3.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Vitali Samohvalovi kanda.
4.Mõista Vitali Samohvalovilt solidaarselt Vassili Nilini, Vladimir Nilini ja Sergei Nilini kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas kokku 200 eurot.
5.Mõista Vitali Samohvalovilt solidaarselt Vassili Nilini, Vladimir Nilini ja Sergei Nilini kasuks välja viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vitali Samohvalov (hageja) esitas Vassili Nilini (kostja I), Vladimir Nilini (kostja II) ja Sergei Nilini (kostja III) (kostjad) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 12 171,99 eurot ning sellele lisanduva seadusjärgses määras viivise. Hageja ja kostja I sõlmisid 15. septembril 2016 müügilepingu, mille esemeks oli korteriomand asukohaga XXX, Jõhvi linn. Korteriomandi reaalosaks oli kahetoaline, esimesel korrusel asuv eluruum nr 4 üldpinnaga 50 m2. Ostuhinna 11 700 eurot tasus hageja notari kontole enne lepingu sõlmimist, 15. augustil 2016, ning samal kuupäeval anti hagejale üle lepingu eseme valdus. Enne lepingu sõlmimist esitas hageja kostjale I küsimusi korteri võimalike puuduste, sh hallituse esinemise kohta seintel. Kostja I kinnitas, et korteril puudusi, sh hallitust, ei esine. Lepingu punktis 1.2.6 kinnitas kostja I, et lepingu esemel ei ole mingeid kostjale teadaolevaid varjatud puudusi. 2016. a oktoobri lõpus tekkis korterisse hallituse ja niiskuse lõhn. Hageja avastas hallituse elutoa kapi tagant tapeedi alt ning ka toa nurgast. Naabritelt sai hageja teada, et aasta enne lepingu sõlmimist oli korteris olnud üleujutus, et korterelamu põhikonstruktsioonid on halvas seisus ning et aeg-ajalt esineb majas seoses sademetega üleujutusi katuse ja kandeseinte kaudu. Pärast probleemi avastamist pöördus hageja korduvalt isiklikult ja telefoni teel kostjate poole, kes lahendusi ei pakkunud. 21. detsembril 2016 tuvastas ehitusfirma OÜ Winters juhatuse liige ja ehitaja ülevaatuse käigus kortermajal mitmeid ventilatsiooniprobleeme ja hallituse esinemise kahe ruumi seintel. Hallitusseened leiti ka 2017. aasta jaanuaris Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse ekspertiisi käigus, kusjuures tuvastati, et elutoa õhust leitud hallitusseente liigid võivad tekitada määratud
kontsentratsiooni juures nõrgema immuunsüsteemiga inimestel terviseprobleeme. Hagejal on väike laps, kelle tervisele hallitus eriti ohtlik võib olla.
21.veebruaril 2017 esitas hageja müügilepingust taganemise avalduse ning 23. veebruaril kostja III palvel eksperthinnangu ja ehitaja järeldused. Pärast seda kostjad enam hagejaga ühendust ei võtnud. Kostjad on hagejale üle andnud lepingutingimustele mittevastava eseme. Korteril on olulised puudused, mis takistavad selle kasutamist eluruumina. Puudused olid olemas juba lepingu eseme üleandmise hetkel ning kostjad hagejat neist ei teavitanud, mistõttu vastutavad kostjad korteri lepingutingimustele mittevastavuse eest. Tegemist on varjatud puudustega: hageja ei teadnud ega pidanudki teadma lepingu sõlmimisel, et korteri seintel on tapeetide all hallitus. Hageja pöördus kostjate poole korduvalt pretensioonidega vahemikus november 2016 kuni jaanuar 2017, ent kostjad keeldusid probleemi arutamast. Seega on kostjad lepingut VÕS § 223 lg 1 ja 3 mõttes oluliselt rikkunud ja hageja ei pea andma kostjatele kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Hageja nõude moodustab 11 700 eurot kostjatele lepingu alusel üleantu ning 471,99 eurot kulutused, mida hageja kandis lepinguga seoses, sh notaritasud 96,07 eurot, riigilõiv lepingu sõlmimisel 17 eurot, lepingust taganemise avalduse koostamine ja esitamine 88,92 eurot ning õigusabikulud kohtueelses menetluses 270 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja hallituse oktoobris, kuid pöördus kostja poole alles kaks kuud hiljem. Korteris elas hageja juba 16. augustist 2018. Eluliselt ei ole usutav, et hageja elas korteris neli kuud ega reageerinud selle aja jooksul hallituse olemasolule. Hagejale tutvustasid lepingu esemeks olevat korterit ja selle all asuvat keldrit korduvalt nii kostjad kui ka