Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-10138
Tsiviilasi
Delamode Estonia OÜ hagi Osaühingu Trendmax vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
550,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Delamode Estonia OÜ (registrikood 12362613, asukoht Estonia pst 1/3, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja: Marko Jaani (epost: [email protected]) Kostja: Osaühing Trendmax (isikukood 11310778, asukoht Tiigi 28, 75301 Jüri), seaduslik esindaja A I (e-post: xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine põhivõlgnevuse 439,22 euro ja sissenõutavaks muutumata viivise nõudes ning lõpetada nendes nõuetes menetlus.
2.Rahuldada hagi osas, milles hageja ei ole hagist loobunud.
3.Mõista Osaühingult Trendmax välja Delamode Estonia OÜ kasuks põhinõue 1,18 eurot eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 42,44 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot.
4.Tagastada hagejale riigilõiv 25 eurot Delamode Estonia OÜ arvelduskontole nr EE361700017003280548.
Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista Osaühingult Trendmax välja Delamode Estonia OÜ kasuks menetluskulu 790,20 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (790,20 eurot) tuleb Osaühingul Trendmax tasuda Delamode Estonia OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
2-18-10138 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Delamode Estonia OÜ esitas 03.07.2018 hagiavalduse Trendmax OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotles mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 440,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 34,82 eurot, viivised alates 04.07.2018 kuni põhinõude 440,40 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja sissenõudekulud 40 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 21.04.2017 veoleping, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt kostja tellimusele vedama veose perioodil 24.04.2017 – 28.04.2017 Hollandi Kuningriigist Eesti Vabariiki. Pooled leppisid kokku, et veotasu on 360 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja täitis oma lepingulised kohustused, teostas eeltoodud kaubaveo ja esitas transporditeenuse eest kostjale arve nr 1009863 summas 330 eurot (käibemaksuga) maksetähtajaga 24.06.2017. Kostja ei ole veo teostamise eest hagejale tasunud. Pooled sõlmisid ka 28.06.2017 veolepingu, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt kostja tellimusele vedama veose perioodil 29.06.2017 – 04.07.2017 Belgia Kuningriigist Eesti Vabariiki. Pooled leppisid kokku, et veotasu on 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja täitis oma lepingulised kohustused, teostas kaubaveo ja esitas transporditeenuse eest kostjale arve nr 1010836 summas 138 eurot (käibemaksuga) maksetähtajaga 10.08.2017. Hageja alandas 22.08.2017 veohinda 27,60 euro võrra. Kostja ei ole vastava veo teostamise eest hagejale tasunud. Kostja täitmata kohustus (põhivõlg) hageja ees on 440,40 eurot. Hageja on arvestanud viivist mõlemalt arvelt seadusjärgses määras hagi esitamise seisuga 34,82 eurot. Hageja esitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohase viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude 40 euro (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1) hüvitamist. Vaidlusele kohaldub Rahvusvaheline Autokaubaveolepingu Konventsioon (edaspidi CMR või CMR konventsioon). Selle konventsiooni art 19 kohaselt kui kaup ei ole toimetatud kätte õigel ajal, siis loetakse, et kaup on kohale toimetatud viivitusega. Kui viivitamine on tõendatud, siis võib esitada vedaja vastu kahjunõude. CMR art 23 lg 5 sätestab, et kui nõude esitaja tõendab, et kauba kättetoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakset. Ainuüksi hilinemise fakt ei ole aluseks veotasu maksmata jätmiseks ega võta vedajalt nõudeõigust. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja tugineb CMR artiklile 32, millest tuleneb, et veotasu maksmise nõude aegumise tähtaeg algab kolme kuu möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Kuna veoleping sõlmiti 21.04.2017, hakkas aegumistähtaeg kulgema 22.07.2017 ning 03.07.2018 esitatud hagi ei ole aegunud. Kostja kahjunõue ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et esitas hagejale reklamatsiooni kirjalikult 21 päeva jooksul (CMR art 30 lg 3 nõue) ja hageja sai selle kätte. Kostja väited kahju
