Delamode Estonia OÜ hagi iLogistics OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
647,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Delamode Estonia OÜ (registrikood 12362613, asukoht Estonia pst 1/3, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Marko Jaani (xxx) Kostja iLogistics OÜ (registrikood 12343308, asukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13.06.2018 ja 26.09.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista iLogistics OÜ-lt Delamode Estonia OÜ kasuks põhivõlg 504 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24,41 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja kahjuhüvitis summas 38,30 eurot, kokku 606,71 eurot.
3.Välja mõista kasuks viivis põhinõudelt (504 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Delamode Estonia OÜ (edaspidi hageja) ja iLogistics OÜ (edaspidi kostja) 23.03.2017 e-kirja teel veolepingu, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt kostja tellimusele vedama veose perioodil 24.03.2017 – 27.03.2017 Prahast (Tšehhi Vabariik) Maardusse (Eesti Vabariik). Pooled leppisid kokku, et veotasu on 420 eurot, millele lisandub
käibemaks. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja teostas eeltoodud kaubaveo. Hageja esitas transporditeenuse eest kostjale arve nr 1008943 summas 504 eurot maksetähtajaga 28.04.2017. Kostja oma kohustust hageja ees summas 504 euro ei täitnud. Samuti esitab hageja viivisenõude seoses nimetatud kohustuse täitmisega viivitusse sattumisega. Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 1008943 maksetähtaeg oli 28.04.2017, millele järgnevast päevast hageja viivist arvestab. Hageja arvestas kostjale viivist määraga 0,02192% perioodi 29.04.2017 - 05.12.2017 eest (221 p) 24,41 eurot.
2.Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 504 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 24,41 eurot, kokku 528,41 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40.- eurot ja kahjuhüvitis summas 38,30.eurot, seega kohtumenetluse eelsed kulud kokku summas 78,30.- eurot. Samuti palub hageja mõista alates 06.12.2017 kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt summas 504 eurot kuni selle täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja kahjuhüvitis summas 38,30 eurot, kokku 78,30.- eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Vastuseks kostja 31.08.2018 menetlusdokumendile leiab hageja, et hageja on seotud vaid veoga Prahast Maardusse, kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmiti 23.03.2017 veoleping, mille kohaselt hageja kohustus vedama veose Prahast Maardusse. 23.03.2017 OÜ B I tellimusest kostjale nähtub, et kaubaveo Prahast Maardusse tellis kostjalt OÜ B I , kes oli lepingu kohaselt ka kauba saajaks. CMR saatelehe nr 130497 kohaselt on kauba saajaks S & K OÜ. Seega kõnealuse veoga seoses pidanuks pretensiooni esitama, kas tellimuse kohane saaja OÜ B I või CMR saatelehe kohane saaja S & K OÜ, mitte kolmandad isikud. Hageja juhib tähelepanu, et kostja ei ole kohtule esitanud ainsatki OÜ B I või Si & K OÜ pretensiooni ega kahjunõuet. Seega ei ole tõendanud kahju tekkimist kauba saajal ega ka seetõttu kostjal. Märkimist väärib ka asjaolu, et OÜ B I tellimuses kostjale ei ole leppetrahvi kokku lepitud.
4.Hageja jääb oma 15.08.2018.a menetlusdokumendi p-s 2.1. esitatud põhjenduste juurde, millest tulenevalt hageja ja kostja vahel ei sõlmitud veolepingut 23.03.2017 veotellimuses toodud tingimustel ning seega puudub kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist vastavalt veotellimuse p-le 9. Juhuks kui kohus peaks mingil põhjusel asuma hagejast erinevale seisukohale esitab hageja oma alternatiivsed vastuväited kostja leppetrahvi nõudele. Kuivõrd hageja poolt veetud veos hilines sihtkohta saaks kõne alla tulla leppetrahvi nõudmine üksnes 3 päeva eest määraga 100.- eurot päev, st kokku summas 300.- eurot. Kostja on esitanud kahjuarved ja nõuded vastavalt summas 300.- eurot ja summas 600.- eurot. Juhuks kui kostja tugineb oma nõuetel veotellimuse p-le 9, siis on hageja seisukohal, et kostja leppetrahvi nõue ei saa ületada 300.- eurot.
