Tuti OÜ hagi Vormsi Logistics osaühing vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6 285,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tuti OÜ (registrikood xxx) Hageja lepinguline esindaja: jurist Sergei Desjatnikov, e-post: [email protected] Kostja: Vormsi Logistics osaühing (registrikood xxx, asukoht Puhke 6-1, Tallinn Kostja seaduslik esindaja: Priit O Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Istung 11.09.2018 ja 01.10.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tuti OÜ hagi Vormsi Logistics osaühing vastu rahuldamata.
2.Jätta hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud Vormsi Logistics osaühing kanda.
3.Määrata kindlaks, et hagist osalise loobumisega seotud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 111,80 eurot.
4.Jätta nõude rahuldamata jätmisega seotud menetluskulud Tuti OÜ kanda.
Määrata kindlaks, et nõude rahuldamata jätmisega seotud hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 381,69 eurot.
6.Tasaarvestada Tuti OÜ ja Vormsi Logistics osaühing vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Tuti OÜ-lt Vormsi Logistics osaühing kasuks välja menetluskulud summas 269,89 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tuti OÜ-l tasuda Vormsi Logistics osaühingule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (269,89 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.10.2013 sõlmisid hageja ja kostja äriruumide üürilepingu Suur-Sõjamäe 27c-3, Tallinn üürimiseks.
2.Kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata 2015 mai-septembri eest, jättes selle perioodi eest esitatud üüriarved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees summas 2 508,65 eurot
30.09.2015 ütles kostja üürilepingu üles, kuid üüritud ruume ei vabastanud.
4.Täiendavalt esitas hageja kostja vastu alates 01.10.2015 kuni 30.06.2016 VÕS § 335 alusel kahju hüvitamise nõude kokkulepitud üüri suuruses summas kokku 3 864 eurot.
Lisaks sellele nõudis hageja viiviste tasumist summas 504,01 eurot.
Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vastus
Kostja tunnistas hagi osaliselt, selgitades kohtule järgnevat.
8.Hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2013 suulise üürilepingu garaaži ja selle juurde kuuluva maa-ala kasutamiseks, aadressil Suur-Sõjamäe 27c-3, Tallinn. Pooled leppisid üürihinnaks ühes kuus kokku 240 eurot, mis sisaldas käibemaksu. Lepingu sõlmimisel selgitas kostja hagejale
rentimise otstarvet, milleks oli oma autotöökoja sisustuse ning sõidukite ümberkolimine. Selleks oli kostjal vaja töökoda ehk garaaži ning sinna juurde kuuluvat maa-ala, mis mahutaks veoauto, kolm kaubikut ning sõiduautosid. Pooled leppisid kokku, et üüri suuruseks on 240 eurot kuus.
9.Mõnevõrra hiljem sai kostja A T territooriumile pääsemiseks värava ning garaaži võtmed, milledest tegi endale koopia ning tagastas originaalid hiljem A. T.
10.Kostja asus kasutama renditud objekti ning neli kuud hiljem, s o veebruaris 2014 esitas hageja kostjale esimest korda arve, eelneva nelja kuu eest summas 240 eurot kuus. Edasi esitas hageja iga kuu eest kostjale arve, summas 240 eurot. See jätkus kuni juunikuuni 2015. Kostja on tasunud hagejale üüri lepingu sõlmimisel kokku lepitud summas, so 240 eurot kuus perioodi eest oktoobrist 2013 juulini 2015 (k. a).
11.01.06.2015 arvel nr 1530 esitas hageja üürisummaks koos käibemaksuga 483 eurot ning tavapärasele kirjeldusele „ruumide rent” oli lisatud teinegi rida „maa-ala rent” täiendava tasuga 202,50 eurot. Kuivõrd hageja ei teavitanud kostjat, et kavatseb lepingut muuta ning üürisummat tõsta, ega sõlminud kostjaga täiendavat kokkulepet, ei olnud kostja nõus seda summat tasuma. Pooled täiendavalt maa-ala rendi osas omavahel mingeid kokkuleppeid kunagi ei sõlminud.