kinnisvaramaakler. Enne korteri ostmist tellis hageja ka eksperdihinnangu kinnisvarabüroolt Ober-Haus Kinnisvara AS. Ehitusfirma OÜ Winters hinnang ei ole asjakohane, kuna ülevaatust teostanud ehitaja näol ei ole tegu eksperdiga, kellel oleks pädevus teostada ehituskonstruktsioonilisi uuringuid. Samuti ei ole järeldustes välja toodud ventilatsiooniprobleemid seotud korteriomandiga: ventilatsioonikanalite puhastamise ning niiskuskahjustuste kõrvaldamise eest vastutab korteriühistu. Ka Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse ekspertiisist ei tulene, et hallitus oleks ebatavaline või ohtlik, et eluruum ei oleks hallituse esinemise tõttu lepingutingimustele vastav või et hallitus oleks tekkinud enne korteri üleandmist hagejale. Hallitusprobleemid on tingitud tavapärasest kõrgemast suhtelisest niiskusest ning korteri ebapiisavast tuulutamisest, seega tulenevad need hageja enda tegevusest. Hageja ei ole täitnud seadusest tulenevat korda lepingust taganemiseks. Hageja ei andnud kostjatele VÕS § 114 ja § 116 lg 2 p 5 kohast täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Hageja ei saanud tugineda ka VÕS § 223 lg-le 3, kuna kostjad ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud. Ühtegi konkreetset nõuet korteri lepingutingimustega vastavusse viimiseks hageja kostjatele esitanud ei ole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 29. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata, hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud põhjendatud ulatuses hageja kanda. Winters OÜ järeldusest, Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse hinnangust, AS Ober-Haus eksperthinnangust ega asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest ei nähtu, et lepingu esemeks olev korter oleks elamiskõlbmatu või et hallitus oleks korteris esinenud juba enne müügilepingu sõlmimist. Kostjatele võis küll teada olla, et korterelamus esineb probleeme hallitusega, kuid hageja võis ka ise oma tegevusega, sh korteri ebapiisava tuulutamisega, hallituse levikule kaasa aidata. Seda kinnitavad
hageja väited, et hallituse lõhn tekkis korterisse oktoobris 2016, s.o kaks kuud pärast korteri valduse üleandmist, ning eksperdihinnangu andnud Kalle Pildi tunnistajana antud ütlused, et hallitusseened arenevad üle 70 % õhuniiskuse juures väga kiiresti. Seega on tõendamata kostjate poolne oluline lepingurikkumine kui lepingust taganemise materiaalne eeldus. Hageja ei ole tõendanud, et on andnud kostjatele täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja väitel pöördus ta kostjate poole korduvalt vahemikus november 2016 kuni jaanuar 2017 ja teavitas neid korteri puudustest. Ehkki VÕS § 114 ei sätesta, millises vormis peab täiendava mõistliku tähtaja andmine olema väljendatud, puuduvad asjas tõendid, mis hageja poolt täiendava tähtaja andmist kinnitaksid. Hageja on jätnud kasutamata kostjate jaoks vähemkoormavad õiguskaitsevahendid, nagu hinna alandamine või kahjuhüvitise nõudmine. Kostjad on hüvitisnõude osas solidaarvõlgnikud ning iga solidaarvõlgniku vastu esitatud nõude saab rahuldada vaid juhul, kui hageja teavitas teda puudustest tähtaegselt ning andis talle puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Õiguskaitsevahendi kohaldamise eelduste täitmine tuleb tuvastada iga solidaarvõlgniku suhtes eraldi (RKTKo 3-2-1-46-17, p 31). Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks pöördunud kostja II poole. Kostjate I ja III puudustest teavitamine ei anna alust nõuda kahju hüvitamist kostjalt II.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõendavad hageja esitatud tõendid, et korteril esines oluline varjatud puudus kui eeldus lepingust taganemiseks. Ehitusspetsialisti Winters OÜ arvamusest nähtub, et hallituse põhjuseks on kortermaja valesti ehitatud ventilatsioon ja välisseinade niiskus. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse ekspertiisi käigus tuvastati korteris hallituse esinemine. Tunnistajate ütlused ja teiste majaelanike kirjalikud selgitused kinnitavad, et probleeme hallitusega on korterelamu korterites juba pikka aega. Hageja ei olnud lepingu sõlmimisel hallitusest kui varjatud puudusest teadlik ega pidanudki olema. Hagejalt sai asja ülevaatamise käigus eeldada vaid selliste puuduste tuvastamist, mis on silmaga nähtavad ja keskmisele isikule selgelt äratuntavad. Hageja esitas enne lepingu sõlmimist hallituse kohta küsimusi kostjale I, kes kinnitas, et korteris hallitust ei ole. Kostja I ei ole eitanud, et hageja selliseid küsimusi esitas. On tõendatud, et korteris olev hallitus on inimese tervisele ohtlik. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperthinnangust tuleneb, et elutoa õhust leitud hallitusseente liigid võivad tekitada määratud kontsentratsiooni juures nõrgema immuunsüsteemiga inimestele tervisehäireid. Seda kinnitas ekspert Kalle Pilt ka kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes. Hagejal on väike laps, kellel perearsti tõendi kohaselt on sageli respiratoorsümptomitega esinev haigus ning kellele korteris olev hallitus võib halvasti mõjuda. Väär on maakohtu järeldus, justkui poleks tõendatud, et hageja andis kostjatele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohus jättis arvestamata hageja väited ja tõendid selle kohta, et pärast hallituse avastamist pöördus hageja korduvalt selle osas kostjate poole. Hageja pöördus kostjate poole e-kirja teel 8. detsembril 2016 ning kirjeldas korteris tuvastatud puudust. Pärast seda esitas hageja kostjatele pretensioone veel mitmel korral, kuid kostjad ei reageerinud. Hageja ei pidanudki andma kostjatele kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega, kuna tegemist on VÕS § 223 lg 1 ja 3 mõttes olulise lepingurikkumisega. Hallituse probleemi ei ole võimalik lahendada
üksnes korterist hallituse eemaldamisega, vaid tõenditest nähtub, et selleks on vajalikud ehitustööd kogu kortermajas, sh ventilatsioonisüsteemi ümberehitus, välisseinade soojustamine jne.
5.Kostjad (vastustajad) palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Õige on maakohtu järeldus, et ükski esitatud tõenditest ei kinnita vaieldamatult, et lepingu esemeks olev korter on elamiskõlbmatu. Hageja elab siiani oma perega korteris ja seega nähtub juba hageja käitumisest, et korter on elamiskõlblik. Tõendatud ei ole, et Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperdihinnanguga tuvastatud hallitusseente kontsentratsioon esines korteris juba enne lepingu sõlmimist. Hageja möönab ka ise, et hallituse märgid ilmnesid alles hulk aega peale korterisse kolimist. Lepingu sõlmimise hetkel ei olnud lepingu esemel olulist varjatud puudust, millest kostjad oleksid pidanud teadma. Hageja on ise oma elukorralduse ja ebapiisava tolmuhügieeniga loonud soodsad tingimused hallitusseente kasvuks. Eksperdihinnangus on märgitud hallitusseente kontsentratsioonid vaid veidi tavapärasest kõrgemad ning viitavad ebapiisavale ruumide tuulutamisele ja tolmuhügieenile. Eksperdihinnangu kohaselt esinevad korteris tavapärased ja laialt levinud seeneliigid, mis ei ole oma olemuselt inimesele ohtlikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
7.Hageja väitel andsid kostjad talle üle lepingutingimustele mitte vastava korteriomandi. Hageja on seisukohal, et korteris avastatud hallituse tõttu ei sobi korter kasutamiseks eluasemena. Hageja esitas 21. veebruaril 2017 kostjatele avalduse lepingust taganemiseks (I kd, tl 42-44). Järelikult tuleb kontrollida, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 116 lg 1). Selleks, et hinnata, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, tuleb kontrollida, kas taganemisavalduse esitamisel olid täidetud taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Formaalse eeldusena peab olema eelkõige taganemisavaldus esitatud vastaspoolele õigel ajal. Kostja on kinnitanud, et sai taganemisavalduse kätte. Materiaalse eeldusena peab olema müüja rikkunud müügilepingut oluliselt (VÕS § 116 ja § 223). Hageja tõi taganemisavalduses puudusena esile hallituse leviku ning et asja üleandmisel ei paistnud hallituse kahjustused silma, kuna need olid kaetud tapeediga ja osaliselt üle värvitud (I kd, tl 48).