5.Kuivõrd hageja korraldas vastavalt hageja ja kostja vahelisele veolepingule vedu Prahast Maardusse ning veoga Maardust Venemaale ei ole hageja mingil viisil seotud, siis on kostja väited ja tõendid seoses veoga Maardust Venemaale antud vaidluse valguses asjassepuutumatud ning neist ei tekki hagejale kohustust hüvitada väidetavalt tekkinud kahju kostjale. Samal põhjusel on asjakohatud ja alusetud ka kostja väited kahjunõuete osas, mis on seotud kaubaveoga Maardust Venemaale. Alternatiivselt, juhuks kui kohus peaks mingil põhjusel asuma hagejast erinevale seisukohale, esitab hageja vastuväited seoses MaarduVenemaa veoga tekkinud kahjudele. Veose lõppsaaja P M O pretensiooni kohaselt pidi kaup jõudma Maardust Moskvasse hiljemalt 30.03.2017, kuid saabus neli päeva hiljem. Hageja juhib tähelepanu, et P M O pretensioon kannab kuupäeva 10.04.2017. Seega ei esitanud P M O kostjale pretensiooni ettenähtud 3 päeva jooksul, mistõttu puudub P M O kahjunõuete esitamise õigus kostjale ning kostjal omakorda hagejale. 24.03.2017.a tellimuse kohaselt, kus vedajaks oli kostja ja tellijaks P M O, transpordi pealelaadimiseks saabumise kuupäev ja aeg on 27-28.03.2017 enne kella 09:00. Analoogse lepingu sõlmis kostja allvedajaga I L OÜ-ga (vt 15.12.2017.a kostja menetlusdokumendi lisa nr 8). Poolte vahel puudub vaidlus, et veos, mis pidi laetama 24.03.2017 tellimuste kohaselt 27-28.03.2017 vedajale peale ei olnud
nimetatud tähtajaks kohal ning kaup jõudis kohale 30.03.2017. Nimetatust järeldub, et kostja ei täitnud P M O sõlmitud veolepingut korrektselt seetõttu, et veos ei olnud vastavalt tellimuses kokkulepitule valmis. Kuna veose hilinemine oli tingitud nõude esitaja ebaõige tegevuse tõttu, mitte ei tulenenud vedajast, siis kostja vabaneb hilinemisest tingitud kahjude eest P M O ees CMR konventsiooni artikkel 17 lõike 2 kohaselt. Seetõttu ei ole hagejal samuti kohustust hüvitada kostjale väidetavalt tekkinud kahju.
6.Kostja esitas kohtule 24.03.2017 iLogistics OÜ tellimuse nr 17 I L OÜ-le. Nimetatud tellimusest nähtub, et pealelaadimise koht on Maardu ja mahalaadimise koht on Moskva. Seega ei seondu vastav vedu hagejaga ning nimetatud veost ei saa tulla hagejale kahjuhüvitamise kohustust tulenevalt 23.03.2017 hageja ja kostja vahel sõlmitud veolepingust. Lisaks on hageja seisukohal, et vastavast tellimusest nr 17 ei tulene I L OÜ-le õigust nõuda kostjalt leppetrahvi seisupäevade eest kokku summas 300.- eurot. 24.03.2017.a tellimuses nr 17 on välja toodud „Seisuaeg: 100 eur“. Hageja on seisukohal, et eeltoodud tingimus ei ole käsitletav leppetrahvina. Pretensioon ei tõenda kahju tekkimist ega kahju ulatust. Samuti ei tõenda mingil viisil hilinemisega seotud kahju tekkimist kostja poolt kohtule esitatud P M O ja I L OÜ arved. P M O pretensiooni kohaselt ei ole 600.- euro nõude puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega vaid leppetrahviga, mis ei ole hageja hinnangul lepingupooleks mitteolevale isikule siduvaks ja hüvitatavaks kahjuks CMR konventsiooni kohaselt. Hageja on seisukohal, et kostja kahjunõude välistab ka asjaolu, et vastav kahju ei olnud hagejale ettenähtav. Hageja on seisukohal, et kostja nõue oli aegunud menetlusliku tasaarvestuse avalduse esitamise hetkeks. Kõik nõuded ja tasaarvestuse avaldused, mis tehti kohtuväliselt, sh 16.08.2017 tehtud tasaarvestuse avaldus, ei peatanud kostja nõuete aegumistähtaja kulgu peale hageja poolt nõude tagasilükkamist. CMR konventsioon art 32 lg 4 kohaselt nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, kostja ei saa esitada vastuhagi või vastuvaidluse korras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja leidis kohtule 15.12.2017 vastuses, et hageja nõue kostja vastu on tasaarvestatud. Kostja kohustuseks oma lepingupartnerite ees oli tagada kauba jõudmine Prahast Eestis asuvasse laadimiskohta, milleks oli Maardu. Tegemist oli trükikojas kasutatavate värvidega, mis pidid 30-ndaks märtsiks olema Venemaal, trükikojas. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et veos pidi jõudma Maardusse kindlasti hiljemalt 27.03.2017. Kostja leiab, et hageja nõustus kostja poolt esitatud tellimusega, mh leppetrahvi kohustusega, mida tõendab poolte kirjavahetus, millega hageja annab tehingule nõusoleku. Maardust pidi kauba edasi Venemaale, ettevõttele transportima I L OÜ. Veos jõudis Maardusse alles 30.03.2017.
