.2020 Harju Maakohtule hagi Ramirent Baltic AS vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 182 094,80 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 7758,98 eurot ja viivis põhinõudelt 159 180,22 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimusid 2019. a sügisel Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse ja bussijaama ümberehitustööd. OÜ MPT Betoon (edaspidi MPT Betoon) tellijana ja Osaühing GELLERTON (edaspidi Gellerton) töövõtjana sõlmisid lepingu nr SLM/29/2019 bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde teostamiseks. Gellertoni kohustus oli perioodil 02.09.2019 – 11.10.2019 raketise ehitamine koos geodeetilise mõõdistusega, armeerimine ja detailide paigaldus, raketise lahtirakestamine ja järeltoestus. Varikatuse betoonitöödega seotud raketise detailide rentimiseks ja raketise projekti saamiseks pöördus Gellerton juba 14.03.2019 kostja kui raketiste rendi ja raketiste projekteerimise alal tegutseva spetsialisti poole. Kostja kohustus projekteerima Gellertoni tellimusel Jõhvi Bussijaama ümberehituse raames vajalikeks betoonitöödeks raketised ja andma rendile raketiste püstitamiseks vajalikud osad. Renditavate raketise osade hinnapakkumise ja raketise projekti saamiseks ning vajaliku logistika korraldamiseks andis Gellerton kostjale üle lae joonised ja pooled pidasid täpsustavat kirjavahetust, mille alusel tegi kostja 15.03.2019 esialgsed arvestused ja pakkumise. Kostja teatas 02.09.2019 raketise projektijärgse pindala ja raketise püstitamiseks vajaliku materjali kuluarvestuse ning edastas Gellertonile elektrooniliselt raketise projekti DWG joonise. Samas teatas kostja, et varem pakutud tornide asemel rendib kostja Gellertonile postid. Kostja ei esitanud tellijale ühtegi täiendavat juhist raketise püstitamiseks ega küsinud tellijalt enne 02.09.2019 täiendavaid andmeid raketise püstitamise tööobjekti, planeeritava tööprotsessi vm kohta. Raketise osad tarniti 03.09.2019. Raketist püstitama asudes selgus, et projekti järgi raketise püstitamine hea kvaliteediga on väga raske ja ajakulukas. Gellerton teatas sellest kostjale ja väljendas pettumust, et oli tornide asemel saanud rendile postid. 13.09.2019 selgitas kostja, et tornide rentimine oli võimatu, kuid postidega anti kaasa ka kiiluga lukud, mis väldivad nende ümberminekut. Projekteerija saatis täiendavad juhised laudade, vineeritükkide ja ehituskiilude lisamise kohta. Kuna raketises vajusid tööde käigus posti pead viltu, tekitas selle püsivus muret, millest Gellerton teavitas kostjat.
Kostja vastas, et postidel ei tohi kasutada lukusteid (lukustid on kostja posti pea üks element ja see aitab posti päid pärast valamist kergemini lahti rakestada). Lukustid võeti vahelt ära ja kostja kinnitas, et ilma lukustiteta on raketise püsivus tagatud. Kostja esitatud projekt ei sobinud aga Gellertoni töös kasutamiseks. Raketis purunes betoonivalu ajal 08.10.2019 ja varises, bussijaama ootepaviljoni varikatus kukkus kokku ja töö seiskus. Gellerton teatas õnnetusest kostjale 08.10.2019 kell 11:16, märkides ära peariiglite murdumise. Hiljem andis Ramirent Gellertonile üle sama töö teostamiseks algsest projektist erineva projekti, mille järgi oli võimalik ehitustööd lõpule viia. Kostja vastas Gellertoni nõudele väljastada pädeva isiku poolt allkirjastatud projekt, et tegu on eraldi tugevusarvutusi vajava erilahendusega, mida kostja ei koosta ja seetõttu ei vastuta ta täies ulatuses raketise püsimise eest. Kostja kinnitas vaid seda, et raketis on projekteeritud vastavalt tootja poolt antud lähteandmetele ja raketise projekteerimise heale tavale ning lähtudes kogemustest. Kostja keeldus esitamast raketise koormamise plaani, kuid jagas juhiseid uue raketise püstitamiseks. Kostja 18.10.2019 e-kirjas antud soovitusi täideti tegelikult juba esimese valu ajal. Betoon valati ühtlaselt kahes kihis kaldpinna suunas, liikudes alt üles mõlemas suunas. Täidetud oli ka soovitus fikseerida vineer naeltega, kuna nii suure kaldega teisiti ei saagi. Nii esimese kui ka teise betoonivalu ajal oli sõrestik kiiludega moodustatud jooniste järgi. Kuna kostja mitte üksnes ei rentinud töödeks vajalikke detaile, vaid pidi nende osade abil püstitatava raketise ka eelnevalt projekteerima, oli Gellertoni ja kostja vahel segatüüpi leping, millest töövõtulepingu täitmise käigus koostatud projekt määras renditavate esemete kogumi. Kostja rikkus lepingu projekteerimise töövõtulepingut puudutavat osa. Gellertonil tekkis raketise sobimatuse tõttu purunenud materjalide utiliseerimise, ehitusplatsilt kõrvaldamise, raketise lahenduse sobivale kujule viimise, raketise purunemisest tekkinud ehitusseisaku, töö teistkordse tegemise vajaduse ja kolmandate isikute nõuete tõttu kahju kokku 182 048,05 eurot. Gellerton loovutas nõude hagejale. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole hageja kahju tekkimise asjaolusid esile toonud. Õige ei ole väide, et poolte vahel oli töövõtuleping ja rendileping. Pooled sõlmisid kliendilepingu ja selle alusel üürilepingu. Poolte vahel oli vaid erinevate seadmete üürimiseks üürisuhe, mida kostja ei ole rikkunud.
Vaheotsus kahjunõude põhjendatuse kohta
7.Harju Maakohus tegi 31.03.2022 vaheotsuse, millega tuvastas, et hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu on põhjendatud. Kohus leidis, et Gellertoni ja kostja vahel ei olnud üksnes üürileping vaid oli ka töövõtuleping, millega kostja kohustus koostama raketise projekti, mille alusel Gellerton talle väljastatud detaile pidi raketise püstitamiseks kasutama. Kohus leidis, et kostja rikkus lepingut, kuna tema koostatud projekt/joonis ei sobinud otstarbeks, milleks Gellerton seda vajas. Projekti koostamisel ei arvestatud tasakaalutingimustega, raketisele langeva koormusega ja tekkivate horisontaalsete jõududega, mistõttu ei pidanud raketis betooni raskusele vastu.
8.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 27.02.2023 otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas ja muutis osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus muutis maakohtu põhjendusi seoses töövõtja rikkumise vabandatavusega (VÕS § 103). Ringkonnakohus märkis, et töövõtulepingu eriregulatsioon on töövõtja vastutuse osas ammendav ja mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt
tähendust võlaõigusseaduse üldosa vabandatavuse regulatsioon (RKTK 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22) ning VÕS § 642 ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (VÕS § 103) (RKTK 28.2.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-21177-11, p 11). Seega on VÕS § 642 puhul tegemist VÕS § 103 lg-s 4 sätestatud erandliku juhtumiga, kus seadus näeb ette lepingupoole kõrgendatud vastutuse, mis tekib vabandatava rikkumise korral ja sellest sõltumatult.
9.Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 31.03.2023 jõustus ka maakohtu vaheotsus hageja kahjunõude põhjendatuse kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kokkuvõttes
10.1.Kohus rahuldab hageja põhinõude 876,48 euro ning sellelt arvestatud viivise osas. Rahuldatud nõude puhul on tegemist Gellertoni enda kantud kuludega, mis kohtu hinnangul on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega ning mis pidid olema kostjale ette nähtavad. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ülejäänud Gellertoni kulude seost kostja rikkumisega, paljudel juhtudel ei ole kulud vaidlusaluse objektigagi seostatavad.
