Woodtek OÜ hagi Benfort OÜ vastu põhivõla 1702 euro 80 sendi viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks
Tsiviilasja hind
1212 eurot 53 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Woodtek OÜ; registrikood 12295130; asukoht Välja 4, Kehra linn (vallasisene), Anija vald, 74301, Harjumaa. Hageja esindajad Erkki Evart ja Aslan Liivak; e-post [email protected], [email protected] Kostja Benfort OÜ; registrikood 10665864; asukoht Pihlaka tn 6, Tartu linn, 50110, Tartumaa; e-post [email protected]. Kostja seaduslik esindaja Jaanus Tedrema
Menetlus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Woodtek OÜ osaline hagist loobumine 750 euro suuruse nõude osas ning lõpetada selles nõude osas menetlus.
2.Rahuldada Woodtek OÜ hagi Benfort OÜ vastu osaliselt.
3.Mõista Benfort OÜ-lt Woodtek OÜ kasuks välja 931 eurot 20 senti (sh põhivõlg 750 eurot, viivis 141 eurot 20 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot). Mõista Benfort OÜ-lt Woodtek OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 20. oktoobrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta hagi rahuldamata põhivõla 202 euro 80 sendi ja sellega seonduva viivise osas.
5.Jätta menetluskuludest 88% Benfort OÜ kanda ja 12% Woodtek OÜ kanda. Mõista Benfort OÜ-lt Woodtek OÜ kasuks väljamenetluskulu 891 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
viivist
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Woodtek OÜ (hageja) esitas 2. oktoobril 2017 Tartu Maakohtule Benfort OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 1702,8 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi kohaselt paigaldas hageja kostja tellimusel 2017. a jaanuaris automaatliini. Kostja ei ole tööde eest esitatud arvest summas 1702,8 eurot tasunud. Kokku lepitud tasuks oli 50 eurot tunnis ning hageja tegi töid 27 tunni vältel. Pooltevaheline praktika oli, et kostja hüvitab ka hageja reisi ja majutuskulud.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja tehtud tööde maht oli 27 tunni asemel 25 tundi ning kokkulepitud tunnitasu oli 50 euro asemel 25 eurot. Samuti ei olnud kokkulepet hageja majutuskulude tasumiseks. Kostja on tasunud hagejale pärast hagi esitamist 750 eurot.
3.Hageja loobus 30. juuli 2018. a menetlusdokumendis oma nõudest 750 euro suuruses osas, st osas, milles kostja oli selle pärast hagi esitamist täitnud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud 750 euro suuruse nõude osas, lõpetab kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Kohus lahendab seega sisuliselt hageja nõude põhivõla 952,8 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise saamiseks.
5.Kohus märgib, et on andnud pooltele 28. juuni 2018. a määrusega TsMS § 329 lg 4 alusel tähtaja tõendite esitamiseks. Kohus jätab pärast nimetatud määruses antud tähtaja möödumist esitatud tõendid TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta.
6.Hageja on esitanud töövõtulepingu järgse tasunõude. Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud töövõtulepingu. Pooled vaidlevad sisuliselt tasu suuruse üle. Pooled on esitanud küll väited tasukokkuleppe sisu kohta, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi
2/5
tõendit, mis näitaks poolte kokkuleppe sisu. Seega ei ole poolte väited tasukokkuleppe suuruse kohta tõendatud.
7.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud pooltel tasukokkuleppe olemasolu ja selle sisu, lähtub kohus VÕS § 637 lg-st 1, mille kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust (vt Riigikohtu 4. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-11, p 12).
8.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud hageja hinnakirja, tuleb VÕS § 637 lg 1 kohaldamisel esmalt hinnata, kas on võimalik tuvastada, millist tasu on hageja sellise töö eest varem nõudnud. Kohtule on esitatud selle kohta tõenditena hageja kostjale esitatud arve nr 0067, millest nähtub, et hageja päevatasu oli 500 eurot, arve nr 0018, millest nähtub, et hageja töötunni tasu oli 50 eurot, ja arve nr 0081, millest samuti nähtub hageja töötunnitasu 50 eurot. Esitatud on ka pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et nimetatud arved on hagejale tasutud. Kohus leiab, et nimetatud arvete ja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et hageja tavaline tasumäär oli 50 eurot tunnis. See nähtub otseselt arvetest 0018 ja 0081. Arvel nr 0067 on märgitud tööpäevatasu, mistõttu see ei ole tunnitasuga üks-ühele võrreldav, samas lähtudes 8 tunnisest tööpäeva kestusest, ületab tunnitasu sel juhul 50 eurot. Kostja on küll väitnud, et tööpäevad kestsid 12 tundi, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Samas oleks pidanud selleks, et hageja tunnihind oleks 25 eurot, nagu kostja väidab, kestma tööpäev 20 tundi, mis ei ole reaalne. Kohus ei pea usutavaks ka kostja väidet, et arvel nr 0067 oli töötasu tavapärasest suurem, kuna töö tehti Norras. Kohus järeldab seda asjaolust, et ka teistel kohtule esitatud hageja arvetel on tunnitasu 50 eurot ning arvel nr 0067 sisaldub lisaks töötasule ka tasu majutuse ja transpordi eest, mis ületab töötasu enam kui kaks korda, st täiendavad kulud seoses Norrasse sõidu ja viibimisega olid arvel kajastatud töötasust eraldi real, mistõttu ei ole põhjust, et töötasu ise peaks olema tavapärasest kõrgem. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et tasu suurus 50 eurot tunnis oleks ebamõistlikult suur ka arvestades tehtud tööde turuhinda. Pooled on esitanud kohtule erinevaid arveid ja hinnakirju, millest nähtuvalt jääb tunnitasu suurus 29 euro ja 58 euro vahele. Seega ületab ka kõige odavam tunnitasu määr kostja väidetud tasumäära. Samas ei ole 50 eurot tunnis kalleim tasumäär. Seega on kohus tuvastanud, et VÕS § 637 lg 1 järgne tavaline tasu oli 50 eurot tunnis.
