Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ja viimane osamakse summas 83,41 eurot hiljemalt 15.07.2017. Sularahas tasumise korral pidi L. A. andma kostjale tasumise kohta kviitungi. Eeltoodust tulenevalt oleks L. A. surmapäevaks pidanud olema kostja poolt kas sularahas või ülekandega L. A. pangakontole tasutud 2015. a augusti-, septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu osamaksed, s.o kokku 5 x 83,33 = 416,65 eurot. L. A. pangakontole SEB Pangas ei ole kostjalt ühtegi summat laekunud. L. A. surmapäevaks kostja poolt tasumata müügisumma osas läks nõudeõigus üle hagejale kui oma isa ainupärijale. 12.04.2016 saatis hageja lepinguline esindaja kostja müügilepingus märgitud elukoha aadressile XXX tähitud kirjana teate selle kohta, et hageja on L. A. pärija, ning palus 15.04.2015 tasumistähtajaga osamakse ja järgnevad osamaksed tasuda hageja pangakontole. Samuti paluti hageja kontole kanda ka kõik alates 15.08.2015 tasumata osamaksed või juhul, kui osamakseid on tasutud L. A. sularahas, esitada hagejale või tema esindajale tasumist tõendavad originaaldokumendid. Teade väljastati kostjale alles 29.04.2016. Enne tähtkirja vastuvõtmist helistas kostja hagejat esindavasse advokaadibüroosse, et uurida, mis kirjaga on tegemist. Ta teatas, et ta viibib Tallinnas ega saa seetõttu kirja vastu võtta. Kostja väitis, et ta on kõik osamaksed L. A. sularahas tasunud ning lubas tasumise kviitungi toimetada hageja lepingulisele esindajale niipea, kui töö võimaldab Tartumaale tulla, kuid hiljemalt ühe nädala jooksul. Lubatud tähtajaks kostja tasumise kviitungit ei esitanud ja pole vaatamata meeldetuletusele seda esitanud tänaseni. Hageja külastas vahetult pärast L. A. surma korteriomandi teist kaasomanikku V. G., kes väitis, et L. A. ei saanud enne ega pärast müügilepingu sõlmimist kostjalt raha ning kostja lubanud maksta pärast korteri remontimist. XX.XX.XXXX suri ka V. G. Tema kaasomandiosa päris Elva linn. Müügilepingu p-st 2.7 tulenevalt loetakse kolme müügilepingu p-s 2.3 nimetatud osamakse tähtajaks tasumata jätmine lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab müüjale õiguse müügilepingust taganeda. Kostja ei ole osamakseid L. A. pangakontole tasunud ning ei ole hageja korduvale nõudmisele vaatamata ka müügisumma osalise või täieliku sularahas tasumise kohta nõutavat kviitungit esitanud. Kostja taoline käitumine annab alust arvata, et ta ei ole osamaksete tasumise kohustust täitnud ega kavatse seda ka edaspidi täita. Seega on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud ning esinevad materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. XX.XX.XXXX Tartu notar Andrus Ruuli poolt koostatud ja tõestatud avaldusega hageja taganes müügilepingust ning tegi kostjale ettepaneku sõlmida asjaõigusleping müügilepingu alusel saadud korteriomandi XXX mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks 30.06.2016 kell 16.30 notaribüroos aadressil Turu tn 2 Tartu. Taganemisavaldus on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo töötaja poolt teistkordsel edutul kättetoimetamiskatsel 20.06.2016 jäetud kostja XXX asuva elukoha postkasti, millega tahteavaldus loetakse kostjale kättetoimetatuks ning kostjal pidi olema mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega on ka müügilepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud ning hageja tuleb lugeda lepingust taganenuks. Eelnevalt teatatud ajal 30.06.2016 kostja notaribüroosse korteriomandi mõttelise osa asjaõigusliku üleandmise lepingut sõlmima ei tulnud. Hagejale sai XXX. a lõpupäevadel V. G. külastades teatavaks, et kostja oli hagejalt luba küsimata ja maldamata ära oodata L. A. matuseid, viinud ära viimasele kuulunud asjad ning juba välja lõhkunud tema kasutuses olnud tube kütva ahju. Ahju väljalõhkumisega on kostja oluliselt vähendanud korteriomandi väärtust, mida tuleb müügilepingu järgi üleantu tagastamisel arvestada. Uut ahju ehitamata ei ole korteriomandi sihtotstarbeline, s.o eluruumina kasutamine mõeldav. Uue ahju ehitusmaksumus on tellistest ahjul 3200 eurot ja plekkahjul 2800 eurot. Hageja möönab, et korteri üldseisundit ja ahju vanust arvestades võis endine plekkahi olla osaliselt amortiseerunud, kuid ei olnud kindlasti kasutuskõlbmatu. Kuna kostja ei asunud

