1.Rahuldada H.A. hagi solidaarselt M.L. ja R.Š. vastu kahju nõudes osaliselt.
RESOLUTSIOON
2.Välja mõista M.L.’lt (ik xxxxxxxxxxx) ja R.Š.’ilt (ik xxxxxxxxxxx) solidaarselt H.A. (ik xxxxxxxxxxx) kasuks kahjuhüvitis summas 603 eurot (kuussada kolm eurot). Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda seoses hagi osalise rahuldamisega (alus TsMS § 163 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.
1 (7)
2-17-12722 Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja H.A. esitas 27.08.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M.L. ja R.Š. vastu, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja H.A.’i kasuks tekitatud kahju summas 1000 eurot. Lisaks hüvitada hageja H.A.ile tekkinud menetluskulud. Hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldas 14.09.2017. Hagiavalduse kohaselt hageja H.A. andis korteri asukohaga Xxxxxxxxxxx alevikus rendile M.L.le alates 14. maist 2017a. Üürisuhte käigus tekitasid üürnikud oma tegevuse või tegevusetusega üürileandjale kahju hinnanguliselt 1200€ väärtuses: on lõhutud voodi kattemadrats, määritud alusmadrats, määritud diivan, rikutud parkett köögis, rikutud köögimööbli karkass (niiskuskahjustus valamukapi karkassil), rikutud aknalaud kuuma poti või panniga, hooletusest põhjustatud hallituskahjustused duširuumis, niiskuskahjustused köögilaua jalgadel (lauajalad pundunud), koridoris eemaldatud tapeeti osaliselt ja mitmest kohast, rikutud põrandaliiste ning nurgliiste. Samuti on korterist kadunud järgnevad esemed: 2 tassi, 2 potti, nugade ja kahvlite komplekt 6tk, vannitoa vaibad ja kaasaskantav DVD mängija ning klaaside komplekt 6tk. Korteris ei ole üürisuhte jooksul kordagi koristatud ega üürileandja vara suhtes heaperemehelikku suhtumist üles näidatud, mis tekitas üüriandjale lisakulutusi süvapuhastuse tegemise näol. Korteri üürnik ehk M.L., on tasunud ühe kuu üüri ettemaksuna ning ühe kuu üüri jagu tagatisraha, mis ei hüvita tekitatud kahju. Ühe kuu ettemaks tasaarveldati juuli kuu eest. Tekitatud kahju kogumaksumus on hinnanguliselt 1200€. Hageja soovib tõendada korteri seisukorda enne ja pärast üürileandmist tehtud piltidega ja korteri head seisukorda saavad tõestada ka naabrid ning teised korterit üürida soovinud inimesed. Hagiavaldusele on lisatud Facebook Messengeri kuvatõmmis 2017 maikuu vestlusest üürisuhte kokkuleppimisest ja fotod.
2.06.11.2017 kirjalikus vastuses kostja R.Š. teatab, et võtavad õigeks aknalaua ja madratsikatte kahjustuse, kuid ülejäänud osas hagi ei tunnista ja leiavad, et kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud. Puudus nii kirjalik kui suuline üürileping. Pildid korteri seisukorrast tehtud enne hagi nõudja poolt sellel ajal, kui seda korterit üüris teine isik ja ei saa nõustuda piltidega, kuna seal puudub kuupäev. See korteri seisukord piltidel on vale. Korterisse elama asudes oli juba diivan plekiline ja rikutud oli põrand kui ka lauajalad ja dušinurk. Korterist väljakolimisel võttis M.L. õde kogemata kaasa kogemata korterisse kuulunud asjad. M.L. kirjavahetuses hagejaga üritas jõuda kokkuleppele, et nõus hüvitama rikutud aknalaua ja madratsikatte ja tagastama asjad. Korterisse elama asudes maksis M.L. raha summas 480 €, mida ei ole tagasi saanud ja mis kataks madratsikatte ja aknalaua kahju. Samal päeval sissekolimisega külastasid kostjaid nende pereliikmed, kes saavad tunnistada, et korter oli juba hagiavalduses nimetatud kahjustustega. Vastusele lisatud kuvatõmmised Messengeri vestlustest 2017.a juulis.
