Aktsiaseltsi Saarte Liinid hagi Väinamere Liinid OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Väinamere Liinid OÜ apellatsioonkaebus liik Apellatsioonkaebuse hind
1 351 160,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja: Väinamere Liinid OÜ (registrikood 11186151), seaduslik esindaja Tõnis Rihvk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus osas, milles maakohus mõistis Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 130 627 eurot 92 senti ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus osas, milles maakohus mõistis Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks välja alates 31.12.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise põhivõla tasumata osalt 0,1 % päevas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks välja viivis 0,05 % päevas põhivõla osalt summalt 50 364 eurot 15 senti alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni ja viivis 0,1 % päevas põhivõla osalt summalt 842 046 eurot 61 senti alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni, kuid kokku viivist (s.o sissenõutavaks muutunud ja protsendina väljamõistetud viivis kokku) mitte rohkem kui 892 410 eurot 76 senti.
3.Lisaks tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057) hagi Väinamere Liinid OÜ (registrikood 11186151) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes osaliselt. 5.2 Välja mõista Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks 1 023 038 eurot 68 senti (põhivõlgnevus 892 410 eurot 76 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 130 627 eurot 92 senti). 5.3 Välja mõista Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks viivis 0,05 % päevas põhivõla osalt summalt 50 364 eurot 15 senti alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni ja viivis 0,1 % päevas põhivõla osalt summalt 842 046 eurot 61 senti alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni, kuid kokku viivist (s.o sissenõutavaks muutunud ja protsendina väljamõistetud viivis kokku) mitte rohkem kui 892 410 eurot 76 senti. 5.4 Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta 1 % ulatuses Aktsiaseltsi Saarte Liinid kanda ja 99 % ulatuses Väinamere Liinid OÜ kanda. 5.5 Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg. 2). 5.6 Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Jätta Pärnu Maakohtu 05.01.2017 määrusega (määrust muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2017 määrusega) kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Saarte Liinid (hageja) esitas 28.12.2016 Pärnu Maakohtule hagi Väinamere Liinid OÜ (kostja) vastu põhivõla 892 410,76 euro, viivise 133 020 euro ja edasiulatuva viivise, mis on arvestatud 0,1% päevas põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni, väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja põhiülesanne regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. Kostja põhitegevuseks on reisijate ja sõidukite veo korraldamine praamiliinidel. Avaliku liiniveo teostamiseks vajas kostja hageja pakutavaid sadamateenuseid. Pooled sõlmisid 30.03.2007 sadamateenuste osutamise lepingu, millega hageja kohustus tagama kostjale sadamateenuste osutamise, ohutu laevaliikluse ja korra sadamates ning kostja kohustus maksma sadamatasu, mis koosneb baassadamatasust, reisijatasust ning tasust täiendavate teenuste eest. Lisaks sõlmisid pooled 31.05.2012 sadamateenuse osutamise lepingu, millega hageja kohustus kindlustama reisilaevale Runö kaikohad Roomassaare, Ringsu ja Munalaiu sadamates koos sadamateenustega.
3.Ajavahemikus mai - oktoober 2016 esitas hageja kostjale osutatud teenuste eest arved kokku 892 410,76 euro tasumiseks, mille on kostja jätnud maksmata. Arvete selgitustest nähtub, et kostja jättis tasumata sadamatasud, reisijatasud, elektriarved ja tasud sadamaruumide rendi eest.
4.30.03.2007 sadamateenuse osutamise lepingu p 5.12. järgi peab lepingu alusel esitatud arvega mittenõustumisel vedaja esitama kirjaliku põhjendatud vastuväite viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul arve esitamise päevast. Hiljem esitatud pretensioone ei ole sadamate valdaja kohustatud arvesse võtma. Kuna kostja ei ole kunagi ühelegi arvele vastu vaielnud, tuleb teenus lugeda vastu võetuks ning osutatud teenused nõuetekohaseks. Lepingu p 5.12 ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, vaid poolte vaheline kokkulepe. Kõik lepingu tingimused on formuleeritud läbirääkimiste käigus. Vastavalt 30.03.2007 sadamateenuse osutamise lepingu p-le 6.3 on lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitanud pool kohustatud maksma teisele poolele viivist 0,1% viivitatud summast päevas.
