Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

2-17-14595

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED (lk 1-2, 74)

2-17-14595

nõustusid sellega, et edasikindlustamise kohustus jäi täies ulatuses täitmata ja seetõttu peab edasikindlustaja tagastama kogu lepingu alusel saadud tasu.

2-17-14595

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel on sõlmitud  28.07.2015 leping nr. KL-14 kindlustamise/edasikindlustamise korraldamist käsitlevate teenuste osutamiseks, et lepingu p-ga 1.1. kohustus kostja hageja ülesandel osutama teenuseid, mis on seotud kindlustusasutuste, kelle huvides hageja tegutseb, riskide mahutamisega edasikindlustamisse ja vastavasisuliste edasikindlustamise lepingute sõlmimisega. Sama lepingu p 1.2. kohaselt pidi kostja asuma lepingu täitmisele pärast vastava käsundi saamist. 

13.10.2015 käsunduslepingu nr. 86-45-0001/15-01/K1 (edaspidi Leping) ja selle lepingu alusel andis hageja kostjale käsundi edasi kindlustada x vastutuse. Edasikindlustamise eest kohustus hageja tasuma kostjale lepinguga ettenähtud tasu. Lepingu alusel tasus hageja kostjale kokku 230 588,84 EUR.

VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenust, käsundiandja peab aga maksa selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et pooled on sõlminud käsunduslepingud VÕS § 619 lg 1 järgi. VÕS § 620 lg 1 peab käsu käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, lg 2 järgi kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. VÕS § 101 lg 1 p 4 ja 3 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, siis võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles ja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) 4 (6)

2-17-14595

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (lg 2). VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 115 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kohustuse rikkumise korral. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning VÕS § 104 lg 1 kohaselt võib seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 106 lg 1 sätestab, et võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises Hageja on leidnud, et kostja rikkus lepingust nr 86-45-0001/15-01/K1 tulenevaid tingimusi ega ole edasikindlustamise teenust osutanud, millega kostja ei nõustunud. Hageja esitatud Moskva Linna Arbitraažikohtu otsusest (lk 29jj) nr A40-201626/16-3-1355 nähtuvalt on arbitraažikohus lahendanud x hagi x vastu. Seega olid tolle vaidluse pooled teised isikud mitte käesoleva tsiviilasja pooled. Eeltoodu tõttu ei tõenda märgitud arbitraažikohtu otsus hageja ja kostja vahelisest lepingust nr 86-45-0001/15-01/K1 (mille rikkumist kostjale hageja ette heidab) tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist ja selle rikkumist kostja poolt. Kostja on tõendanud kohtule esitatud lepingu nr 86-45-0001/CRE/15-01 ja selle lisadega ning lepingu nr 86-45-0001/CCR/15-01 ja selle lisadega, et kostja sõlmis 20.10.15 x ja x 2 edasikindlustamise lepingut nr 86-45-0001/CRE -15-x ja 86-45-0001-CCR/15-01 x (lk 85131,133-178). Lisaks on kostja tõendanud esitatud maksekorraldustega (lk 83-84), et kostja on ka edasikindlustuse eest maksnud. Hageja ei ole tõendanud et 14.05.2016 oleks hageja äripartner saatnud kirjad kahele äriühingule – x/ ja x/ ja palunud kinnitada riskide võtmist edasikindlustamiseks ega ka seda, et x oleks 15.05.16 teatanud, et ta on valmis võtma edasikindlustamisse üksnes 5% kostja märgitud 28,75%-st ja et ta pole tasu saanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud, et ta on hagejaga sõlmitud lepingust nr 86-450001/15-01/K1 tulenevat edasikindlustamise teenust osutanud ehk kohustust täitnud ja sellega ka talle etteheidetud kohutuse rikkumise väite ümber lükanud. Nii pole kostja kohustust VÕS § 100 mõttes rikkunud. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hagejal ei olnud õigus VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1, § 188 lg 1 järgi lepingust koos hagiavalduse esitamisega taganeda ning lepingu alusel kostjale üleantu tagastamist VÕS § 189 lg 1 järgi nõuda. Selle tõttu, et kostja pole kohustust rikkunud, ei ole hagejal õigus ka nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 101 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole esile toonud ega põhjendanud, milles kahju seisneb (vt kohtu kiri 14.11.2017, lk 68-63). Kuna hagejal ei ole õigust nõuda üleantu 5 (6)

2-17-14595

tagastamist, alternatiivselt kahju hüvitamist, ei ole hagejal õigus nõuda ka kostjalt võlalt viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi ja TsMS 367 järgi edasiulatuvat viivist. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei ole kohtul vaja analüüsida seda, millise süüvormi puhul vastutab kostja lepingust tulenevate võimalike kohustuste rikkumiste tõttu (VÕS 104 lg 1) ja kas kostja vastutuse ulatus on piiratud VÕS § 106 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. Kuna hageja heitis ette kostjale lepingust nr 86-45-0001/15-01/K1 tuleneva edasikindlustamise kohustuse teenuse rikkumist, ei oma vaidluses tähtsust hageja poolt hagis viidatud 28.07.2015 sõlmitud leping ning kohus sellele hinnangut ei anna (lk 4-9).

MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on nimekirja kohaselt õigusabikulud 1300 eurot 10 töötunni eest ja kostja palub kohustada hagejat tasuma VÕS § 113 lg 1 alusel viivist menetluskuludena väljamõistetavalt summalt. Kulud on arvestatud ilma käibemaksuta. Lisaks palus kostja istungil arvestada juurde kulud 1 h eest, mis on seotud istungi ettevalmistamisega ning istungi aja kulu. Istungi protokolli kohaselt kestis istung 20 min. Kostja esindaja tunnitasumäär on 130 eurot tunni (millele lisandub käibemaks) kohta, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja ei ole kostja menetluskuludele ka vastu vaielnud (menetluskulude nimekiri on hageja esindajale kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 30.08.18). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1, 1.1 leiab kohus, et kostja õigusabikulud 10 h eest 1300 ilma käibemaksuta on põhjendatud, samuti on põhjendatud istungi ettevalmistamise aja kulu 1 h ja istungi aja kulu 20 min. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud 11 h ja 20 minuti (43,33 eurot) eest vastavalt (11 x 130 + 43,33) 1473,33 eurot (ilma käibemaksuta). Märgitud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ning nendelt võlgnetavatelt kuludelt tuleb hagejal kostjale tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 järgi lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalne allkiri) Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.