8.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega on praeguses asjas oluline see, kas kostja oli oluliselt lepingut rikkunud. Müügilepingu puhul loetakse VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi müüjat müügi lepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei vasta asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks
seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg-dest 1 ja 2 tuleneb, et müüdud asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Praegusel juhul järeldub asja materjalidest, et hageja soovis osta korteri, et seda igapäevaselt oma perekonnaga elamiseks kasutada. Tegemist ei olnud seega mingi erilise otstarbega, vaid korter pidi vastama tavapärastele nõuetele. Samas tuli arvestada ka seda, et tegemist on ca 60 aastat tagasi valminud elamuga (I kd tl 146). Sellise korteri müügi puhul tuleb lähtuda sellest, missuguses seisundis oli eluruum võõrandamise ajal, kas ostjal oli võimalik sellega tutvuda ja kas müüja teavitas ostjat kõikidest temale teada olnud asjaoludest, mille vastu ostjal võis olla äratuntav huvi.
9.Müügilepingu punkti 1.2.6 kohaselt ei ole lepingu esemel müüjale teadaolevaid varjatuid puuduseid, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Punktis 1.3.1 kinnitas ostja, et ostab korteri eesmärgiga kasutada seda eluruumina. Punktis 1.3.2 kinnitas ostja, et on ehitise ning korteri üle vaadanud. On ilmne, et eluruumi ostjal on huvi saada müüjalt teavet ostetava eluruumi seisundi kohta, sh ka võimaliku seenhallituse leviku kohta. Hageja väitel kinnitas kostja I talle, et korteris hallitust ei ole. Kostjad on märkinud, et hallitust ei ole korteris 15 aasta jooksul esinenud. Seega on pooled ühel meelel selles, et korter pidi olema üleandmise ajal hallituse vaba.
10.Iseenesest ei ole kostjad kahtluse alla seadnud, et korteris võis tekkida hallitus peale omandi üleandmist ning et hallitus võib korteris olla käesoleva ajani. Samas korteriomandi puudusele tuginemiseks, tuli hagejal tõendada, et nimetatud puudus esines juba asja üleandmise hetkel (VÕS § 218 lg 1). Hageja väidab, et oktoobrikuus avastatud hallituse tõttu on korter olulise puudusega ning seal elamine võib olla ohtlik. Taganemisavalduses on hageja märkinud, et valduse üleandmisel ei paistnud välja korteri seintel olevad hallituskahjustused, kuna need olid kaetud tapeediga ja osaliselt üle värvitud. Kuigi müügileping sõlmiti 15. septembril 2016, anti korter hagejale üle 16. augustil 2016 (I kd, tl 25). Hageja väidab, et 2016. a oktoobri lõpus tekkis korteris niiskuse ja hallituse lõhn, misjärel hageja avastas korteris hallituse. Seega on ka hageja enda väited vastuolulised. Ühest küljest on hageja taganemisavalduses märkinud, et hallitus oli tapeedi ja värvi all juba korteri üleandmisel. Samas väidab hageja, et hallituse ja niiskuse lõhn tekkis alles oktoobris, s.o ca kaks kuud pärast korteri üleandmist.