8.Kostja leiab, et hageja kohustuste rikkumine, tekitas kostjale kahju mille suurus ületab transporditeenuse eest esitatud arvet. Kahju seisneb kolmandale isikule (I L OÜ) tasutud seisupäevade eest, sest vedaja ootas veost 3 päeva kauem, kui oleks pidanud. Kokku summas 300.- eurot. Lisaks eeltoodule kahjunõue, mille esitas veose lõppsaaja O P M, kuna veos hilines, mistõttu esitati nende poolt kostja vastu kahjunõue 600.- eurot, seda üksnes selle eesmärgiga, et saavutada kohtuvälist kokkulepet. Tegelik kahju oli oluliselt suurem, sest trükiliin seisis kolm päeva, kuna trükivärvi ei olnud ja nad esitasid esialgu oluliselt suurema kahjunõude.
9.Veose lõppsaajal oli õigus esitada leppetrahvinõue lepingu kostja ja O P M alusel. Kostja esitas reklamatsiooni tähtaegselt. Kostja edastas esimese reklamatsiooni 03.04.2017 ja täiendatud reklamatsiooni, kahjunõude 10.04.2017. Koos kahjunõudega edastati ka kahju suurust tõendavad tõendid, mh kostja enda leppetrahvinõue hageja vastu. Kostja esitas 15.12.2017 tasaarvestamise avalduse, millega kostja tasaarvestab hageja nõude kostja enda nõudega. Kostja on esitanud 10.04.2017 hagejale tasumiseks kaks arvet (arve nr 170223 summas 300.- eurot ja arve nr 170222 summas 600.- eurot. Selguse huvides edastab kostja uuesti tasaarvestuse vastuväite, et tasaarvestab kostja enda nõuded summas 504 eurot hageja
vastu hageja 504 eurose nõudega kostja vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tulenevalt põhivõlgnevuse euro ja viivise tasumist. Veotasu suuruse osas kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et tegemist on rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada CMRi sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; 2) üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-iga; 3) kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on täidetud. CMR ei reguleeri aga täpsemalt veotasunõuet.
13.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust marsruudil Tšehhi Vabariik - Eesti Vabariik. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 23.03.2017 e-kirja teel veolepingu, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt kostja tellimusele vedama veose perioodil 24.03.2017 – 27.03.2017 Prahast (Tšehhi Vabariik) – Maardusse (Eesti Vabariik), veohinnaga 420 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 6-8). Vaidlus puudub, et kaup jõudis sihtkohta hilinemisega, so 30.03.2017 (tl 32-34 ja 37 pöördel–38 pöördel). Hageja esitas 29.03.2017 kostjale arve nr 1008943 summas 504 eurot, maksetähtajaga 28.04.2017 (tl 10). Kostja arvet ei tasunud, kuna vedu hilines ning kostja tasaarvestas enda kahjunõude hageja nõudega.
14.Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et täitis kostjaga sõlmitud veolepingu, kaup on saajale üle antud. Kostjal on veotasu maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes veotasu summas 504 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Veose hilinemine ei anna alust veotasu välja mõistmata jätmiseks. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista veoteenuse eest põhivõlgnevus 504 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu seisuga 05.12.2017 221 päeva eest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude 24,41 eurot. Samuti palub hageja edaspidi kostjalt
välja mõista viivis põhivõlalt 504 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasumaksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 24,41 eurot kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale tasumata arvelt nr 1008943 viivituses oldud perioodil 29.04.2017 – 05.12.2017 221 päeva eest viivist 24,41 eurot. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise arvestamise perioodile ega viivise suurusele. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 24,41 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (504 eurot) alates 06.12.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Hageja esitas kostja vastu ka sissenõudmiskulude 40 euro ja kahjuhüvitise summas 38,30 euro nõude, kokku 78,30 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks veolepingu järgse tasu saamisel juristi poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus õigusteenuse eest tasumiseks. VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
18.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtule esitatud arvega nr 2486 on tõendatud, et B E L O on esitanud hagejale õigusteenuse osutamise arve nr 2486 koos spetsifikatsiooniga summas 843,90 eurot (tl 12-13). Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-138-10). Seega on professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja kahjunõude suurusele. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, siis peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõudmiskulude ja kahjunõuet.