müügilepingu järgi osamakseid tasuma, siis pidi ta mõistlikult tehingust taganemise võimalusega arvestama ning oleks pidanud pigem võlgnevuse tasumise kui ahju lõhkumisega kiirustama. Kuna endine ahi on täielikult hävitatud, siis ei ole võimalik tagant järgi hinnata, milline oli ahju jääkväärtus ja milliseks oleks kujunenud ahju võimalik remondimaksumus. Hageja hinnangul on korteriomandi mõttelise osa väärtus vähenenud vähemalt uue plekkahju ehitusmaksumuse ulatuses, mille kostja peab hagejale hüvitama. Asjaoludest nähtub, et 11.02.2018 esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks. 20.12.2017 teostas kohus hageja taotlusel korteris paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et terves korteris on lammutatud põrandad, põrandatalad väljas, nende vahel ehituspraht ja liiv, eemaldatud mitmete ruumide uksed, lammutatud WC – eemaldatud uks ja pott, näha on kanalisatsioonitoru ots, WC kõrvalt on lammutatud koridoripoolne sein. Koridorist paremale poole jäävas esimeses toas on umbes 80 cm kõrguseni lõhutud küttekolle. Köögist on välja lõhutud pliit ja soemüür, mille väljalõhkumisest on tekkinud köögi ja tagumise toa vahele ava, näha jupp veetorust. Kostja poolt teostatud lammutustööde tulemusel on korteri seisund käesolevaks ajaks sedavõrd halvenenud, et välistatud on selle sihtotstarbeline, s.o eluruumine kasutamine. Kostja poolt teostatud ulatuslikud lammutustööd ei ole vaadeldavad korteri korrapärase kasutamisena. Lammutustöödega on kostja vähendanud korteriomandi väärtust, mis tuleb müügilepingust taganemise kehtivuse ja korteriomandi tagastamise korral hagejale hüvitada. Korteri uuesti elamiskõlbulikku seisundisse viimiseks minimaalselt vajalikeks töödeks on põrandate paigaldamine, küttekollete (ahi, pliit) ehitamine ning WC uuesti ülesehitamine, milliste tööde maksumus koos vajamineva ehitusmaterjali maksumusega vastavalt OÜ Raian poolt XX.XX.XXXX koostatud hinnapakkumisele nr XXX on 7938 eurot. Vaidlusalusele kaasomandiosale langeb sellest kostja omandid oleva mõttelise osa suurusele vastav XXX osa, s.o 4953,31 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja on tasunud osamakseid igakuiselt L. A. alates 15.08.2015 kuni L. A. surmani XX.XX.XXXX. Kuivõrd L. A. soovis mõnikord saada suuremat summat, siis oli 15.11.2015 seisuga talle tasutud kokku 615 eurot, mille kohta L. A. on andnud kostjale kinnituse. Kuivõrd kostja ei teadnud pärimismenetlusest ega hagejale üle läinud õigusest nõuda ostjalt müüjale surma tõttu tasumata jäänud müügisumma osa, siis jäigi hagejale 1385 eurot tasumata. Kostja leiab, et rikkumine oli vabandatav ning hageja ei või rikkumisele tugineda kuna rikkumise põhjustasid hagejast endast tulenevad asjaolud. Kostja ei ole kordagi keeldunud ostuhinna tasumisest. Kostja märgib, et on aastaid abistanud L. A. ja andnud talle kulutuste katmiseks ja võlgade kustutamiseks suuremad summad. XX.XX.XXXX on kostja ja L. A. vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis kostja L. A. tähtajalise laenu summas 30 000 eurot. Laenulepingu p 2.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 2.10.2014, kuid tegelikult jäi kogu summa tagastamata. Just sellel põhjusel soovis L. A. ostu-müügi lepingu asemel vormistada notaris korteri kinkelepingu. Kostja, vaatamata L. A. võlgnevusele, keeldus sellest pakkumisest, valis korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise ning otsustas jätkata L. A. abistamist. Hageja ei olnud oma isa viimase kolme aasta jooksul kordagi külastanud. Seetõttu hageja lepingulise esindaja vahendusel telefonivestlusel esitatud ultimatiivne nõue tasuda mingi summa Marina Laasi pangakontole jäi kostjale arusaamatuks. Samuti jäi arusaamatuks hageja kirjalik nõue, sest sellele ei olnud lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Marina Laas on saanud L. A. pärijaks.