10.2.MPT Betoon poolt Gellertonile esitatud 50 061,69 euro suuruse nõude tulevikus rahuldamine hageja või Gellertoni poolt ei ole piisavalt kindel, et seda saaks lugeda tulevikus tekkivaks kahjuks VÕS § 128 lõike 3 mõttes. Lisaks ei ole täidetud MPT Betooni kahjunõude esitamise eeldused – MPT Betoon ei andnud enne kahju nõudmist Gellertonile puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega – mistõttu ei ole MPT Betoonil õigust Gellertonilt kahju hüvitamist nõuda.
10.3.OÜ Ratelbet (edaspidi Ratelbet) poolt Gellertonile esitatud 66 127,96 euro suuruse nõude tulevikus rahuldamine hageja või Gellertoni poolt ei ole piisavalt kindel, et seda saaks lugeda tulevikus tekkivaks kahjuks VÕS § 128 lõike 3 mõttes. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et Gellertonil oleks tekkinud Ratelbeti nõudekirjas kajastatud kohustused, mida Ratelbet üldse saaks Gellertonilt nõuda. Ainuüksi nõude esitamisest ei tekki kohustust.
11.Kohus ei hinda käesoleva otsuse tegemisel neid asjaolusid, mille tuvastamine oli Harju Maakohtu 31.03.2022 vaheotsuse (edaspidi vaheotsus) tegemiseks vajalik, vaid lähtub vaheotsuses tuvastatust. Vaheotsusega on tuvastatud, et kostja vastutab 08.10.2019 Jõhvi bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde käigus toimunud varinguga põhjustatud kahju eest. Kostja vastutus põhineb Gellertoniga sõlmitud lepingu rikkumisel. Lepingu rikkumine seisnes projekteerimisveas, mis tingis 08.10.2019 toimunud varingu. Vaheotsuses on tuvastatud, et Gellertoni kahjunõue kostja vastu tuleb lugeda hagejale loovutatuks (vaheotsuse p 53-56).
12.Käesolevaga hindab kohus üksnes seda, milline on Gellertoni kahjunõude suurus, mille tasumist on hagejal õigus kostjalt nõuda. Seejuures kontrollib kohus kahju põhjusliku seost kostja rikkumisega ning sellise kahju ettenähtavust. Samuti hindab kohus kostja tasaarvestuseks kasutatavaid nõudeid, mida kostja soovib kasutada hageja nõudega tasaarvestamiseks, kui kohus peaks tuvastama, et hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda.
Hageja kahjunõudest
13.Hageja on 13.09.2021 menetlusdokumendis (dtl 599 p 4 ja dtl 602 p 2.3) palunud kohtul määrata kahjusuurus kindlaks VÕS § 127 lõike 6 alusel, kui kohus peaks leidma, et kahju täpset suurust ei ole esitatud tõendite alusel võimalik kindlaks teha. Kohus leiab, et VÕS § 127 lg 6 mõte ega eesmärk ei ole tõendamisraskuste ületamine olukorras, kus hageja oskab nimetada enda kahju suuruse. Kõnealune säte on kohaldatav olukorras, kus kahju suuruse määramine ei ole võimalik, s.t ei ole teada kui suur kahju hagejale on tekkinud või tulevikus tekib. Kuna suur osa hageja väidetavast kahjust ei ole talle veel tekkinud (hageja ei ole kandnud kulusid), siis on kõnealune norm käesoleval juhul kohaldatav selleks, et hinnata, kas on üldse tõenäoline, et hagejale tulevikus 08.10.2019 toimunud varingust kahju tekib.
14.Kohus leiab, et tegemist ei ole ka olukorraga, kus kahju kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (TsMS § 233 lg 1). Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ning hagi aluseks olevaid asjaolusid on võimalik tõendada veel tõenditega, mida hageja ei ole esitanud (näiteks pangaväljavõtted või TSD deklaratsioonid tööjõukulude kandmise kohta, tunnistajate ütlused põhjusliku seose tõendamiseks selliste kulude osas, mida vaidlusaluse objekti või kostja rikkumisega on muidu raske seostada).
15.Hageja palub hagi resolutsioonis mõista kostjalt välja kahju hüvitamiseks 182 094,80 eurot, hagi esitamise ajaks põhinõudelt 159 180,22 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 7758,95 eurot ning hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras.
16.Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejale tekkinud kahju, kokku 182 094,82 eurot, järgmises:
16.1.OÜ MPT Betoon poolt esitatud 50 061,69 euro suurune kahjunõue (hagi p 3.1.4.27.1 kuni 3.1.4.27.3)
16.2.Ratelbet poolt esitatud 78 967,78 euro suurune kahjunõue (hagi p 3.1.4.27.4 kuni 3.1.4.27.7)
16.3.Gellertoni kulud materjalide ja teenuste soetamiseks 53 065,35 eurot (hagi p 3.1.4.27.8) MPT Betoon esitatud 50 061,69 euro nõudest
17.MPT Betoon kui tellija ja Gellerton kui töövõtja sõlmisid lepingu nr SLM/29/2019 Jõhvis Narva mnt 4a ehitatava bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde teostamiseks. Hageja tugineb sellele, et kostja lepingurikkumise tõttu tekkisid MPT Betoonil täiendavad kulud, mille hüvitamist on viimane Gellertonilt nõudnud 25.02.2020 nõudekirjaga (dtl 71). Esmalt tuleb vastata küsimusele, kas olukorras, kus hagejale ega Gellertonile ei ole kahju tekkinud (neil puuduvad väljaminekud seoses MPT Betooni nõudega), saab hageja üldse nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
18.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavaid mõistlike kulusid. Hageja ei ole tuginenud sellele, et Gellerton või hageja oleks MPT Betooni kahjunõude rahuldanud, mistõttu lähtub kohus sellest, et Gellertonile ei ole kuni käesoleva ajani kahju tekkinud. Seega sõltub hageja nõudeõiguse
olemasolu sellest, kas Gellerton rahuldab MPT Betooni nõude tulevikus ehk kas MPT Betooni nõude tõttu tekkib Gellertonile tulevikus kahju.
19.Kohus leiab, et tulevikus kantavaid kulusid saab lugeda otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses üksnes eeldusel, et kulutuste tulevikus kandmine on kindel. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 128 lg 3 sätestab hüvitatava otsese varalise kahjuna ka tulevikus tekkivat kahju ning et erandina muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel, nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku vastu lepinguga (RKTKo 19.12.2018, 2-13-31650 p 11).
20.Käesoleval juhul on Gellertoni poolt MPT Betooni nõude tulevikus rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu selline järeldus põhineb asjaolul, et pärast 25.02.2020 ei ole MPT Betoon teinud midagi oma nõude maksma panemiseks ning miski ei anna alust järelduseks, et MPT Betoon teeks seda tulevikus. Kohus lõpetas käesolevas asjas eelmenetluse 20.12.2023 istungil (dtl 1011 ajamärge 00:43:00) ning hageja ei esitanud selle ajani väiteid ega tõendeid selle kohta, et MPT Betoon oleks astunud kohtumenetluse ajal samme kahjunõude maksma panemiseks. Seega ei ole MPT Betoon ligemale nelja aasta jooksul, kahjunõude esitamisest, astunud ühtegi sammu Gellertonilt kahju hüvitamise nõudmiseks, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et Gellertonile kahju tekkimine tulevikus oleks kindel.
21.MPT Betooni nõude maksma panemine Gellertoni vastu on ebatõenäoline ka põhjusel, et hagi alusena esile toodud asjaoludel ei saa MPT Betoonil olla Gellertoni vastu kahjunõuet, sest MPT Betoon ei ole andnud Gellertonile täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Seega on täitmata kahjunõude eeldus, mida kohus põhjendab järgmiselt.