12.Kuivõrd hageja jätkas kokkulepitust suuremates summades üüri nõudmist, leidis kostja, et tal ei ole võimalik üürisuhet jätkata. Kostja saatis 20.07.2015 hagejale lepingu ülesütlemise teate e-kirjaga, milles teatas, et vabastab pinna hiljemalt 30.09.2015, lubades tasuda algselt kokkulepitud 240 eurot ka 2015 septembrikuu eest. 2015 augusti ja septembri eest kostja hagejale makseid ei teostanud. Selles osas tunnistas kostja nõuet ja tasus selle menetluse kestel. Kostja arvestas märgitud võlgnevustelt ka viivist seadusjärgses määras – arve 1542 järgi perioodil 8.08.2015 kuni 12.07.2018 (1068 päeva) viivitatud summalt 240 eurot 0,022 % päevas, kokku 56,29 eurot ja arve 1549 järgi perioodil 8.09.2015 kuni 12.07.2018 (1037 päeva) viivitatud summalt 240 eurot 0,022 % päevas, kokku 54,65 eurot, kokku viivis 110.94 eurot. Kokku kandis kostja menetluse kestel hagejale üle 590,94 eurot.
13.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja ei ole rendipinda tagastanud ning seetõttu on tal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja on pinna üle andnud. Hageja juhatuse liikmega ei ole kostja kunagi kohtunud ega vestelnud. Hageja esindajana suhetes kostjaga A T, kellega viis kostja kokku nende ühine tuttav M L. M Liga leppis kostja kokku, et üüripinnalt lahkudes saadab värava ja garaaži võtme hagejale tema kui hagejale usaldusväärse ja lähedalseisva isiku – M Li kaudu. Hageja ei vaevunud kostja e-kirjalegi vastama, mistõttu kostja leidis, et hagejaga kontakti saavutamine ei ole võimalik. Kostja on ruumi ja maa-ala valduse võtmete üleandmisega M Lile, vabastanud septembris 2015. Pinnalt lahkumisel andis kostja tehtud võtmete koopiad üle M Lile, kes lubas need edastada hagejale. See on õiguslikult hinnatav M. Lile antud käsundina VÕS § 619 tähenduses.
14.Peale kostja lahkumist hageja üüripinnalt, jätkas hageja kostjale arvete esitamist kuni 01.06.2016. Hageja oli teadlik sellest, et kostja ruumi ja maa-ala enam ei kasuta. Hageja pidi teadma, et kostja on lahkunud, kuid püüdis antud olukorda oma kasuks pöörata sellega, et esitas jätkuvalt kostjale arveid koos viivisearvestusega, vaatamata sellele, et kostja neid ei tasunud. Kostja ignoreeris hageja pahatahtlikku käitumist kuni juunini 2016, mil hageja esitas taas kostjale arve, siis saatis kostja hagejale vastu e-kirja, milles küsis, millal lõpeb valearvete tootmine. Peale seda hageja arveid kostjale ei esitanud.
15.Kostja vaidleb vastu hageja viivisearvestusele. Hagist ja sellele lisatud arvetest nähtub, et osaliselt (arved 1530, 1536, 1542, 1549 ja 1555) on hageja ka viivise lugenud põhivõlaks. Viiviselt viivise (s.h. veel lepingus kokku leppimata määras) arvutamist ja sissenõudmist seadus ei luba. Muus osas kui 2015.a. augusti- ja septembrikuu arved, mille tasumisega kostja oli viivituses ja mida ta hagina tunnistas, on viivist arvestatud nõudelt, mida ei ole olemas. Menetluse eelnev käik
16.17.01.2016 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
17.02.05.2017 tagaseljaotsusega rahuldas kohus Tuti OÜ hagi Vormsi Logistics osaühing vastu ja mõistis Vormsi Logistics osaühingult Tuti OÜ kasuks välja võlgnevuse 6 876,66 eurot.
18.10.05.2017.a esitas kostja kohtule kaja menetluse taastamiseks.
19.01.08.2017 määrusega rahuldas kohus kaja ja taotluse menetluse taastamiseks ning taastas asjas menetluse.