5.Kostja tasaarvestus ei ole kehtiv. Kostja ei ole oma väidetavat nõuet tõendanud. Kostja nõudeavalduste kohaselt on kostja vastunõue kujunenud alates 2013. aastast, ent kostja ei ole oma väidetavate nõuete aluseks olevaid pretensioone hagejale mitte kunagi esitanud.
6.Hagi esitamine ei olnud hea usu põhimõttega vastuolus. 14.10.2016 kokkulepe ei kohustanud pooli pidama läbirääkimisi kuni 14.02.2017, vaid leidma oma vaidlusele lahenduse mitte hiljem kui 14.02.2017. Hageja analüüsis kostja väidetavate nõuete võimalikkust ammendavalt ning esitas kostjale 24.11.2016 teate nende tagasilükkamise kohta. Hageja tegi kõik endast oleneva, et vastastikused arusaamatused lahendada. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei loonud sadamates vajalikke tingimusi, mistõttu on kostjale põhjustatud oluline majanduslik kahju. Hageja ei taganud piisavate ja sobivat rampi omavate kaikohtade olemasolu. Samuti ei täitnud hageja kohustust hoida kaldarambid töökorras. Seetõttu on laevad pidanud korduvalt ümber silduma. Lisaks rikkus hageja kohustust tagada sadamate territooriumil turvaline liikluskorraldus.
8.Kostja esitas 29.09.2016 hagejale nõude 935 665,76 euro saamiseks ja 07.10.2016 täiendava nõude 47 324,95 euro saamiseks. Samuti esitas kostja 04.10.2016 ja
15.12.2016 tasaarvestusavaldused, millega tasaarvestas vastastikused nõuded kattuvas osas, mille tulemusel on hagejal kostja ees võlg 90 579,95 eurot.
9.Kostja on 2007-2011 pöördunud korduvalt hageja poole, millega on juhtinud puudustele (mh kaikohtade ja kaldarampide puudumistele ja riketele) tähelepanu. Kuna hagejapoolne rikkumine on olnud järjepidev, siis ei olnud vajadust iga arve esitamisel uuesti samu vastuväiteid korrata.
10.30.03.2007 sadamateenuse osutamise lepingu p 5.12 on käsitletav tüüptingimusena. Kostjal ei olnud võimalik hagejaga lepingu sõlmimisel läbi rääkida, mh p 5.12 osas. Lepingu p-s 5.12 sätestatud 10-päevane pretensioonide esitamise maksimaalne aeg, mille ületamisel minetatakse nõuete esitamise õigus, on kostjat ebamõistlikult koormav ning seda tuleb pidada tühiseks, mistõttu tuleb nõuete esitamisel lähtuda üldisest tehingust tuleneva nõude esitamise aegumistähtajast.
11.Pooled sõlmisid 14.10.2016 kokkuleppe, et lahendavad erimeelsused läbirääkimiste teel lühima võimaliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.02.2017. Hageja andis kinnituse, et hoidub parvlaevade arestimisest või muude meetmete tarvitusele võtmisest. Hageja on seda kokkulepet rikkunud. Hageja käitus hagi esitamisel pahauskselt.