Dokumendid saadeti kostja koduaadressile teades, et kostjat seal ei ole. Vaatamata sellele, et hageja teadis kostja telefoninumbrit ja viibiskohta ei teinud ta midagi selleks, et dokumendid oleksid kostjale õigeaegselt ja õigesse kohta kätte toimetatud. Tõele ei vasta hagiavalduses märgitud väidetavad V. G. ütlused. Ahju remont oli alustatud korstnapühkija poolt 18.03.2016 fikseeritud ahju tehnilise ja ohutuse seisukorrast tulenevalt, sest ahju kasutamine ei olnud enam lubatud. Korstnapühkija antud hinnangu kohaselt oli ahju seisukord mitterahuldav ning ülekütmise tagajärjel kolded ammu katki. Seega oli ahi mitterahuldavas olukorras juba enne müügilepingu sõlmimist. Hageja täiendavad seisukohad Kuigi kostja telefoni teel väitis, et ta on töö tõttu Tallinnas, siis ühtegi Tallinna aadressi, kuhu dokumente saata, kostja hagejale ei avaldanud. Omniva teavituse järgi on 12.04.2016 tähtkiri Ants Tugevale isiklikult väljastatud 29.04.2016. Hageja esitas hagi kohtusse 13.07.2016 ja kohus võttis hagi menetlusse 22.07.2016, s.o ligi kolm kuud pärast kostja poolt kirja kättesaamist. Pärimistunnistuse puudumine ei saanud pärijast teadasaamist takistada. Kui kostja soovinuks saada pärimistunnistust, siis tulnuks tal seda hageja esindajale teatada. Hageja leiab, et kostja ignoreeriv käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui võlgnik ei teadnud, kes on võlausaldaja, sai ta kohustuse rikkumist vältida võlgnetava raha hoiustamisega notari juures. Kostja väide, et ta on tasunud lepingu järgi müügisummat korrektselt ja isegi ettenähtust suuremas summas, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väidetes tasumata summade kohta on olulised lahkuminekud. 2016 aprillis toimunud telefonivestluses kinnitas kostja, et on kogu XX.XX.XXXX tasumata müügisumma, s.o 2000 eurot L. A. tema eluajal tasunud ja selle kohta on olemas dokument. Kostja 14.09.2016 kompromissettepanekus on L. A. viie kuu jooksul tasutud summaks märgitud 416,65 eurot, millest kostja vastuses on saanud 615 eurot, mille tõendamiseks on kostja esitanud väidetavalt L. A. poolt allkirjastatud kinnituse. Kui L. A. tõepoolest hagejale 15.11.2015 taolise dokumendi andis, siis pidi see summa kostjale teada olema. Hageja kahtleb nimetatud dokumendi ehtsuses. Samuti ei ole selle näol tegemist täitmise kviitungiga müügilepingu p 3.2 viimase lause tähenduses ning sellest ei nähtu, milliste kohustuste täitmisena 615 eurot üle antud on. Kostja alustas lammutustöid vahetult pärast L. A. surma. Seega ei vasta tõele, et kostja alustas ahju remonti korstnapühkimise aktist tulenevalt, mis koostati alles 17.03.2016. Vastuhagi Vastuhagi kohaselt laenas kostja Ants Tugev L. A. poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu alusel 30 000 eurot. Laenulepingu p 2.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 2.10.2014, kuid tegelikult jäi kogu laenusumma tagastamata. Laenulepingu p 3.1 kohaselt laenu tagasimaksmisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist 0,02% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja palub hagejalt kui L. A. pärijalt välja mõista tagastamata laenu summas 30 000 eurot, vastuhagi esitamise kuupäeva 25.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5082 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja ei nõustu hagejaga, et põhihagi rahuldamise korral omandaks hageja korteriomandi mõttelise osa müügilepingus näidatud väärtusega 5000 eurot, vaid 15 000 eurot. Seega saaks hagejat lugeda pärandvara arvel rikastunuks 12 000 euro võrra. Pärast matusekulude, inventuuri tegemise kulude ning üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud võlausaldajate nõuete ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuete summas 1421,36 maha arvamist saaks kostja nõuet rahuldada 13 578,64 euro ulatuses.