9.Pooled vaidlevad ka tehtud tööde mahu üle. Hageja väitel oli tehtud tööde mahuks 27 tundi ja kostja väitel 25 tundi. Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuli hagejal oma väidet tehtud tööde ajakulu kohta tõendada osas, milles kostja sellele vastu vaidles. Kuivõrd hageja selle kohta ühtegi tõendit ei esitanud loeb kohus tehtud tööde ajakuluks 25 tundi, milles osas on kostja töömahu omaks võtnud.
10.Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul hageja töötasu nõue põhjendatud summas 1250 eurot (25*50), millele lisandub käibemaks, st koos käibemaksuga on hageja nõue põhjendatud summas 1500 eurot. Kuivõrd kostja on sellest menetluse käigus tasunud 750 eurot ning hageja on vastavas osas hagist loobunud, tuleb kostjalt välja mõista 750 eurot.
3/5
11.Hageja on viidanud, et poolte praktikast tulenes see, et kostja pidi hüvitama hageja majutuskulud, mille suuruseks oli 69 eurot. Hageja on seejuures tuginenud asjaolule, et kostja on arve nr 0067 alusel hagejale maksnud majutuse eest. VÕS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võivad poolte kohustused tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Samas ei saa pooltevaheliseks praktikaks pidada ühekordset käitumist, vaid praktika väljakujunemine eeldab seda, et poolte sarnane käitumine on olnud korduv ja/või pikaajaline. Samuti märgib kohus, et arve 0067 aluseks tehtud tööd tehti Norras, mistõttu ei ole see otseselt võrreldav tööde tegemisega Eestis. Hageja ei ole esitanud rohkem tõendeid pooltevahelise praktika kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli kokkuleppe majutuskulude tasumiseks. Seega tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal oli hageja ees rahaline kohustus 1500 eurot. Seega on kostja kohustatud hagejale maksma sellelt summalt kuni võla tasumiseni viivist. Hageja on nõudnud viivist seadusjärgses määras. Viivisesumma on seega nõude sissenõutavaks muutumisest 22. veebruaril 2017 kuni praeguse otsuse tegemiseni 19. oktoobril 2018, arvestades ka asjaolu, et kostja tasus võlast 750 eurot 2. novembril 2017, 141,2 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt tuleb rahuldada ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
13.Kohus jagab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, arvestades asjaolu, et osas, milles hageja hagist loobus jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Seega jääb menetluskuludest 88% kostja ja 12% hageja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suurus riigilõiv 225 eurot ja esindajatasu 980 eurot. Esitatud arvetest nähtuvalt on hageja esindaja tunnitasu suuruseks 80 eurot ning ajakuluks 12,25 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindajakulu tervikuna põhjendatud ja vajalik. Arvestades esitatud hagi õiguslikku lihtsust ja lühidust, ei ole tervikuna põhjendatud hagi koostamisele kulunud aeg. Samuti on hageja esitanud pärast tõendite esitamiseks antud tähtaja möödumist tõendeid, mille ajakulu ei saa pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab pidada hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 800 eurot. Kohus märgib, et hagejal on hagist osalise loobumise tõttu TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist osalt, milles riigilõivu tasumise kohustus hagihinna vähenemise tõttu vähenes, st hageja saab nõud riigilõivu tagastamist 12,5 euro ulatuses (riigilõiv hagihinnalt enne loobumist 1962,53 eurot on 225 eurot, pärast loobumist on hagihind 1212,53 eurot, millelt riigilõiv on 200 eurot). Nimetatud osas ei ole põhjendatud riigilõivu kostjalt välja mõistmine. Seega on hageja menetluskulud kokku 1012,5 eurot, millest 88%, st 891 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Seega määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
4/5
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.