12.Hageja viivise nõue on ebamõistlikult suur. Viivisenõude eesmärk ei tohiks olla kasusaamine. Juhul, kui hageja nõue tuleb mingis osas rahuldada, tuleb viivise suurust vähendada. Menetluse käik
13.28.12.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse OÜ-le St Ola Maritime kuuluva laeva St. Ola arestimiseks (tsiviilasi nr 2-16-19440). Pärnu Maakohus arestis 30.12.2016 määrusega laeva. 20.01.2017 esitas hageja hagi Osaühingu St Ola Maritime vastu, milles palus tuvastada, et Osaühingule St Ola Maritime kuuluvat laeva St Ola koormab merivõlg, millega on tagatud hageja nõuded Väinamere Liinid OÜ vastu. Samuti palus hageja tuvastada, et hagejal on õigus pöörata täitemenetluses sissenõue nimetatud laevale. 24.01.2017 määrusega liitis maakohus tsiviilasjad nr 216-19440 ja nr 2-16-19438 üheks menetluseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.02.2017 määrusega maakohtu 30.12.2016 määruse ja jättis hageja taotluse laeva arestimiseks rahuldamata. 08.05.2017 esitas hageja maakohtule avalduse tuvastushagist loobumiseks. 31.05.2017 määrusega võttis maakohus vastu hageja hagist loobumise osas, milles hageja loobus tuvastushagist pandiõiguse tunnustamise nõudes Osaühingu St. Ola Maritime vastu, ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Pärnu Maakohus rahuldas hagi 21.11.2017 otsusega. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 892 410,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 133 020 eurot, kokku 1 025 430,76 eurot, ning viivise põhivõlalt alates 31.12.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,1% päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohtu põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 30.03.2007 lepingu, millega hageja kohustus tagama kostjale sadamateenuste osutamise, ohutu laevaliikluse ja korra sadamates ning kostja kohustus maksma hagejale sadamatasu. Poolte vahel 31.05.2012 sõlmitud kokkuleppega lepiti kokku sadamate kasutamise tasud liinil Roomassaare-Ringsu-Pärnu. Kostja jättis tasumata ajavahemikul mai - oktoober 2016 osutatud teenuste eest 892 410,76 eurot vastavalt hageja esitatud arvetele.
16.Kostja esitas 29.09.2016 hagejale nõudeavalduse kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks ja ülemäära makstud 935 665,76 euro tagastamiseks. Tasaarvestuse avalduse 845 453,40 euro osas esitas kostja hagejale 04.10.2016. Avaldustest ei selgu, milles seisneb kostjale tekkinud kahju. Kuigi kostja viitab kaikohtade puudumisele ja sellega seotud ümbersildumiste vajadusele, ei ole kostja seda otseselt tõendanud. Tasaarvestused on esitatud ajavahemiku 2013 – 2016. a eest. Samalaadse täiendava nõude 47 324,95 euro osas esitas kostja 07.10.2016 ja tasaarvestuse avalduse summas 46 957,36 eurot 15.12.2016. Kostja põhjendas nõuet lisatööjõu vajadusega, millega kostjal kaasnesid lisakulud.
17.Kostja taotles 30.03.2007 lepingu p 5.12 tüüptingimusena tühiseks tunnistamist, kuna lepingutingimus on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või seda ei ole läbi räägitud, mistõttu kostja ei olnud võimeline tingimuste sisu mõjutama. Hageja leidis, et lepingu tingimused on kujunenud poolte läbirääkimiste käigus. Maakohus nõustus hagejaga ja leidis, et lepingu p 5.12 ei ole tüüptingimus ja selle tühiseks tunnistamiseks puudub alus.
18.Kostja lisas hagi vastuse juurde dokumendid, mis puudutavad sadamate vastavusse viimist seoses uute parvlaevade liinile tulekuga aastatel 2007 - 2009. Maakohus leidis, et esitatud dokumendid ei puuduta perioodi, mille eest kostja jättis oma kohustuse arvete maksmiseks täitmata ega saa olla tõendiks nõuete tasaarvestusele. Dokumendid ei sisalda pretensioone, puuduvad viited sellele, et kostja sooviks enda kohustust tasaarvestada. Kokkulepped hõlmavad planeeritavaid tegevusi ja nõudeid sadamarajatistele nende rekonstrueerimise järel, kuid see ei anna alust kostja kohustuste tasaarvestamiseks. 2009. a teatas kostja hagejale, et soovib seoses kaide mittevastavusega tekkinud lisakulude hüvitamist 2009. a teises kvartalis 12 948 eurot, kuid kas ja millal see avaldus hagejani jõudis, ei ole selge, samuti see, kas sel ajal makseid tasaarvestati.
