Hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131), asukoht Skanstes iela 50, Riga, LV-1013, Läti Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-post: [email protected] Kostja: A B (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post: xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus tõendi kogumiseks – T saamiseks.
AS-lt kõnesalvestuse
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt A B hageja B2 Kapital SIA kasuks põhivõlgnevus summas 145 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12,84 eurot.
4.Välja mõista kostjalt A B hageja B2 Kapital SIA kasuks viivised alates 27.01.2018.a kuni põhinõude summas 145 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 132,16 euro ulatuses.
5.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 30 euro nõudes.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.
8.Rahuldada hageja B2 Kapital SIA AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
9.Välja mõista kostjalt A B hageja B2 Kapital SIA kasuks menetluskuludena 163,80 eurot.
10.Välja mõista kostjalt A B hageja B2 Kapital SIA viivis menetluskulude 163,80 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.B2 Kapital SIA esitas 26.01.2018 Tartu Maakohtule hagi A B vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 145 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 12,84 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja lisanduv viivis. Tartu Maakohtu 30.01.2018.a määrusega anti tsiviilasi nr 2-18-1316 kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagi 12.03.2018.a määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T E AS ja kostja 05.08.2016.a T liitumislepingu ja seadme ostulepingu. Lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu ja/või Järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, T teenuse kasutamise tingimustega, T interneti kasutamise tingimustega, T järelmaksu tingimustega, T hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. T teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on T arveldusperioodi pikkus 1 kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval.
3.Kostja ostis seadme Huawei Y5 II, mille eest tuli tal tasuda 145 eurot. T teenuste tingimuste punkti 8.2.1.1. kohaselt on T-l õigus leping ette teatamata ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. T ütles lepingu üles 09.12.2016, kuna kostja oli arve tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Arvestades kostjapoolset makseviivitust, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt 145 eurot perioodi alates 19.12.2016 kuni 26.01.2018 (404 päeva) eest kokku 12,84 eurot ja lisanduvat viivist alates 27.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
4.T E AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. T E AS pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte C E OÜ poole. T E AS on oma lepingust tulenevad kohustused täitunud: andnud kostjale üle seadme Huawei Y5 II. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine C E OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 4 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 30 eurot mõistlik ja põhjendatud.
5.Hageja selgitas, et vastavalt elektroonilise side seaduse §-le 1111 lg 4 hoitakse kõneeristusi politsei/kohtu tarbeks 1 aasta ja pärast seda on kohustus kõneeristused kustutada, mistõttu ei ole võimalik kostja taotlusel nimetatud kõneeristusi esitada. Hageja esitas lepingu sõlmimise ajal, s.o 05.08.2016.a kehtinud T üldtingimused, mille p 7.5. kohaselt on klient kohustatud T nõudmisel hüvitama soodushinnaga ostetud seadme väärtuse, mis arvutatakse võttes arvesse ostukuupäeval kehtinud seadme täishinda. Kostja viidatud arvel nähtuvad varasemad teenused ei ole asjasse puutuvad, kuna nende eest ei ole nõudeid esitatud. Hageja märgib, et kostja on T klient alates 2006.a aastast. Hageja selgitas mõistet „vana seadme sooduskupong” tähendust. Nõude loovutaja teavituse kohaselt tähendab see seda, et kostja sai seadme soodsamalt, kuna kattis selle T-st saadud vana seadme tagastamise sooduskupongiga. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja ei näe mingit põhjust selle asjaga tegeleda. Kostjale anti telefon tasuta, et ta saaks T kliendiks, aga kostja ei saanud teisest firmast minna T kliendiks, mistõttu oli ja on kostja ka praegu nõus telefoni tagastama, sest telefon on kasutamata ja uus. Kostja pakkus, et annab selle, mis talle anti, tagasi, ja kõik on korras. Kostja ei saa aru, miks temalt rahalise kohustuste täitmist nõutakse, kuna ta oli ammu nõus telefoni tagastamisega, sest ei saanud minna T kliendiks, kuid keegi ei teavitanud kostjale, millal ja kuhu ta saaks telefoni tagastada. Kostjal on soov esitada vastuhagi, sest selle asjaga tegelemiseks on tal vaja aega kulutada. Kostja ei ole milleski süüdi, vaid kannatab sellepärast, et T ei võtnud temaga ühendust telefoni tagastamise küsimuses.
