Hageja Osaühing Aktiva Finants (OÜ AF Võlamenetlus üldõigusjärglane) (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja M D (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Osaühingu Aktiva Finants hagi M De vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
2-17-120220 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Kostja esitas Xxxx OÜ-le laenutaotlused 15.07.2014 350 euro saamiseks, 15.08.2014 500 euro saamiseks ja 27.04.2015 616 euro saamiseks. 15.07.2014 sõlmisid kostja ja Xxxx OÜ lepingu nr 903 (tl 21 pöördel), 15.08.2014 nr lepingu 1536 (tl 22 pöördel) ja 27.04.2015 lepingu nr 5812 (tl 23 pöördel). Xxxx OÜ väljastas kostjale laenu kokku summas 1466 eurot (tl 22, 23, 24). Laenulepingutele kohaldusid Xxxx Laenulimiidi üldtingimused (tl 29-33).
2.Xxxx OÜ ütles lepingud kostjaga üles alates 21.03.2016, kuna kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt ja ei tasunud võlgnevust. Xxxx OÜ loovutas nõude kostja vastu OÜ-le AF Võlamenetlus 20.04.2017 (tl 21). OÜ AF Võlamenetlus ühines hagejaga 03.08.2018 (tl 78). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 680,54 eurot, intressi 505,31 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, viivised 87,98 eurot, viivised põhinõudelt 680,54 eurolt perioodi 22.03.2016 kuni 01.11.2017 eest ja alates 02.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1150 eurot ning menetluskuludelt viivise alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuludest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 950 eurot on hageja õigusabikulud.
4.Hageja selgitab, et lepingu ülesütlemise teatis ei ole tehnilistel põhjustel süsteemis säilinud. Hageja leiab, et hagiavaldusele lisatud lepingud (tl 21 pöördel - 23 pöördel) ja maksekorraldused (tl 22-24) tõendavad, et kostja on laenu saanud, hagiavaldusele on lisatud intressiarvestus (tl 64-66). Vajaliku dokumendid on nõude loovutamise kohta esitatud (tl 21). Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuna hagi ei ole tõendatud ega põhjendatud.
6.Kostja selgitab, et: - hagile ei ole lepinguid lisatud, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, mis liiki lepingud on sõlmitud ja mis tingimustel; - hageja nõuab seadusjärgset viivist ja lepingujärgset intressi, kuid hagist ja selle lisadest ei nähtu laenusummade kasutamise tähtaeg. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale väidetavalt arved, mida nõude loovutaja ei ole hagejale üle andnud; - hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja lepingute ülesütlemist 21.03.2016; - hageja ei ole esitanud tõendeid põhivõla ega intressivõla kohta.
7.Nõude loovutamise teatisest ei nähtu, millise kostjaga sõlmitud lepingu alusel on nõue loovutatud. Pole teada, millistel tingimustel on nimetatud lepingud sõlmitud, kas ja millal need on üles öeldud. Xxxx OÜ ja hageja ei ole esitanud kostjale kohast loovutamisdokumenti, mis võimaldaks tal oma õigusi teostada, mistõttu kostjal on õigus keelduda väidetava kohustuse täitmisest hagejale kui uuele võlausaldajale. Xxxx OÜ ei ole OÜ-le AF Võlamenetlus üle andnud nõuet ja kõrvalkohustusest tulenevaid õigusi tõendavaid dokumente. Hagiavaldus toetub teatisel nõude loovutamise kohta, mis pole allkirjastatud ja millest ei nähtu esindaja isik, kes on selle teatise väidetavalt Xxxx OÜ nimelt väljastanud. Kokkuvõttes pole teada, kas ja mida on senine võlausaldaja loovutanud hagejale teatisega nõude loovutamise kohta. Seega esitatud nõude loovutamise teatise alusel puudub hagejal nõue kostja vastu summas 680.54 eurot ja puudub õigus nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
2-17-120220 Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Poolte vahel on vaidlus laenulepingu sõlmimise, liigi ja tingimuste üle, laenulepingu ülesütlemise üle, samuti selles osas, kas ja mis suuruses on Xxxx OÜ nõude loovutanud OÜ-le AF Võlamenetlus, kelle õigusjärglaseks on OÜ Aktiva Finants.
13.Hageja selgituste kohaselt Xxxx OÜ ja kostja vahel sõlmiti 15.07.2014 leping nr 903 (tl 21 pöördel), 15.08.2014 leping nr 1536 (tl 22 pöördel) ja 27.04.2015 leping nr 5812 (tl 23 pöördel). Xxxx OÜ väljastas nimetatud kuupäevadel kostjale taotletud laenusummad kokku 1466 eurot (tl 22, 23, 24). Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt Xxxx OÜ-le esitatud arvetele. Laenusumma tagastamise lõplikku kuupäeva ei olnud määratud. Arved saadeti kostja e-maili aadressile. Xxxx OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 21.03.2016. Nõude loovutamisel hagejale arveid üle ei antud. Lepingu üldtingimuste 11.2 kohaselt võib Xxxx OÜ laenulepingu üles öelda, kui klient viivitab kolme järjestikuse tagasimaksega (osaliselt/tervikuna) ja Xxxx OÜ on andnud kliendile 14 päeva summade tasumiseks. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning sellest tulenevalt öeldi kostjaga leping üles. Kostjale on saadetud lepingu ülesütlemise teatis 07.03.2016. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, siis Xxxx ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 21.03.2016. Hageja väidetel tehnilistel põhjustel ei ole teatis süsteemis säilinud. Xxxx OÜ loovutas 20.04.2017 põhinõude summas 680,54 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid Osaühingule AF Võlamenetlus (tl 21). OÜ AF Võlamenetlus ühines hagejaga 03.08.2018 (tl 78). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus 680,54 eurot ja intressid summas 505,31 eurot. Vastavalt maksugraafikule lisandus kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 0,172% päevas. Hageja on arvestanud intressi laenu andmisest kostjale kuni lepingu ülesütlemise päevani.
