M.L. hagi A.T. vastu omandi üleandmise kohustuse tuvastamiseks ja väärtuse vähenemise hüvitamiseks A.T. vastuhagi M.L. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
42 272 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. oktoober 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): A.T. (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): M.L. (ik: XXX), esindaja advokaat Eve Laine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2018 otsus osas, milles maakohus jättis M.L. nõude temalt A.T. kasuks 3000 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4).
2.Sõnastada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 järgmiselt: „Kohustada A.T. t andma kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud tahteavaldused, s.o kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt Elvas XXX asuva korteriomandi registriosa nr-ga X mõttelise osa omanik on A.T. , ning M.L. kandmiseks kinnistusraamatusse Elvas XXX korteriomandi mõttelise osa omanikuna pärast seda, kui M.L. on hüvitanud talle müügilepingu alusel saadud 3000 eurot või A.T. on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse.“
3.Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 ja lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „Jätta rahuldamata M.L. nõue 4953,31 euro väljamõistmiseks korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamiseks.
4.1.Rahuldada M.L. hagi A.T. vastu osaliselt ning jätta A.T. vastuhagi M.L. vastu rahuldamata.
4.2.Kohustada A.T. t andma kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud tahteavaldused, s.o kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt Elvas XXX asuva korteriomandi registriosa nr-ga X mõttelise osa omanik on A.T. , ning M.L. kandmiseks kinnistusraamatusse Elvas XXX korteriomandi mõttelise osa omanikuna pärast seda, kui M.L. on hüvitanud talle müügilepingu alusel saadud 3000 eurot või A.T. on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse.
4.3.Jätta rahuldamata M.L. nõue A.T. lt 4953,31 euro väljamõistmiseks seoses korteriomandi väärtuse vähenemisega.
5.Jätta menetluskulud M.L. kanda 30% ulatuses ja A.T. kanda 70% ulatuses.
5.4.Lugeda M.L. lt A.T. kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 747 eurot.
5.5.Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista A.T. lt M.L. kasuks välja menetluskulu 1658,20 eurot (2405,20-747).
6.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.T. kanda.
8.Määrata M.L. menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 459,96 eurot ning mõista A.T. lt M.L. kasuks välja menetluskulu 459,96 eurot.
9.Kokku tuleb A.T. lt M.L. kasuks välja mõista menetluskulu 2118,16 eurot (1658,20+459,96). M.L. le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.L. (hageja) esitas 14.07.2016 maakohtule A.T. (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Elvas XXX asuva korteriomandi X mõttelise osa omandi üleandmiseks hagejale, asendades registriossa nr XX vastava õigusmuudatuse kandmiseks vajaliku kostja tahteavalduse kohtuotsusega; mõista hagejalt välja kostja kasuks 3000 eurot korteriomandi kaasomandiosa eest tasutud müügisumma tagasitäitmiseks; mõista kostjalt välja hageja kasuks 2800 eurot ahju lõhkumisega põhjustatud korteriomandi vääruse vähenemise hüvitamiseks; teha tasaarvestus ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 200 eurot. 11.02.2018 esitas hageja nõude suurendamise avalduse, paludes mõista kostjalt korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamiseks välja 4953,31 eurot, tasaarvestada poolte vastastikused rahalised nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 1953,31 eurot. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja isa L.A. 23.07.2015 Tartu notar Andrus Ruuli poolt koostatud ja tõestatud korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga talle kuulunud mõttelise osa Elvas XXX asuvast korteriomandist nr 1 kostjale. 