A Aa hagi U L vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise (alternatiivselt omandi kaitse) ja kahju hüvitamise ning viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5 993,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A Aa (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto Kostja: U L (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 22.05.2018. a ja 13.09.2018. a
RESOLUTSIOON
Jätta A Aa hagi valduse üleandmise nõudes läbi vaatamata.
Jätta A Aa hagi U Li vastu alternatiivses nõudes (omandiõiguse rikkumise lõpetamises ja edasisest rikkumisest hoidumises) ning kahju hüvitamise ja viivise nõuetes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta hageja kanda. Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 579,50 eurot. Mõista A Aalt (isikukood xxxx) U Li (isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulu 579,50 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-17-6086 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.A Aa (hageja) esitas hagi U Li (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise (alternatiivselt omandi kaitse) ja kahju hüvitamise ning viivise nõudes.
2.Hageja palub välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse xxxx kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) osa, mis on kohtuotsusele lisatud Maaameti geoportaali aluskaardile märgitud kollasega viirutatud alana ning kohustada kostjat 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest omal kulul likvideerima sellelt tema poolt rajatud tee ja taastama sellel muru. Alternatiivselt palub hageja kohustada kostjat kõrvaldama omandiõiguse rikkumine kostjale kuuluva xxxx kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) osa suhtes, mis on kohtuotsusele lisatud Maaameti geoportaali aluskaardile märgitud kollasega viirutatud alana ja omal kulul taastama sellel rikkumisele eelnenud olukord 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest likvideerides sellelt tema poolt rajatud tee ja taastades muru ning kohustada kostjat edaspidi hoiduma mis tahes tegevusest, mis seisneb hagejale kuuluva xxxx kinnisasjale (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) sissesõidu tee rajamises ja selle kasutamises. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 2308,80 eurot ja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt, s.o. 2308,80 eurolt VÕS § 113 lõike 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
3.Hageja omandis on xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx; katastritunnus 29701:005:0437), mis piirneb kostja omandis oleva xxxx kinnistuga (registriosa nr xxxx; katastritunnus 29701:005:0294).
4.24.11.2005. a sõlmisid hageja, kostja ja AS Xxxx (endise nimega Aktsiaselts Xxxx) jagamise tulemusel tekkiva xxxx kinnistu (katastritunnusega 29701:05:0294) müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, sõiduteeservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi ka 24.11.2005 Leping). Hageja müüs Lepinguga kostjale xxxx kinnistu ja hagejale kuuluvale xxxx kinnistule seati xxxx kinnistu kasuks tähtajatu ja tasuta sõiduteeservituut Lepingu punktis 8 kokkulepitud sisuga ja servituudi alaga vastavalt Lepingu lisaks olevale plaanile. Servituudi ala on Lepingu lisaks oleval plaanil määratletud tähemärkide A ja B vahelise alana ehk teena laiusega ligikaudu 4 (neli) meetrit. Lepingu punkti 8 kohaselt on servituudi sisuks servituudi ala kasutamine jalgsi käimiseks või sõiduvahendiga sõitmiseks pääsemiseks Xxxx kinnistule.
5.Kostja on asunud ilma õigusliku aluseta omavoliliselt kasutama väljaspool servituudi ala ca 80 m2 suurust ala hagejale kuuluvast Xxxx kinnistust ja on seal ilma õigusliku aluseta, hageja kooskõlastuseta ja pahauskselt rajanud sissesõidutee (pikkusega 16,53 meetrit). Servituudiala ei ulatu Xxxx kinnistu piirini. Hageja ei ole kostjale kunagi lubanud, et kostja saab juurdepääsutee teha kogu kostja kinnistu piires.
6.Hageja on kaotanud faktilise võimu selle osa suhtes temale kuuluvast Xxxx kinnistust, millel asub kostja poolt õigusliku aluseta rajatud kõnealune sissesõidutee.
7.Kuna Lepingu alusel toimus kinnistu jagamine ja Xxxx katastriüksus oli Lepingu sõlmimise ajal hoonestamata ning projekteerimistingimused ja ehitusluba polnud isegi veel mitte taotletud (rääkimata nende väljastamisest), siis seetõttu polnud Lepingu sõlmimise ajal teelt mahasõidu ala määratlemine võimalik ning selle osas servituudi seadmise kokkulepet
2 (9)
2-17-6086 Lepingus ei sõlmitud. Pooled pidid sõlmima täiendava kokkuleppe servituudi alalt mahasõidu kohta, kuid seda ei tehtud.
8.Ebaõige on kostja väide nagu oleksid pooled aktsepteerinud kostja poolt rajatud teed notariaalses 30.11.2006. a lepingus. Hageja ei ole üheski notariaalses lepingus ega ka mitte mingis muus vormis lepingus või tehingus mitte kunagi aktsepteerinud kostja poolt hageja kinnistule rajatud teed.
9.Kernu Vallavalitsuse 10.01.2006. a korraldusest nr 08 nähtub, et Kernu Vallavalitsus väljastas alles selle korraldusega st alles 10.01.2006. a Xxxx kinnistule projekteerimistingimused elamu ja kõrvalhoonete projekteerimiseks ja tegi seda kostja mitte hageja taotlusel. Kernu Vallavalitsus on 19.07.2016. a kirjas kinnitanud, et Xxxx maaüksusele püstitatava üksikelamu projektile piirinaabrite, st ka hageja kooskõlastusi ei ole küsitud.
10.Samuti on väärad kostja väited nagu poleks Maanteeamet andnud luba Xxxx kinnistult väljasõiduks piirnevale xxxx kõrvalmaanteele ja nagu oleks hageja sellest Xxxx kinnistu omanikke K Pt ja I Lut enne ostu-müügi lepingu sõlmimisest teavitanud. Hageja ei ole Maanteeametilt kunagi taotlenud Xxxx kinnistult väljasõidu lubamist ning hagejale ei ole ka teada, et väljasõitu oleks keelatud. Teiseks ei ole hageja midagi sellist kunagi väitnud ei kostjale ega Xxxx kinnistu omanikele.
11.Vaidlus ei ole selle üle, et kostjal on oma kinnistul elamu ja kõrvalhooned. Kui kohus keelab omandiõiguse rikkumise kostjal kinnistu osa osas, mille peale on ebaseaduslik tee rajatud, siis on reaalne oht, et hoonetele juurdepääsuks rajab kostja uue tee.
12.Hageja on kandnud kohtueelselt õigusabikulusid vaidluse lahendamiseks summas 2308,80 eurot, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
14.Tehingu eesmärgiks oli reguleerida juurdepääs valitsevale kinnisasjale ning oluline on poolte kokkulepe, et seatud juurdepääs on tähtajatu ja tasuta. Teelõigu laius 4 m on orienteeruv, mitte täpne. Ostu-müügilepingu sõlmimisel lubas hageja kostjale, et kostja saab kogu enda kinnistu piires teha juurdepääsutee läbi hageja kinnistu. Notariaalaktides ei ole kirjas, et väljasõidutee peaks olema kindlalt määratud kohas.
15.Olemasolev väljasõidutee kostjale kuuluvalt kinnistult toimub juba üle 10 aasta, alates augustist 2006. a, so alates tee ehitamisest. Hageja ei ole 10 aasta jooksul teinud takistusi tee kasutamiseks olemasoleval kujul. Hageja poolt nõude esitamine on üllatuslik ja pahatahtlik. Tegemist on hageja poolt 2015. a lepingu rikkumisega.
16.Hageja ise koordineeris ja korraldas kostja väljasõidutee ala ja maja asukohta, mis oli hageja enda poolt enne tehingu sõlmimist paika pandud kohalikus omavalitsuses. Kostja tellis vastavalt planeerimistingimustele arhitektuurse projekti, kus vastavalt notariaalsele lepingule ja projekteerimise tingimustele ning hageja enda nõuannetele ja soovile oli projekteeritud nii maja asukoht kui ka kinnistule sissepääsutee.
17.Kuna juba Xxxx kinnistul olemas olnud tee oli seal olemas ja vastas olevalt Xxxx kinnistult oli samuti väljasõidu tee, siis nii lähedale olemasolevatele väljasõitudele maanteeamet ei andnud luba Xxxx kinnistult väljasõiduks. Sellest teavitas hageja nii kostjat, kui Xxxx kinnistu ostjaid enne ostu-müügi sõlmimist.
3 (9)
2-17-6086
18.Kostja ei ole hagejale põhjustanud õigusabikulude tekkimist. Hageja ja tema esindaja keeldusid vastamast kostja kompromissettepanekutele ning notari poolt antud selgitustele. Hagejal oli võimalik võimalikud arusaamatused lahendada tehingut sõlminud notari kaasabil, ka notar pakkus pooltele sellist abi.
