Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19.oktoobril 2018 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-18-6570
Kohtuasi
Raudar Metal Works OÜ hagi J Mi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3436,93 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Raudar Metal Works OÜ (registrikood 12345520, asukoht Silikaltsiidi tn 7, Tallinn, 11216); lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja: J M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Raudar Metal Works OÜ hagi J Mi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista J Milt 3000 (kolm tuhat) eurot Raudar Metal Works OÜ kasuks, 26.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 196,93 eurot ning alates 27.04.2018 viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni
1.Jätta hagimenetluse kulud J Mi kanda
2.Välja mõista J Milt menetluskulud 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot Raudar Metal Works OÜ kasuks
3.Välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
1.Raudar Metal Works OÜ (edaspidi hageja) palus kohtule J Mi (edaspidi kostja) vastu esitatud
hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja OÜ S pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole kantud 3000 eurot, viivisintressi 196,93 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt võeti 02.05.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-6485 menetlusse hageja avaldus OÜ S pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 07.06.2017 kohtumäärusega nimetati antud asjas ajutiseks halduriks Kalev Mägi, kes 27.07.2017 koostas ajutise pankrotihalduri aruande, millest selgub, et OÜ S on rikkunud PankrS § 85 tulenevat teabe andme kohustust ja PankrS § 87 tulenevat kohustust. Seetõttu on ajutine pankrotihaldur aruande koostamisel kasutanud vaid andmeid, mis on kättesaadavad võlausaldaja pankrotiavalduse lisadest, äriregistrist, muudest avalikest allikatest, krediidiasutustest ja kolmandateilt isikutelt. Alates asutamisest 13.01.2015 kuni 09.12.2015 oli S OÜ juhatuse liige kostja. Kostja oli äriühingu asutamisest kuni 09.12.2015 ka ainuosanik. Alates 09.12.2015 on juhatuse liikmeks E V ning ainuosanikuks OÜ x (kustutatud registrist 21.06.2017). E V näol on tegemist avalikkuses tuntud nn. „tankistiga“, kes on muuhulgas kandnud vanglakaristust erinevate petuskeemide algatajana.
3.Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes selgitanud, et analüüsides OÜ S pangakonto väljavõtet selgub, et perioodil 28.04.2015-16.09.2015 on kostja välja võtnud pangakaardiga sularaha summas 19 585 eurot, kõik sularahaga tehtud tehingud on tehtud ajal, mil kostja oli juhatuse liikmeks. Ajutine haldur ei ole aruandes saanud anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. OÜ S raamatupidamisdokumente ei ole pankrotihaldurile esitatud. Pankrotimenetluses kogutud info kohaselt on haldur asunud seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul tekkis äriühingu maksejõuetus juba 2015.a. teises pooles. OÜ S pangakonto väljavõttelt nähtub, et pärast 16.09.2015 ei ole rahalisi vahendeid ühingule laekunud. Ühingul puudub igasugune vara. 12.04.2018 kohtule antud võlgniku vande andmisel kinnitas hilisem juhatuse liige E V, et sularaha kassat talle üle ei antud. Hageja on tasunud deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kokku 3000 eurot, esimese makse 1500 eurot 15.05.2017 ja teise makse 1500 eurot 18.08.2017.
4.Hageja on seisukohal, et tal on PankrS § 30 lg 3 kohaselt õigus nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist kostjalt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. OÜ S (pankrotis) pankrotimenetluses kogutud andmete kohaselt oli OÜ S (pankrotis) püsiv maksejõuetus välja kujunenud juba 2015.a. septembrikuus, kuid pankrotiavalduse esitas hageja võlausaldajana 2017.a. Eelnevaga seonduvalt on kostja rikkunud oma juhatuse liikme staatusest tulenevaid kohustusi ning see annab hagejale õiguse nõuda pankrotimenetluse kuludena deposiitkontole tasutud summade tagastamist kostjalt.
5.Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt viivisintressi tasumist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 26.04.2018 seisuga moodustab viivis põhinõudelt 196,93 (114,08+82,85) eurot perioodi 15.05.2017-26.04.2018 eest summalt 1500 eurot ning periood 18.08.201726.04.2018 eest summalt 1500. Samuti nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivisintressi alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras.
Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hageja esindaja esitanud valeväiteid selle kohta, et ei ole esitatud dokumente. Uus omanik on andnud selgitused neile selle kohta, et dokumendid on varastatud ja teinud selle kohta avalduse politseisse. S OÜ-l oli korrektselt peetud raamatupidamine, mis sai uuele omanikule üle antud. Uus omanik tutvus põhjalikult raamatupidamisega ning oli teadlik firma seisust. Uue omaniku ülesandeks jäi vormistada aasta lõpus majandusaasta aruanne. Kõik paberid olid selleks olemas. Endine osaühingu liige ei saa vastutada selle eest, kui uue omaniku käes on paberid läinud kaduma. Väide, et firmal olid maksejõuetus välja kujunenud 2015.a teises pooles, on oletuslik. See on tehtud ainult pangakonto väljavõtte pealt. Kostja kinnitab, et OÜ S ei olnud maksejõuetu. Sularaha eest tasuti arved, kütus, metall, betoon, lauamaterjal, rendid, pulbervärvimised, tsinkimised ning kõik muud vajalikud materjalid ja teenused. Sularahas majandamine tundus lihtsam, kuna paljudes kohtades puudub kaardimakse võimalus. Kõik arved olid olemas ja said üle antud.