17.12.2015 L.A. suri. 14.03.2016 väljastas Tartu notar Andres Ott pärimistunnistuse, mille järgi läksid hagejale üle kõik L.A. õigused ja kohustused, sh vara. Korteriomandi mõttelise osa ostuhind oli 5000 eurot, millest 3000 eurot oli lepingu p 2.2 kohaselt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist ja 2000 eurot kohustus ostja lepingu p 2.3 järgi tasuma müüjale sularahas või ülekandega müüja pangakontole igakuiste osamaksetena summas 83,33 eurot iga kuu 15. päeval kuni ostuhinna täieliku tasumiseni. Esimene osamakse tuli tasuda hiljemalt 15.08.2015 ning viimane osamakse summas 83,41 eurot 15.07.2017. Ostuhinna sularahas tasumise kohta kohustus müüja andma ostjale kviitungi. L.A. surmapäevaks pidi kostja olema tasunud osamakseid kokku 416,65 eurot (5 × 83,33). L.A. pangakontole AS-s SEB Pank ei ole kostjalt ühtegi summat laekunud. 12.04.2016 saatis hageja lepinguline esindaja kostja müügilepingus märgitud elukoha aadressil (Elva XXX) tähitud kirjana teate selle kohta, et hageja on L.A. pärija, ning palus 15.04.2015 osamakse ja järgnevad osamaksed tasuda hageja pangakontole. Samuti paluti hageja kontole kanda kõik alates 15.08.2015 tasumata osamaksed või juhul kui osamakseid on tasutud L.A. sularahas, esitada hagejale või tema esindajale tasumist tõendavad originaaldokumendid. Teade väljastati kostjale 29.04.2016. Kostja väitis telefonikõnes hageja esindajale, et on kõik osamaksed tasunud L.A. sularahas ning lubas tasumise kviitungi toimetada hageja esindajale hiljemalt ühe nädala jooksul. Kostja kviitungit esitanud ei ole. Hageja külastas pärast L.A. surma korteriomandi teist kaasomanikku V.G., kes väitis, et L.A. ei saanud ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist kostjalt raha ning kostja oli lubanud maksta pärast korteri remontimist. V. G suri 14.01.2016. Kuna kostja ei ole osamakseid L.A. pangakontole tasunud ega sularahas tasumise kohta kviitungit esitanud, on kostja müügilepingu p 2.7 järgi müügilepingut oluliselt rikkunud. Hageja taganes müügilepingust 09.06.2016 Tartu notar A. Ruuli koostatud ja tõestatud
avaldusega. Taganemisavaldus jäeti Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo töötaja poolt teistkordsel edutul kättetoimetamiskatsel 20.06.2016 kostja Elvas XXX asuva elukoha postkasti, millega tahteavaldus loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kostja 30.06.2016 kell 16.30 notaribüroosse lepingut sõlmima ei tulnud. Kostja on välja lõhkunud L.A. kasutuses olnud tube kütva ahju. Korteriomandi mõttelise osa väärtus on vähenenud vähemalt uue plekkahju ehitusmaksumuse, s.o 2800 euro ulatuses. Nõude suurendamise avalduse kohaselt selgus 20.12.2017 paikvaatlusel, et kostja on teinud korteris lammutustöid, millega on veelgi vähendanud korteriomandi väärtust. Korteri elamiskõlbulikku seisundisse viimiseks minimaalselt vajalike tööde maksumus on 7938 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada vaidlusalusele kaasomandiosale langev 4953,31 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitis, et tasus L.A. igakuiselt osamakseid alates 15.08.2015 kuni L.A. surmani. Kuna L.A. soovis mõnikord saada suuremat summat, siis oli 15.11.2015 seisuga tasutud 615 eurot, mille kohta on L.A. andnud kostjale kinnituse. 1385 eurot jäi hagejale tasumata, sest kostja ei teadnud pärimismenetlusest ega hageja õigusest nõuda müüjale surma tõttu tasumata jäänud müügisumma osa. Kostja rikkumine on vabandatav ning hageja ei või rikkumisele tugineda, kuna rikkumise põhjustasid hagejast endast tulenevad asjaolud. Hageja esindaja telefonivestluses esitatud nõue tasuda mingi summa hageja pangakontole jäi kostjale arusaamatuks. Samuti jäi arusaamatuks hageja kirjalik nõue, sest sellele ei olnud lisatud dokumenti, mis tõendaks, et hageja on L.A. pärija. Dokumendid saadeti kostja koduaadressile teades, et kostjat seal ei ole. Vaatamata sellele, et hageja teadis kostja telefoninumbrit ja viibimiskohta, ei teinud ta midagi selleks, et dokumendid kostjale õigeaegselt ja õigesse kohta kätte toimetada.