3.12.03.2018 kohtuistungile ilmusid hageja, mõlemad kostjad ning kostjate lepinguline esindaja G. Luik. Kostjad pakkusid kompromissisummana 120 eurot aknalaua ja kattemadratsi eest (hinnapakkumiste järgi aknalaua maksumus 57,60 € ja kattemadrats 42 €), ülejäänud nõue tõendamata. Hageja kompromissisummana istungi alguses oli nõus vähendama nõuet 600 eurole ja hiljem 600 euro võrra. Kostjad ei olnud nõus selle summaga kompromissi sõlmima, pooled jäid senistele seisukohtadele. Kostja M.L. selgitas, et üürileping oli alates 14 maist 2017 ja lõppes 30 juuli 2017, korteris pidasid koera. Aknalaua kahjustuse ja kattemadratsi kahjustused ning osade asjade kaasavõtmise võtavad õigeks, kuid hageja arvestatud kahjusuurus on ülepaisutatud. Alusmadratsit ei ole rikkunud, ei tea, 2 (7)
2-17-12722 kes need kahjustused tekitas, diivan oli juba eelnevalt määrdunud, ka köögi parketi kahjustus oli enne olemas. On õige, et kokkulepitud üürisumma oli 240 eurot kuus. Esmalt ei paistnud kahjustused silma. Õde tegi korteri tühjaks ja võttis kaasa 2 tassi ja 3 kahvlit ning 2 vannitoa vaipa – M.L. oli tööl välismaal ja seetõttu õde viis asjad ära. Ülejäänud asjade osas ei võta õigeks, ei ole neid kaasa võtnud. Kohus selgitas hagejale, et tõendamiskoormis kahjuhüvitise nõudmisel, sh kahju tekkimise ja kahju suuruse tõendamisel on täielikult hagejal ning kohus andis hagejale tähtaja esitada selge kahjuarvestus s.t. millise kahjustuse v. millise eseme eest millist summat hageja nõuab. Samuti tõendid, et kahjustuse on tekitanud kostjad ja tõendid parandamise maksumuse v. asja maksumuse kohta. Kohus selgitas, et kui hageja soovib tunnistajate ülekuulamist, siis esitada ka nimed ja aadressid. 02.04.2018 esitas hageja kahjuarvestuse summas 1541 eurot koos 2 firma hinnapakkumistega ning veel 31 fotot korteri seisukorrast, sh 6 fotot korterist enne üürileandmist. 06.04.2018 esitas Vita Ehitus OÜ hinnapakkumised. Kahjuarvestuse järgi: 1) diivani puhastus 25 € (Cramost puhastusseadme rent –hinnakiri), 2) aknalaua vahetus – 393 € (Vita Ehitus hinnapakkumine); 3) Köögilaua rikutud jalad – 148 € (laua ostuarve 05.12.2013 - ON24), 4) Köögipõrand koos liistudega – 404 € (Kattex Ehitus hinnapakkumine); 5) koridori tapeedi ja liistude vahetus – 312 € (Kattex Ehitus hinnapakkumine) 6) magamistoa madratsi vahetus – 259 € (18.03.2018 hinnapakkumine Sotkast).