7.Hagiavalduse lisana 2 esitatud T teenuste tingimuste viimasel lehel on punktis 10.14 kirjas, et tingimused jõustuvad 01.06.2017 ja sellega muutuvad kehtetuks varem kehtinud T ele2 teenuste kasutamise tingimused. Kuna liitumise leping ja ostuleping olid allkirjastatud 05.08.2016, siis hagiavalduse lisa 2 ei ole üldse selles kohtuasjas kasutatav. Arvel nr 51812039 märgitud viimane kuupäev oli 08.04.2014, mis on palju varem, kui ostu ja liitumislepingud olid sõlmitud. Arve-saateleht nr 90044769 kohaselt on vana seadme sooduskupong -110.00 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei viinud T-le ühtki vana seadet ja arve on ebakorrektne.
8.Seadme ostulepingu nr 90044769 eritingimuste punkti 2 kohaselt võib tarbija taganemiseks kasutada kodulehel www.T.ee taganemisavalduse vormi, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik. Tarbijal on õigus põhjust avaldamata taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust 14 päeva möödumisel. Kostja on seisukohal, et lepingu taganemise juhendis pole ühtegi sõna sellest, millisel viisil peab tarbija taganema lepingust, seega kostja kasutas telefonikõnet. Kostja helistas T firmasse ja ütles, et tema praegune sideoperaator ei lase temal uuele operaatorile üle minna. Kõne tehti esimese 7 päeva jooksul hetkest, kui kostja sai seadme kätte. Kostja palub küsida selle kõne salvestust T firmalt, sest nendel peaksid kõik kõned olema salvestatud, et tagada optimaalset klienditeenindust.
9.T klienditeenindaja ütles kostjale, et ta saab uut numbrit pakkuda. Kostja loobus sellest
pakkumisest, sest ei soovinud numbrit muuta ja taganes lepingust ning soovis seadet tagastada. Kliendihaldur ütles kostjale, et ta ei ole täpselt kursis, kuidas tagastus toimub, lubas uurida kolleegidelt ja helistada kostjale tagasi. Keegi pole kostjale T-st siiani helistanud, helistati vaid võla nõuetega tegelevatest firmast ja hakati kostjalt raha küsima. Lepingutes T-ga pole kuskil kirjas, et klient peaks ise jooksma igasse T kontorisse ja pakuks tagastamiseks mittevajalikku seadet. Kostja lõplik seisukoht on, et ta soovib tagastada seadme (mis on ikka veel kasutamata ja pakendis) hagejale. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016.a otsus tsiviilasjas nr 32-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et T E AS ja kostja vahel oli sõlmitud 05.08.2016.a liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxx mobiilsideteenuse osutamiseks (tl 6) ja telefoni müügileping seadme Huawei Y5 II ostmiseks (tl 8), mille sai soodushinnaga (tasuta) seoses numbriliikuvuse raames sõlmitud liitumislepinguga (vt tl 7 pöördel). Samuti puudub vaidlus selles, et T E AS ütles liitumislepingu üles 09.12.2016 ja kostja on jätnud tasumata arve nr 51812039 (tl 20 ja pöördel) summas 145 eurot, mille T E AS kostjale esitas, kuna liitumisleping ei jõustunud tingituna numbri T E AS-i sidevõrku teisaldamise tühistamisest ja seega ei saanud kostja ka soodushinnaga seadet. Pooled ei vaidle ka selle üle, et T E AS loovutas 28.10.2016.a nõude loovutamise lepinguga kostja vastu suunatud nõude hagejale (tl 22-23).
13.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja kas kostjal on kohustus tasuda arve nr 51812039, s.o soodushinnaga saadud seadme väärtus summas 145 eurot.
14.Poolte vahel on 05.08.2016.a sõlmitud müügileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt peab müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas. Käesoleval juhul on T E AS oma kohustuse täitnud (telefoni üle andnud), kuid kostja pole müügihinda tasunud.
15.Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest, et kumbki pool oleks telefoni müügilepingust taganenud. Kohus märgib, et kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt seadme tagastamine vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõue sellel põhjusel rahuldamata jätta. Vastupidi, kostja kinnitas mitmel korral, et seade on tema valduses (tl 46; tl 57 pöördel). Kostja on selgitanud, et taganes lepingust telefoni teel helistades T E AS-ile. Kostja palus kohtul küsida T E AS-ilt kõne salvestust, kuid kohus selgitab, et tulenevalt elektroonilise side seaduse (ESS) 1111 lg-st 4 säilitatakse nimetatud andmeid 1 aasta alates side toimumise ajast ning käesolevaks hetkeks on väidetava kõne toimumisest möödunud rohkem kui 2 aastat. Seega ei ole kohtul võimalik andmeid T E AS-ilt küsida ja kostja ei ole muul viisil tõendanud lepingust taganemist või pöördumist T E AS-i poole.