3.Kostja esitas 25.01.2017 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kui L.A. pärijalt kostja kasuks välja tagastamata laen 30 000 eurot, vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5082 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastuhagi kohaselt laenas kostja L.A. 28.12.2013 laenulepingu alusel 30 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 02.10.2014, kuid tegelikult jäi kogu summa tagastamata.
4.Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud, leides, et laenuleping on võltsitud, 30 000 euro ulatuses laenu andmine ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. L.A. oli alkoholi liigtarvitaja, kes elas asotsiaalsetes tingimustes temale ja V.G. kaasomandina kuulunud korteris, mis oli tema ainus vara. Tema sissetuleku moodustasid pension (2015. a 248,89 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus (12,79 eurot kuus). Temast jäid maha elektri- ja kommunaalteenuste võlad ning maksuvõlg. Need asjaolud ei saanud kostjale teadmata olla. Nii suure rahasumma kasutamine ei oleks kõrvalseisjatele märkamata jäänud, kuid L.A. elustiilis muutusi ei toimunud. Samuti tekib küsimus, miks kogu korteriomandi ostuhinda L.A. võlaga ei tasaarvestatud. Kuna kostja esitas laenulepingust tuleneva nõude pärast pärandi inventuuri ja üleskutsemenetluse läbiviimist, on pärija vastutus pärandaja kohustuste eest pärimisseaduse § 143 lg 3 ja § 142 lg 1 järgi piiratud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 17. mai 2018 otsusega hagi osaliselt ning kohustas A.T. andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused, s.o kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt Elvas XXX asuva korteriomandi, registriosa nr X mõttelise osa omanik on A.T. , ja M.L. kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi mõttelise osa omanikuna.
Maakohus jättis rahuldamata M.L. nõude 2800 euro väljamõistmiseks korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamiseks ja läbi vaatamata M.L. nõude temalt A.T. a kasuks 3000 euro väljamõistmiseks. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 30% ulatuses M.L. kanda ja 70% ulatuses A.T. a kanda, määras M.L. menetluskulude rahaliseks suuruseks 3436 eurot ja luges A.T. alt M.L. kasuks väljamõistmisele kuuluvateks menetluskuludeks 2405,20 eurot, määras A.T. a menetluskulude rahaliseks suuruseks 2490 eurot ja luges M.L. lt A.T. a kasuks väljamõistmisele kuuluvateks menetluskuludeks 747 eurot, tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ning mõistis A.T. alt välja M.L. kasuks menetluskulud summas 1658,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on müügilepingu p 2.7 järgi kolme p-s 2.3 nimetatud osamakse tähtajaks tasumata jätmine lepingu oluline rikkumine, mis annab müüjale õiguse lepingust taganeda. L.A. surmapäevaks 17.12.2015 pidi kostja olema L.A. tasunud 416,65 eurot. Eksperdiarvamuse kohaselt on 15.11.2015 kuupäeva kandva dokumendi allosas paremal oleva allkirja tõenäoliselt kirjutanud L.A. . Seega kinnituse on tõenäoliselt allkirjastanud L.A. . Samas on eksperdiarvamuse järgi 28.12.2013 laenulepingu mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri L.A. poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt. Seega vähemalt üks nendest kahest dokumendist ei ole tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval. Seda, kas 15.11.2015 kinnituskirja tekst ja allkiri on kirjutatud samal kuupäeval, ei olnud võimalik ekspertiisiga määrata. Kostja väited tasutud summa osas on olnud ebajärjepidevad. Kostja 14.09.2016 kompromissettepanekus on L.A. viie kuu jooksul tasutud summaks märgitud 416,65 eurot. Kostja vastuses on tasutud summaks 615 eurot. Kostja on vastuses märkinud, et abistas L.A. aastaid ning andis talle kulutuste katmiseks ja võlgade kustutamiseks suuremad summad. Samuti tugines kostja sellele, et 28.12.2013 laenulepingu alusel andis ta L.A. laenu 30 000 eurot. Kinnituskirjas märgitud 615 eurot võib olla tasutud muul otstarbel kui müügilepingu täitmiseks. Tunnistaja J.L.i ütluste kohaselt vestles ta V. G