19.Kostja kirjad 2010. ja 2011. aastal esinenud kaldarambi rikke kohta ei tõenda kahju tekkimist kostjal seoses hageja tegevusega. Kaldarambi rikkest on hagejat teavitatud 11.08 ja 09.08.2010, 12.07 ja 04.07.2011. Dokumendid ei ole vaidlusalusest perioodist, milleks on tasumata teenuste osutamise aeg. Ka ei selgu nendest, milline võis olla kostja lisakulu seoses nende riketega. Hageja 25.08.2011 kirjast selgub, et tegemist ei olnud hageja kohustuste täitmata jätmisega, vaid kaldarambi ehitus vajab täiustamist, mida ka tehakse, et edaspidiseid probleeme vältida. Seega ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud asjaolu, et kostja oleks lepingus ettenähtud tähtaja jooksul esitanud pretensioone hageja tegevuse ja sellega talle tekitatud kahju kohta, mis annaks võimaluse tasaarvestuse rakendamiseks.
20.Kostja esitas ajalehe Postimees kaks artiklit, millest nähtub, et Heltermaa ja Rohuküla sadamas on vaid üks kai, kuhu saavad silduda uued parvlaevad. Samas artiklis kinnitab hageja esindaja, et olukord on parem Kuivastu-Virtsu liinil, kus on kummalgi pool kaks rampi, mis suudavad uusi laevu teenindada. 30.10.2017 avaldatud artiklist nähtub, et parvlaeval Tiiu ei ole kaikohtade puuduse tõttu võimalik Rohukülas silduda. Kostja soovis sellega tõendada kaikohtade puudumist sadamates. Maakohus leidis, et kuna praegusel ajal on tegemist uute ja teist tüüpi laevadega, siis ei tõenda need artiklid puudusi vaidlusalusel perioodil.
21.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, millal talle kahju tekkis, milles see seisnes ja kui suur kahju oli. Kostja ei ole lepingus ettenähtud aja jooksul esitanud hageja arvetele vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võlgniku esitatud tasaarvestus VÕS § 200 lg 4 mõttes lubatav ja hageja nõuet võlgniku vastu ei lõpetanud (VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 2). Kuna kostja vastunõuet, kahju tekkimise aega ja selle suurust hagi esitamise seisuga ei olnud võimalik hinnata, siis tuleb hagi rahuldada täielikult.
22.Kostja taotles viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Maakohus märkis, et praegusel juhul ei ületa viivisenõue põhinõuet. Pooled on äriühingud ja sõlmisid lepingu oma majandustegevuses. Sellisest lepingust tuleneva rahalise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks ei ole ebamõistlik viivis 0,1% päevas ehk 36,5% aastas. Kuigi kõnealune määr on ligi 4,5 korda suurem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei anna see siiski alust lugeda poolte kokku lepitud viivist ebamõistlikuks. Majandustegevuse korraldamisel arvestab äriühing käibevoogude planeerimisel juba esitatud arvete alusel laekuva rahaga ja pikemaajaline viivitus arve tasumisega on võlausaldajast äriühingule koormav. Samuti ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaks hinnata, et kostjal praegu selline majanduslik võimekus puudub. Neil kaalutlustel ei ole kostja taotlus viivise vähendamiseks põhjendatud.