19.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja
põhivõlgnevuse summas 504 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, kahjuhüvitise summas 38,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 24,41 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 06.12.2017 kuni põhinõude (504 eurot) täitmiseni viivise põhinõudelt (504 eurot VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras.
20.Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas kostjal on hageja vastu nõue mida hageja nõudega tasaarvestada. Pooltel on vaidlus, kas kostjal on tellimuse järgi õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist ning tasaarvestada kostja kahju nõue hageja nõudega. Kostja väitel tekitas hageja kohustuste rikkumine kostjale kahju. Kahju seisneb kolmandale isikule (I L OÜ) tasutud seisupäevade eest 300.- eurot. Lisaks eeltoodule kahjunõue 600 eurot, mille esitas veose lõppsaaja O P M, kuna veos hilines. Trükiliin seisis kolm päeva, kuna trükivärvi ei olnud. Kostja leiab, et esitas reklamatsiooni tähtaegselt, so 03.04.2017 ja täiendatud kahjunõude 10.04.2017. Hageja on esitanud kostja kahjunõudele aegumise vastuväite ja palub kohaldada kostja tasaarvestuse vastuväite osas aegumist
21.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt.
22.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu kostja leppetrahvinõudele CMR art 30 p-s 3 sätestatu, mille kohaselt kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis 22.06.2018 tsiviilasjas nr 2-16-107558, p 12 märkinud, et artiklit 30 tervikuna vaadeldes reguleerib see vedaja ja saaja vahelisi õigussuhteid, saaja kahjuhüvitise nõudeid ning ei ole kohaldatav vedaja vastutusele saatja suhtes. CMR art 30 p-s 3 reguleerituga välistatakse seetõttu vedaja kohustus maksta saajale hüvitist, kui saaja ei ole vedajale teinud viivitamise kohta avaldust 21 päeva jooksul ja kirjalikus vormis. Seega ei oma asjas tähtsust kas kostjal kui veotellijal oleks tulnud sellekohane nõue esitada kirjalikult kauba hilinemise kohta CMR art 30 p-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul. Vaidlust, et ei ole selles, et kostja oli veo tellija. Saajaks Maardus oli tellimuse kohaselt B I OÜ, CMR-ilt nähtuvalt S & K OÜ ja lõppsaajaks oli P M O. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et üks vedu oli Prahast Maardusse, kus vedajaks oli hageja ja teine vedu oli Maardust Venemaale. Hageja oli lepingupooleks ainult veo osas Prahast Maardusse. Hageja ei vastuta kahju eest mis tekkis kauba vedamisel Maardust Venemaale, kuna hageja ei ole selle veolepingu pooleks. Seega saab hageja vastutada üksnes kolmandale isikule I L OÜ-le tasutud seisupäevade eest summas 300 eurot.
23.CMR art 32 reguleerib hagi aegumistähtaegu. Kostja vastuhagi ei esitanud, vaid esitas üksnes tasaarvestusnõude. Samas CMR art 32 lg 4 sätestab, et nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, ei või esitada vastuhagi või vastuvaidluse korras. Kohus leiab, et kostja kahjunõue nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kahju ei ole nõutud CMR art 32 lg 4 sätestatud asja jooksul. Kohtule esitatud CMR saatelehe kohaselt jõudsid kaubad sihtkohta 30.03.2017. Seega algas üheaastane nõude aegumistähtaja kulg 31.03.2017 ning peatus 03.04.2017 kostja poolt reklamatsiooni esitamisega hagejale. Kohus leiab, et nimetatud reklamatsiooni saab käsitleda kahjunõude esitamisest teavitamisena. 18.05.2017 hageja esitas kostjale teate 10.04.2017 reklamatsiooni rahuldamata jätmisest (tl 81), millise teate kostja sai
kätte 19.05.2017 (tl 82). Nõude esitamise aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema alates 20.05.2017, st päev pärast seda kui kostja sai kätte hageja teate reklamatsiooni rahuldamata jätmisest. Seega oli kostja kahjunõude esitamise viimaseks tähtpäevaks 17.05.2018.
24.Kohus leiab, et kostja poolt 10.04.2017 esitatud reklamatsioon ei ole käsitletav tasaarvestuse avaldusena, kuna minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Menetlusliku tasaarvestuse nõude esitas kostja 20.06.2018 menetlusdokumendis. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse juba 15.12.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on 15.12.2017 menetlusdokumendis vaid sedastanud, et tasaarveldas pooltevahelised nõuded esitatud pretensiooni käigus 10.04.2017. Seega oli CMR konventsioonis sätestatud aegumistähtaeg kostja poolt kohtule menetlusliku tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks möödunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestuse vastuväide esitatud aegunult.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda
26.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.