enne viimase surma ja L.A. olevat V.G. öelnud, et ei ole kostja käest sentigi saanud. Kostja olevat lubanud raha anda siis, kui korter on remonditud. Vestluse kohta on esitatud helisalvestis. Eeltoodut arvestades ei ole L.A. müügilepingu alusel 615 euro tasumine tõendatud. Hageja esindaja saatis 12.04.2016 kostja müügilepingus näidatud elukoha aadressil teate selle kohta, et hageja on L.A. pärija, andis kostjale tähtaja tasumata osamaksete tasumiseks ning teatas oma kontonumbri ja kontaktandmed. Teade väljastati kostjale 29.04.2016. Teates oli märgitud, et pärimistunnistusega on võimalik tutvuda Advokaadibüroos Ann Saar. Samuti on andmed pärijate kohta kättesaadavad pärimisregistri vahendusel. Arvestades kirja kättetoimetamise ja hagi esitamise aega, oli kostjal piisavalt aega hageja pärimisõiguses veendumiseks. Teadmata kindlalt, kellele kohustus täita, oleks kostja saanud võlgnetava raha VÕS § 120 lg 1 alusel hoiustada notari juures. Hageja taganes lepingust 09.06.2016 Tartu notar A. Ruuli koostatud ja tõestatud avaldusega. Taganemisavaldus on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo töötaja poolt teistkordsel edutul kättetoimetamiskatsel 20.06.2016 jäetud kostja Elvas XX asuva elukoha postkasti, millega taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud. Samuti on kostja taganemisavalduse saanud kohtumenetluses koos kohtudokumentidega. Seega hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud ning tal on õigus nõuda kostjalt korteriomandi kaasomandi mõttelise osa tagastamist. Hageja nõue hagejalt kostja kasuks 3000 euro väljamõistmiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus ei saa hagejalt tema enda taotluse alusel kostja kasuks midagi välja mõista. Kostja ei ole nõuet tasutud müügisumma tagastamiseks esitanud.
VÕS § 189 lg 4 järgi ei saa nõuda asja taastamise kulude hüvitamist, vaid saab nõuda hüvitist ulatuses, milles asja väärtus on vähenenud. Ei ole tõendatud, et korteriomandi väärtus on vähenenud korteri elamuskõlbulikku seisundisse viimiseks vajalike kulutuste võrra. Eksperdiarvamuse kohaselt on laenulepingu esimese lehe allosas paremal oleva allkirja tõenäoliselt kirjutanud L.A. , ei ole võimalik määrata, kas teisel lehel oleva allkirja on kirjutanud L.A. . Seega L.A. on tõenäoliselt laenulepingule alla kirjutanud. Samas on eksperdiarvamuse järgi 28.12.2013 laenulepingu mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri L.A. poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt. Seega vähemalt üks nendest kahest dokumendist ei ole tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval. Laenu üleandmine ei ole tõendatud. Laenulepingu p 1.2 järgi kohustus laenuandja laenusaajale laenu üle andma peale lepingu allkirjastamist. Laen anti kostja sõnul üle sularahas. Tõendid raha üleandmise kohta puuduvad. Lisaks nõustus kohus hagejaga, et alkoholi liigtarvitajale L.A. 30 000 euro ulatuses tagatiseta laenu andmine ei ole eluliselt usutav.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.A.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. mai 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta M.L. hagi rahuldatud osas rahuldamata ja rahuldada A.T. a vastuhagi ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole vastustaja tõendanud asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Kohus tugines vastustaja paljasõnalistele väidetele ja eksperdi oletuslikule arvamusele, jättes arvestamata apellandi esitatud dokumentaalsed tõendid. Vaatamata sellele, et ekspertiis tõendas nii laenulepingu kui ka kinnituse allkirjastamist L.A. poolt, jättis kohus kinnituse 615 euro üleandmise kohta arvestamata. Kuigi dokumentide kirjutamise kuupäeva ei ole võimalik teada saada (selleks puudub teaduslikult põhjendatud meetod), asus kohus eksperdi oletusele tuginedes seisukohale, et vähemalt üks nendest kahest dokumendist (s.o 15.11.2015 kinnitus ja 28.12.2013 laenuleping) ei ole tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval. Apellandi väited ei ole ebajärjepidevad. Apellant kinnitas juba vastuses