23.TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
25.Maakohus järeldas ekslikult 30.03.2007 lepingu p-st 5.12, et kui pretensioon esitatakse hiljem kui 10 päeva jooksul arve esitamise päevast, siis oli see hilinenud ja sellisest pretensioonist ei saanud tuleneda nõuet hageja vastu. Kostjal ei olnud pretensiooni konkreetse arve osas (nt arvutuste osas), vaid teenuste osas. Viidatud lepingupunkt ei piira kostja seadusest tulenevat õigust esitada puuduliku teenuse osas pretensiooni, selle rahuldamata jätmise korral nõudeavaldust ning selline nõue hageja nõudega tasaarvestada. Kostja esitas hagejale pretensioonid 2007 - 2011. aastal. Hagejat oli korduvalt informeeritud, et tema osutatud teenus on puudulik ja sellega kaasneb kostjale kahju. Sellises olukorras oleks olnud ebamõistlik asjaomaste pretensioonide esitamist igakuiselt jätkata, kuna oli selge, et hageja puudusi ei kõrvalda.
26.Maakohus järeldas ekslikult, et 30.03.2007 lepingu p 5.12 ei ole tüüptingimus. Kohus on põhjendamatult eelistanud hageja paljasõnalist väidet p 5.12 osas läbirääkimiste pidamise kohta kostja väitele, et läbirääkimisi ei ole peetud.
27.Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole kahju tõendanud. Kostja esitas tõendid selle kohta, et ta on informeerinud hagejat teenuse puudustest. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks puudused kõrvaldanud. Kostja selgitas 29.09.2016 nõudeavalduses, kui palju oli ühe nõuetekohase kaikoha maksumus kuus ning mitu kaikohta oli igas kuus puudu. Kostja arvutas välja, millises osas oli hageja teenus puudulik ja kui palju oli kostja puuduliku teenuse eest üle maksnud. Seega tõi kostja esile hageja kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhte kohase täitmise väärtusesse. Samuti tõi kostja esile, kui palju oli kütusekulu iga ümbersildumise eest ning milline oli kütuse maksumus.
28.Maakohus viitas hageja kirjale, mis kinnitab kostja etteheiteid seonduvalt sellega, et hageja ei taganud kostjale lubatud kaldarampidega kaikohtasid. Kohus ei ole välja selgitanud, kas hageja alustas lubatud ehitust või mitte. Kostja kinnitas (ja tõendas), et hageja ei ole seda teinud. Hageja ei täida tänaseni enda kohustusi sobivat rampi omavate kaikohtade osas.
29.Maakohus jättis hindamata kostja etteheited seonduvalt sellega, et hageja rikkus poolte kokkulepet, et kohtusse ei pöörduta enne 14.02.2017. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe on täitmiseks kohustuslik. Hageja rikkus kohustust ja käitus kostja suhtes pahauskselt, mis välistab hagi rahuldamise, kuna nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
30.Maakohus leidis ekslikult, et VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast 4,5 korda kõrgem viivise määr on mõistlik. Viivise eesmärk ei saa olla kasu saamine. Kohus on välja mõistnud viivise 133 020 eurot ning täiendavalt edasiulatuva viivise, mis on suurusjärgus enam kui 300 000 eurot (viivise määr 36,5% aastas, s.o aastas lisandub viivist 325 729,93 eurot). Kostja palub viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel vähendada mõistliku suuruseni. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt viivise väljamõistmise osas. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
33.Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 30.03.2007 sõlminud sadamateenuse osutamise lepingu, mille eesmärgiks oli reguleerida poolte suhteid vedajale sadamateenuse osutamisel Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Kuivastu, Triigi ja Sõru sadamas. 31.05.2012 sõlmisid pooled lepingu, mille järgi kohustus hageja kindlustama reisilaevale Runö kaikohad Roomassaare, Ringsu ja Munalaiu sadamates koos vajalike sadamateenustega. Viimast lepingut on pooled hiljem korduvalt muutnud.