22.MPT Betooni kahjunõue Gellertoni vastu põhineb asjaolul, et MPT Betoon on teinud kulutusi nende tööde tegemiseks, mis nende omavahelise töövõtulepingu kohaselt olid Gellertoni kohustuseks. Olukorras, kus MPT Betoon on ise tellinud Gellertoni kohustuseks olevaid töid kolmandatelt isikutelt, ei saa ta Gellertonilt nõuda samade tööde tegemist. Seega on Gellertonilt nõutavate kulude osas tegemist olukorraga, kus MPT Betoon nõuab kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast võlaõigusseaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja ei ole tuginenud sellele, et MPT Betoon oleks enne kõnealuste kulutuste tegemist andnud Gellertonile täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on hagiavalduse punktis 2.20 (dtl 6) tuginenud sellele, et kõik Gellertoni jaoks kahjuks kujunenud materjali-, vahendi-, tööjõu- ja muud kulud on kantud seoses korduvate betoonitöödega. Sellest nähtub, et hageja on töövõtulepingust tulenevad tööd lõpuni teinud, mistõttu ei esinenud MPT Betooni poolt kahjuna käsitletavate kulutuste tegemise ajal olukorda, kus oleks ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Seega ei saanud MPT Betoon VÕS § 115 lõikele 3 tuginedes jätta Gellertonile kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et MPT Betooni poolt kahjuna nõutavate kulutuste tegemise ajal oleks esinenud VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 nimetatud asjaolusid.
23.Isegi, kui MPT Betoonil oleks õigus sellise kahju hüvitamist nõuda ning Gellerton kindlasti rahuldaks tulevikus MPT Betooni kõnealused nõuded, on kõnealused nõuded kostja rikkumisega seostatavad vaid 993,60 euro ulatuses. Sellisteks kuludeks on:
Traktor (ekskavaator-laaduri rent) 366 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud Consumat OÜ 29.10.2019 arve nr 190424 (dtl 76). Arve on esitatud MPT Betoon OÜ-le, arve koostamise aega ja kirjet arvestades võib see olla seotud vaidlusaluse objektiga. Arve tasumist tõendava maksekorralduse on hageja samuti esitanud (dtl 459).
23.2.Betooni soojendamine 627,60 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud AS HC Betoon 20.11.2019.a arve nr 1903786 (dtl 83). Arvelt nähtub, et see on esitatud MPT Betoon OÜ-le, arvel on märgitud vaidlusaluse objekti aadress ning arve koostamise aega arvestades, võib see olla seotud vaidlusaluse objektiga. Arve tasumist tõendava maksekorralduse on hageja samuti esitanud (dtl 478). Esitatud arve summa oli 22 357,80 eurot aga hageja on hagis kajastanud seda kulu summas 627,60 eurot (dtl 13). Hageja on MPT Betoonile materjalide ja teenuste soetamiseks tehtud 17 181,69 euro suuruse kulu tõendamiseks esitanud järgmised tõendid, mis ei võimalda kulu kostja rikkumisega seostada:
24.Kile 247,10 eurot, Topfloor OÜ 15.10.2019 arve nr 311459 (dtl 75). Arve on esitatud MPT Ehitus AS-le ja sellest ei nähtu, et kulu oleks seotud vaidlusaluse objektiga.
25.Detailid (nihkearmatuur) 458,68 eurot, Peikko Eesti OÜ 28.10.2019 arve nr 18382 (dtl 77). Arve on esitatud MPT Ehitus AS-le ja sellest ei nähtu, et kulu oleks seotud vaidlusaluse objektiga.
26.Betoon ja pump 5410,80 eurot (AS HC Betoon 09.10.2019.a arve nr 1903255, dtl 78). Arve on esitatud MPT Betoonile, arve kirjet arvestades võib see olla seotud vaidlusaluse objektiga aga kuna see on esitatud varingule järgneval päeval ning tegemist on betooni müügiga, siis ei ole usutav, et see on seotud kostja rikkumise tõttu tekkinud puuduste kõrvaldamisega. Varingu järgselt tuli esmalt koristada varisenud betoon ja selgitada välja, milline osa kostjalt üüritud raketise ehituseks kasutatud inventarist on muutunud kasutuskõlbmatuks, hankida kostjalt puudusteta projekt ja täiendav inventar ning püstitada uus raketis. Alles seejärel sai alustada uuesti bussijaama varikatuse betoonivalutöödega. Hageja avaldustest võib järeldada, et enne 18.10.2019 puuduste kõrvaldamiseks uut valu tegema ei asutud (hagi p 2.17 dtl 5 ja p 2.19 dtl 6).
27.Raud (armatuur, sirgestamine) 9256,24 eurot (Bauhof Group AS 11.10.2019.a arve nr 1201006598, dtl 79 ja 28.10.2019.a arve nr 1201020083, dtl 80). Arved on esitatud MPT Ehitus AS-le ja nendest ei nähtu, et kulud oleks seotud vaidlusaluse objektiga. Arvetel on eraldi märgitud kauba saaja ja maksja aga mõlemad on arvete kohaselt MPT Ehitus AS. Kauba saajana ei ole MPT Betoon OÜ märgitud.
28.Koormakate 311,97 eurot (Bauhof Group AS 02.12.2019.a arve nr 1121100097213, dtl 81). Arve on esitatud MPT Ehitus AS-le ja sellest ei nähtu, et kulud oleks seotud vaidlusaluse objektiga. Arvel on eraldi märgitud kauba saaja ja maksja aga mõlemad on arvete kohaselt MPT Ehitus AS. Kauba saajana ei ole MPT Betoon OÜ märgitud.
29.Prussid, teenus 503,30 eurot (Bauhof Group AS 10.12.109.a arve nr 1201054805, dtl 82). Arve on esitatud MPT Ehitus AS-le ja sellest ei nähtu, et kulud oleks seotud vaidlusaluse objektiga. Arvel on eraldi märgitud kauba saaja ja maksja aga mõlemad on arvete kohaselt MPT Ehitus AS. Kauba saajana ei ole MPT Betoon OÜ märgitud.
30.Hageja on tuginenud hagis (p 3.1.4.27.1 dtl 13) sellele, et kuludest 10 777,28 eurot kandis algselt MPT Betoon eest MPT Ehitus AS, kes on nõudnud nende kulude hüvitamist MPT Betoonilt. Selle väite tõendamiseks esitatud hagi lisast nr 19 (dtl 57, MPT Ehitus 18.09.2020 arve nr 200057) ei nähtu, milliste kuludega MPT Ehitus AS-i nõue seondub. Seega ei loe kohus tõendatuks hageja väidet, et MPT Ehitus AS on kostja põhjustatud kulud kandnud MPT Betoon eest ning nõudnud nende hüvitamist viimaselt. MPT Betooni kahju tööjõukuludele summas 2880 eurot, mida ta hagejalt on nõudnud.
31.Hagi punkti 3.1.4.27.2 kohaselt tuleb hagejal MPT Betoonile hüvitada kulud täiendava tööjõu kasutamiseks lepinguliste tööde lõpuleviimiseks (telgi rajamine) 2880 eurot (3 inimest 4 päeva, 10h päevas, kulu 24 eurot/h). Kulu tõendamiseks on hageja esitanud hagi lisa nr 20, MPT Ehitus 31.12.2019.a arve nr 219104 (dtl 64). Arve on esitatud MPT Betoonile selgitusega „Jewe kaubanduskeskuse telgi montaaž-demontaaž“. Arve tasumist MPT Betooni poolt on hageja tõendanud 01.02.2021 menetlusdokumendi lisaga 13 (dtl 461).
32.Lisaks esitas hageja 01.02.2021 menetlusdokumendi lisana 14 MPT Betoon juhatuse liikme kinnituse (dtl 462), millest ei nähtu, et telgi püstitamise vajadus oli tingitud kostja rikkumisest. Lisaks sellele ei ühti hagiavalduses ja MPT Betooni juhatuse liikme kinnituses toodud tööjõuarvestused.
33.Arvestades asjaolu, et bussijaama varikatuse ehitus oli vaid osa Jewe kaubanduskeskuse töödest, siis ei saa eeldada, et telk oli seotud Gellertoni poolt teostavate töödega. Vaatamata kostja sellekohastele vastuväidetele (dtl 538 p 2.2.29), ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et telgi vajadus oli tingitud kostja rikkumisest või et töid üldse oleks teostatud. MPT Betoonile esitatud 30 000 euro suurusest leppetrahvi nõudest
34.Hagi punktis 3.1.4.27.3 tugineb hageja sellele, et MPT Betoonile on esitatud leppetrahvinõue lepinguliste tööde tähtaegse mittevalmimise tõttu 30 000 eurot. Hageja ise nimetab seda kui akteerimata osa lepingust 30 000 eurot ehk leppetrahv. Hageja kahjunõue kostja vastu põhineb aga sellele, et talle on kahju tekkinud bussijaama katuse teistkordsest valmistamisest ning hageja ei ole tuginenud sellele, et tööd oleks jäänud lõpetamata. Seega ei saa tööde tegemata jätmisest tingitud leppetrahvikohustus olla seotud kostja rikkumisega.
