Bigbank AS hagiavaldus A R vastu võlgnevuse nõudes 9 444.75 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757, asukoht: Riia 2, 51004 Tartu), lepinguline esindaja: Aap Kulik (e-post: [email protected]); Kostja: Ai R (isikukood XXX, elukoht: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
14. mai 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt A R hageja Bigbank AS kasuks 9 444 (üheksa tuhat nelisada nelikümmend neli) eurot ja 75 senti (sh tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-22020680 tulenev tagastamata krediidisumma 8 742.49 eurot, intress 686.34 eurot ja lepingu haldustasu 15.92 eurot).
Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A R hageja Bigbank AS kasuks menetluskulud kokku summas 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot (sh riigilõiv).
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1 (5)
2-25-3307 Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 560 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bigbank AS esitas 03.03.2025 Viru Maakohtule hagi A R vastu tagastamata krediidisumma 8 742.49 eurot, intressi 686.34 eurot ja lepingu haldustasu 15.92 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22020680. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 9 220 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli 27,60%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 9 220 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 23,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 24 966,51 eurot. Lepingus on väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 23,90% (s.o 0,0664% päevas). Lepingus on väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus viivisemäär 23,90% (s.o 0,0664% päevas). Krediidisumma maksti välja vastavalt kokkulepitule. Pooled sõlmisid 21.05.2024 lepingu lisa. Lisa sõlmimisega andis krediidiandja krediidisaajale maksepuhkust kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja vabastatud tagasimaksete teostamisest. Maksepuhkuse jooksul koguneva intressi kohustus krediidisaaja tasuma hiljemalt 25.07.2024. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 45,00 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev (27.12.2032), intressi kogusumma, krediidi kogukulu (21 556,07) ja krediidi kulukuse määr (28,43%). Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma.
2.Alates 14.10.2022.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 08.01.2025.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 4 741,67 eurot, 2 (5)
2-25-3307 millest 4 171.66 eurot on arvestatud intressi katteks, 477.51 eurot krediidisumma katteks, 47.50 eurot lepingu haldustasu katteks ja 45 eurot lepingu muudatuse tasu katteks.
3.Hageja hoiatas 27.11.2024.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 08.01.2025.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 9 451.76 euro tasumist, millest 8 742.49 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 686,34 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 7,01 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega, mida Hageja pidas ülesütlemise aluseks: 1) 25.09.2024 osamakse summas 85,48 eurot; 2) 25.10.2024 osamakse summas 177,24 eurot; 3) 25.11.2024 osamakse summas 208,15 eurot; 4) 25.12.2024 osamakse summas 208,15 eurot.
4.Puudub vaidlus, et krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga. Hageja on esitanud tõendi kirja edastamise kohta nimetatud viisil ning selles osas vaidlus puudub. Teatis on jõudnud kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks.
5.Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 8 742.49 (9 220- 477.51) eurot, mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
6.Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 686,34 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb lepingu üldtingimuste p. 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 686,34 eurot.
7.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 2.50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.07.2024 kuni 27.12.2024 tasuma lepingu haldustasu 15 eurot. Kostja kohustus jaanuar 2025 osamakse eest tasuma proportsionaalselt lepingu haldustasu 0,92 eurot (26.12.2024-07.01.2025 perioodi eest). Lepingu haldustasu katteks sellel perioodil makseid ei teostatud. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 4.3 ja seaduse alusel tuleb võlgnevus summas 15.92 eurot võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info alusel ning arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.06.2022 - 12.10.2022 alusel. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, mh võlgniku tegevusala, sissetulekud ja kohustused. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1 180 eurot neto 3 (5)
2-25-3307 ettevõttest K oü. Pank tuvastas Kostja kontoväljavõtte alusel, et Kostja saab regulaarselt töötasu ettevõttest K OÜ 913 eurot kuus. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on püsivaid kohustusi summas 292 eurot, milleks on elatisraha. Pank kinnitas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid kohustusi summas 292 eurot. Samuti oli kostjal kohustusi püsivaid finantskohustusi 259 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr CL-EEC-22020680 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 208.15 eurot. Krediidikohustuste refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuse suurus 50,85 euro võrra. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 913, eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 54,78((208.15+292,00)/ 913,00 *100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,22% sissetulekutest ehk siis 412,85 eurot. Kostja majandamiskulud moodustusid keskeltläbi igakuiselt 140.03 eurot. Seega oli kostja võimeline kandma pärast finantskohustuste tasumist alles jäänud rahast majandamiskulusid. Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 403 4 lg 3 kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.
9.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 8 742.49 eurot, intressi 686.34 eurot ja lepingu haldustasu 15.92 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud.
10.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
11.Viru Maakohus võttis 04.03.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud 14.04.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
13.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS-i Bigbank vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 4 (5)
2-25-3307
14.Analüüsides hageja poolt tõendina esitatud krediidilepingu sõlmimisel kostja poolt esitatud, sh kostja pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 9 444.75 euro ulatuses (sh tagastamata krediidisumma 8 742.49 eurot, intressi 686.34 eurot ja lepingu haldustasu 15.92 eurot).
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja ei ole esitanud asja läbivaatamise kulude nimekirja. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 03.03.2025 summas 770 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 770 eurot, so riigilõiv.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.