20.13.09.2018 määrusega võttis kohus vastu osalise hagist loobumise seoses nõude osalise täitmisega ja lõpetas seoses osalise hagist loobumisega asjas osaliselt menetluse põhivõlgnevuse 480 eurot ja viiviste 110,94 eurot nõudes. Kohus otsustas jätta 480 euro põhivõlgnevuse ja 110,94 euro viivise nõude osas menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused
21.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
22.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
pooled sõlmisid oktoobris 2013 äriruumide üürilepingu Suur-Sõjamäe 27c-3, Tallinn asuva garaaži üürimiseks hinnaga 240 eurot kuus (pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid kokku ka täiendavalt maa-ala üürimises ja millise hinnaga);
kostja kasutas ruume üüripinnana, äriruumidena;
kostja ütles üürilepingu alates 30.09.2015 üles.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid kokku ka täiendavalt maa-ala üürimises ja millise hinnaga ehk millise summa võlgneb kostja hagejale lepingu kehtivuse aja eest (I); millal vabastas üürnik ruumid ja millises summas peab ta ruumide kasutamise eest üürilepingu lõppemise järgse aja eest üürileandjale tasuma (II), kas ja millises summas peab kostja tasuma hagejale viivist (III). Kohus käsitleb vaidlusküsimusi selles järjekorras. Viimasena (IV) lahendab kohus menetluskulude jaotuse küsimuse. I Üürinõue lepingu kehtivuse aja eest
24.VÕS §-s 271 on sätestatud, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on 2013 oktoobris sõlmitud üürileping Suur-
Sõjamäe 27c-3, Tallinn asuvate äriruumide üürimiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ütles lepingu üles 30.09.2015. Pooled vaidlevad selle üle, millise pinna üürimiseks nad lepingu sõlmisid ja millises summas üüri tasumises nad kokku leppisid.
25.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus (sh ka rahaline kohustus) täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tulenevalt saab üürileandja nõuda üüri suuruses, milles pooled kokku leppisid. Kostja väiteil sõlmisid pooled üürilepingu äriruumide kasutamiseks hinnaga 200 eurot kuus, millele lisandus käibemaks ehk kokku 240 eurot kuus. Alates 01.06.2015 arvest nõudis hageja lisaks algselt kokkulepitud 240-eurosele äriruumide üürile täiendavalt üüri maa-ala kasutamise eest 202,50 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu, millega ta oleks nõustunud lisaks äriruumidele tasuma täiendavalt maa-ala eest.
26.P. Oi vande all antud ütlustes kinnitas P. O, et pooled leppisid kokku summas 240 eurot kuus, mis hõlmas nii ruumide kui maa-ala üüri (tl 107, 108 poole vande all antud ütlused). Toimikus olevatelt arvetelt perioodist november 2013-veebruar 2014 (arve 4 kuu eest kokku tl 71 - arve, tl 88 – arve selgitus) ning aprill ja mai 2015 (tl 71 pöördel, 72 - arved) nähtub samuti, et algselt on hageja nõudnud kostjalt üüri summas 240 eurot kuus. Selles summas on kostja arveid ka pika perioodi vältel tasunud (tl 72 pöördel, 73- konto väljavõtted).
27.Hiljem on hageja asunud nõudma üüri suuremas summas, lisades arvetele lisakirje „maaala rent“ summas 202,50 eurot (tl 6-18, arved). Kohus selgitas selgituskohustuse raames 06.06.2018 kirjas (tl 75, 76), et hageja peab nõude rahuldamiseks tõendama, millisel alusel nõuab ta kostjalt üüri maa-ala eest (nt tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud täiendav kokkulepe maa-ala üürimiseks ja selle eest tasumiseks). Hageja sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud ei ole. Kohus tuvastas ülal viidatud tõendite (P. Oi ütlused ja üüriarved täiendava üüri nõudmisele eelnenud perioodist), et pooled leppisid kokku üüris suurusega 240 eurot kuus ja see hõlmas kogu kostja poolt kasutatud ala (nii ruumi kui maa-ala).
28.Täiendavalt nähtub asja materjalidest, et kostja on täiendava üüri nõudmise juba kohtueelselt vaidlustanud ja sellele vastu vaielnud (kostja e-kirjad - tl 73 pöördel, tl 74). See süvendab kohtu veendumust, et poolte vahel kokku lepitud üüri suuruseks oli kogu üüriperioodi jooksul 240 eurot kuus.