2-17-120220
14.Kostja leiab, et kuivõrd hagiavaldusele ei ole lepinguid lisatud, siis pole võimalik asuda seisukohale, mis liiki lepingud on sõlmitud ja mis tingimustel. Hagist ja selle lisadest ei nähtu laenusummade kasutamise tähtaeg. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis kinnitaksid kostjaga sõlmitud lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole esitanud tõendeid põhivõlgnevuse ega intressivõlgnevuse kohta. Hagiavaldusele lisatud teatisest nõude loovutamise kohta ei nähtu, millise kostjaga sõlmitud lepingu alusel on nõude loovutajal nõue kostja vastu. Xxxx OÜ ja hageja ei ole esitanud kostjale kohast loovutamisdokumenti, mis võimaldaks tal oma õigusi teostada. Pole teada, kas ja mida on senine võlausaldaja loovutanud hagejale teatisega nõude loovutamise kohta, seega esitatud nõude loovutamise teatise alusel puudub hagejal nõue kostja vastu summas 680,54 eurot.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
16.Kohus on seisukohal, et kõnealuste lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
17.Nähtuvalt hageja poolt hagiavaldusele lisatud lepingutest (nr 903 tl 21 pöördel, nr 1536 tl 22 pöördel ja nr 5812 tl 23 pöördel) on kostja võtnud laenu sidevahendi kaudu. VÕS § 52 lg 1 p-d 1, 3 ja 4 sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. Nimetatud laenusummad on kostjale üle kantud samadel kuupäevadel, mis on märgitud lepingutel (maksekorraldused tl 22 - 24).
18.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole esitanud tõendeid laenusummade kasutamise tähtaja ja laenutingimuste kohta. Hageja on küll märkinud, et laenulepingutele kohaldusid Xxxx Laenulimiidi üldtingimused (tl 29-33), kuid nimetatud üldtingimustest nähtuvalt hakkasid need kehtima alles 30.06.2015, seega peale laenulepingute sõlmimist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et üldtingimused kohalduksid tagasiulatuvalt, mistõttu ei saa neid kohaldada sõlmitud laenulepingutele. Laenulepingutest ei nähtu samuti, millised üldtingimused laenulepingutele kohalduvad. Isegi juhul
2-17-120220 kui nimetatud üldtingimused kohalduksid laenulepingutele, ei nähtu üldtingimustest kostjale antud laenusummade kasutamise tähtaeg.
19.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule ülesütlemisavaldust. Kohtu hinnangul hageja väide, et lepingute ülesütlemisavaldus ei ole tehnilistel põhjustel säilinud, ei oma tõenduslikku tähendust ning üksnes hageja väite alusel ei saa asuda seisukohale, et laenulepingud on kehtivalt üles öeldud. Kohus leiab, et Xxxx OÜ pidi oma majandustegevuses arvestama võimalike võlgnikega ning vajadusega tõendada kohustuste mittetäitmist ja lepingute ülesütlemist seaduses sätestatud viisil. Xxxx OÜ enda tegevusetus tekitas olukorra kus puudub võimalus esitada tõendeid.
20.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatisest (tl 21) ei nähtu, millise kostjaga sõlmitud lepingu alusel on nõue kostja vastu. Nõude loovutamise teatisest nähtub üksnes, et Xxxx OÜ on loovutanud OÜ-le AF Võlamenetlus kostja vastu nõude põhisummas 680,54 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid. Nõude loovutamise teatisest ei nähtu, millisest lepingust tulenev nõue on loovutatud ning kes on nõude loovutamise allkirjastanud. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle on loovutatud laenulepingutest nr 903, 1536 ja 5812 tulenevad nõuded. Tõendamata on millises osas ja millal on osa võlgnevusest tasutud.
21.Võlateatistest (tl 34-35) nähtuvalt nõuab hageja kostjalt laenulimiidilepingust nr 201792 tulenevat põhivõlgnevust 680,54 eurot ja intressivõlgnevust 518,14 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud laenulimiidilepingut nr 201792. Kohus on seisukohal, et seega on hageja poolt tõendamata ka võlateatisel märgitud laenulepingu 201792 ja kostjale antud laenusummade (mille kohta on hageja esitanud maksekorraldused) omavaheline seos.
22.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud haginõuet, laenulepingu(te) kehtivalt ülesütlemist ja Xxxx poolt hagi aluseks oleva nõude loovutamist hagejale. Ka ei ole teada hagi nõude aluseks oleva(te) laenulepingu(te) tingimused ega saa lugeda haginõuet tõendatuks hagiavaldusele lisatud laenulepingutega ega kostjale tehtud ülekannetega. Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamisel nimetatud põhinõude summa seost hagiavaldusele lisatud lepingutega ja kostjale ülekantud summadega.
23.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja puudub alus hagi rahuldamiseks. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude osas, jätab kohus ka eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamata kõrvalnõuete osas. Menetluskulud
24.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
26.Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/
2-17-120220 Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.