35.Selle nõude tõendamiseks esitas hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 65), töövõtulepingu Scruuv OÜ ja MPT Betooni vahel (dtl 463-468) ja 21.11.2019 e-kirja East Capital Real Estate AS-i esindajalt Scruuv OÜ esindajale (dtl 469-470).
36.Tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktist, mille on 01.03.2020 allkirjastanud MPT Betoon ja OÜ Scruuv nähtub, et lisa- ja muutustöödena on kajastatud leppetrahv vastavalt lepingule 30 480 eurot (koos käibemaksuga). Selle tõendi alusel ei saa lugeda tõendatuks, et MPT Betoonil oleks tulnud leppetrahvi maksta kostja rikkumise tõttu.
37.Töövõtulepingu nr 29/19 punkti 9.5. kohaselt kohustus töövõtja tasuma leppetrahvi 0,2% lõpetamata tööde maksumusest iga ületatud kalendripäeva eest. Vaatamata kostja sellekohastele vastuväidetele (dtl 540 p 2.2.41) ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis
tõendaks leppetrahvi 30 000 eurot kujunemist, st arvutuskäiku, mitu päeva, milliste tööde ja mis maksumusega on väidetavalt MPT Betoon hilinenud.
38.Kohtu hinnangul ei saa East Capital Real Estate AS-i esindajalt Scruuv OÜ esindajale 21.11.2019 saadetud e-kirjast (dtl 469-470) teha ühtegi järeldust kostja ja Gellertoni vaheliste ega ka MPT Betooni ja Gellertoni vaheliste suhete kohta. Ratelbet on esitanud Gellertonile nõude 66 127,96 euro hüvitamiseks
39.Hageja tugineb enda nõude alusena asjaolule, et lisaks MPT Betooline on tema vastu kahjunõude esitanud ka Ratelbet summas 66 127,96 eurot (dtl 6 p 2.21). Selle väite tõendamiseks on hageja esitanud Ratelbeti 28.02.2020 nõudekirja (hagi lisa 17 dtl 74). Nõudekirja esitamise faktile ei ole kostja vastu vaielnud.
40.Hageja on tuginenud sellele, et Gellerton on Ratelbeti nõude rahuldanud vaid 1000 euro ulatuses (dtl 380 p 2.3.2.2). Seega lähtub kohus sellest, et ülejäänud ulatuses ei ole Gellertonile ega hagejale kahju tekkinud ning hagejal oleks õigus kostjalt selle kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui Gellertonile kahju tekkimine tulevikus oleks kindel. Kohtu hinnangul on Gellertoni poolt Ratelbeti nõude tulevikus rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu selline järeldus põhineb asjaolul, et pärast 28.02.2020 ei ole Ratelbet teinud midagi oma nõude maksma panemiseks ning miski ei anna alust järelduseks, et Ratelbet teeks seda tulevikus. Kohus lõpetas käesolevas asjas eelmenetluse 20.12.2023 istungil (dtl 1011 ajamärge 00:43:00) ning hageja ei esitanud selle ajani väiteid ega tõendeid selle kohta, et Ratelbet oleks astunud kohtumenetluse ajal samme kahjunõude maksma panemiseks. Seega ei ole Ratelbet ligemale nelja aasta jooksul, oma nõudekirja esitamisest, astunud ühtegi sammu Gellertonilt kahju hüvitamise nõudmiseks, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et Gellertonile kahju tekkimine tulevikus oleks kindel. Ainuüksi sellel põhjusel tuleb jätta hageja kahjunõude selles ulatuses kostja vastu rahuldamata.
41.Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud, et Gellertonil oleks tekkinud Ratelbeti nõudekirjas kajastatud kohustused. Ainuüksi nõude esitamisest kohustust ei tekki. Järgnevalt käsitleb kohus Ratelbeti nõudekirjaga seotud kohustuse kujunemist ning kohustuse tõendamiseks esitatud tõendeid, s.h Gellertoni poolt 1000 euro tasumisega seotud tõendeid (p 42.5.1).
42.Hagi p 2.23 kohaselt koosneb Ratelbeti nõue 66 127,96 eurot järgmistest hageja rahalistest kohustustest Ratelbeti ees:
42.1.Kraana kasutusvõimatusega tekkinud kulu 11 700 eurot (lisad 22-23). Hagi p 3.1.4.27.4 kohaselt võib aru saada, et hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab seisneb hageja kohustuses hüvitada Ratelbetile saamata jäänud tulu 11 700 eurot. Kohus käsitleb Ratelbeti nõuet saamata jäänud tulu nõudena VÕS § 128 lg 4 mõttes, tuginedes nii hageja selgitusele nõude kujunemise kohta (dtl 6 p 2.23), kui ka Ratelbeti nõudekirjas avaldatule (dtl 74). Ratelbet ise põhjendab selle summa nõudmist hagejalt, kui „kraana kasutamata jätmisest tekkinud kulud“. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja ei ole esile toonud seda, mida Ratelbet oli teinud selleks, et saada kraana kasutusse andmisest tulu siis, kui hageja
oleks kraana õigeaegselt, s.o 65 päeva tegelikkusest varem, Ratelbetile tagastanud. Hageja põhjendustest ega tõenditest ei nähtu, et Ratelbetil oleks olnud võimalik nendel päevadel kraanat kellelegi teisele 11 700 euro eest kasutada anda. Seega ei saa Ratelbetil olla hageja vastu 11 700 euro suurust nõuet kraana kasutamisvõimaluse kaotamise tõttu.
42.2.Kostja on oma vastuväidetes (dtl 249 p 2.5.47) tuginenud muuhulgas sellele, et Volvo paranduskulud hüvitas hagi lisa 22 kohaselt kindlustusandja. Hageja ei ole sellele kostja vastuväitele vastu vaielnud. Seega asub kohus seisukohale, et hagi lisast 22 (dtl 66) nähtub, et Volvole tekkinud kahju hüvitati Ratelbetile (vähealt omavastutust ja käibemaksu ületavas osas) kindlustusandja poolt. Selline asjaolu kinnitab, et Ratelbeti 11 700 euro suurune nõue ei saa olla otsese varalise kahju nõue.
42.3.Hagi p 3.1.4.27.5 kohaselt seisneb Ratelbeti nõudest tulenev kahju ka varikatuse kokku kukkumisest tekitatud elementide puhastus- ja parandustööde ning selleks vajaliku tehnika eest, koos käibemaksuga 14 400 eurot. Selle tõendamiseks esitas hageja Gellertoni ja Ratelbeti vahel 01.12.2019 sõlmitud töövõtulepingu (hagi lisa 24, dtl 91-96). Kostja on vaielnud sellise summa käsitlemisele hageja kahjuna vastu kokkuvõtlikult põhjusel, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et Ratelbet on Gellertoniga sõlmitud lepingu alusel töid teostanud, muuhulgas on esitamata lepingu punktis 3.3 ja 3.4 ettenähtud töö üleandmise-vastuvõtmise akt (dtl 542 p 2.2.55). Vaatamata sellele ei ole hageja tööde üleandmise kohta tõendeid esitanud. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seega ei ole hageja tõendanud, et Ratelbeti tasunõue 14 400 euro ulatuses oleks sissenõutavaks muutunud.
42.4.Lisaks sellele seab koristustööde teostamise vajalikkuse detsembris 2019 kahtluse alla asjaolu, et hageja poolt betoonijäätmete utiliseerimise kohta esitatud tõendite (dtl 104 ja 154) kohaselt koristati betoonijäätmed ehitusplatsilt juba oktoobrisnovembris 2019.