4.24.04.2018 kirjalikus vastuses kostjad jäid seniste vastuväidete juurde - hageja esitatud fotod ei tõenda kostjate hinnangul seda, millises seisundis lepingu ese kostjatele üle anti ning kostjatelt tagasi saadi - millised väidetavad puudused lepingu esemel esinesid ning et puudused tekkisid just kostjate poolt lepingu eseme kasutamise ajal Hageja fotode failiteabest nähtub, et need on tehtud vastavalt 11.09.2016, 22.04.2017 ja 05.08.2017.a, osadel fotodel kuupäevad ja kellaajad puuduvad täielikult (nt Enne10. jpg, enne11.jpg, enne13.jpg), fotod on udused (nt IMG 2118.jpg, IMG 2117.jpg) ning millelt ei ole võimalik midagi tuvastada. 02.04.2018.a menetlusdokumendis sisalduvatelt (kleebitud) fotodelt ei ole võimalik tuvastada tegelikku fotode tegemise aega. Kahjunõude suurus on ebaselge, hagis nõutakse 1000 - 1200 eurot, 02.04.2018.a menetlusdokumendis aga 1541 eurot. Allkirjastamata (sh exceli tabelis koostatud) hinnapakkumiste näol ei ole tegemist arvetega ja need ei tõenda kahju tekkimist ega kandmist hageja poolt. Kostjad ei nõustu hageja poolt esitatud kattemadratsi ja aknalaua vahetusega seonduva kahju suurusega, mis on kostjate hinnangul ülepaisutatud ja ebaõige. Aknalaua vahetusega seonduvalt ei ole mittevajalike ega täiendavate tööde teostamine põhjendatud ja tõendatud. Samuti soovib hageja kattemadratsi osas kostjate arvelt rikastuda, kuivõrd hageja kattemadrats oli juba kasutatud, kulunud ja plekiline ning see soetati nagu hageja ise väidab 10. aastat tagasi. Viidatud ese ei olnud sellises mõõdus nagu hageja seda esitleb ja seetõttu tuleb osundada, et hageja soovib ebaõigelt suuremas mõõdus kallima kattemadratsi arvelt saada kostjatelt alusetult suuremat kahjuhüvitist, mis ei ole põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et: "Samas ei tohi isik kahju hüvitamise tõttu teise isiku arvelt rikastuda (vt 20.12.2017 RK lahend nr 215-10683/64 p 22). Kostjad esitavad Ameron Invest OÜ pakkumise, millest nähtuvalt on aknalaua demontaaži, utiliseerimise, uue aknalaua, tarvikute ja paigalduse maksumuseks üksnes 57,66 eurot ja kattemadratsi hinnaks 42 eurot (TRCV OÜ, Madratsiparadiis pakkumine, mõõtmetega 160x200). Hageja poolt märgitud mistahes muid kahjustusi kostjad omaks ei võta. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.12.09.2018 määrusega kohus määras kõigi tõendite, taotluste esitamise, sh. kompromissi sõlmimise tähtajaks 24.09.2018, eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 01.10.2018 ning asja lahendamise kirjalikult lihtmenetluses 05.10.2018. 24.09.2018 kostjad vastuses kinnitasid, et kompromissiga ei nõustu, jäid varasematele seisukohtadele. 01.10.2018 esitasid kostjad menetluskulude nimekirja summas 523,80 eurot (sh käibemaks), so kulutused lepingulisele esindajale ajakuluga 4,5 tundi ja tunnitasuga 97€/h (lisandub 3 (7)
2-17-12722 käibemaks) ja paluvad selle hagejalt välja mõista kostja kasuks koos lisanduvate viivistega arvates kohtulahendi jõustumisest. Hageja sai kostja seisukohad ja menetluskulude nimekirja kätte avaliku E-toimiku kaudu, ei ole peale 06.04.218 kuupäeva kohtule rohkem midagi esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lahendada lihtsustatud korras, kuna mõlemad pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 4000 eurose hagihinnaga asjaga (hagihind 1000 €). Kohus on juba asja menetlusse võtmisel 15.09.2017 määruses selgitanud pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses, mis tähendab, et kohus järgib tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid ning tagab menetlusosaliste põhiõiguste- ja vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 206 lg 1 kohaselt lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Käesolevas asjas pooled ei vaidle selle üle, et hageja H.A. üürileandjana ning kostjad M.L. ja R.Š. üürnikena sõlmisid Xxxxxxxxxxx linnas asuva korterile kirjalikult vormistamata üürilepingu seisuga 14.05.2017, samal kuupäeval anti lepingu ese kostjate kasutusse, üürileping lõppes poolte kokkuleppel 30.07.2017, mil anti lepingu ese ka hagejale üle. Suulise üürilepingu sõlmimist ja lõppemist on pooled tõendanud ka sotsiaalmeedias (Messenger) toimunud vestluste kuvatõmmistega. Üürileantud vara üleandmise -vastuvõtmise akte pooled kohtule esitanud ei ole.