2-18-10138 kohta on üldsõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud kahju suurust ega selgitusi kahju komponentide kohta. Reklamatsioon ei tõenda kahju tekkimist ega selle ulatust vaid üksnes kirjeldab kahjujuhtumit. Kreeditarvete esitamine ei tõenda samuti kahju tekkimist, ka ei nähtu neist, millise veoga ja millega seoses on need arved esitatud. Kuna kahju ei ole käive, siis ei ole kreeditarve tegemine kahju puhul asjakohane. Kolmanda isiku poolt kliendile kreeditarve tegemise eest ei saa panna vastutama hagejat. Kostja väited müügihinna alandamise põhjuse kohta on tõendamata. Kliendisuhete hoidmise soov ei ole käsitletav hüvitamisele mõeldud kahjuna CMR tähenduses. Ka ei olnud kliendisuhte hoidmisest tingitud müügihinna alandamise vajadus hagejale kahjuna ettenähtav. Tõendamata on ka reklamatsioonis esitatud väited. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja viivitas mõlema veose kohale toimetamisega, s.o hiljemalt 28.04.2017 kohale jõudma pidanud veos jõudis kohale alles 02.05.2017 ning hiljemalt 04.07.2017 jõudma pidanud veos alles 10.07.2017. Kostja leiab, et hageja on omapoolset kohustust rikkunud ning kostjal on sellega seoses tekkinud kahju. Hageja ei olnud valmis leidma kostja poolt pakutud kompromisslahendust veose õigeaegseks kättetoimetamiseks ning hageja keeldus ka kompromissläbirääkimistest veoarvete vähendamiseks, võttes ebaviisaka ja vaenuliku hoiaku. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulu hageja kanda. Kostja leiab, et kuna mõlema veoga hilinenud kaubad olid planeeritud kasutamaks konkreetsetes kampaaniates, siis oli kaupade õigeaegne kohaletoimetamine väga oluline. Kaupade hilinemisest tekkis kostja kliendil vajadus, heade kliendisuhete hoidmiseks ning tulevikus koostöö jätkamiseks oma kliendiga, vähendada kaupade müügihinda. Kostja esitab selle kohta oma kliendi reklamatsioonid kostjale ja kliendi kreeditarved oma kliendile. Kostja leiab ka, et nõue on osaliselt aegunud, s.o 02.05.2017 kohale toimetatud kauba eest esitatud arve osas. Kostja tugineb CMR konventsiooni artiklile 32 lg 1. Hagi esitati 03.07.2018. Kostja täiendava selgituse kohaselt tellis kostjalt veose kohaletoimetamise Xxxx OÜ. Xxxx OÜ-l tekkis vajadus müügihinna alandamiseks oma kliendile ning Xxxx OÜ esitas selle kohta kostjale reklamatsiooni ja kreeditarve. Xxxx OÜ põhitegevus ei ole transpordikorraldus, seetõttu ei pruugi nende reklamatsioon olla nii detailne, kui transpordiettevõtted on harjunud. Järgnev menetlus
3.Kohus andis pooltele tähtaja kirjalikus menetluses (lihtmenetluses) lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja teavitas kohut, et kuivõrd ta ei suuda leida e-maile, millega edastati hagejale kahjunõuded ja reklamatsioonid, siis otsustas ta loobuda vaidlusest ning on tasunud hagiga nõutud arved ja viivised kogusummas 439,22 eurot. Hageja esitas 28.09.2018 avalduse hagist osaliselt loobumiseks ning riigilõivu tagastamiseks, samuti täpsustas viivisenõuet. Hageja arvestas kostja poolt tasutud summast kaetuks arve nr 1009863 täies ulatuses ja arve nr 1010836 1,18 eurot ületavas ulatuses. Kostjal jääb põhivõlg 1,18 eurot. Hageja lõplik viivisenõue 20.09.2018 seisuga on 42,44 eurot. Tasumata on ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja loobub põhivõla nõudest 439,22 eurot ja TsMS § 367 alusel esitatud tuleviku viivisenõudest. Seoses nõudest osalise loobumisega taotleb hageja riigilõivu 25 euro tagastamist. Hageja palub mõista kostjalt välja pärast riigilõivu 25 euro tagastamist menetluskuluna riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 690,20 eurot ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud võrreldes nõude suurusega ebaproportsionaalselt suured. Kostja palub jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda.
2-18-10138
Kohtuotsuse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist osaline loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus loobutud nõuete osas. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Kostja 26.09.2018 lõppsõnas on toodud, et tasutud on arved ja viivis kokku 439,22 eurot. Arvete alusel on kostja põhivõlgnevus nõude tasumise kuupäeva seisuga 440,40 eurot, lisandub viivisenõue. Kuivõrd kogu summast ei piisa lisaks kogu põhivõlgnevusele viivise katteks, loeb kohus tasutuks täies ulatuses arve nr 1009863 ja osaliselt arve nr 1010836.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osas, milles hageja ei ole hagist loobunud. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.Esmalt käsitleb kohus seda, milline õiguslik regulatsioon vaidlusele kohaldub. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kohtu hinnangul on praeguse vaidluse korral täidetud kõik kolm eeldust. Kohus nõustub hagejaga selles, et asjas kohalduvad CMR konventsiooni sätted.
7.CMR artiklist 17 tulenevalt vastutab vedaja kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud art 23 lg 5 kohaselt hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakse. CMR artikkel 30 lg-s 3 on sätestatud, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kohus selgitas kostjale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus puudub selles, et hageja on kauba kohaletoimetamisega viivitanud. Vaidlus on selles, kas kostja on esitanud õigeaegselt hüvituse nõude hagejale ning kui, siis kas selline nõue võiks olla põhjendatud.
