Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagi aluseks on kostja ja AS Starman (uue nimega Elisa Teleteenused AS) vahel 02.12.2010 sõlmitud sideteenuse leping nr XXX, millega hageja andis kostjale kasutamiseks Digiboksi ja digiTV kaardi koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, hinnakirjaga ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimustega. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostjaga 02.12.2010 sõlmitud sideteenuse leping nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses, sest kasutatavad tingimused on hageja poolt eelnevalt välja töötatud, mille sisu kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate AS Starman hinnakirja ja üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata kokku põhivõlgnevus 132,63 eurot, sh tagastamata seadmete eest kahjuhüvitis 69,90 eurot ja teenuste eest 62,73 eurot. Teenustasu võlgnevus sisaldab ka võla tõttu teenuse piiramise tasu kokku 33 eurot (9+2x12) ja võlahaldustasu 10 eurot (2x5), mis on märgitud arvetel nr XXX, XXX,XXX. Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta rahuldamata. Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Hinnakirja järgi on võlahaldustasu 5 eurot. Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1 ja 7.1.4.1 ning hageja hinnakirjast. Hinnakirja järgi on võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve. Nimetatud üldtingimuste sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes sisuliselt ühe rikkumise, maksetega viivitamise eest nähtud ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud kahju, ning et leppetrahvi nõue oleks seotud tegelike kuludega. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Leppetrahvi nõuded (võla tõttu teenuse piiramise tasu kokku 33 eurot ning võlahaldustasu kokku 10 eurot) on ebamõistlikult suured, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ja asjaolu, et

arvesse ei võeta perioodi, mil teenust tarbiti. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksem sanktsioon kui mitmekordselt teenuse eest maksta tuleva tasu suurus. Seega on leppetrahvi suurust ette nägevad üldtingimuste sätted VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühised. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõuded rahuldamata. Kuna võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu on kajastatud põhivõla 62,73 euro hulgas, siis kuulub rahuldamisele põhinõue summas 19,73 eurot (62,73-33-10). Kokku kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 89,63 eurot (19,73+69,90). Kohtu arvutuste kohaselt on põhjendatud mõista välja kostjalt viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas rahuldatud osas tasumata põhinõudelt 89,63 eurot hagis nõutud perioodi 01.08.2014-13.06.2018 eest 63,32 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja esindajatasu 100 eurot. TsMS 163 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 124,25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.