19.Hagejal puudub õigus nõuda viivist kostjalt kuna ta on minetanud 10 aastaga mõistliku tähtaja jooksul selle esitamist. Lisaks taotleb kostja alternatiivselt VÕS § 162 alusel viivise tühistamist ning lisaks aegumise kohaldamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta vindikatsiooninõudes läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata.
21.Hageja nõuab kostjalt väljasõidutee ulatuses hagejale kuuluva kinnistu valduse üleandmist ja kostja kohustamist rajatud tee likvideerimiseks. Omand on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS §-i 80 kohaldatakse olukorras, kus omanik on valduse kaotanud ja omanik ei saa oma valdusõigust teostada. AÕS § 80 alusel saab nõuet esitada isiku vastu, kelle tegeliku võimu all asi on. Vindikatsiooninõude eelduseks peab olema asjaolu, et valduse teostamine on omaniku poolt välistatud. Antud juhul ei ole hageja poolt välistatud kinnistu selle osa kasutamine, kuhu kostja on rajanud sissesõidutee. Riigikohus on leidnud, et sõidukitega üle teise kinnisasja liikumine ei tähenda valduse kaotust. (vt Riigikohtu 27.09.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-1518478, p 12.5). Asjaolu, et kostja on hageja kinnistule tee rajanud (muru eemaldanud ja maapinna killustikuga katnud) ei välista hageja valdust antud kinnisasja osale. Samuti ei tähenda asjaolu, et hageja ei saa oma kinnistu seda osa, millel asub kostja sissesõidutee oma soovide kohaselt kasutada, hagejal valduse kaotust. Hagejal on võimalik seda tee osa endiselt kasutada, mingeid piiranguid ei ole kostja selleks üles seadnud. Analoogne olukord tekiks juurdepääsu tee määramisel, kus tegelikult kinnisasja omanik, kelle kinnisasjalt üle juurdepääs määratakse, valdust antud kinnisasja osale ei kaota. Lisaks märgib kohus, et valduse kaotust või selle mitte kaotamist aitab selgitada ka see kas ja kuidas on tegelikkuses võimalik nõuet täita. Nii väljendub kinnisasja puhul omanikule valduse üleandmine otsese valduse loovutamises ja kinnisasja tagastamises. Ühtegi sellist toimingut kostja hageja nõude rahuldamise puhul teha ei saaks, st pole võimalik midagi üle anda. Hageja poolt nõudes esitatud toimingud, mida kostja peaks tegema - omal kulul likvideerima sellelt tema poolt rajatud tee ja taastama sellel muru, ei ole kohtu hinnangul käsitletav valduse üleandmise nõude osana, vaid eraldiseisva AÕS § 89 nõude juurde kuuluva osana. AÕS § 89 alusel on hageja nõude esitanud alternatiivsena AÕS § 80 nõudele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja vindikatsiooninõue on perspektiivitu ja selle läbi vaatamisest tuleb keelduda TsMS § 423 lg 2 p 2 alt alusel.
22.Alternatiivselt nõuab hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist ja kostja kohustamist rajatud tee likvideerimiseks ning edasisest rikkumisest hoidumist. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. AÕS § 89 kolmandast lausest
4 (9)
2-17-6086 tulenevalt on nõude rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et rikkumine võib korduda. (vt Riigikohtu 17.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10412, p 10).
23.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: -
Hageja omandis on xxxx (varasemalt xxxx), xxxx asuv Xxxx kinnistu;
-
Kostja omandis on xxxx (varasemalt xxxx), xxxx asuv Xxxx kinnistu;
-
Xxxx kinnistu piirneb Xxxx kinnistuga;
-
Hageja müüs 24.11.2005 Lepinguga kostjale Xxxx kinnistu ja hagejale kuuluvale Xxxx kinnistule seati Xxxx kinnistu kasuks tähtajatu ja tasuta sõiduteeservituut Lepingu punktis 8 kokkulepitud sisuga ja servituudi alaga vastavalt Lepingu lisaks olevale plaanile;
-
Kostja rajas sissesõidutee üle hagejale kuuluva kinnistu ja kasutab seda igapäevaselt elamu juurde pääsemiseks;
-
Tegemist on vähemalt 16 meetri pikkuse lõiguga.