Hageja seisukoht vastuhagi osas Hageja leiab, et laenuleping on võltsitud, 30 000 euro ulatuses laenu andmine ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. L. A. oli XXX, kelle elukäigu ja isiksuse peamiseks kujundajaks oli juba aastaid XXX. Ka tema surma põhjusena tuvastati XXX. Oma elu viimased aastad elas L. A. XXX tingimustes temale ja V. G. kaasomandina kuuluvas korteris, mis oli tema ainus vara. Tema sissetuleku moodustasid pension (2015. a 248,89 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus 12,79 eurot kuus. Temast jäid maha tasumata elektri- ja kommunaalteenuste võlad (vastavalt 45 eurot ja 596,67 eurot) ning maksuvõlg summas 15,03 eurot. L. A. suheldes ei saanud need asjaolud kostjale teadmata olla. Seetõttu on mõistliku isiku käitumisega vastuolus ning eluliselt ebausutav kostja väide L. A. 30 000 euro suuruse laenu andmise kohta, mille viimane pidi koos intressidega 2.10.2014 tagastama. Nii suure rahasumma kasutamine ei oleks kõrvalseisjatele märkamata jäänud, kuid L. A. elustiilis ja kulutustes mingeid märgatavaid muutusi ei toimunud. Ta elas endiselt puuduses ja pärast surma jäid temast järele võlad. Ka kostja enda väitel vajas L. A. pärast 30 000 euro saamist jätkuvalt kõrvalabi. Kui L. A. võlgnes kostjale 30 000 eurot, siis tekib küsimus, miks korteriomandi ostmisel kogu müügisummat L. A. võlaga ei tasaarvestatud. Hageja nõudel viidi läbi L. A. pärandi inventuur. Pärimisseaduse (PärS) § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kostja esitas L. A. sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu pärast inventuuri lõppemist. PärS § 143 kohaselt üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutav pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Põhihagi rahuldamise korral omandab hageja XXX asuva korteriomandi mõttelise osa müügilepingus näidatud väärtusega 5000 eurot ning peab tagastama kostjale viimase poolt L. A. lepingu sõlmimisel tasutud 3000 eurot. Seega saaks hagejat lugeda pärandvara arvel rikastunuks maksimaalselt 2000 euro võrra. Rikastumise tegeliku ulatuse kindlaksmääramiseks tuleks sellest summast PärS § 131 lg 1 ja § 139 lg 8 alusel ja PärS § 142 lg-s 1 kindlaksmääratud järjekorras maha arvata L. A. matuse kulud (423 eurot), inventuuri tegemise kulud (42 eurot) ning üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded (Maksu- ja Tolliametile tasumata maksuvõlg alates 24.01.2014, mille suurus 26.01.2016 seisuga oli 15,03 eurot, Eesti Energia AS-ile elektrienergia ostumüügilepingu järgi tasumata põhivõlg 226,50 eurot ja kõrvalnõuded 118,07 eurot, kokku 344,57 eurot, kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2015/953 täitmisel olev võlanõue summas 468,79 eurot (arvestamata täitemenetluses lisanduvaid viiviseid) ja kohtutäituri tasu nõue 127,97 eurot, kokku 596,76 eurot). Kokku kuuluks maha arvamisele 1421,36 eurot. Seega kostja nõude saaks rahuldada vaid 578,64 euro ulatuses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha müügilepingust taganemise õiguspärasuse ja hageja omandi üleandmise nõude osas, seejärel hageja väärtuse vähenemise hüvitamise nõude ning viimasena vastuhagi osas. Lepingust taganemine, omandi üleandmine Vaidlus puudub selles, et XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga müüs L. A. talle kuuluva kaasomandiosa XXX linnas asuvast korteriomandist Ants Tugevale, kes kanti uue kaasomanikuna kinnistusraamatusse. XX.XX.XXXX väljastas Tartu notar Andres Ott pärimistunnistuse (kd I tl 19), mille järgi läksid hagejale üle kõik L. A. õigused, kohustused ja vara, sh Tartu notar Andrus Ruuli poolt XX.XX.XXXX koostatud ja tõestatud korteriomandi mõttelise osa müügilepingust ja asjaõiguslepingust tekkinud õigused ja

