2-18-10095/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Silmapiiri Kinnisvara OÜ esitas Tartu Maakohtule 03.07.2018 avalduse Silmapiiri Kinnisvara OÜ-le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik peamiselt ehitusteenuse osutamisega ja kinnisvarasse investeerimisega. Majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamine ei ole enam võimalik. Äriühingu maksejõuetuks muutumisel mängis olulist rolli ka asjaolu, et võlgnikul ei ole õnnestunud võõrandada eraisiku vastu suunatud nõuet, mille nominaalsuurus on üle 127 000 euro, kuid mille väärtuseks hindab juhatus hetkel maksimaalselt 300 eurot. Võlgnikul on kohustusi 127 406,87 euro ulatuses, vara võimaliku väärtusega 935,87 eurot. Tartu Maakohus nimetas 15.08.2018 määrusega Silmapiiri Kinnisvara OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Silmapiiri Kinnisvara OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Silmapiiri Kinnisvara OÜ, äriregistri kood 12905485, juriidiline aadress Ülikooli 6a-610, Tartu linn, esmakanne 03.09.2015. Juhatuse liikmed 03.09.2015-10.12.2015 Eiko Unt; 03.09.2015-16.11.2016 Tõnis Veltmann; 10.12.2015-29.01.2018 Siim Kuusik; 16.11.2016-24.05.2017 Margus Napp; alates 29.01.2018- k.a. Margus Napp (ik XXX). Osamaks jaotub kahe osaniku vahel võrdsetes osades, 1250 eurot, Via Valdera OÜ (rk 12743500) ja Bellaverde OÜ (rk 10209155). Võlgnikul oli perioodil 13.09.201703.11.2017 valitud prokurist Tõnis Veltmann. Võlgniku tegevusala registris esitatud info kohaselt: enda kinnisvara ost ja müük. Majandusaasta aruanded on registrile esitatud, viimane 2016. aasta aruanne, 2017. aasta kohta on ajutisele haldurile esitatud bilanss ja kasumiaruanne seisuga 15.08.2018. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on majandustegevus lõpetatud. Vara

Menetluse raugemine Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ja perspektiiv selle taaskäivitamiseks. Silmapiiri Kinnisvara OÜ tegevusvaldkonnaks oli ehitusteenuse osutamine peatöövõtjana. Reaalselt võlgnik ise ühtegi töötajat (ehitajat) ega ka muid vajalikke vahendeid ei omanud, vaid kasutas tööde tegemisel alltöövõtjaid. Esindaja selgituste kohaselt otsustati mitme osanikettevõttega (ühised isikud nii osanikud kui ka juhatuses), et Silmapiiri Kinnisvara OÜ tegeleb ehitusteenuse osutamisega lähikondsele Päevalille Kinnisvara OÜ-le. Eesmärk selliseks tegevuseks oli, et koguda kõik ehitusteenuse osutamisega seotud ja vajalikud kuluarved ühte ettevõttesse ning teenida väikest kasumit. Ehitusvaldkond iseenesest oli ühingu juhtidele suhteliselt uus valdkond. Esmaste kalkulatsioonide tegemisel olevat siiski kasutatud ehitusspetsialistide abi. Ehitustegevust osutati XXX ja XXX objektidel. Tegemist oli paarismajade ehitusega, kus Silmapiiri Kinnisvara oli peatöövõtjaks. Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt oli arvestatud ehitusteenuse hinnaks 500 – 600 €/m2, kuid tööde käigus see kallines moodustades ca 700 – 800 €/m2. Ajutine haldur on tuvastanud, et pangakontodelt on läbi käinud palju erinevaid laenuvahendeid erinevatelt firmadelt. Esindaja kinnitusel ühingul endal tegelikult omavahendid ehitustegevuse alustamiseks ning alltöövõtjatele tasumiseks puudusid ning seega võeti teenuse osutamiseks laenusid erinevatelt ettevõtetelt, peamiselt olid need ettevõtted kõik seotud ühtede ja samade isikutega, kes olid erinevate ettevõtete juhatuses või osanikud. Laenu saadi ka hüpoteegi alusel, st Silmapiiri Kinnisvara OÜ poolt võetud laenu Helto Grupp OÜ-lt tagas Päevalille Kinnisvara OÜ kinnistu, millel reaalselt ehitustegevust teostati ning mis siis hiljem Päevalille Kinnisvara OÜ poolt võõrandati. Päevalille Kinnisvara OÜ on võõrandanud kinnisasjad XXX, XXX ja XXX perioodil november 2017 – jaanuar 2018. Lepingute kohaselt on kinnisasjade ostuhinnast otse tasutud Helto Grupp OÜ-le Silmapiiri Kinnisvara laenulepingu eest kokku kolme kinnisasja müügist 160 000 eurot. Sellist otse tasumist ühele võlausaldajale laenulepingu katteks võiks pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Samas müüjaks oli isik, kelle vara tagas võlgniku laenulepingut, mistõttu hüpoteegipidaja huvide rahuldamine oli ostjale vajalik, et kustutada võõrandamisel kinnistut koormavad hüpoteegid. Kuivõrd tegemist ei ole