2-18-10138
8.Tuginemaks sellele, et kostjal oli õigus jätta kokku lepitud tasu maksmata, kuna tal tekkis sellega seonduvalt kahju, tuli kostjal tõendada, et on esitanud hagejale vastava avalduse 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates ning hageja on vastava avalduse ka kätte saanud. Samuti tuli kostjal tõendada kahju olemasolu. Kostja on tõenditena esitanud kaks kreeditarvet ja kaks reklamatsiooni (tl 35-38). Reklamatsioonidest nähtub, et nende esitajaks on Xxxx OÜ, kes ei ole vaidlusaluse veolepingu pool. Reklamatsioonidest ei nähtu, kellele need esitatud on, samuti milles seisneb kostjale tekkinud kahju ja kui suur see täpselt on. Ka ei ole esitatud tõendeid, et reklamatsioonid on toimetatud kätte hagejale ja seda ka tähtaegselt. Kahju tõendava dokumendina on kostja esitanud Xxxx OÜ kreeditarved Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜle. Ükski äriühingutest ei ole menetluse pool. Kohus selgitas kostjale, et kohtule jääb selgusetuks, kuidas saab esitatud tõenditest nähtuda kahju tekkimine kostjal. Kohus leiab, et kostja ei ole kahju tekkimist tõendanud.
9.Kostja on tuginenud ka sellele, et üks arve on esitatud CMR art 32 lg 1 tähtaega rikkudes. CMR konventsiooni art 32 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse üheaastane hagi aegumistähtaeg. Riigikohus on 19.12.2012 otsuses nr 3-2-1-165-12 (p 40) leidnud, et CMR art 32 lg 1 esimese lause järgi on CMR-i kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatud üheaastane aegumistähtaeg. Veotasunõue on kolleegiumi arvates CMR-ile alluvast lepingust tulenev nõue, millele kohaldub CMR art-s 32 sätestatud aegumise regulatsioon. CMR art 32 lg 1 kolmanda lause lit c järgi algab veotasu maksmise nõude aegumistähtaeg kolme kuu möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Tulenevalt CMR art 32 lg 1 neljandast lausest hakkas aegumistähtaeg kulgema 25. novembril 2006 ja nõue aegus seega 25. novembril 2007. See kehtib sõltumata sellest, millal esitatakse arve ja milline on selle maksetähtaeg. Kolleegium märgib, et vedaja tasunõude aegumisele ei kohaldu siseriiklik õigus, sest see on vähemalt kaudselt CMR-ist tulenev nõue. Veotellimus esitati 21.04.2017, see kuupäev tuleb kohtu hinnangul lugeda ka veolepingu sõlmimise päevaks. Eeltoodust tulenevalt hakkas veolepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kulgema 22. juulil 2017 ja nõue ei aegu enne 22. juulit 2018. Hagi esitati 3. juulil 2018, seega ei ole hageja nõue ka arve nr 1009863 osas aegunud.
10.Hageja on esitanud kostjale arved kogusummas 440,40 eurot. Kostja on arved osaliselt tasunud, tasumata on jäänud 1,18 eurot. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kohus leiab, et hageja põhinõue 1,18 eurot on põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
11.Eeltoodud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 punktis 43 on leitud ka, et CMR ei näe vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus leiab, et viidatud sätte järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt veotasu maksmisega viivitamise korral viivist. Hageja on arvestanud viivist arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast alates kuni arve tasumisele eelnenud päevani ning seda seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
2-18-10138
12.Sissenõudekulude nõudele 40 eurot annab aluse VÕS § 1131 lg 1, milles on sätestatud, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sättes toodud eelduseks on, et võlgnik ei ole tarbija. Kostja ei ole tarbija. Kohus on hageja viivisenõuet pidanud põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja sissenõudekulu 40 euro (kohtueelsed sissenõudekulud) on põhjendatud ning kohus rahuldab ka selle nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja loobus osaliselt hagist põhjusel, et kostja on nõude selles osas rahuldanud. Kohus rahuldas hagi kostja poolt täitmata osas täies ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
14.Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Peale loobumist jäi hagihinnaks 83,62 eurot, millisele hagihinnale vastab riigilõiv 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt 125 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 25 eurot (pool riigilõivust 50 eurot) vastavalt esitatud taotlusele.
15.Hageja menetluskulud on pärast riigilõivu tagastamist riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 690,20 eurot (ilma käibemaksuta summa). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud nii tunnihinna (ilma käibemaksuta 87 eurot) kui ka ajakulu osas. Tutvudes esindaja esitatud kulude detailse koosseisuga ei leia kohus, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu oleks mingil määral ülepaisutatud. Ka ei ole hageja taotlenud selliste toimingute ajakulu hüvitamist, mida kohus ei saaks põhjendatuks lugeda (puuduste kõrvaldamine vms). Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates taotletud õigusabikulu põhjendatud kogu ulatuses. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 100 eurot + õigusabikulu 690,20 eurot) 790,20 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud 790,20 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.