hagiavaldusele 615 euro tasumist sularahas ning on korduvalt selgitanud, et L.A. soovil oli talle tasutud rohkem, kui apellant selleks ajaks pidanuks tasuma; 2) on vastustaja müügitehingust taganemise kehtivuse korral kohustatud VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama apellandile L.A. üleantud summad kokku 3615 eurot. Kohus ei kohustanud vastustajat apellandile nimetatud summat tagastama; 3) jättis kohus alusetult ja põhjendamata vastuhagi rahuldamata, kuigi eksperdiarvamusest tulenevalt on laenulepingu esimese lehe allosas paremal oleva allkirja tõenäoliselt kirjutanud L.A. ning L.A. on tõenäoliselt laenulepingule alla kirjutanud. Kohus jättis arvestamata apellandi selgitused, et 28.12.2013 laenas ta L.A. 30 000 eurot, sest L.A. vajas hädasti rahalist tuge ja apellandi materiaalne olukord seda sel ajal võimaldas. Laen on tagastamata ning apellandil on õigus nõuda vastustajalt kui L.A. pärijalt, kellele on üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, rahalise kohustuse täitmist.
7.M.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tõendas vastustaja müügilepingust taganemise materiaalse aluse olemasolu ja formaalsete nõuete täitmist dokumentaalsete tõendite (sh helisalvestis) ja tunnistaja J.L. ütlustega. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et 615 euro tasumine müügilepingust tulenevate kohustuste
katteks ei leidnud tõendamist ja kinnituskirjas märgitud 615 eurot võib olla tasutud muul otstarbel kui müügilepingu täitmiseks; 2) ei esitanud apellant nõuet, et kohus mõistaks müügilepingust taganemise kehtivuse korral vastustajalt apellandi kasuks välja 3615 eurot. Vastustaja ei nõustu, et lisaks 3000 eurole tuleb tal apellandile tasuda ka 615 eurot, mille üleandmine L.A. ei leidnud tõendamist; 3) on kohus vastuhagi rahuldamata jätmist ammendavalt põhjendanud ja õigesti leidnud, et tõendid laenusumma üleandmise kohta puuduvad. Käekirjaekspertiisi arvamuse skaalal vastab laenulepingu esimesel lehel oleva allkirja osas antud arvamus astmele 3: tõenäoliselt on sama kirjutaja, ja teisel lehel oleva allkirja puhul astmele 5: kirjutaja määramine ei ole võimalik. Seega ei kinnitanud käekirjaekspertiis üheselt, et laenulepingu on allkirjastanud L.A. . Dokumendiekspertiisi aktis on eksperdid andnud arvamuse, et kuna 28.12.2013 laenulepingu mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri on laenu saaja poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt, siis vähemalt neist ühe dokumendi kuupäev ei vasta allkirjastamise ajale. Tegemist on arvamuse skaala astmele 2 vastava arvamusega: väga tõenäoliselt. Samas on eksperdid märkinud, et seda, kas kinnituskirja tekst ja allkiri on kirjutatud samal kuupäeval, ei ole ekspertiisiga võimalik määrata. Apellant tõlgendab eksperdiarvamust meelevaldselt. Allkirjastamise kuupäev ja allkirjastamise samaaegsus ei ole kattuvad mõisted. Apellant ei osanud usutavalt selgitada, miks müügilepingu sõlmimisel ei tasaarvestatud ostuhinda L.A. laenulepingu järgse võlgnevusega, mis olnuks loogiline, et väidetavast võlgnevusest midagigi kätte saada. L.A. oli võlgades alkohoolik ja korter oli tema ainus vara; 4) ei ole apellatsioonkaebusele lisatud uus tõend asjakohane, kuivõrd korteriomandist tulenevad õigused ei ole apellatsioonimenetluse esemeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kostja poolt vaidlustatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on kostja muu hulgas märkinud, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 189 lg-t 1. Ringkonnakohus kostja väitega ja leiab samuti, et maakohus on VÕSA § 189 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud ning seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude temalt kostja kasuks 3000 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab, et kostja on kohustatud andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) pärast seda, kui hageja on hüvitanud talle müügilepingu alusel saadud 3000 eurot. Vastavalt sellele tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 sõnastust.