võlgniku varaga, siis ei saa otseselt olla tegemist kellgi huvide kahjustamisega, sest laenulepingut taganud vara ei ole kuulunud kunagi võlgnikule. Esindaja selgituste kohaselt oli võlgnikul ehitusvaldkonnas veel vähe kogemusi ning paarismajade ehitamine ning müük ei osutunud nii tulusaks, kui eelnevalt võidi prognoosida. Hiljem on selgunud, et paarismajade ehitamisest tulemuslikum ja perspektiivikam on ridaelamute ehitamine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada 2018 algust, kui võlgnik esitas ehitusteenuse osutamise eest arved peatöövõtjale kogu eelneva perioodi eest korraga. Arve esitamisel tekkis suur käibemaksukohustus ning vastandina kuluarved praktiliselt puudusid. Kuna majandustegevuse käigus oli võlgnik eelnevate perioodide eest taotlenud tagasi enammakstud käibemaksu kuluarvetelt, siis puudus võimalus ka tasaarvestuse tegemiseks. Päevalille Kinnisvara OÜ poolt valmisobjektide võõrandamisega lõppes võlgniku majandustegevus. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena selgitanud, et ehitusteenuse hind oli enne tegevuse algust kokku lepitud, kuid ehitustegevuse käigus omahind tõusis märgatavalt kui kokkulepitud ehitusteenuse hind ning sellest tekkisid koheselt ka probleemid. Osaliselt oli võimalik ehitusteenuse eest tellijal rahalisi vahendeid juurde maksta, kuid kogu eelnevalt tehtud valearvestust kinni ei makstud. Võlgniku hinnangul realiseerus tema majanduslik risk, mis ehitussektoris olevat üpris tavapärane. Samuti oli probleem selles, et võlgniku juhataja ei olnud varem sedalaadi ehitustegevusega tegelenud ning seetõttu ei osatud ka kõiki riske ette näha. Võlgniku poolt esitatud kasumiaruande kohaselt oli võlgniku müügitulu 2017. aastal 355 534,07 eurot, kuid teenuse maksumus (nimetatud kaubad, toore ja materjal) oli üle 20 000 euro võrra tulust suurem. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tehingute tagasivõitmise aluseid. Alused puuduvad eelkõige seetõttu, et võlgnik pole oma vara võõrandanud tingimustel, millega oleks kahjustatud võlgnikku või võlausaldajaid. Pigem ei ole vara omandamisest teenitud loodetud tulu. Oma ehitusteenuse osutamiseks kasutas võlgnik laenuks saadud rahalisi vahendeid ning kogu ehitusteenus osteti sisse alltöövõtjatelt. Alternatiivina võib kaaluda reaalse tegevusperioodi jooksul juhatuse liikme vastutust ja tema vastu kahju hüvitamise hagi esitamist, kuid selle tõendamine ning põhjendamine kohtus on

keeruline. Margus Napp, kes käesoleval ajal on registri kohaselt juhatuse liige, ei olnud ajutisele haldurile kättesaadav. Kogu võlgnikuga seotud info on ajutine haldur saanud endiselt juhatuse liikmelt Siim Kuusikult. Viimane oli ka reaalse majandustegevuse ajal ühingu juhatuses ja tegutses samas tegevjuhi ja raamatupidajana. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 10.10.2018 ning teatanud 20.09.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Silmapiiri Kinnisvara OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Silmapiiri Kinnisvara OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu endise juhatuse liikme Siim Kuusiku. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 957 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 315,81 eurot, kokku 1272,81 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 72 eurot, millele lisandub käibemaks 14,40 eurot, kokku 86,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 13 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusastmest 15-90 eurot tunnis. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 957 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 315,81 eurot, kokku 1272,81 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 72 eurot, millele lisandub käibemaks 14,40 eurot, kokku 86,40 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb määrata Tiia Kalausele ja hüvitatavate kulutuste tasumine büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis tuleb välja mõista Silmapiiri Kinnisvara OÜ-lt. Puudujäävas ulatuses on TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel võtnud ajutise halduri tasu ja kulutused enda kanda Silmapiiri Kinnisvara OÜ endine juhatuse liige Siim Kuusik (20.09.2018 e-kiri ajutisele haldurile). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik