2-18-9795/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik T A esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on sattunud majanduslikult väga raskesse olukorda. 2018. a juuniks oli tal täitmata kohustusi kokku 22 036.75 euro ulatuses. Võlgnik tunnistab, et ta pole osanud õigesti hinnata oma võimalusi nõudeid tasuda ja kahetseb tehtut. Võlgnik on töötuna arvel Eesti Töötukassas, võlgniku sissetulekuks on peretoetus 500 eurot. Võlgnik on abielus, võlgnikul on 4 alaealist last. Võlgnik elab koos perega võõral pinnal. Tema igakuised sissetulekud ei võimalda tal võlakohustuste katmist ka pikema perioodi vältel. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Pankrotiavalduses palub võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 28.06.2017 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara. Võlgniku sissetuleku allikaks on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus summas 500 eurot, millele lisandub Töötukassa toetus 26 eurot. Võlgniku pangakonto jääk on 26 eurot. Võlgnikul on pensionikonto nr xxx, mille saldo 11.07.2018 seisuga on 987.765 LHV Pensionifond L osakut. Investeerimisfondide seaduse § 64 lõike 3 kohaselt pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel väärtpaberid puuduvad. Võlgniku seletuse kohaselt puudub tal vallasvara. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana liiklusregistris sõidukeid registreeritud. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul seisuga 18.07.2018 maksuvõlg. Võlgnevus PlusPlus Capital OÜ ees summas 471.02 eurot. Teenustasu võlgnevus AS-i SEB Pank ees summas 5.06 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 22 täitemenetlust, kus nõuete kogusummaks on 22 036.75 eurot. Kokku on võlgnikul täitmata kohustusi kokku vähemalt 22 512.83 euro ulatuses.

2-18-9795 Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevate kohustuste mahu moodustavad peamiselt rahalised kohustused erinevate krediidiandjate ees. Analüüsides võlgniku vara (sh sissetulekute) ja kohustuste vahekorda on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lõige 2 tähenduses. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavaks tehtud dokumentide ja informatsiooni ning päringu vastustele saabunud andmete alusel esialgse hinnangu kohaselt ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selliseid tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur esmase analüüsi tulemusena tuvastanud arvelduskontode väljavõtete ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid. Võlgnik on ajutise pankrotihalduri hinnangul tänase seisuga ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivad kohustused, mida ta ei suuda täita. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ülalmärgitu (võimetus töist sissetulekut teenida) on kõige tõenäolisemaks maksejõuetuse põhjuseks. Ajutise pankrotihalduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohtule kohustest vabastamise avalduse, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur valmis kohtu poolt määramise korral tegutsema pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku sissetuleku allikaks on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus summas 500 eurot, millele lisandub Töötukassa toetus 26 eurot. Võlgniku pangakonto jääk on 26 eurot. Võlgnikul on pensionikonto nr xxx, mille saldo 11.07.2018 seisuga on 987.765 LHV Pensionifond L osakut. Investeerimisfondide seaduse § 64 lõike 3 kohaselt pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 22 036.75 eurot. Võlgniku suhtes on menetluses 22 täiteasja. Võlgniku väidetel ei võimalda tema elukohas töökohtade puudus ja juhilubade mitteomamine, mis ei võimalda kaugemalt tööd otsida, tal sobivart tööd leida. Võlgnik on abielus, tal on neli alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur esmase analüüsi tulemusena tuvastanud arvelduskontode väljavõtete üle vaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.