29.Kostja on tasunud üüri kuni juulini 2015 (tl 73 – konto väljavõte). Kostja tunnistas enda vastuses kohtule, et tal on tasumata üür perioodi eest august ja september 2015 suuruses 240 eurot kuus. Kostja tasus selle koos viivistega summas 590,94 hagejale 12.07.2018 tsiviilasja menetluse kestel (tl 90 - maksekorraldus). Hageja loobus selles osas nõudest ja kohus tegi selles osas vaheotsuse.
30.Kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel kokkulepitud 240 eurot suurusele üürile ei lisanud täiendavat üüri maa-ala kasutamise eest. Kuna pooled ei vaidle, et leping lõppes 30.09.2015, leiab kohus, et kostja on kõik üürilepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud ja hagejale üürilepingu kehtivuse aja eest täiendavalt midagi ei võlgne. Hageja nõue mõista kostjalt üürilepingu kehtivuse aja eest välja täiendav igakuine üür maa-ala kasutamise eest summas 202,50 eurot, millele lisandub käiemaks, jääb seega rahuldamata.
II
Üüri nõue aja eest peale lepingu lõppemist
31.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles üürilepingu alates 30.09.2015 üles. Pooled vaidlevad selle üle, millal ruumid hagejale tagastati ja mis summas on hagejal õigus lepingu lõppemise järgse aja eest üüri küsida.
32.Vastavalt VÕS § 334 lg-le 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama. VÕS §-s 335 on sätestatud, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu nõude üürilepingu lõppemise aja järgselt VÕS § 335 alusel, väites, et kostja ei tagastanud ruume lepingu lõppemisel hagejale.
33.Ruumide reaalset vabastamist ja valduse üleandmist ei saa sisustada vaid võtmete koopiate üleandmisega nagu seda püüab teha hageja. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09 tehtud lahendis (p 10) selgitanud, et valdus omandatakse AÕS § 36 lg 1 kohaselt tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sellest sättest tulenevalt piisab hoone või osa ruumide valduse üleandmiseks hagejale sellest, kui kostja vabastab hoones asuvad ruumid või osa ruume, teatab sellest hagejale ja ei tee hagejale edaspidi takistusi ruume vallata. Asjaolu, kui kostja kätte jääb väidetavalt ruumide võtmekomplekt, ei oma valduse üleandmise seisukohalt tähtsust, kui muud nimetatud tingimused on täidetud.
34.Ruumide tagastamise kohustus tuli täita selle vastuvõtmiseks õigustatud isikule, st üürileandjale ehk hagejale. Kostja on enda vastustes kohtule selgitanud, et tagastas võtmete originaalid hagejale juba lepingu kehtivuse ajal, jättes enda kätte vaid võtmete koopiad. Kostja on enda sellekohaseid väiteid tõendanud 01.10.2018 P. Oi ütlustega (tl 107, 108). Hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ega esitanud mistahes omapoolseid tõendeid, mis selle väite ümber lükkaks. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et originaalvõtmed tagastati hagejale juba enne lepingu ülesütlemist. Täiendavalt on kostja esitanud väite, et ta andis septembris 2015 ka võtmete koopiad üle hageja ja kostja ühisele tuttavale M Lile, andes talle käsundi võtmete üleandmiseks hagejale. Kostja on enda sellekohaseid väiteid tõendanud P. Oi ütlustega (tl 107, 108). Kostja ei ole tõendanud käsundi täitmist M. Li poolt ehk seda, kas võtmed (koopiad) on M. Li poolt hagejale üle antud.