24.Vaidluse põhisisu on käesolevas asjas selles, kas 24.11.2005 Lepinguga seatud sõiduteeservituut hõlmas kostja kinnisasjale juurdepääsu või pidid pooled sõlmima selleks täiendava kokkuleppe.
25.Kohus leiab, et 24.11.2005 Lepinguga lepiti kokku kostjale kuuluvale kinnisasjale juurdepääsuõiguse andmises. 24.11.2005 Lepingu esemeks oli elamumaa asukohaga Xxxx võõrandamine hageja poolt kostjale. 24.11.2005 Lepingu punkti 7.1 kohaselt on teeniva kinnisasja omanik ja valitseva kinnisasja omanik kokku leppinud Xxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks Xxxx kinnistule sõiduteeservituudi seadmises. Lepingu punkti 8.1.1. kohaselt on teeniva kinnisasja omanik ja valitseva kinnisasja omanik kokku leppinud selles, et sõiduteeservituudiga koormatud alaks loetakse teeniva kinnisasja osa, mis on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähemärkide A ja B vahelise alana ehk tee laiusega ligikaudu neli (4) meetrit (edaspidi nimetatud ka servituudi ala). Nimetatud ala on koormatud teeservituudiga valitseva kinnisasja kasuks. Lepingu punkti 8.1.2. kohaselt on valitseva kinnisasja igakordsel omanikul, tema perekonnaliikmetel ja teistel isikutel, kellel on selleks valitseva kinnisasja omaniku luba, õigus käia jalgsi või sõita sõiduvahendiga valitsevale kinnisasjale üle teeniva kinnisasja viivat servituudi ala. (tl 7-12, tl 74-85).
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste
5 (9)
2-17-6086 lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus ei leia, et kostja poolt esitatud 30.11.2006 isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping (notari ametitoiming nr 152) tõendaks asjaolu, et 24.11.2005 Lepinguga soovisid pooled kokku leppida kostjale juurdepääsuõiguse andmises, kuna 30.11.2006 lepingu eesmärgiks oli seada osaühing Jaotusvõrk kasuks isiklik kasutusõigus. Antud lepingus ei ole ühtegi täiendavat viidet sellele, kuidas soovisid pooled kostja kinnisasjale juurdepääsu reguleerida. (tl 151-157). Küll aga tuleneb poolte ühine tahe reguleerida juurdepääs kostja kinnisasjale 24.11.2005 Lepingust endast.
27.Kohus leiab, et antud juhul oli poolte ühine tahe 24.11.2005 Lepingus sõiduteeservituudi seadmisel võimaldada kostjale lepinguga võõrandatud kinnisasjale juurdepääs. Kohtu hinnangul viitab sellisele ühisele tahtele 24.11.2005 Lepingu punkti 8.1.2. sõnastus, mille kohaselt on valitseva kinnisasja igakordsel omanikul, tema perekonnaliikmetel ja teistel isikutel, kellel on selleks valitseva kinnisasja omaniku luba, õigus käia jalgsi või sõita sõiduvahendiga valitsevale kinnisasjale üle teeniva kinnisasja viivat servituudi ala. (tl 7-12, tl 74-85). Antud lepingu punktis on sõnaselgelt kokku lepitud kostja õigus pääseda enda kinnisasjale (õigus käia jalgsi või sõita sõiduvahendiga valitsevale kinnisasjale üle teeniva kinnisasja). Kohus leiab, et antud sisuga sõiduteeservituudi seadmiseks puudunuks vajadus ja mõte olukorras, kus kostja tegelikult oma kinnisasjale ei pääse. Ka notar Triin Lekk kirjalikust selgitusest nähtub, et notar sai poolte ühisest tahtest aru selliselt, et lepinguga soovivad pooled reguleerida juurdepääsu valitsevale kinnisasjale. (tl 34-35). 24.11.2005 Lepingu kohaselt oli kostjale müüdava kinnisasja puhul tegemist elamumaaga. Seejuures on hageja ise algatanud maa sihtotstarbe muutmise enne maa müümist, mida kinnitab kohtule esitatud 23.08.2005. a planeeringukomisjoni protokoll nr 2 (tl 30), millest tulenevalt pidi lepingu sõlmimisel hageja aru saama, et antud maatükki võidakse ostja poolt kasutada elukohana ja juurdepääs sellele on vajalik igapäevaselt, nii jalgsi kui sõidukitega. Seega müüs hageja elamumaad ja kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja oleks soovinud omandada elamumaana kinnisasja, millele juurdepääs puudub.