34.Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 2016 mai-oktoober esitatud arvete tasumist. Kostja on vastuses hagiavaldusele tuginenud 29.09.2016 ja 07.10.2016 hageja vastu suunatud nõudeavaldustele summades 935 665,76 eurot ja 47 324,95 eurot ning nendega seotud 04.10.2016 ja 15.12.2016 tasaarvestusavaldustele, ning on seisukohal, et hageja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Kolleegium märgib, et 29.09.2016 ja 07.10.2016 esitatud nõudeavaldustes ja nendega seotud 04.10.2016 ja 15.12.2016 tasaarvestusavaldustes on kostja tuginenud 30.03.2007 sõlmitud sadamateenuse osutamise lepingu rikkumisele. 31.03.2012 sõlmitud lepingu, mis puudutab Roomassaare, Ringsu ja Munalaiu liini, rikkumisele ei ole kostja nõudeavaldustes, tasaarvestusavaldustes ega ka kohtumenetluses tuginenud.
35.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et 30.03.2007 sadamateenuse osutamise lepingu p 5.12 ei ole tüüptingimus ega tühine. Punkt 5.12 sätestab, et arvega mittenõustumisel peab vedaja esitama kirjaliku põhjendatud vastuväite viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul arve esitamise päevast. Hiljem esitatud pretensioone ei ole sadamate valdaja kohustatud arvesse võtma. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et 30.03.2007 sadamateenuse osutamise lepingu puhul on tegemist tüüplepinguga. Hageja
19.02.2007 kiri kostjale ja AS-ile Saaremaa Laevakompanii kompromissettepanekute tegemise kohta sadamateenuse osutamise lepingu sõlmimisel kinnitab, et pooled rääkisid lepingu tingimuste osas läbi. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu punkti 5.12 ei olnud eraldi läbi räägitud, ning et kostja ei olnud võimeline mõjutama selle lepingupunkti sisu. Seega ei saa 30.03.2007 lepingu punkti 5.12 pidada tüüptingimuseks.
36.Kostja on seisukohal, et 30.03.2007 lepingu p 5.12 käib arvega mittenõustumise kohta, mitte teenusega mittenõustumise kohta. Kolleegium ei nõustu kostja tõlgendusega. Kuna arve esitati kostjale osutatud teenuste eest, siis tuleb p-s 5.12 sätestatud vastuväidete esitamise tähtaega käsitleda osutatud teenusele vastuväidete esitamise tähtajana, mitte arve arvutuslikule küljele (nt arvutusvigadele) vastuväidete esitamise tähtajana.
37.Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 2016 mai-oktoober esitatud arvete tasumist. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ta saab nende arvete osas tugineda 2007-2011 esitatud pretensioonidele teenuse puudulikkuse kohta. 30.03.2007 lepingu p 5.12 järgi tuli pretensioonid sadamateenuste puuduste kohta esitada iga arve esitamisest 10 päeva jooksul. 2007-2011 esitatud dokumendid vaidlusalust perioodi ei puuduta. Kostja poolt hagejale 29.09.2016 ja 07.10.2016 esitatud nõudeavaldused ja nendega seotud 04.10.2016 ja 15.12.2016 tasaarvestusavaldused puudutavad perioodi 2013 kuni 2016 september. Seega ei puuduta 2007-2011 esitatud dokumendid ka kostja tasaarvestuse avaldustes märgitud perioodi. Lisaks märgib kolleegium, et asjast ei nähtu, et kostja oleks pöördunud perioodil 2012 2016 august hageja poole seoses probleemidega viimase poolt teenuse osutamisel.
