Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

T N (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 15.10.2018 kaebuse kohtutäituri Toomas Saarma 08.10.2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/2026, millega on täitur jätnud avaldaja 24.09.2018 esitatud kaebuse rahuldamata. Avalduse kohaselt on kohtutäitur T. Saarma algatanud kaebaja suhtes täitemenetluse nr 194/2016/2026. Täitedokumendiks on tsiviilajas nr 2-12-6920 02.02.15 tehtud otsus. 24.09.2018 avaldas täitur Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teate T N ja K N kuuva kinnistu XXX sundenampakkumiseks. Avaldaja on seisukohal, et täitur ei ole välja selgitanud, milline portaal on TMS § 153 lg 2 lg 2 mõttes „internetis enamlevinud kinnisasjade müügiportaal“, st täitur ei ole esitanud andmeid selle kohta, milline portaalidest on enamlevinud – kas see on nt www.city24.ee, www.kv.ee, https://ee.balticsothebysrealty.com/, https://kinnisvara24.delfi.ee, www.Reales.ee, www.uuskorter.ee, www.Koduleidja.ee, www.otsetee.ee, www.Maakler.ee. Täitur ei ole statistiliselt kindlaks teinud, milline eelpool väljatoodud portaalidest on enamlevinud. XXX kinnisasjal ei ole ehitus- ega kasutusluba. XXX kinnisasja müügikuulutuses seisab, et andmed kinnisasja kohta tulenevalt mh 06.03.2017 koostatud eksperthinnangust nr XX. Hindamisaktist tuleneb, et hindamisakt kehtib üksnes juhul, kui kinnisasjal on ehitus- ja kasutusluba. Seega on kaheldav, kas sellise hindamisakti alusel saab potentsiaalne ostuhuviline üldse hoone kohta õiget infot enampakkumise toimumise eel, sest hindamisakt nr XX ei ole kehtiv. XXX kinnisasja enampakkumise teatega, avaldas täitur 24.09.2018 ekslikult veevarustuse allikaks „ühistu puurkaevu“. XXX kinnisasi ei ole seotud mitte ühegi ühistuga, mistõttu täituri viide enampakkumise kuulutuses oli eksitav. Täitur avaldas 24.09.2018 sundenampakkumises ekslikult hoone parameetrid – täituril on märgitud ehitusaluse pinnaks 120m2 ning suletud netopinnaks 144m2, kuid tegelikkuses on vastavad arvud vastavalt 144m2 (suletud netopind) ning 186m2 (üldpind). Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada kohtutäitur Toomas Saarma 08.10.2018 otsuse täiteasjas nr 194/2016/2026. Kohtutäituri arvamus Täitur vaidles kaebusele vastu, leides, et see on alusetu. Kaebaja on täitemenetluse asjaolusid osaliselt ebatäpselt kirjeldanud. Kohtutäitur on avaldanud 22.10.2018-30.10.2018 kavandatud enampakkumise kuulutuse internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara portaalis. Kohtutäitur leiab, et www.city24.ee on üks enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaal. Seadus ei kohusta kohtutäiturit avaldama enampakkumise kuulutust kõige enam levinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Samuti ei ole kohtutäituril kohustust kaebajale põhjendada, miks enampakkumise kuulutus on avaldatud just www.city24.ee müügipakkumiste portaalis. Enampakkumise kuulutuse koostamisel on arvesse võetud ekspertarvamuses sisalduvad ning kaebaja enda poolt esitatud andmed. Asjaolu, et hinnangu koostamisel on kasutatud eelviidatud allikaid, sh. kaebaja enda selgitusi ning hinnangu on koostanud kohtu poolt määratud kutseline hindaja, ei anna kohtutäiturile alust kahelda eksperthinnangus toodud info korrektsuses. Kaebaja seisukoht, et kohtutäitur rikub sissenõudja õigusi, ei ole asjakohane. Sissenõudjal on võimalus täitemenetluses enda õigusi ise kaitsta. Sissenõudja arvamus Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, leides, et see on alusetu. Avaldaja eesmärgiks on tõkestada täitemenetlust. TMS § 153 lg 2 ei sätesta, et täitur on kohustatud avaldama müügikuulutuse kõige enam levinud portaalis. Kinnistu turuväärtus on kindlaks määratud eksperthinnangu nr XX alusel tsiviilasjas 2-17-199. Eksperthinnangus on selgelt arvesse võetud asjaolu, et hoonel puudub ehitus- ja kasutusluba. Ekspert mitte ainult ei koostanud tsiviilasjas 2-17-199 ekspertarvamust vaidlusaluse kinnistu väärtuse kohta, vaid ekspert kuulati seoses avaldajal tekkinud küsimuste osas täiendavalt üle.