16.Kostja on esitanud seisukoha, et lepingust taganemise juhendis ei ole ühtegi sõna sellest, mil viisil tarbija peaks lepingust taganema. Kohus märgib, et seadme ostulepingu eritingimustes (tl 7 pöördel) on sätestatud, et lepingust taganemise tingimused on kirjas T lepingust taganemise juhendis. Kostja väidab, et küsis infot kliendihaldurilt seadme tagastamise kohta, kuid talle pole kunagi tagasi helistatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud kliendihalduri poole pöördumist. Kohus märgib, et kui kliendihaldur kostjale tagasi ei helistanud, siis saanuks kostja ise uuesti pöörduda kliendihalduri poole, kuid kohtule nähtuvalt ei ole kostja rohkem proovinud seadet tagastada ja viitab alles kohtumenetluses, et soovib seadme tagastada.
17.Kohus leiab, et kostja väited lepingust taganemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Kostja viitas 19.09.2018.a seisukohas, et arve nr 51812039 teisel leheküljel viimane kuupäev on 08.04.2014, mis on palju varem, kui ostu ja liitumislepingud olid sõlmitud. Hageja on nimetatu osas selgitanud, et arvel nähtuvad varasemad teenused ei ole asjasse puutuvad, kuna nende eest ei ole nõudeid esitatud ning kostja on T E AS-i klient olnud alates aastast 2006. Kohus peab eelnimetatud hageja selgitust asjakohaseks. Kostja on ka viidanud, et arve-saatelehel nr 90044769 näitab, et vana seadme sooduskupong on -110 eurot, kuigi kostja ei ole vana seadet T E AS-ile viinud, mistõttu on arve ebakorrektne. Hageja selgitas, et T E AS teavituse kohaselt sai kostja seadme soodsamalt, sest kattis selle T E AS-ilt saadud vana seadme tagastamise sooduskupongiga. Ka nimetatud hageja selgitus on asjakohane, kuivõrd kostja ostis T E AS-ilt soodushinnaga telefoni.
19.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
20.Kohus leiab, et hageja on piisavalt kirjeldanud oma põhinõude kujunemist, nõude omandamist T E Aktsiaseltsilt ning esitanud ka vastavad tõendid. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust oma kohustusi mitte täita ja jätta tasumata talle esitatud arve. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 145 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21.Hageja nõuab kostjalt lisaks ka viiviste tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.12.2016 kuni 26.01.2018 eest summas 12,84 eurot ja lisanduv viivis põhinõudelt alates 27.01.2018.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest kostja on põhinõude tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik.
22.Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmiskulu 30 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni kostjalt võlgnevuse sissenõudmine C E OÜ inkassomenetluses, mille käigus on kostjale saadetud 4 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (Riigikohtu 09.02.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Kohus leiab, et hagiavaldus puuduvad asjaolud, mille põhjal kohus saaks asuda seisukohale, et hageja on kahju kandnud. Käesolevas asjas pole hageja selgitanud muud, kui et kandis kahju seoses võla sissenõudmisega. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Hageja on hagiavalduses vaid märkinud, et on kasutanud võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuseid, kuid puuduvad andmed, millises ulatuses ja mis konkreetseid teenuseid on hageja kasutanud ning kas inkassofirmale on nimetatud summa tasutud. Hageja ei ole kulude kandmise vajadust põhistanud ega tehtud toimingute kohta tõendeid esitanud. Kohus ei saa esitatud andmete põhjal veenduda, et inkassofirma on osutanud hagejale vajalikku võlgnevuse sissenõudmise teenust. Mõistlikke võla sissenõudmise kulutusi ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Nendel põhjendustel jätab kohus hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks rahuldamata. Kohus peab vajalikuks hagejale osundada, et VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel tuleb hagejal kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendada, sest tegemist ei ole kahjust sõltumatu hüvitisemääraga nagu on kehtestatud VÕS § 113 1 lõikes
23.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 145 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,84 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (145 eurot) alates 27.01.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja võlgnevuse sissenõudmiskulu nõude summas 30 eurot.
24.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 84% ulatuses, jätab kohus
hageja menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 252,50 eurot (riigilõiv summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 177,50 eurot).
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot.
29.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulud ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja on kohtule esitanud kinnituse, mille kohaselt on tekkinud kulude käibemaksu suuruseks 0% ja menetluskulud on esitatud 0%-lise käibemaksuga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud iseloomu arvestades 60 eurot. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: tõendite kogumine, korrastamine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine summas 140 eurot ja kostja vastusega tutvumine, hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 37,50 eurot. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh tõendite kogumine, korrastamine) lugeda 1,5 tundi ning 04.10.2018.a seisukoha koostamisele (sh kostja vastusega tutvumine) lugeda 0,5 h. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot ((1,5+0,5) x 60). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+120) 195 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 163,80 eurot (s.o 195 eurost 84%).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (163,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja kasutanud kohtumenetluse raames õigusabi, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
32.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.