7.Hageja väited E V isiku osas ei ole käesoleva asjaga kuidagi seotud, on laimava sisuga ja võimaliku eesmärgiga kohut eksitada. Kostjal ei ole praeguse juhatuse liikmega mitte mingit seost. OÜ S on müüdud ning kostjal puudub ligipääs dokumentidele. Notari dokumentides on kirjas, et ostja on saanud kätte raamatupidamise ning on sellega tutvunud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli alates S OÜ asutamisest 13.01.2015 kuni 09.12.2015 osaühingu juhatuse liige ja ainuosanik; et alates 09.12.2015 oli juhatuse liikmeks E V ning ainuosanikuks OÜ x (kustutatud registrist 21.06.2017); et 02.05.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-6485 võeti hageja avaldus S OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning Harju Maakohtu 07.06.2017 kohtumäärusega nimetati antud asjas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale S OÜ pankrotimenetluses deposiidina tasutud summa ja viivised.
10.PankrS § 30 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.
11.ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
12.VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
13.27.07.2017 ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi koostatud OÜ S (pankrotis) aruandega (lk 47) on tõendatud, et OÜ S on rikkunud PankrS § 85 tulenevat teabe andmise kohustust ja PankrS § 87 tulenevat kohustust ning, et ajutine pankrotihaldur on aruande koostamisel kasutanud vaid andmeid, mis on kättesaadavad võlausaldaja pankrotiavalduse lisadest, äriregistrist, muudest avalikest allikatest, krediidiasutustest ja kolmandatelt isikutelt. Samuti on tõendatud ajutise pankrotihalduri aruandega, et perioodil 28.04.2015-16.09.2015 on kostja välja võtnud pangakaardiga sularaha 19 585 eurot ning, et kõik sularahaga tehtud tehingud on tehtud ajal, mil kostja oli juhatuse liikmeks. Ajutine haldur ei ole aruandes saanud anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi ning OÜ S raamatupidamisdokumente ei ole pankrotihaldurile esitatud. Ühingul puudub igasugune vara. Pankrotimenetluses kogutud info kohaselt on haldur asunud seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul tekkis äriühingu maksejõuetus juba 2015.a. teises pooles.
14.OÜ S pangakonto väljavõttega (lk 8-9) on tõendatud hagiavalduse asjaolu, et pärast 16.09.2015 ei ole rahalisi vahendeid ühingule laekunud. 12.04.2018 kohtule antud võlgniku vandega (lk 10) on tõendatud hilisema juhatuse liikme E V kinnitus, et sularaha kassat talle üle ei antud. Hageja esitatud arvetega (lk 32 ja 32 pöördel) on tõendatud, et tema põhinõue S OÜ vastu tekkis arvetest nr 1364 summas 625,49 eurot maksetähtajaga 14.07.2015 ja nr 1503 summas 177,41 eurot maksetähtajaga 20.08.2015. Pärnu Maakohtu 11.03.2016 maksekäsumäärusega (lk 33 ja 33 pöördel) on tõendatud, et asjas nr 2-15-127483 on samal alusel põhinev nõue OÜ-lt S välja mõistetud. OÜ S ei ole 2015.a. juulis ja augustis tekkinud nõudeid mistahes viisil täitnud. Järelikult puudusid S OÜ-l selleks vastavad vahendid, mis nähtus ka S OÜ pangakontodelt. Maksekorraldustega (lk 11, 12) on tõendatud, et hageja tasus deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kokku 3000 eurot, esimese makse 1500 eurot 15.05.2017 ja teise makse 1500 eurot 18.08.2017.
15.Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et OÜ S (pankrotis) oli püsivalt maksejõuetu juba 2015.a. septembrikuust ning kostja, kes oli sellel ajal võlgniku juhatuse liige, rikkus ÄS § 180 lg-s 51 viidatud kohustust esitada pankrotiavaldus. Kostja poolt kohtule esitatud tõendamata vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Järelikult on kostja rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda pankrotimenetluse kuludena deposiitkontole tasutud summa - 3000 euro, väljamõistmist kostjalt.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
17.Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja arvutuste kohaselt moodustab viivis 26.04.2018 seisuga põhinõudelt 196,93 eurot perioodi 15.05.2017 - 26.04.2018 eest summalt 1500 eurot ning perioodi 18.08.2017 - 26.04.2018 eest summalt 1500 eurot (lk 13,14). Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summas 196,93 eurot ning TsMS § 367 alusel
edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Järelikult tuleb hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta käesoleva kohtumenetlusega seonduvalt sõlminud õigusabilepingu Advokaadibürooga x OÜ. Lepingu alusel tasub hageja käesolevas menetluses esindaja poolt teostatud toimingute eest 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hageja õigusabikulu ilma käibemaksuta. Kokku on hageja käesoleva menetlusega seonduvalt kandnud õigusabikulu alljärgnevas mahus: 26.04.2018 – hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2,8 h; 31.07.2018 – kostja hagivastuse analüüs, selgitused kliendile – 0,3 h; 21.09.2018 – lõplike seisukohtade koostamine ja täiendavate tõendite esitamine vastavalt kohtu 06.09.2018.a. määrusele – 1,3 h. Kokku on hageja seonduvalt temale osutatud õigusabiteenustega käesolevas menetluses kandnud kulusid 4,4 tunni osutatud õigusabi eest summas 550,00 eurot. Lisaks õigusabikulule on hageja kandnud kulusid riigilõivu tasumisel 300 eurot. Kokku on hageja poolt menetlusega seonduvalt kantud kulu 850 eurot. Hageja palub enda menetluskulud 850 eurot jätta kostja kanda. Hüvitatavatelt menetluskuludelt palub kostja arvestada viivisintressi kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 näidatud määras.
21.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Hüvitatavatelt menetluskuludelt arvestada TsMS § 177 lg 4 alusel viivist kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.