11.Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ükski ei võimalda lugeda tuvastatuks hallituse kui puuduse olemasolu korteriomandi hagejale üleandmise hetkel. Winters OÜ 21. detsembril 2016 teostatud korteri ülevaatuse järeldusest nähtuvalt oli ülevaatuse teostamise ajal ruumis köögi kõrval kahel seinal hallitus. Sellest ei saa aga järeldada hallituse olemasolu korteri üleandmise ajal juba augustis 2016. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt läbiviidud ekspertiis tõendab, et ekspertiisi läbiviimise hetkel, s.o 31. jaanuaril 2017 leiti korteri pindadel ja õhus hallitusseeni (I kd, tl 33-41). Ekspertiisist ei tulene, mis hetkel hallitus tekkis. Tunnistajana üle kuulatud Kalle Pilt, kes ekspertiisi teostas, märkis istungil samuti, et ei oska öelda, millal hallitus tekkis (II kd, tl 1 pöördel). Tunnistaja Tatjana Ivanova küll kinnitas, et hallitust leidub tunnistajale endale kuuluvas korteris (nr 1) ning ka vaidlusaluses korteris (nr 4). Tunnistaja selgitas, et maja kõikides korterite on juba aastaid hallitus. Aastatel 2005 – 2007 oli majas mitu veeuputust. Tunnistaja sõnade järgi on korteris 4 alati olnud hallitus. Tunnistaja ise on korteris 4 käinud seoses sellega, et kostja I oli korteriühistu
juhatuse liige. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlustega siiski võimalik lugeda tõendatuks, et hallitus oli korteris nr 4 hagejale üleandmise hetkel. Hallituse olemasolule korteriomandi üleandmise aja seisuga ei viita ka 8. augusti 2016 Ober Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang (II kd, tl 35). Vastupidi, viidatud tõendi kohaselt ei esinenud varal selle ülevaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama. Tunnistaja Galina Kapp, kes maaklerina vahendas korteri müüki, märkis, et hageja käis kolm korda korterit vaatamas (II kd, tl 3). Tunnistaja lisas, et korteris ei olnud hallituse ega võõraid lõhnu, korter oli puhas ja korralik.
12.Hageja sõnul on kogu kortermajas hallitusega probleeme ning esitanud selle tõendamiseks mh Sirje Ilvese selgituse. Ringkonnakohus leiab, et Sirje Ilvese selgitus ei tõenda korteriomandi üleandmise hetkel hallituse olemasolu. Sirje Ilves selgitas mh, et asus 2007. aastal elama Soome ning müüs korteri maha 2015. aastal (I kd, tl 195-197). Seega ei ole Sirje Ilvese selgitusega võimalik tõendada, mis seisus oli vaidlusalune korteriomand üleandmise hetkel (16. august 2016). Lisaks esitas hageja Andrei Lillo ja Elvira Janise selgitused. Korteri nr 7 omanik Andrei Lillo kinnitas, et tema korteris toimus 2005/2006 aastal veeuputus, kui pööningul läks katki küttetoru (II kd, tl 48). Samuti, et tema korteris esineb hallitust. Korteri nr 6 omanik Elvira Janis kinnitas sarnaselt veeuputuse toimumist 2005. aastal ning esitas pildi enda korterist, kus ka hallitab (II kd, tl 49-50). Ringkonnakohus leiab, et ka asjaolu, et kortermajas toimus rohkem kui 10 aastat tagasi veeuputus, ei tõenda hallituse olemasolu korteriomandi üleandmisel. Samuti ei tõenda teistes korterites olev hallitus vaidlusaluse korteriga seonduvat.
13.Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud korteril hallituse kui puuduse olemasolu asja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel, s.o kui korter hagejale üle anti. Asjas esitatud tõenditega ei ole ümber lükatud võimalus, et hallitus võis korteris tekkida hageja ja tema pereliikmete endi tegevuse tagajärjel. Nimetatule viitavad hageja enda väiteid, et hallituse lõhn tekkis alles oktoobri lõpus, hageja esitatud fotod selle kohta, et menetluse kestel on hallituse levik suurenenud (I kd, tl 124-127) ning tunnistaja K. Pilti väljendatu, et hallitus võib tekkida mõne päeva või nädalaga (II kd, tl 1 pöördel). Nimetatu on kooskõlas mh tunnistaja Galina Kapi selgitustega, et korteris ei olnud üleandmise hetkel hallituse ega võõraid lõhnu.