Kohtumääruse põhjendused Maakohus, tutvunud avaldaja kaebuse ja puudutatud isiku seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevusse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Esmalt märgib kohus, et jätab puudutatud isiku Osaühingu Belesta Grupi taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. TsMS § 423 lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Puudutatud isik on leidnud, et avaldajal puudub õiguslik huvi kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohus leiab, et avaldaja on käesoleval juhul isikuks, kel on seaduse kohaselt õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale. Seda, kas kaebus on põhjendatud või mitte, saab kohus hinnata asja sisulisel lahendamisel. TMS § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma algatas täiteasjas nr 194/2016/2026 täitemenetluse, mille aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2015 otsus 2-12-6920 ja millega on jagatud K. N ja T. N ühisvaraks olev kinnistu nr XXX, sissenõudjaks on OÜ Belesta Grupi. T. N esitas 24.09.2018 kaebuse, mille jättis täitur 08.10.2018 rahuldamata. Seega on käesolev kaebus esitatud kohtule tähtaegselt ehk 15.10.2018. Nende asjaolude üle ka osalistel vaidlus puudub. Esitatud materjalidest nähtub, et täitur avaldas 24.09.2018 Ametlikes Teadaannetes kuulutuse selle kohta, et ta müüb avalik elektroonilisel enampakkumisel 22.10.2018 (algab kl 15.00 ja lõpeb 30.10.2018 kell 15.00) www.oksjonikeskus.ee vara, milleks on kinnistu nr XXX (tlk 10-11). Samuti on kohtutäitur avaldanud kuulutuse internetilehel city24.ee (tlk 12-13). Vastavalt TMS § 153 lg 2 peab enampakkumise teate, Ametlikes Teadaannetes kuulutuse avaldamise ja enampakkumise vahel enam olem vähemalt 20 päeva. Sama sätte II lause kohaselt avaldatakse enampakkumise kuulutus ka Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et enampakkumise teate ja Ametlikes Teadaannetes kuulutuse avaldamise vahel on enam kui 20 päeva ning enampakkumise teate ja internetis kinnisvaramüügiga tegelevas portaalis avaldatud kuulutuse ajaline vahe on samuti enam kui 20 päeva enne enampakkumist. Avaldaja väide, et www.city24.ee kohta ei ole täitur esitanud mingit statistikat selle kohta, et portaal oleks üks enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaale, on kohtu hinnangul alusetu, sest seadusest ei tulene, et täitur peaks andma võlgnikule/sissenõudjale selliseid statistilisi andmeid. Asjaolu, et www.city24.ee on üks enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaal, on kohtu hinnangul üldteada. Ka kaebaja enda

poolt avalduse lisana esitatud tõend müügikuulutuste kohta näitab, et portaalis on tuhandetes müügikuulutusi (tlk 25). TMS § 153 lg 5 sätestab, et kinnisasja enampakkumise kuulutuses märgitakse muu hulgas kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused. Ametlikes Teadaannetes ja portaalis www.city24.ee avaldatud kuulutuse kohaselt ei asu kinnisasjal ehitisi ning ehitusregistri andmeil puuduvad hoonel nii ehitus- kui kasutusluba. Kuulutuse järgi on ehitisaluse pind plaani järgi ca 120m2, suletud netopind 144m2 (projekteerija andmed). Avaldaja hinnangul ei ole koostatud hindamisakt kehtiv ning kuulutses välja toodud andmed ehitusaluse pinna kohta on ebaõiged. Kohus märgib, et vaidlusaluse kinnistu turuväärtus on kindlaks määratud eksperthinnangus nr XX alusel tsiviilasjas 2-17-199 (tlk 58-73). Seega puudub võimalus kinnisasja väärtuse ringihindamiseks käesolevas menetluses. Eksperthinnangu p 7.3 nähtub, et arvesse on võetud ka asjaolu, et hoonel puudub ehitus- ja kasutusluba, et veevarustuse allikaks on ühistu puurkaev ning et kinnistul asuva hoone ehitusalane pind on 120 m2 ja suletud netopind 144 m2. Seega on kohus seisukohal, et täitur ei ole avaldanud ebaõiget informatsiooni. Avaldaja ei ole selgitanud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et sundtäitmise eeldused on täitmata või et sundtäitmise esemeks oleva kinnisasja müümine enampakkumisel oleks mingisugusel põhjusel ebaseaduslik. Avaldaja ei ole piisavalt põhistanud, milles seisnevad kohtutäituri rikkumised ning kuidas on korraldatav enampakkumine ebaseaduslik. Kohus leiab, et kohtutäitur on täitnud TMS § 153 tulenevaid nõuded ega ole neid rikkunud. Samuti ei ole asjakohane avaldaja väide selle kohta, et kohtutäitur rikub sissenõudja õigusi. Sissenõudjal on võimalus täitemenetluses ise enda õiguseid kaitsta. Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtutäitur on enda ametitegevuses pannud toime selliseid rikkumisi, mis võivad kaasa tuua enampakkumise kehtetuks tunnistamise, siis on avaldajal võimalus pärast enampakkumise läbiviimist nõuda kahju hüvitamist. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud avaldaja T. N kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.