nende Hageja: Simatec OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: J A (elektronposti aadress [email protected]); Kostja Aktsiaselts Pesmel Eesti (registrikood xxx; asukoht xxx; e-post [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat I K ja vandeadvokaadi abi J T (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Simatec OÜ ja Aktsiaseltsi Pesmel Eesti vahel 05.10.2018.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Kostja tasub hagejale kokku 48 675,60 eurot (Kompromissisumma), mis on kujunenud järgmiste kokkulepete tulemusena:
kostja tasub 2018.a augustikuu rendimakse summas 21 600 eurot vastavalt arvele nr 27277 ning lepingujärgse viivise summas 1 652,40 eurot (21 600 EUR x 0,15 % x 51 päeva = 1652,40 EUR);
1.1.2.kostja tasub 2018.a septembrikuu rendimakse summas 21 600 eurot vastavalt arvele nr 27280 ning lepingujärgse viivise summas 648 eurot (21 600 EUR x 0,15% x 20 päeva = 648 EUR);
1.1.3.kostja tasub lepingujärgse viivise arve nr 27270 tasumisega viivitamise eest summas 842,40 eurot (arve nr 27275);
1.1.4.Kostja tasub lepingujärgse viivise arve nr 27273 tasumisega viivitamise eest summas 2 332,80 eurot (21 600 EUR x 0,15 % x 72 päeva = 2 332,80
1.3.Kompromissisumma tasumisega loetakse, et hageja on võtnud tagasi 24.09.2018.a tehtud ülesütlemise avalduse ning hageja nõustub jätkama 08.06.2015.a sõlmitud rendilepingu täitmist.
1.4.Kompromissisumma tasumine ei anna kostjale alust viivitada oktoobri eest esitatava rendiarve ning edaspidi esitatavate rendiarvete tasumisega.
1.5.Kompromissisumma tasumisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad hageja nõuded kostja vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. Pooltel ei ole ja nad ei esita ei ise ega mis tahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning Pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. Muuhulgas kinnitab kostja, et Kompromissi sõlmimise seisuga puuduvad tal pretensioonid seoses rendilepingu eseme keldris tuvastatud hallitusega.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-18-12947.
3.Tagastada Simatec OÜ-le pool tasutud riigilõivu summas 550 eurot ning kanda see Simatec OÜ arveldusarvele xxx.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Simatec OÜ hagi Aktsiaselts Pesmel Eesti vastu võla nõudes.
2.Pooled on 05.10.2018.a allkirjastanud kompromissilepingu. Pooled paluvad selle kinnitada määrusega, millega ühtlasi lõpetatakse tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Pooled lühendasid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaja 3 tööpäevani. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus
2-18-12947 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
5.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et pooltel oleks kokkulepe menetluskulude jaotuse osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
7.Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagilt riigilõivu kokku 1 100 eurot.
8.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
9.Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele xxx.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaja 3 tööpäevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.