14.Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et korteris oleks esinenud hallitus juba korteri üleandmise hetkel või et tegemist oleks puudusega, mis on tekkinud kostjate poolsete kohustuste rikkumise tagajärjel, peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist. Hageja ei ole mh tõendanud, et hallitus oleks selline puudus, mille tõttu ei saaks korterit kasutada eesmärgipäraselt, s.o korteris elamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et on tõendatud korteris leiduva hallituse ohtlikkus inimeste tervise seisukohalt. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt läbiviidud ekspertiisist tuleneb selgelt, et üksnes elutoa õhust leitud hallitusseente liigid ja nende kontsentratsioon võivad tekitada nõrgema immuunsüsteemiga inimestel terviseprobleeme. Magamistoa ja vannitoa õhust leitud hallitusseente liigid seevastu ei tekita määratud kontsentratsiooni juures inimestel tervisehäireid (I kd, tl 35). Isegi kui eeldada, et hageja lapsel (I kd, tl 26) on nõrgem immuunsüsteem, siis ei tulene asja materjalidest siiski, et tervisehäired kindlasti tekiksid. Tunnistaja K. Pilt kinnitas 22. jaanuaril 2018
maakohtu istungil, et hallitus võib tekitada probleeme. Samas selgitas tunnistaja täiendavalt, et ei saa eeldada, et see kindlasti tekib. Ka perearsti tõend ei veena, et hageja lapse „respiratoorsündroom“ on tekkinud hallitusest korterist (I kd, tl 123).
15.Asja materjalidest ei tulene, et mükoloogilise uuringu järgi tuvastatud kontsentratsioonis hallituse esinemine muudaks korteri tervisele ohtlikuks või elamiskõlbmatuks. Samuti ei tulene asja materjalidest, et hallitusest vabanemine oleks seotud ülemääraste kuludega. Tunnistaja K. Pilt on andnud ütlusi, mille kohaselt olid korteris kõrgenenud näidud 200 PMÜ/m3, kuid tõsiselt probleemseks peetakse näitusid üle 500 PMÜ/m3. Nii eksperdiarvamuse kui kohtuistungil antud selgituste kohaselt tuleks hallitusest vabanemiseks ruumid põhjalikult koristada ja desinfitseerida, pärast seda kuivatada ning ruume regulaarselt tuulutada. Lisaks on soovitav soojustada hoone väljastpoolt, eriti nurgapiirkonnas. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et korteris hallitus korteris tähendaks, et korter ei ole elamiseks sobilik (VÕS § 217 lg 2 p 2).
16.Kuivõrd eelnevaga on tuvastatud, et kostjad ei vastuta neile etteheidetava rikkumise (s.o hallituse olemasolu) eest, kuna korteri üleandmisel hallituse olemasolu korteris ei ole tõendatud, siis ei oma tähtsust, kas hageja andis kostjatele tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks.
17.Maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Seega jättis maakohus ka menetluskulud põhjendatult hageja kanda (TsMS § 162 lg 2). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjad esitasid menetluskulude nimekirja, milles on kajastatud mh esimese astme kohtus kantud menetluskulud. Kuna maakohus määras kostjate menetluskulude suuruse kindlaks, tuleb ka ringkonnakohtul määrata apellatsiooniastmes kantud kostjate menetluskulude suurus kindlaks. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et kostjate esindaja maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 55) ei ole lisatud 15. veebruari 2018 resümeeringu koostamise ja
23.veebruari 2018 kostjate seisukoha koostamise kulusid, ei saa ringkonnakohus nimetatud toiminguid arvata apellatsioonmenetluses kantud kulude hulka. Kostjatele anti maakohtus tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks ning nimetatud ajaks tuli kostjatel esitada kogu maakohtus kantud menetluskulude nimekiri. Maakohtule esitatud nimekirja alusel on maakohus seisukoha võtnud ning ringkonnakohus võtab seisukoha üksnes ringkonnakohtus kantud kulude osas. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjad kandsid apellatsiooniastmes menetluskulusid 200 eurot, s.o 8. juunil 2018 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, milleks kulus kostjate esindajal kaks tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb nimetatult summalt mõista käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (VÕS § 177 lg 4).
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.