kohustused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja Marina Laasi L. A. pärijana on lepingust kehtivalt taganenud ning kas tal on õigus nõuda Ants Tugevalt lepingu järgi saadu tagastamist. Kohus leiab, et VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingu p 2.7 kohaselt loeti kolme punktis 2.3 nimetatud osamakse tähtajaks tasumata jätmine lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab müüjale õiguse lepingust taganeda. Korteriomandi mõttelise osa ostuhind oli lepingu p 2.1 kohaselt 5000 eurot, millest 3000 eurot oli lepingu p-i 2.2 kohaselt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist ning 2000 eurot kohustus ostja lepingu p-i 2.3 kohaselt tasuma müüjale sularahas või ülekandega müüja pangakontole igakuiste osamaksetena summas 83, 33 eurot iga kuu 15. kuupäevaks kuni ostuhinna täieliku tasumiseni. Esimene osamakse tuli tasuda hiljemalt 15.08.2015 ning viimane osamakse summas 83,41 eurot hiljemalt 15.07.2017. Ostuhinna tasumisel sularahas kohustus müüja andma ostjale tasumise kohta kviitungi. L. A. surmakuupäevaks XX.XX.XXXX pidi kostja poolt kas sularahas või ülekandega olema tasutud L. A. kokku 5x83,333=416,65 eurot. Vaidlus puudub selles, et L. A. pangakontole kostja osamakseid tasunud ei ole. Kostja tugineb sellele, et oli 15.11.2015 seisuga tasunud L. A. sularahas 615 eurot, mille tõendamiseks on esitanud kohtule L. A. poolt allkirjastatud maksete tasumise kinnituse (koopia kd I tl 67). Eksperdiarvamuse kohaselt on 15.11.2015 kuupäeva kandva dokumendi, millel on käsikirjaline tekst: „Mina L. A. kinnitan, et olen Ants Tugevalt saanud raha tänase päevani 615.Eurot (kuussada viisteist eurot)“ allosas paremal oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud L. A. (kd II tl 68-72). Seega kinnituse oli tõenäoliselt allkirjastanud L. A. Samas on eksperdiarvamuse kohaselt XX.XX.XXXX Ants Tugeva ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri L. A. poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt (kd II tl 62-64). Seega vähemalt üks nendest kahest dokumendist ei ole tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval. Seda, kas 15.11.2015 kinnituskirja tekst ja allkiri on kirjutatud samal kuupäeval, ei olnud võimalik ekspertiisiga määrata, kuna selleks puudub teaduslikult põhjendatud meetod. Kostja väited tasutud summa osas on olnud ebajärjepidevad. Kostja 14.09.2016 kompromissettepanekus on L. A. viie kuu jooksul tasutud summaks märgitud 416,65 eurot. Kostja vastuses on tasutud summaks märgitud 615 eurot. Millise summa on kostja telefoni teel teatanud, ei ole tõendatud. 15.11.2015 kinnituskirjast ei selgu, mille eest on kostja L. A. 615 eurot tasunud. Ants Tugeva väitel andis raha üle tema ema M. A., kelle ülekuulamist tunnistajana kostja taotles, kuid kes suri enne kohtus ülekuulamist. Samuti oli raha tasumisest kostja sõnul teadlik L. A. lähedane tuttav N. G., kelle ülekuulamist tunnistajana kostja taotles, kuid kes samuti suri enne kohtus ülekuulamist. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta on aastaid L. A. abistanud ja andnud talle kulutuste katmiseks ja võlgade kustutamiseks suuremad summad. Samuti tugines kostja sellele, et kostja ja L. A. vahel oli XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping, mille alusel kostja andis L. A. laenu 30 000 eurot. Kinnistuskirjas märgitud 615 eurot võib olla tasutud muul otstarbel kui müügilepingu täitmiseks. 20.12.2017 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana vande all üle Jaanus Laasi, kelle ütluste kohaselt (kd II tl 90 pöördel) ta vestles V. G. enne viimase surma ning L. A. olevat V. G. öelnud, et ei ole Ants Tugeva käest sentigi raha saanud. Ants Tugev olevat lubanud raha anda alles siis, kui korter on remonditud. Vestluse kohta V. G. on kohtule esitatud ka helisalvestis. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et L. A. eluajal talle müügilepingu alusel 615 euro tasumine ei ole tõendatud. Kostja tunnistab, et pärast L. A. surma tekkis võlgnevus, kuna ta ei teadnud pärimismenetlusest ega hagejale testamendi alusel üle läinud õigusest nõuda ostjalt müüjale