8.Hagi ese ehk selgelt väljendatud nõue. Hageja leiab, et kostjad tagastasid korteri oluliselt halvemas seisukorras, kui see oli enne korteri kostjatele välja üürimist ning 14.09.2018 seisuga esitatud hagiavalduses hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 1000 eurot. Hageja ei ole hiljem kirjalikult ega ka kohtuistungil oma nõuet suurendanud ega tasunud hagihinna suurenemiselt riigilõivu. Kostjad väidavad, et hageja nõue ei ole selge, kuna hagiavalduses on hageja maininud kahju suurust 1000-1200 eurot, istungil 3000 eurot ja 02.04.2018 kahjuarvestuses esitanud summa 1541 €. Kohtu hinnangul hageja nõue summas 1000 eurot on TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses selgelt väljendatud hagiavalduses, kus hageja on palunud kostjatelt välja mõista kahju 1000 eurot. Hagi eseme määratlemine, sh hagihinna suurendamine ja vähendamine või nõudest loobumine on hageja protsessuaalne õigus tulenevalt TsMS § 206 lg 1 ning ekslik on kostjate arusaam, et hageja nõude suurus võrdub kahju suurusega, mis hageja arvates on temale tekitatud.
4 (7)
2-17-12722
9.Tekitatud kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 114 lg. 1 ja 3 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 115 lg.1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega v. selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist v.a. juhul , kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta v. kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel väljamõistmisele. Hagiavaldusele lisatud poolte vahelisest 30.07.2017 vestlusest (Messengeri kuvatõmmis- fail pealkirjaga „vestlus M.L..odt) nähtub, et hageja pöördus kohe üürisuhte lõppemise päeval kostja poole kahjunõudega 463 eurot, millest arvestas maha tagatisraha 240 € ja lõplik nõue oli 223 eurot. Kostjad võtsid õigeks aknalaua ja kattemadratsi kahju, kuid kohese hüvitamisega ei nõustunud. Vastutust välistavaid asjaolusid kostjad ei ole esile toonud. Kahju kandnud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128,ja VÕS § 334 lg 1 alusel nõuda üürnikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 2) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 3) üürnik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1, § 334 lg 1-2); 4) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), 5) üürnik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1 ja § 334 lg 1). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-141-11 p 11 selgitanud, et juhul, kui hageja leiab, et kostja üürnikuna on talle tekitanud kahju, kuna korter on kahjustatud üle tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, tuleb selle kohta tõendid esitada hagejal. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
10.Hageja toob hagiavalduses, 13.03.2018 istungil ja 02.04.2018 kahjuarvestuses välja üürnikelt 30.07.2017 tagasi saadud korteriga seoses kokku 7 puudust koos kahju suurusega järgmiselt: 1) plekkidega rikutud diivan - puhastus 25 € (Cramost puhastusseadme rent –hinnakiri), 2) põletusjälgedega aknalaud (vahetus 393 € - 21.03.2018 Vita Ehitus hinnapakkumise järgi); 3) Köögilaua jalad niiskuskahjustuse tõttu rikutud – (laua maksumus 148 € - 05.12.2013 ostuarve ON24); 4) Köögipõrand niiskuskahjustusega koos liistudega – vahetus 404 € (Kattex Ehitus hinnapakkumine); 5) koridori tapeedi ja liistude vahetus – 312 € (Kattex Ehitus hinnapakkumine), 6) magamistoa madratsi vahetus – 259 € (Sotka hinnapakkumine), 7) korterist kadunud esemed (2 kohvitassi, 2 potti ja nugade ning kahvlite komplekt 6 tk, 2 vannitoa vaipa ja 6 klaasi) – istungil hageja hindas kahju suuruseks 50 €. Kostjad võtsid istungil õigeks kahju tekitamise 3 puuduse osas, kuid vaidlevad vastu kahju suurusele, hinnates selle ca 120 eurole: 1) rikutud aknalaud – 2 m aknalaua vahetus 57,66 € Power Estonia RR OÜ 22.04.2018 hinnapakkumise järgi, 2) kattemadrats – 42 € eurot (TRCV OÜ 5 (7)
2-17-12722 Madratsiparadiisi e-poe pakkumine 1 cm kattemadratsile), 3) kadunud esemed 2 tassi, 3 kahvlit ja 2 vannitoa vaipa – väärtust ei paku.