38.29.09.2016 nõudeavalduses kahju hüvitamiseks ja hinna alandamiseks on kostja tuginenud asjaolule, et hageja jättis ajavahemikul 2013 oktoober – 2016 september Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa – Rohuküla liinidel sadamates tagamata sobivat rampi omavate kaide arvu, millega on tekitanud kostjale kahju, mis seisneb liigselt makstud baassadamatasus. Lisaks on kostjale tekkinud kahju sellest, et sobivat rampi omavate kaikohtade puudumise tõttu on parvlaevad pidanud korduvalt ümber silduma. Sellega seonduvalt on kostjal tekkinud täiendav kütusekulu. Kolleegium leiab, et kostja ei saa 29.09.2016 nõudeavalduses viidatud väidetavatele puudustele teenuse osutamisel tugineda, kuna kostja ei ole järginud 30.03.2007 sõlmitud lepingu p-s 5.12 sätestatud 10-päevast vastuväite esitamise tähtaega. Sealhulgas ei ole kostja nimetatud tähtaega järginud ka 2016 septembri sadamateenuste osas, kuna hageja esitas 2016 septembri sadamatasu arve 05.09.2016. Lisaks ei ole kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud ka seetõttu, et 30.03.2007 sõlmitud lepingu järgi ei sõltu baassadamatasu kaikohtade arvust. 30.03.2007 lepingu punktides 5.3 ja 5.4, mis reguleerivad baassadamatasu suurust, ei ole baassadamatasu seotud kaikohtade arvuga. Seda kinnitab ka lepingu punkt 5.13, mille kohaselt vedaja poolt parvlaevade suunamisel mujale, ei vähene vedaja poolt sadama valdajale makstav igakuine baassadamatasu, ning vedaja poolt täiendavate parvlaevade toomisel sadamatesse igakuuline baassadamatasu ei suurene. Mis puudutab ümbersildumiste arvu ja täiendava kütusekulu suurust, siis kostja on esitanud nende kohta üksnes oma väited. Ümbersildumiste arvu ja täiendava kütusekulu suuruse kohta ei ole kostja tõendeid esitanud.
39.07.10.2016 nõudeavalduses kahju hüvitamiseks ja hinna alandamiseks on kostja tuginenud asjaolule, et hageja jättis ajavahemikul 2013 – 2016 august nõuetekohaselt tagamata 30.03.2007 lepingust tuleneva kohustuse kindlustada
turvaline liikluskorraldus, mistõttu pidi kostja kaasama kõrghooajal lisatööjõudu (lisakontrolöre), mille tagajärjel tekkis kostjal lisakulu. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei saa ka 07.10.2016 nõudeavalduses viidatud väidetavale puudusele teenuse osutamisel tugineda, kuna kostja ei ole järginud 30.03.2007 sõlmitud lepingu p-s 5.12 sätestatud 10-päevast pretensiooni esitamise tähtaega. Lisaks on kostja esitanud täiendava personali palkamise vajaduse ning sellega seotud kulu kohta üksnes oma väited. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja rikkus kohustust tagada turvaline liikluskorraldus, ning et selle tõttu tekkis tal vajadus lisapersonali palkamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud täiendava personalikulu suurust.
40.Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal hageja vastu nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Seega ei ole alust maakohtu otsust tühistada osas, milles maakohus hagi põhivõla osas rahuldas.
41.Kostja on väitnud, et hageja rikkus poolte vahel 14.10.2016 sõlmitud kokkulepet kompromissiläbirääkimiste pidamise kohta, kuna pöördus kohtusse enne 14.02.2017. Kolleegium märgib, et kokkulepe kohaselt tuli läbirääkimised pidada lühima võimaliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.02.2017. Kokkuleppe ei välistanud hageja õigust pöörduda võlanõudega kohtusse enne 14.02.2017, kui ta leidis, et läbirääkimiste teel erimeelsusi lahendada ei õnnestu.
42.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 133 020 eurot ja alates 31.12.2016 viivise 0,1 % põhivõla tasumata osalt päevas kuni põhivõla tasumiseni.