surma tõttu tasumata jäänud müügisumma osa. Kostja viitab, et tema kohustuste rikkumine oli vabandatav, samuti viitab kostja VÕS § 101 lg-le 3. VÕS § 105 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seega taganeda võib võlausaldaja sõltumata sellest, kas lepingu rikkumine on vabandatav või mitte. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja lepinguline esindaja saatis 12.04.2016 kostja müügilepingus näidatud elukoha aadressil teate selle kohta, et on L. A. pärija, andis kostjale tähtaja tasumata osamaksete tasumiseks ja teatas oma kontonumbri, kontaktandmed (kd I tl 31). Omniva väljastusteate (kd I tl 32) järgi väljastati teade kostjale 29.04.2016. Kostja väidab, et lisatud ei olnud dokumenti, mis tõendaks hageja pärimisõigust. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik hageja pärimisõigust ise kontrollida. Saadetud teates oli märgitud, et pärimistunnistusega on võimalik tutvuda Advokaadibüroos Ann Saar. Samuti on andmed pärijate kohta kättesaadavad pärimisregistri vahendusel. Kohus leiab, et arvestades kirja kättetoimetamise ja hagi esitamise aega oli kostjal piisavalt aega hageja pärimisõiguses veendumiseks. VÕS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik mh juhul kui ta ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võlgnetava raha notari juures hoiustada. Teadmata kindlalt kellele kohustust täita, oleks kostja saanud võlgnetava raha hoiustada notari juures ning kindlustada sellega lepingu kohase täitmise. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Taganemisavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Hageja taganes lepingust XX.XX.XXXX Tartu notar Andrus Ruuli poolt koostatud ja tõestatud avaldusega (kd I tl 34-36). Taganemisavaldus on tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo töötaja poolt teistkordsel edutul kättetoimetamiskatsel 20.06.2016 jäetud kostja XXX asuva elukoha postkasti (kd I tl 37), millega taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud. Samuti on kostja taganemisavalduse saanud kohtumenetluses koos kohtudokumentidega. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on nõus tagastama kostjale enne müügilepingu sõlmimisel L. A. allkirjaga enne lepingu sõlmimist kostja poolt tasutuks loetud 3000 eurot. Hagiavalduse resolutsioonis palub hageja mõista endalt kostja kasuks välja 3000 eurot kostja kasuks korteriomandi kaasomandiosa eest tasutud müügisumma tagasitäitmiseks, mida soovib tasaarvestada korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamise nõudega. Kohus märgib, et ei saa hagejalt tema enda taotluse alusel kostja kasuks midagi välja mõista. Kostja ei ole nõuet tasutud müügisumma tagastamiseks esitanud. Kuna korteriomandi väärtuse vähenemise nõue jääb rahuldamata, ei oleks kohus saanud neid nõudeid omavahel tasaarvestada. Kohus leiab, et hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõue 3000 euro hagejalt kosja kasuks väljamõistmiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt müügilepingu alusel kostjale üle antud korteriomandi kaasomandi mõttelise osa tagastamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostjat tuleb kohustada andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused, s.o kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt XXX asuva korteriomandi registriosa nr-ga XXX mõttelise osa omanik on kostja ning hageja kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi mõttelise osa omanikuna. Väärtuse vähenemise hüvitamine VÕS § 189 lg 4 kohaselt kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Hageja leiab, et korteris teostatud lammutustööd ei ole vaadeldavad korteri korrapärase kasutamisena VÕS § 189 lg 4 mõttes. Lammutustöödega on kostja vähendanud korteriomandi väärtust, mis tuleb müügilepingust taganemise kehtivuse ja korteriomandi tagastamise korral hagejale hüvitada. Hageja nõuab kostjalt korteri uuesti elamiskõlbulikku seisundisse viimiseks minimaalselt vajalike tööde hüvitamist summas 4953,31 eurot. Kohus leiab, et VÕS § 189 lg 4 järgi ei saa nõuda asja taastamise kulude hüvitamist, vaid saab nõuda hüvitist ulatuses, milles asja väärtus on vähenenud. Ei ole tõendatud, et korteri elamuskõlbulikku seisundisse viimiseks vajalike kulutuste väärtuse võrra on korteriomandi väärtus vähenenud. Vaidlus puudub selles, et