11.Kohus selgitab, et hagiavaldust ei saa rahuldada hageja 02.04.2018 kahjuarvestuses loetletud kahjustuste osas, mis on hageja hinnangul üürnike süül tekkinud diivanile, köögilauale, köögi põrandale ja esiku viimistlusele (tapeet ja liistud). Kostjad ei ole nende kahjustuste põhjustamist õigeks võtnud ning hageja ei ole ka tõendanud, et need kahjustused tekkisid üürisuhte ajal ajavahemikus 14.05.2017 – 30.07.2018 ja et need on kostjate põhjustatud. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega selles, et hageja poolt 14.09.2017 hagiavaldusele lisatud ja ka hiljem, 01.-02. aprillil 2018 kohtule esitatud fotod korteri seisukorra kohta enne üürimist ei ole kuupäeva ega fotodel kujutatu detailsuse poolest sellised, et nende põhjal saaks teha järeldusi, kas hageja osundatud puudused olid olemas juba enne 14.05.2017 või tekkisid üürisuhte ajal. Fotodel, mille failid on tähistatud pealkirjaga „enne.jpg – enne 13.jpg“, on näha üldvaated korteri sisustusele, kuid mitte detailid, sh puuduvad lähivaated diivanile või köögipõrandale, samuti puuduvad fotodel failiteabes (atribuutides) täpsed andmed fotode tegemise aja kohta. Seega kohus saab tugineda hageja kahjunõude väljaselgitamisel üksnes kostjate poolt 13.03.2018 istungil õigeksvõtule.
12.Kahju suuruse hindamine. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid, lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele hageja poolt väljatoodud asjaoludel ja tõenditel ning kostjate poolt õigeks võetud ulatuses kokku kahjuhüvitise nõudes summas 603 eurot. Täpsemalt kuulub hagejale hüvitamisele: 1) põletusjälgedega aknalaua vahetusega seotud kulud summas 393 €, mis on tõendatud hageja poolt 06.04.2018 kohtule e-kirjaga esitatud 21.03.2018 Vita Ehitus OÜ hinnapakkumisega (sisaldab vana aknalaua eemaldamist, uue paigaldust, maalritöid, transpordi ja prügiveo kulusid ja käibemaksu, mis kõik on kohtu hinnangul mõistlikud kulud). Kostjad on istungil õigeks võtnud, et põhjustasid nimetatud kahju, kahjustus nähtub ka hagiavaldusele lisatud fotost (faili pealkiri Pärast.jpg (32 kb, failiteabe järgi pildistatud 30.07.2018). Hageja on võtnud hinnapakkumised 3 erinevalt ehitusfirmalt (Nordflex OÜ, Kattex Ehitus OÜ ja Vita Ehitus OÜ) ning valinud neist soodsaimana Vita Ehitus OÜ pakkumise. 06.04.2018 e-kirjas hageja kinnitas, et ehitusettevõtte esindajad käisid kohapeal ja said sama lähteülesande. Kostjate poolt esitatud hinnapakkumine on tehtud ilma kahjustatud aknalauda nägemata ja seda kohus ei arvesta. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus leiab, et ettevõtte blanketile koostatud hinnapakkumine (olenemata sellest, kas tegemist on excelis vms formaadis esitatud või ettevõtja esindaja poolt allkirjatamata failiga) on kahju suuruse hindamisel küllaldane dokumentaalne tõend. Samuti ei ole kahju olemasolu tõendamisel nõutav, et hageja oleks summa juba välja maksnud kahju kõrvaldavale ettevõttele. 2) madratsi ja kattemadratsi väljavahetamise kulud summas 200 eurot. Hageja nõuab kogu madratsi vahetamise kulu uue madratsi maksumusega 259 €, tõendades maksumust Sotka 8.03.2018 hinnapakkumisega nr 00012907 (leitav 02.04.2018 esitatud failist pealkirjaga „kohtule esitamiseks 6 (7)