42.5.Lisaks eelnevale tugineb hageja (hagi p 3.1.4.27.6) sellele, et tal tuleb tasuda Ratelbetile täiendavate betoonitööde teostamise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks 21 723,2 eurot + viivis.
42.5.1.Hageja tõendab Ratelbeti nõuet Gellertoni vastu hagi lisaga 25 (31.10.2019 esitatud arve „Betoonitööd Jõhvis“ summas 10 864,80 eurot, dtl 97) ja lisaga 26 (01.12.2019 esitatud arve „Betoonitööd Jõhvis“ summas 9806,40 eurot, dtl 98). Kohtu hinnangul on arvel toodud määratlus „Betoonitööd Jõhvis“ ebapiisav selleks, et otsustada, et betoonitöid teostati vaidlusaluse bussijaama varikatuse rajamisel ja veel vähem saab sellest tõendist teha järeldust, et kõnealused betoonitööd olid tingitud kostja rikkumisest. Ratelbeti nõudekirja (dtl 74) kohaselt on Jõhvi varikatuse varingu tõttu tekkinud Ratelbetile kulu kraana kasutamisvõimaluse kaotusega ning parandus- ja puhastustöödega. Nõudekirjas väidab Ratelbet, et lisaks on jätnud Gellerton tasumata arved 19046 summas 10864 eurot ja arve 19050 summas 9306,40 eurot. Sellisest jaotusest – varingust tekkinud kulud ja lisaks tasumata arved – võib järeldada, et tasumata arved ei pruugi seonduda varikatuse kokku kukkumisega, vaid kõnealused arved võivad
pigem seonduda Ratelbetilt tellitud töödega varikatuse esmakordsel püstitamisel. Arve selgitus „Betoonitööd Jõhvis“ ei ole piisav, et sellest järeldada tööde põhjuslikku seost kostja rikkumisega.
42.5.2.Samuti tõendab hageja Ratelbeti nõuet Gellertoni vastu hagi lisaga 27 (01.12.2019 esitatud arve „Volvo lõhkumisega seotud kulud“ summas 2052 eurot, dtl 99). Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi sellise arve alusel asuda seisukohale, et arve on esitatud sama Volvo kohta, mis oli varingu hetkel vaidlusalusel objektil. Samuti ei nähtu arvest, milles lõhkumise kulu seisneb. Ainuüksi arve esitamine ei saa tekitada Gellertonile selles kajastatud kohustust, vaid kohustus saab põhineda konkreetsetel kahju põhjustamise asjaoludel, mida aga kõnealuselt arvelt ei nähtu.
43.Hagi punktis 3.1.4.27.7 nimetab hageja endale tekkinud kahjuna laenu tagasimakset koos intressiga kokku 9 130 eurot. Selle tõendamiseks on hageja esitanud laenulepingu (dtl 120) ja intressiarvestuse (dtl 121). Kohtu hinnangul ei saa laenulepingu sõlmimine õigustada hageja nõuet kostja vastu. Laenulepingu põhikohustuse teenindamiseks tehtud kulutused ei saa olla käsitletavad hageja kahjuna põhjusel, et laenu teenindamise kohustus saab tekkida üksnes laenu välja maksmisel. Laenu väljamaksmine on hageja kasu. Kahjuhüvitisest tuleb arvata maha igasugune kasu, mida hageja sai kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5). Lisaks sellele, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, et laenu võtmise vajadus oleks tingitud kostja rikkumisest. Vastupidi, hageja on laenulepingu sõlminud 20.09.2019 (dtl 120), s.o enne kahjujuhtumi toimumist 08.10.2019 (dtl 5 p 2.12). VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kuna hageja otsustas laenu võtmise peaaegu kolm nädalat enne kahjujuhtumi toimumist, puudub põhjuslik seos laenu võtmise ja kostja rikkumise vahel ning seetõttu ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulutusi. Gellertoni enda kantud kulud
44.Hagi punktis 3.1.4.27.8 tugineb hageja sellele, et Gellertonil on tekkinud kulud täiendavate betoonitööde teostamise ning materjalide ja teenuste soetamisega kokku 53 065,35 eurot. Alljärgnevalt käsitleb kohus selle väite tõendamiseks esitatud tõendeid.
44.1.Hageja tugineb sellele, et tal on kostja rikkumise tõttu tekkinud lisatööjõukulud töödejuhataja ja tööliste töö eest kogukuluga 2019. aasta oktoobri eest 9489 eurot ja novembri eest 7734 eurot, s.o kokku 17 223 eurot. Selliste kulude kandmist tõendab hageja Gellertoni juhatuse liikme kinnitustega (hagi lisa 32 dtl 123 ja lisa 33 dtl 124). Kohtu hinnangul ei piisa Gellertoni juhatuse liikme kinnitusest Gellertonile tekkinud kulude tõendamiseks. Hageja esitatud kinnitus selgitab töötajatele makstud tasude kujunemist, kuid ei veena kohut selles, et kulud oleks Gellertoni poolt tegelikult kantud. Kinnitusest ei nähtu, kellele ja mis põhjusel on Gellertoni juhatus sellise kinnituse andnud ning hageja ei ole sellise abstraktse kinnituse andmise asjaolusid menetluses selgitanud. Arvestades asjaolu, et 2019. aastal oli digitaalallkirja andmine sedavõrd levinud, et kui kinnitus oleks antud määramatule hulgale
adressaatidele esitamiseks, siis oleks selle usaldusväärsus ning levitamise lihtsus olnud Gellertoni enda jaoks oluliselt paremini tagatud, kui kinnitus oleks digitaalselt allkirjastatud. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on Gellertoni juhatuse liige digitaalselt allkirjastanud kinnituse nõude loovutamise kohta (dtl 169-170), mis kinnitab, et digitaalne allkirjastamine ei olnud võõras ka Gellertonile. Lisaks eelnevale arvestab kohus tööjõukulude kandmise tõendamisel asjaoluga, et vaatamata kostja vastuväitele kulu kandmise tõendamatuse kohta (dtl 548 p a) on hageja jätnud esitamata väga lihtsasti esitatavad ja usaldusväärsed tõendid tööjõukulude kandmise kohta. Juhatuse kinnitusest võib järeldada, et need kulud seonduvad kolmele töötajale – töödejuht ja kaks töölist – makstud töötasudega. Töötasu maksmist oleks Gellertonil võimalik lihtsalt ja usaldusväärselt tõendada igale töötajale tehtud töötasu väljamakset kajastava pangaülekandega. Sellise tõendi on hageja jätnud esitamata. Seega, arvestades esitatud tõendeid kogumis, ei loe kohus Gellertoni juhatuse liikme abstraktse lihtkirjaliku kinnitusega tõendatuks Gellertoni väidet, et ta on kostja rikkumise tõttu kandnud täiendavalt tööjõukulusid 17 223 euro ulatuses.
44.2.Armatuuri painutuspingi kasutamine oktoobris 2019.a 50,16 eurot (Stroman OÜ 15.10.2019.a arve nr R 19462, lisa 34, dtl 125). Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega (dtl 486). Arvelt nähtub, et armatuuri painutuspinki on renditud kahel korral, 01.10.2019-02.10.2019 ning 08.10.2019-08.10.209. Kuna 08.10.2019 toimus raketise varing, siis ei saa armatuuri painutuspingi rent olla põhjustatud varingust. Kuna hageja on tuginenud sellele, et esmalt tuli eemaldada varisenud katuse osad ning kahjustatud seadmed (kraanat ei saadud umbes pool kuud varingu alt kätte, vt dtl 13 p 3.1.4.27.4), siis ei ole eluliselt usutav, et objektil oli võimalik katuse teistkordseks valamiseks vajaliku armatuuri paigaldada juba varingu päeval.