35.Kohtu hinnangul on aga võtmete üleandmisest olulisem see, et kostja on enda 20.07.2015 e-kirjas (tl 73 pöördel) hagejat teavitanud, et ütleb lepingu üles alates 30.09.2015 (mille üle pooled ei vaidle) ja teavitanud samas e-kirjas, et vabastab ruumid hiljemalt 30.09.2015. Vaatamata asjaolule, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et M. L on võtmed hagejale üle andnud, on P. Oi ütlusega tõendatud, et hagejal olid originaalvõtmed. Kuivõrd kostja oli hagejat 20.07.2015 e-kirjas teavitanud, et alates 30.09.2015 on ruumid vabastatud, puudus hagejal mistahes takistus ruumide otsene valdus üle võtta. Kahtluse korral, kas üürnik on ruumid vabastanud (nagu üürnik väitis end tegevat) oleks hageja saanud temal olemasolevaid võtmeid kasutades ruumide vabastamise fakti kontrollida. Seda eriti olukorras, kus üürnik ei tasunud peale juulit 2015 ka enam üüriarveid (pooled kinnitasid, et nad selle asjaolu üle ei vaidle ja see nähtub ka kostja esitatud pangakonto väljavõttest – tl 73). Sellises olukorras pidanuks hageja kohtu hinnangul ka konkludentselt järeldama, et kostja on pinnalt lahkunud ja tal puudub huvi ruumide edasise kasutamise vastu.
36.Hinnates ülalviidatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et ruumide üleandmisega viivitamine ei ole tõendamist leidnud. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus, et üürnik ei viivitanud üüritud
ruumide üleandmisega hagejale peale lepingu lõppemist ja seega puudub hagejal kui üürileandjal VÕS §-st 335 tulenev nõue perioodi eest 01.10.2015 kuni 30.06.2016. Hagi tuleb selles nõudes jätta rahuldamata. III Viivisenõue
37.VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõue on aktsessoorne ja sõltub põhinõude olemasolust. Kohus tuvastas, et kostjal puuduvad hageja ees täitmata rahalised kohustused. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu põhinõue, puuduvad tal ka kõrvalnõuded, sh viivise nõue. IV Menetluskulud
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
41.13.09.2018 määrusega võttis kohus vastu osalise hagist loobumise seoses nõude osalise täitmisega ja lõpetas seoses osalise hagist loobumisega asjas osaliselt menetluse põhivõlgnevuse 480 eurot ja viiviste 110,94 eurot nõudes. Kohus otsustas jätta 480 euro põhivõlgnevuse ja 110,94 euro viivise nõude osas menetluskulud kostja kanda. 590,94 eurot moodustab kogunõudest 6 876,66 eurot 8,6%. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 8,6% ulatuses.
42.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 109-110), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabiteenusest summas 850 eurot (käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust summas 450 eurot.
43.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot (tl 25, maksekorraldus). Riigilõivu
tasumine nähtus ka kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
44.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes kogusummas 850 eurot (käibemaksuta), õigusabi on osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt RKTKm 3-2-1-11514 p 14; RKTKm 3-2-1-39-16). Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Õigusabi osutamise käigus maakohtus on tehtud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,5 h; avalduse koostamine osaliselt hagist loobumiseks 1 h; 11.09.2018.a kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus kohtuistungiks 2 h; 01.10.2018.a kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus kohtuistungiks 2 h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
45.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus, et hagist osalise loobumisega seotud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 111,80 eurot käibemaksuta (1 300 x 8,6 /100).
46.Kuivõrd kohus jättis hageja nõude rahuldamata 6 285,72 euro ulatuses, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 sätestatust jätta selles osas menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6 285,72 eurot moodustab kogunõudest 6 876,66 eurot 91,4%. Kohus on seisukohal, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja poolt kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 91,4% ulatuses.
47.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 111-112), mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabiteenusest summas 417,60 eurot käibemaksuta (288+129,6).
48.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes kogusummas 417,60 eurot (käibemaksuta), õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt RKTKm 3-2-1-11514 p 14; RKTKm 3-2-1-39-16). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Õigusabi osutamise käigus maakohtus on tehtud järgmised toimingud: konsultatsioon 04.07.2018, asjaolude analüüs 1 h, menetlusdokumendi koostamine 1,4 h; 11.09.2018 kohtuistungil osalemine 0,55 h; 01.10.2018 kohtuistungil osalemine 0,53 h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
49.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus, et nõude rahuldamata jätmisega seotud hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 381,69 eurot käibemaksuta (417,60 x 91,4 / 100).
50.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 269,89 eurot (381,69 eurot – 111,80 eurot).
51.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (269,89 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.