2-17-12722 02.04.2018.pdf). Kostjad on omaks võtnud, et pidasid korteris koera ja koer tekitas kattemadratsile need kahjustused. Kostjad võtavad õigeks üksnes kattemadratsi väljavahetamise kulu summas 42 eurot, kuid kohus, uurinud fotosid, leiab, et lisaks kattemadratsile on sarnaste tumedate plekkidega kaetud ka madrats ise ning õigustatud on hageja nõue kogu madratsi maksumuses, mitte üksnes kattemadratsi osas. Küll aga arvestab kohus asjaoluga, et tegemist oli pruugitud esemega - hageja ise on istungil omaksvõtnud, et madrats osteti 2009 v 2010, so vähemalt 7 aastat tagasi üürisuhtest 2017. Kohus nõustub kostjate vastuväitega, et hageja ei või kahjuhüvitise nõudmisel kostjate arvelt alusetult rikastuda ning vähendab hüvitist ca 20 % võrra, so 200 eurole. 3) Kostjad on õigeks võtnud, et korterist välja kolimisel võeti kaasa mõned hagejale kuulunud esemed, mida ei ole tagastatud. Hageja väitel on korterist puudu: 2 kohvitassi, 2 potti ja nugade ning kahvlite komplekt 6 tk, 2 vannitoa vaipa ja 6 klaasi koguväärtuses 50 eurot, kostjate andmetel võtsid nad korterist kaas kogemata 2 tassi, 3 kahvlit ja 2 vannivaipa. Kuna hagejal puudub korteri üürile andmisel korteris oleva vara üürnikele üleandmise kohta vara nimekiri (akt), siis ei ole tegelikult teada ega tõendatud, milline hageja vallasvara kostjate valduses oli ning kohus tugineb taas kostjate õigeksvõtule. Arvesse võttes, et tegemist on pruugitud esemetega ning neid oli vähem, kui hageja arvab, siis kohus hindab puuduvate esemete väärtuse kogumis 10 eurole. VÕS § 65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kostjad ei ole vastu vaielnud, et üürisid vaidlusaluse korteri hagejalt ühiselt. Seega hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg. 2, § 65, § 76 lg.1, § 115, § 127-128, § 334 lg 1 -2 alusel, sest kostjad ei ole hüvitanud hagejale kuluvale üüritud esemele tekitatud kahju. Hageja kahju suurus on kohtu hinnangul mõistlikus ulatuses põhjendatud summas 603 eurot (393 + 200 + 10=603), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks. Menetluskulude jaotus
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvesse võttes, et hagi rahuldatakse osaliselt, kusjuures hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu ning kostjad teinud kulutusi lepingulisele esindajale, kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda ja poolte menetluskulusid lepingulistele esindajatele kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.