Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu; rk 70000349 220 726,02 89,73 2 AS SEB Pank; rk 10004252 25 259,75 10,27 Kokku: 245 985,77 100,00 Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Tsiviilasi 2-16-14196

arvelduskontole EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank viitenumber 2800045768 selgitusega deposiidi tagastus, ts asi 2-16-14196 K.P..

Tsiviilasi 2-16-14196

toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 01.12.2016 määrusega kuulutati välja K.K. (endine perenimi P.) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. 15.12.2016 esitas K.K. kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 19.12.2016. Jaotusettepanek kinnitati XXX määrusega. 05.09.2018 esitas pankrotihaldur Sirje Tael kohtule taotlused: 1) lõpetada K.K. pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) määrata pankrotihaldur Sirje Taelale halduritasu 735 eurot, millele lisandub käibemaks, OÜ Prolex arvelduskontole Swedbank AS-is nr XXX, kusjuures summa 397 eurot (lisandub käibemaks) osas taotleb haldur menetlusabi; 3) vabastada Sirje Tael pankrotihalduri kohustustest; 4) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 06.03.2017 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus ei osalenud ükski võlausaldaja. Võlgnik K.K. on avaldanud, et tal ei ole ühtegi usaldusisiku kandidaati ning ta on nõus ise täitma usaldusisiku ülesandeid. 24.09.2018 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 14.10.2018. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.

ARUANNE

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest (PankrS § 162 lg 2 p 1, 6) Andmed pandieseme müügi kohta: puuduvad. Andmed muu vara müügi kohta: Võlgnikule kuulus 1⁄2 kaasomandist kinnistust, registriosa nr XXX, asukoht XXX, katastritunnus XXX. Tegemist oli 100% transpordimaaga. Kinnistu müüdi avalikul viiendal kordusenampakkumisel hinnaga 300 eurot. Võlgnik oli liisinud sõiduauto Renault Clio, ehitusaasta 2011. Haldur andis nõusoleku liisingueseme teisele isikule ümbervormistamiseks 800 eurot eest, summa on laekunud pankrotivarasse. Kokku pankrotivara 1100 eurot. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 2, p 9)

Tsiviilasi 2-16-14196

I ÜK juhatamine, protokollid ja materjalid

Nõuete menetlemine

Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine

Võlgnikuga suhtlemine, võlgniku andmete kontroll, vara enampakkumise korraldamine

Erakorralise üldkoosoleku ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik 0,5 Aruanded kohtule, jaotus, raugemine jmt

Teated pärast lõppu 0,5 Kokku: 10,5 Summa koos käibemaksuga 882 eurot (70 euro suuruse tunnitasu juures halduri toimingud on 10,5 tunni eest 735 eurot, lisandub käibemaks 147 eurot). PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1–3 alusel. Halduritasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku kohustustest vabastasime menetluse läbiviimine. Pankrotivaras on vahendeid halduri tasu hüvitamiseks 386 eurot. Haldur taotleb menetlusabi summas 496 eurot, ilma käibemaksuta 413,33 eurot. Haldur nõustub, et ilma käibemaksuta on riigi menetlusabi 397 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Jrk Võlausaldaja nr

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu; rk 70000349 2 AS SEB Pank; rk 10004252 Kokku: IV Prognoositavad laekumised ja väljamaksed

Tunnustatud nõue eurodes

Jaotise %

220 726,02 25 259,75 245 985,77

89,73 10,27 100,00

4/7

Tsiviilasi 2-16-14196

Rohkem laekumisi ette näha ei ole. Halduritasu koos käibemaksuga on 882 eurot, mille haldur palub määrata OÜ-le Prolex. V Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3) Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on äritegevusest tulenev kohustus Maksu- ja Tolliameti ees ning eluaseme soetamiseks võetud laenukohustus.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Sirje Taelaga, et võlgniku varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning K.K.(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 24.09.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus K.K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 14.10.2018. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et K.K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on äritegevusega kaasnenud maksukohustus Maksu- ja Tolliameti ees ning ülejõukäiva laenu võtmine eluaseme soetamisel. Kohus leiab, et K.K. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Sirje Tael vabastada K.K. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 735 eurot, millele lisandub käibemaks 147 eurot. Pankrotimenetluses on haldur arvestanud töötundideks 10,5 tundi tunnitasuga 70 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Sirje Taela taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 735 eurot, millele lisandub käibemaks 147 eurot, kokku 882 eurot. Pankrotivaras on vahendeid halduri tasu hüvitamiseks 386 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista 405,60 euro ulatuses pankrotivara arvel ning 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, riigi vahenditest ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

5/7

Tsiviilasi 2-16-14196

Pankrotiavalduse esitanud Maksu- ja Tolliamet on 05.10.2016 tasunud ajutise haldur tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 900 eurot. Deposiidina tasutud summa tuleb Maksu- ja Tolliametile tagastada. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 järgi tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg-s 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. K.K. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 19.12.2016. K.K. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 15.12.2016. Pankrotihaldur Sirje Tael esitas kohtule PankrS § 158 lg 1 ja 4 kohase teatise ja aruande 05.09.2018. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisaldub PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitus. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada K.K. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on korraldanud 06.03.2017 võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli lisaks nõuete kaitsmisele ka usaldusisiku nimetamine, kuid ükski võlausaldaja koosolekul ei osalenud, mistõttu ei olnud võimalik üldkoosolekul otsustada usaldusisiku määramist. Haldur tegi kohtule ettepaneku määrata K.K. enda usaldusisikuks. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on esitanud kohtule 02.03.2017 kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus kohustab teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning K.K. ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab K.K. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. mail 2019, järgnev 1. novembril 2019 jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt tööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (K.K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) 6/7

Tsiviilasi 2-16-14196

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab K.K. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.