44.3.Ehitusdokumendi lamineerimisteenus oktoobris 2019.a 11,52 eurot (OÜ Jovi 1610.2019.a arve nr 1019, lisa 34, dtl 126) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.4.Autokraana teenus 18.10, 21.10. ja 22.10.2019.a kokku 1926 eurot (OÜ Klarias Compani 17.10.2019.a arve nr 275, 21.10.2019.a arve nr 286 ja 22.10.2019.a arve nr 287, lisa nr 34, dtl 127-129) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.5.Ehitusmaterjalid oktoobris 2019.a kokku 79,61 eurot (Bauhof Group AS 22.10.2019.a arved nr 1061100243349 ja 1060100227281, 23.10.2019.a arve nr 1060100227344, 24.10.2019.a arve 1061100243657, lisa 35, dtl 130-133) ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga.
44.6.Ehitusmaterjalide tõsteteenus Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019.a 70,20 eurot (Jako Trans OÜ 23.20.2019.a arve nr 1901073, lisa 35, dtl 134) on seostatav vaidlusaluse objektiga ning arve koostamise kuupäev (23.10.2019) annab põhjust järelduseks, et teenuse osutamine jäi varingujärgsesse perioodi. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega (dtl 493).
44.7.Kraana transpordi- ja tõsteteenus Jewe keskuses oktoobris 2019.a 299,40 eurot (Livo Trans OÜ 25.20.2019.a arve nr 2559, lisa 36, dtl 100). Kuigi kõnealusest arvest nähtuvalt ei seondu tööd bussijaama varikatusega, on tegemist siiski kohtu hinnangul vaidlusaluse objektiga. Näiteks on kostja ise enda üürinõude,
mille kohaselt kasutati üürile antud seadmeid just vaidlusalusel objektil, põhjendamisel märkinud, et „alustati 12. detsembril 2019 seadmete tagastamisega pärast Jewe Keskuse bussijaama varikatuse taastamist“ (dtl 925 p 2.1.1 a). Seega ei tohiks olla vaidlust, et kõnealune bussijaama varikatus oli Jewe Keskuse bussijaama katus ning asjaolu, et sellele erinevates kohtades osundatakse kui bussijaama katus, ei tähenda, et tegemist oleks erinevate objektidega. Kõnealuselt arvelt nähtuv teenuse osutamise kuupäev (25.10.2019) annab põhjust järelduseks, et teenuse osutamine võis olla tingitud varingust. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega (dtl 494).
44.8.Evakueerimise teenus oktoobris 2019.a 192 eurot (OÜ Mettro Tehnika 28.10.2019.a arve nr T281019-5, lisa 36, dtl 101) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.9.Ohutusrõivastus ehitusele 60,70 eurot (Bauhof Group AS 29.10.2019.a arve nr 1060100228133, lisa 36, dtl 102) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.10.Transporditeenused oktoobris 2019.a 396 eurot (Arkona Grupp OÜ 31.10.2019.a arve nr 686, lisa 36, dtl 103) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.11.Betoonijäätmete üleandmine 28. ja 31.10.2019.a 506,88 eurot (BRD Mineral OÜ 30.10.2019.a arve nr 103857, lisa 36, dtl 104). Kohus loeb selle kulu teenuse kirjelduse „Betoonijäätmete vastuvõtt“ ja jäätmete üleandmise aja (28.10.2019) alusel, seotuks vaidlusaluse objektiga. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega (dtl 497).
44.12.Ehitustööd Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019.a 9008 eurot (OÜ Ligare Master 31.10.2019.a arve nr 3110, lisa 37, dtl 105) on seotud vaidlusaluse objektiga aga ei ole seostatav kostja rikkumisega, kuna tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton oli tellinud. Vaatamata kostja sellekohasele vastuväitele (dtl 550 alt II lõik), ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.
44.13.Ehitustööliste rõivastus 681,66 eurot (Kinhor OÜ 31.10.2019.a arve nr 95564L, lisa 37, dtl 106) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.14.Ehitusmaterjalid oktoobris 2019.a kokku 30,49 eurot (Bauhof Group AS 31.10.2019.a arved nr 1061100245159 ja 1060100228285, lisa 37, dtl 108-109) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.15.Tööriistade rent perioodidel 18.-24.10.2019.a ja 31.10.2019.a kokku 62,21 eurot (Cramo Estonia AS 31.10.2019.a arve nr 10536154, lisa 38, dtl 110) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.16.Mootorsõidukite kütus 1289,72 eurot (AS Alexela 31.10.2019.a arve nr 22602301-19101, lisa 38, dtl 111) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.17.Ehitusvahendid 18,74 eurot (Bauhof Group AS 30.09.2019.a arve nr 1060100223163, lisa 38, dtl 112) arve on koostatud 30.09.2019, s.o enne varingut (08.10.2019), mistõttu ei saa see kulu olla põhjuslikus seoses kostja rikkumisega.
44.18.Raketise ja armeerimise tööd oktoobris 2019.a 3024 eurot (Merlang OÜ 10.11.2019.a arve nr 25, lisa 38, dtl 113). Arves kajastatud informatsiooni kohaselt võiks kõnealune töö seonduda vaidlusaluse objektiga aga hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks
selle summa ulatuses kahju tekkinud ning arvestades arve koostamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et hageja tasuks kõnealuse arve tulevikus.
44.19.Tööjõurent ja transport objektile 2140,80 eurot (Pärnu Sovhoos OÜ 18.11.2019.a arve nr 165107, lisa 38, dtl 114) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.20.Kraana transpordi- ja tõsteteenus novembris 2019.a kokku 561,84 eurot (Livo Trans OÜ 01.11.2019.a arve nr 2571 ja 04.11.2019.a arve nr 2572, lisa 39, dtl 115-116) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga. Hageja on tõendanud arve 2571 tasumist summas 181,92 (dtl 494).
44.21.Autokraana teenus 14.11.2019.a 252 eurot (OÜ Klarias Compani 14.11.2019.a arve nr 312, lisa 39, dtl 117) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.22.Tööriistade rent perioodidel 01.-07.11.2019.a, 05.-15.11.2019.a ja 08.15.11.2019.a kokku 373,02 eurot (Cramo Estonia AS 15.11.2019.a arve nr 01543328, lisa 39, dtl 118) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.23.Ehitustööd Jõhvi bussijaamas novembris 2019.a 6400 eurot (OÜ Ligare Master 15.11.2019.a arve nr 1511, lisa 39, dtl 119). Hageja on tõendanud arve tasumist 2000 euro ulatuses (dtl 504). Kõnealune töö on seotud vaidlusaluse objektiga aga ei ole seostatav kostja rikkumisega, kuna tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton oli tellinud. Vaatamata kostja sellekohasele vastuväitele (dtl 552 viimane lõik), ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.
44.24.Tööriistade kasutamine novembris 2019.a 43,70 eurot (Stroman OÜ 15.11.2019.a arve nr R 31835, lisa 40, dtl 144) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.25.Sõiduauto rent perioodil oktoober-november 2019.a 595 eurot (OÜ Privalon 21.11.2019.a arve nr 2385-R, lisa 40, dtl 145) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.26.Ehitustööliste rõivastus 238,50 eurot (Kinhor OÜ 27.11.2019.a arve nr 96398L, lisa 40, dtl 146) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.27.Tööriista rent 2019.a novembris 2019.a 9,35 eurot (Cramo Estonia AS 30.11.2019.a arved nr 10549748 ja10549749, lisad 40 ja 41, dtl 147-148) ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga.
44.28.Mootorsõidukite kütus 1025,80 eurot (AS Alexela 31.12.2019.a arve nr 22602301-19121, lisa 42, dtl 149) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
44.29.Raketise ja armeerimise tööd novembris 2019.a 777,60 eurot (Merlang OÜ 30.11.2019.a arve nr 30, lisa 42, dtl 150). Arves kajastatud informatsiooni kohaselt võiks kõnealune töö seonduda vaidlusaluse objektiga aga hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa ulatuses kahju tekkinud ning arvestades arve esitamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et arve tasutaks tulevikus.
44.30.Ehitustööd Jõhvi bussijaamas 4646,40 eurot (OÜ Ligare Master 23.11.2019.a arve nr 2312, lisa 42, dtl 151). Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega (dtl 510). Kõnealune teenus on seotud vaidlusaluse objektiga aga ei ole seostatav kostja rikkumisega, kuna tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton oli tellinud. Vaatamata kostja sellekohasele vastuväitele (dtl 554 III lõik), ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.