43.30.03.2007 sõlmitud sadamateenuse osutamise lepingu p-s 6.3 on lepitud kokku viivises määraga 0,1 % päevas. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et 31.05.2012 sõlmitud lepingus ei ole lepitud kokku viivises määraga 0,1 % päevas. 31.05.2012 sõlmitud lepingu p-s 3.8 on pooled leppinud kokku viivises määraga 0,05 % päevas. Seega on maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas osaliselt ebaõige. Ka hageja on võla ja viivise arvestuse tabelis (I kd 65) lähtunud 31.05.2012 sõlmitud lepingu osas ebaõigesti viivise määrast 0,1 % päevas.
44.Hageja võla ja viiviste tabelist nähtuvalt on 31.05.2012 sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg 50 364,15 eurot (kostja kogu põhivõlg on 892 410,76 eurot). Samuti nähtub tabelist, et 28.12.2016 seisuga viiviste kogusummast 133 020 eurot on 31.05.2012 sõlmitud lepingu järgne viivis 4784,15 eurot. Lähtudes viivise määrast 0,05 % päevas on 31.05.2012 sõlmitud lepingu järgne viivis 28.12.2016 seisuga 2392,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja viivise koguvõlgnevus 28.12.2016 seisuga 130 627,92 eurot. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 130 627,92 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 892 410,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 130 627,92 eurot, kokku 1 023 038,68 eurot.
45.Kostja on seisukohal, et kokkulepitud viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Kolleegium märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 (p 48-49) majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on viivise määrad oluliselt väiksemad (30.03.2007 lepingu puhul 0,1 % päevas ja 31.05.2012 lepingu puhul 0,05 % päevas). Seega ei ole kokkulepitud viivisemäärad seadusega vastuolus.
46.Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja ei ole hagiavalduses viivisenõuet põhivõla suurusega piiranud. Ka maakohus ei ole seda otsuses teinud. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 18) selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta on täitmisega viivitamise tõttu saanud kahju suuremas ulatuses, kui on põhivõlg. Kostja ei ole aga esile toonud VÕS § 162 lg 1 sätestatud asjaolusid, mis võimaldaks viivist vähendada alla põhivõla. Kuigi viivise nõue on suur, tuleneb see asjaolust, et ka põhivõlg on suur. Viivise nõuet põhivõla ulatuses ei saa käesoleval juhul pidada ebamõistlikult suureks. Seega tuleb hageja viivisenõuet piirata põhivõla suurusega.
47.Maakohus on mõistnud kostjalt välja viivise põhivõla tasumata osalt 0,1 % päevas alates 31.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Nagu kolleegium eelnevalt märkis, ei ole maakohus arvestanud, et 31.05.2012 sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku viivises määraga 0,05 % päevas. Samuti ei ole maakohus piiranud väljamõistetava viivise suurust põhivõla suurusega. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1 % päevas põhivõla tasumata osalt alates 31.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Kuna 31.05.2012 lepingu järgne põhivõlg moodustas 50 364,15 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,05 % päevas põhivõla osalt summalt 50 364,15 eurot alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni. Ülejäänud põhivõla osalt summalt 842 046,61 eurot (892 410,76 – 50 364,15) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 % päevas alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat koguviivist (sissenõutavaks muutunud viivis ja protsendina väljamõistetav viivis kokku) piirata summaga 892 410,76 eurot (põhivõla suurusega).
48.Ülaltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
49.05.01.2017 määrusega keelas Pärnu Maakohus Eesti Vabariigil (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) kostjale väljamakse tegemise summas 296 569,80 eurot ja arestis selle summa hageja kasuks kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ühtlasi märkis maakohus, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse 1 025 430,76 euro tasumisel Rahandusministeeriumi kontole või samas summas pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul Scandic Rock OÜ avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.03.2017 määrusega maakohtu määruse osaliselt ja määras, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse 1 025 430,76 euro tasumisel Rahandusministeeriumi kontole või samas summas pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga.
50.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole seda teinud. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna hagi kuulub valdavas osas rahuldamisele, siis tuleb nimetatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus
51.Kuna hagiavaldus ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.