10.Hageja esitas kinnisomandi (korteriomandi mõttelise osa) üleandmise kohustuse tuvastamise nõude ning tugines seejuures asjaolule, et ta on kehtivalt taganenud 23.07.2015 korteriomandi mõttelise osa müügilepingust. Hagiavalduses märgitu kohaselt peavad lepingupooled VÕS § 189 lg 1 järgi taganemisest tulenevad kohustused täitma üheaegselt, kusjuures kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Hagiavalduse resolutsiooni p 7 kohaselt palus hageja mõista temalt kostja kasuks välja 3000 eurot korteriomandi kaasomandiosa eest tasutud müügisumma tagasitäitmiseks.
Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole nõuet müügihinna tagastamiseks esitanud ning hagejale ei saa tema enda taotluse alusel kostja kasuks midagi välja mõista, siis tuleb hageja nõue temalt 3000 euro kostja kasuks väljamõistmiseks jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus maakohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 189 lg 1 teise lause kohaselt taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Nimetatud sättest tuleneb, et taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on mõlemapoolsed ja vastastikused. See tähendab, et pool peab täitma tagastamiskohustuse vaid siis, kui teine pool täidab oma tagastamiskohustuse. Nii peab ostja (antud asjas kostja) müügilepingust taganemise korral tagastama saadud asja vaid siis, kui müüja talle raha tagastab. Praegusel juhul oli hageja nõus müügilepingu alusel saadud 3000 eurot kostjale tagastama ning kuna TsMS § 436 alusel kohaldab seadust kohus, siis ei saanud maakohus üksnes hagiavalduse resolutsiooni ebakorrektsest sõnastusest lähtuda ja jätta läbi vaatamata 3000 euro hüvitamise nõuet. Samuti on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja pidanuks esitama müügisumma tagastamise nõude. Kuna tegemist on vastastikuste kohustustega, siis VÕS § 111 lg 7 (VÕS § 110 lg 5) alusel tuleb kohustada kostjat andma kinnistusraamatu muutmiseks vajalikud tahteravaldused üksnes juhul, kui hageja on omapoolse kohustuse täitnud (hüvitanud kostjale 3000 eurot) või kostja on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt näiteks Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 37).
11.11.02.2018 maakohtule esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt suurendas hageja oma nõuet korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamiseks 2800 eurolt 4953,31 euroni ja tasus ka sellelt riigilõivu (II kd, tl 98-100). Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud hageja nimetatud nõude suurendamise tähelepanuta ning kohtuotsuse resolutsiooni p 3 kohaselt jättis maakohus rahuldamata M.L. nõude 2800 euro väljamõistmiseks korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on menetlusnormi rikkumisega, mida on TsMS § 656 lg 2 alusel võimalik kõrvaldada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata. Sellest tulenevalt ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 ja jätab rahuldamata M.L. nõude 4953,31 euro väljamõistmiseks korteriomandi vääruse vähenemise hüvitamiseks.