44.31.Ehitusmaterjalid kokku 308,62 eurot (Teemu-E OÜ 31.10.2019.a arve nr 21911950 ja 15.11.2019.a arve nr 21912610, lisa 42, dtl 152-153) ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga.
Betoonijäätmete üleandmine 04.11.2019.a 432,86 eurot (BRD Mineral OÜ 15.11.2019.a arve nr 103899, lisa 42, dtl 154) võiks teenuse kirjelduse „Betoonijäätmete vastuvõtt“ ja jäätmete üleandmise aja (04.11.2019) alusel otsustades, olla seotud vaidlusaluse objektiga aga hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa ulatuses kahju tekkinud ning arvestades arve esitamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et arve tasutaks tulevikus.
44.33.Ehitusmaterjalid ja -vahendid kokku 329,57 eurot (Bauhof Group AS 13.11.2019.a arve nr 1061100247914, 15.11.2019.a arve nr 1060100230908, 14.11.2019.a arve nr 1061100248072, 13.11.2019.a arve nr 1061100247948, 11.11.2019.a arve nr 1061100248793, 14.11.2019.a arve nr 1060100230726, 06.11.2019.a arve nr 1061100246402, 04.11.2019.a arve nr 1061100245975, 01.11.2019.a arve nr 1060100228362, 13.11.2019.a arve nr 1070100146930 (lisad 4345, dtl 155-164) ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga, kuigi arvetelt on näha, et ostud on sooritatud Jõhvi kauplusest. Kohus ei loe ainuüksi ostu sooritamise linna tõttu arvetel kajastatud kulu seonduvaks vaidlusaluse objekti ja veel vähem kostja rikkumisega.
45.Arvestades eeltoodut loeb kohus Gellertonile 53 065,35 euro suurusest kahjust (p 44) tõendatuks kahju tekkimise 876,48 euro (p 43.6, 43.7 ja 43.11) ulatuses. Hageja viivise nõue
46.Hageja on esitanud seadusjärgse viivise nõude (hagi p 3.2.2 ja resolutsiooni p 4). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
47.Kostja on hageja viivisenõudele esitanud üksnes vastuväite, et hagejal puudub õigus viivise tasumist nõuda, sest hagejal puudub kahjunõue (dtl 258 p 2.5.62 ja dtl 555 p 2.2.93).
48.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt (p 3.2.3) soovib hageja oma kahjunõudelt viiviste arvestamist alates 18.03.2020, s.o 14 päeva pärast Gellertoni poolt nõudekirja saatmist kostjale. VÕS § 113 lg 2 annab õiguse nõuda viivist alates kahjunõude teatamisest võlgnikule. Hagi lisaks 46 olevast nõudekirjast nähtub, et Gellerton teatas 03.03.2020 nõudekirjas kostjale muuhulgas nendest nõuetest, mida kohus käesolevas menetluses luges tõendatuks (dtl 139 p 5, 6 ja 10). Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja on saanud Gellertoni kahjunõude 03.03.2020 ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostja muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4), siis on hagejal õigus nõuda viivise välja mõistmist alates 18.03.2020 ning kohus lähtub hageja hagis avaldatud soovist mõista kostjalt viivis välja alates 18.03.2020 (TsMS § 5 lg 1 ja § 439). Hageja tõendatud põhinõudelt 876,48 eurot arvestatud viivis 18.03.2020 kuni 26.10.2020 (s.o hagi esitamiseni) on 42,72 eurot.
KOSTJA TASAARVESTUSE VASTUVÄIDE
49.Kostja esitas oma esimeses vastuses hagiavaldusele alternatiivse vastuväitena tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks hagi mingil põhjusel tema vastu rahuldama.
Tasaarvestuseks kasutatava üürinõude (aktiivnõude) summaks nimetas kostja 47 754,87 eurot (28.12.2020 p 2.8.8 dtl 260). Kostja põhinõuded koosnevad 41 334 euro suurusest üürinõudest ja Gellertoni kasutusse antud seadmete kahjustamisest tulenevast 5395,80 euro suurusest kahjunõudest (07.09.2021 p 2.3.5 dtl 556).
50.Kostja täpsustas/suurendas aktiivnõuet 12.12.2023 menetlusdokumendi punktis 2.3.9 (dtl 936) ning märkis, et kui kohtu hinnangul tuleks hagi kasvõi osaliselt rahuldada ning kohus seda teeb, palub kostja tasaarvestada kostja nõude kokku summas 114 252,38 eurot (48 377,42 + 8 748,77 + 57 126,19) kohtu poolt rahuldatud nõudega.
51.Kostja nõude aluseks on Gellertoniga 09.07.2015 sõlmitud kliendileping (dtl 264-267) ning selle alusel konkreetsete seadmete Gellertonile kasutada andmiseks sõlmitud üürilepingud (dtl 558-575). Kuigi kliendilepingus räägitakse lepingupooltest kui rendileandjast ja rentnikust, siis käesoleva vaidluse asjaoludel on kostja ja Gellertoni vahel üürisuhe, eelkõige arvestades Gellertoni kasutusse antud asjade olemust, mis ei võimalda nendest vilja saamist, vaid üksnes enda tarbeks kasutamist. Kuigi käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust üürisuhte ja rendisuhte eristamine, kasutab kohus siiski lepingu sisule viidates „rendi“ asemel väljendit „üür“.
52.Kostja tugineb sellele, et Gellerton ei ole üürile võetud esemete eest kostjale tasunud mitte ühtegi eurot. Hageja ei ole seda väidet vaidlustanud ning vaidlustamise tahe ei nähtu ka hageja muudest avaldustest. Seega loeb kohus hageja poolt omaks võetuks kostja väite, et Gellerton ei ole üüritud esemete eest üüri mitte ühtegi eurot tasunud (TsMS § 231 lg 4). Kostja üürinõudest
53.Kohus leiab, et kostjal puudub õigus oma üüritasu nõuet hageja kahjunõudega tasaarvestada ainuüksi tasaarvestusolukorra puudumise tõttu. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul puudub tasaarvestusolukord seetõttu, et kostja nõue hageja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt.
54.Kostja tasunõude sissenõutavaks muutumine on kokku lepitud kostja ja Gellertoni vahelise kliendilepingu punktis 5.3, mille kohaselt kuulub üüritasu tasumisele üürileandja poolt väljastatava sellekohase arve alusel (dtl 265) ning kliendilepingu lisa 1 kohaselt on maksetähtaeg 14 päeva arvates arve väljastamise kuupäevast (dtl 267).
55.Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks Gellertonile üürilepingu alusel arveid esitanud ega ole arvete esitamist ka tõendanud. Kostja on hagivastuses (p 2.8.4, dtl 260) tuginenud sellele, et ta on varasemalt esitanud üüritasunõudeid ja meeldetuletusi, viidates oma vastuse lisadele 10 (dtl 295-296) ja 11 (dtl 297-299). Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja on Gellertonilt nõudnud üüri tasumist aga ei nähtu, et ta oleks esitanud Gellertonile üüriarveid. Arvete esitamata jätmisele viitab ka lisas 11 kostja poolt väljendatu: „Saadame Teile teostatud teenuste eest esitamata arvete nimekirja, mille leiate manusest.“ (dtl 297 K V 17.12.2019 e-kiri J T.V e-postile [email protected] ).
56.Kostja esitatud nõudekirjad ei ole samastatavad arvetega, mille esitamises kliendilepingus kokku lepiti. Arve üheks eesmärgiks äriühingute vahelistes finantssuhetes on suhete täpne määratlemine. Arve on raamatupidamise algdokument raamatupidamisseaduse (RPS) § 7 tähenduses. Arvete alusel kujundatakse detailne ülevaade ühingu majandustegevusest, seal
hulgas kohustustest (RPS § 4 p 3, § 6 lg 4, § 12 lg 1). Nõudekiri, millena kohus käsitleb neid kostja pöördumisi Gellertoni poole, on aktsessoorse tähendusega arve suhtes, osundades täitmata kohustusele. Nõudekirjad ei vasta ka raamatupidamise algdokumendi sisunõuetele (RPS § 7 lg 2 ja 3), mistõttu ei sobi see ühingu kohustuste nõuetekohaseks arvestuseks.