korter oli halvas seisus, ka hageja enda sõnul olid küttekolded vähemalt osaliselt amortiseerunud. V. G. kaasomandi osa päris Elva linn. Elva vallavalituse esindaja Jaanika Saare sõnul Elva linn oli seisukohal, et nad ei saanud kahju. Korteris ei olnud võimalik enam sees elada (12.02.2018 kohtuistungi protokoll, kd II tl 105 pöördel). Arvestades korteri seisukorda ei pruukinud lammutustööd korteriomandi väärtust vähendada. Vastuhagi Vastuhagis nõuab kostja Ants Tugev hagejalt Marina Laasilt hagi esemena XX.XX.XXXX kostja ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu alusel üle antud laenu 30 000 euro tagastamist ja palub välja mõista ka viivise. Ekspertiisiakti (kd II tl 68-72) kohaselt laenulepingu esimese lehe allosas paremal oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud L. A., ei ole võimalik määrata, kas teisel lehel oleva allkirja on kirjutanud L. A. Seega L. A. on tõenäoliselt laenulepingule alla kirjutanud. Samas eksperdiarvamuse kohaselt XX.XX.XXXX Ants Tugeva ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri on L. A. poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt (kd II tl 62-64). Seega vähemalt üks nendest kahest dokumendist ei ole tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval. Laenu üleandmine ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Laenulepingu (kd I tl 162-163) p 1.2 kohaselt laenuandja kohustus laenusaajale laenu üle andma peale lepingu allkirjastamist. Laen oli kostja sõnul üle antud sularahas. Tõendid raha üleandmise kohta puuduvad. Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga, et XXX L. A. 28.12. 2013 laenulepinguga 30 000 euro ulatuses tagatiseta laenu andmine ei ole eluliselt usutav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jäämist on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud summas 1211 eurot (riigilõivud 775 eurot, sh hagi tagamise taotluselt 50 eurot ning eksperdikulud 436 eurot) ning lepingulise esindaja kulud kokku 2400 eurot (sh käibemaks). Kostja palub hagejalt menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1440 eurot. Asja

materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskuluks täiendavalt riigilõiv 1050 eurot, sh hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Vastaspoole menetluskulude kohta ei ole kumbki pool kohtule seisukohta esitanud. Hagiavalduses esitatud nõuetelt on hageja tasunud riigilõivu kokku 725 eurot. Põhihagi hind arvestades nõude suurendamist on 9953,31 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 550 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduses esitatud nõuetelt riigilõivu enam 175 eurot ning hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu osas on hageja menetluskulud seega põhjendatud 600 euro ulatuses (550 eurot + riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50 eurot). Asjas on 21.04.2017 määruse alusel viidud läbi dokumendi- ja käekirjaekspertiis, millega seotud kulud summas 436 eurot on kandnud hageja. Hagejat esindas menetluses advokaat Eve Laine. Esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses käesoleva tsiviilasjaga 20 tundi ning tunnitasu 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu 2400 eurot (sh käibemaks) on asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3436 eurot (600 eurot + 436 eurot + 2400 eurot). Kostja on vastuhagilt ning hagi tagamise taotluselt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Tarmo Pilv. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu 1440 eurot on asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2490 eurot (1050 eurot + 1440 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt kohus jättis menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda, tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 747 eurot (2490 eurot x 30%); kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2405,20 eurot (3436 eurot x 70%). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 1658,20 eurot (2405,20 eurot - 747 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.