12.Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
13.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt tugines maakohus hageja paljasõnalistele väidetele ja oletuslikule eksperdi arvamusele.
13.1.04.07.2017 arvamuses on eksperdid leidnud, et laenulepingu esimese lehe allosas paremal oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud L.A. ning ei ole võimalik määrata, kas laenulepingu teisel lehel oleva allkirja on kirjutanud L.A. . Kuna hageja vaidlustas kostja poolt laenusumma 30 000 euro üleandmise ning laenulepingu p 1.2 kohaselt kohustus kostja laenusumma L.A. üle andma peale lepingu allkirjastamist, siis on õige hageja seisukoht, et ainuüksi laenulepingul olev allkiri ei tõenda laenusumma üleandmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteediga.
Seega tuleneb nimetatud sättest, et laenu tagasimaksmise kohustuse eelduseks on laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Kuna kostja ei ole tõendanud laenusumma üleandmist L.A. , puudus maakohtul ka alus kostja vastuhagi rahuldamiseks. Siinkohal on õige hageja seisukoht, et kui vastuhagi kohaselt võlgnes L.A. kostjale 30 000 eurot, siis tekitab kahtlusi see, miks korteriomandi mõttelise osa kohta sõlmitud müügilepingus sellega ei arvestatud (ei tehtud tasaarvestust) ja L.A. jäi kohustus tasuda 2000 eurot igakuiste 83,33 euro suuruste osamaksetena.
13.2.Kuigi 15.11.2015 kuupäeva kandvale dokumendile (kinnituskiri) on allkirja kirjutanud tõenäoliselt L. A, on maakohus õigesti leidnud, et nimetatud kinnituskiri ei tõenda kostja poolt müügilepingus ettenähtud kohustuste (osamaksete tasumise) täitmist. Maakohus on seejuures hinnanud nii tunnistaja J.L. ütlusi, kes vestles V. G, kellele L.A. oli kinnitanud, et ei ole kostjalt raha saanud, kui ka kostja ebajärjekindlaid seisukohti L.A. väidetavalt tasutud summa suuruse kohta. Samuti nähtub kostja seisukohtadest, et rahasummade tasumist L.A. teostas kostja ema M. Aavik, kuid nimetatud asjaolu, et nähtu kinnituskirjast (I kd, tl 67). Eelmärgitud tõendite alusel on maakohus õigesti järeldanud, et 615 euro tasumine kostja poolt ei ole seostatav müügilepingu täitmisena.
13.3.19.06.2017 arvamuses on eksperdid leidnud, et 28.12.2013 laenulepingu mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri on laenusaaja poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt. Arvestades seda, et mõlemad uuritavad dokumendid on laenusaaja poolt allkirjastatud väga tõenäoliselt samaaegselt, siis vähemalt neist ühe dokumendi kuupäev ei vasta allkirjastamise ajale. Kuna arvamuses on eksperdid leidnud, et väga suure tõenäosusega on L.A. allkirjastanud mõlemad dokumendid samaaegselt, siis on paljasõnaline kostja väide, et eksperdiarvamuse puhul on tegemist oletusega ning maakohus ei oleks tohtinud sellega arvestada. Samas ei ole kostja avaldanud, millisel kuupäeval vaidlusalusaed dokumendid allkirjastati.
14.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja hüvitada õigusabikulud kokku summas 540 eurot, sh 300 eurot seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele ning 240 eurot seoses ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega ja istungist osavõtmisega. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on taotluses lähtunud sellest, et ringkonnakohtu istung kestab 1 tund. Tegelikult kestis istung 20 minutit ning sellest tulenevalt on põhjendatud õigusabikulu seoses istungist osavõtmisega 33,3 eurot (1/3h x 100). Seega on põhjendatud ja vajalik kulu seoses ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja istungist osavõtmise eest kokku 159,96 eurot (100+33,3+20%) ning hageja kulud kokku 459,96 eurot (250+133,3+20%), mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.