57.Nõudekirja esitamise õiguslikuks sisuks on kohustuse täitmise nõudmine VÕS § 108 mõttes. Samas tuleb arvestada, et VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega olukorras, kus kostja oli ise jätnud Gellertonile üüriarved esitamata ei olnud tal ka õigust nõudekirjaga üüri tasumist nõuda.
58.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui pooled on tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusena leppinud kokku konkreetse finantsinstrumendi – arve – kasutamises, ei saa tasunõuet lugeda sissenõutavaks muutunuks ainuüksi nõudekirja esitamisega. Seetõttu ei ole kostja üürinõuded muutunud sissenõutavaks. Kostja on 20.12.2023 toimunud kohtuistungil tuginenud sellele, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks tulenevalt seadmete üleandmisest ning arve esitamisel ei ole sissenõutavaks muutumisel tähtsust (dtl 1011, ajamärge 00:17:08). Kostja põhjendab oma sellist seisukohta kliendilepingu p 2.2 (dtl 264) määratletud lepingudokumentide prioriteetsusega, mille kohaselt vastuolude korral lepingu erinevate dokumentide vahel lähtuvad pooled alljärgnevast prioriteetsusest: a) Leping (konkreetsete seadmete üleandmisel sõlmitav üürileping), b) Kliendileping (poolte vahel sõlmitud raamleping) ja c) Lepingu pöördel olevad AS Ramirent Baltic Seadmete Rendi Üldtingimused. Lepingute prioriteetsus on kostja väidetel asjakohane põhjusel, et konkreetsete seadmete üleandmiseks sõlmitud lepingutes (Leping) on tasumise tingimused kokku lepitud selliselt, et üüritasu kuulub maksmisele seadmete üleandmisest arvates. Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu.
60.Konkreetsete seadmete üleandmisel sõlmitud lepingutes (07.09.2021 menetlusdokumendi lisad 1-18, dtl 558-575) on kõigis märgitud „Tasumistingimus 14 päeva“. Kohtu hinnangul ei ole selline tingimus vastuolus kliendilepingu (nn raamlepingu) punktis 5.3 ja lisas 1 kokkulepituga, mille kohaselt kuulub üüritasu tasumisele üürileandja poolt väljastatava sellekohase arve alusel 14 päeva jooksul, arvates arve väljastamise kuupäevast. Konkreetsete seadmete kasutusse andmisel sõlmitud lepingutes ei ole kokku lepitud, millisest päevast algab maksetähtaja kulgemine. Maksetähtaja kulgema hakkamine on kokku lepitud kliendilepingu lisas 1. Seega ei saa konkreetsete seadmete väljastamise lepingust järeldada, et seadmete eest tuleks tasu maksta ilma kostja poolt sellekohast arvet esitamata.
61.Kuna kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks Gellertonile üüriarveid esitanud ning ei ole ka üüriarvete esitamist tõendanud, siis ei ole kostja üürinõue muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa kostja kasutada oma üürinõuet tasaarvestamiseks. Kostja kahjunõudest
62.Kostja tugineb sõnaselgelt enda kahjunõudele esmakordselt 07.09.2021 menetlusdokumendi punktis 2.3.5 (dtl 556), kus väidab, et kahjunõue kahjustatud seadmete osas on 5395,80 eurot. Seejuures viitab kostja oma hagivastuse lisale 11, Exceli fail 10.12.2019 kahjuakt (dtl 299).
63.Kohus leiab, et isegi kui kostjal oleks Gellertoni vastu kahjunõue, siis tuleb seda kostja enda tegevuse (projekteerimisvea) tõttu vähendada nullini. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
64.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15 p 12). Sellest lähtuvalt arutas kohus 20.12.2023 istungil pooltega käesolevas asjas VÕS § 139 kohaldamist, osundades võimalusele, et see võib välistada kostja vastunõude osaks oleva kahjunõude. Kostja viitas kliendilepingu punktile 7.2, mis sätestab, et üürnik vastutab arvates seadme juhusliku hävimise riisiko temale üleminekust kogu oma varaga seadme kahjustumise, hävimise või kaotsimineku eest (dtl 265). Hageja ei ole selle kokkuleppe kohta oma seisukohta väljendanud. Kohus on seisukohal, et kuigi VÕS § 106 võimaldab poolte kokkuleppel vastutust piirata või selle välistada, ei olnud kostja ja Gellertoni kokkuleppe eesmärk välistada kostja vastutust olukorras, kus üürieseme kahjustamine tuleneb kostja kohustuse rikkumisest. VÕS § 29 lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kliendilepingu punkti 7.4 kohaselt on üürileandjal seadme parandamise kohustus ka siis kui seade läheb katki üüriperioodil ning üürileandjal on õigus nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist üürnikult, kui seadme katkiminek on tingitud üürniku poolsest seadme mittenõuetekohasest kasutamisest. Seega leiab kohus, et kliendilepingu p 7.2 ei välista käesoleva vaidluse lahendamisel VÕS § 139 kohaldamist.
65.Arvestades asjaolu, et käesolevas asjas on osaotsusega tuvastatud, et kostja vastutab 08.10.2019 toimunud varingu eest ning pooled ei vaidle selle üle, et kahjustatud seadmed, millel kostja kahjunõue põhineb, olid kõnealusel objektil kasutatud seadmed, ning pooled ei ole tuginenud sellele, et seadmed oleksid võinud kahjustuda muul põhjusel, kui varing, siis asub kohus seisukohale, et kõik Gellertonile kasutada antud seadmed kahjustusid varingu tulemusel. Sellest tulenevalt leiab kohus, et VÕS § 139 välistab kostja õiguse nõuda Gellertonile üüritud seadmete kahjustumise eest kahjuhüvitist.
66.Arvestades eeltoodud põhjendusi kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuete kohta, ei analüüsi kohus teisi kostja nõuete tõendamiseks esitatud tõendeid, kuna nende alusel asjaolude tuvastamine ei aitaks kaasa vaidluse lahendamisele ning nende analüüsimine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse eesmärgiga (TsMS § 2). Menetluskulude jaotus
67.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
68.Arvestades, et kohus rahuldas hageja nõude vähem kui 0,5 % ulatuses ning tuvastas, et kostjal puudub tasaarvestuse õigus, siis on tegemist ligilähedase olukorraga sellele, kui kohus oleks jätnud rahuldamata mõlema poole vastastikused nõuded. See võrdlus on asjakohane, kuna pooled on pidanud menetluses tegema kulutusi nii hageja nõude üle vaidlemisele, kui ka kostja nõude üle vaidlemisele, olgugi, et kostja vastuhagi ei esitanud.
Sellises olukorras on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Poolte menetluskulude endi kanda jätmise tõttu puudub ka vajadus määrata kindlaks hüvitatavate kulude rahalist suurust. Tagatise tagastamisest
69.Kohus kohustas 02.12.2020 määrusega hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatise summas 6300 eurot. Hageja tasus nõutud tagatise 07.12.2020 (dtl 229). Menetluskulude nimekirja esitamisel 19.02.2024 on hageja esitanud taotluse tagatise tagastamiseks (dtl 1116). Kostja ei ole oma 22.02.2024 seisukohas tagatise tagastamisele vastu vaielnud.
70.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tagatise tagastamise eeldused täidetud ning sisulised takistused tagatise tagastamiseks puuduvad (TsMS § 195 lg 1). Kohus arvestab sellega, et TsMS § 195 lg 21 kohaselt tagastatakse tagatis kohtumääruse alusel ning sama sätte lõike 3 kohaselt on selline määrus vaidlustatav. Kuna määruskaebuse esitamise tähtaeg erineb apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast, siis menetlusliku segaduse vältimiseks ei lahenda kohus tagatise tagastamist käesoleva otsusega, vaid pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti kohtunik
Kuuseväli
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2025. a otsusega nr 2-20-15679
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.