28.Määravaks ei saa kohtu hinnangul antud lepingus lugeda punktis 8.1.1. märgitut, et sõiduteeservituudiga koormatud alaks loetakse teeniva kinnisasja osa, mis on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähemärkide A ja B vahelise alana ehk tee laiusega ligikaudu neli (4) meetrit. Kõigepealt märgib kohus, et nimetatud 4 meetrit oli kokku lepitud ligikaudsena, mitte täpse laiusena. Samas, ehkki poolte ühiseks tahteks ei saa lugeda seda, et ligikaudne servituudiala laius võiks tähendada piiramatult laia servituudi ala kokku leppimist, tuleb arvesse võtta, et ka konkreetse laiusega servituudi alas kokku leppimine ei tähenda seda, et lisaks ei saaks kokku leppida ka juurdepääsuõiguse andmises olemasolevalt servituudialalt. Kohtu hinnangul on 24.11.2005 Lepinguga just selliselt kokku lepitud. Asjaolu, et konkreetset juurdepääsukohta kokku ei lepitud ega kaardile ei märgitud, on seletatav sellega, et 24.11.2005 Lepingu sõlmimise hetkel kostja kinnisasjal ühtegi ehitist, millest sõltuvalt juurdepääsutee rajada, veel ei olnud. 24.11.2005 lepingu punktis 8.1.2. on kohtu hinnangul selge viide, et juurdepääs kostja kinnistule toimub üle servituudi ala (plaanil tähemärkide A ja B vaheline ligikaudu 4 meetri laiune ala). Seega servituudialalt kostja kinnisasjale sissesõidutee täpse asukoha määramata jätmise tõttu tekkis kostjal õigus 24.11.2005 Lepingu kohaselt võis kostja sissesõidutee asukoha servituudialalt ise määrata.
29.Kohus ei nõustu hageja väitega, et pooled pidid täiendavalt kokku leppima täiendava sõiduteeservituudi seadmises olemasolevalt sõiduteeservituudi alalt. Ühtegi sellist lisatingimust 24.11.2005 Lepingust ei nähtu. Samuti ei nähtu sellise täiendava kokkuleppe sõlmimise tahet poolte hilisemast käitumisest. Kohus leiab, et hageja aktsepteeris
6 (9)
2-17-6086 24.11.2005 Lepingu sõlmimise järgselt kujunenud olukorda ega teinud kostjale ettepanekut täiendava kokkuleppe sõlmimiseks. Ühtegi sellekohast tõendit ei ole kohtule esitatud. Pealegi, nagu kohus eelnevalt märkis, piisas juurdepääsuõiguse andmise osas 24.11.2005 Lepingus kokkulepitust.
30.VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Asjaolu, et hageja pidas 24.11.2005 lepingus kokkulepitut kostja kinnisasjale juurdepääsu lõplikuks kokkuleppeks kinnitab kohtu hinnangul hageja enda käitumine. Nimelt tekkisid kohtule esitatud tõendite kohaselt pooltel erimeelsused kostja kinnistule juurdepääsutee osas alles 2014. a kevade järgselt kui 29.04.2014. a saatis kostja hagejale pretensiooni hageja poolt tee äärde kivide paigaldamise tõttu (tl 118-119), mille peale hageja lõpuks reageeris omandiõiguse rikkumise nõude esitamisega. Omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude saatis hageja kostjale alles 04.juulil 2016. a. (tl 14-16). Samuti kinnitab 2016. aastal hageja poolt kostjale pretensioonide esitamist hageja poolt kohtule esitatud e-kirjad (tl 18-19) ja 27.06.2016. a kostjale saadetud nõudekiri (tl 33). Kohus saab nendest tõenditest järeldada, et kuni 2016. aastani hagejal pretensioone kostjale seoses kostja kinnisasjale juurdepääsutee asukoha osas ei olnud.
31.Seejuures leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud, et kostja kinnisasjale oli juurdepääsutee olemas juba 2006. aasta lõpuks. Kernu Vallavalitsuse 10.01.2006. a korraldusega nr 08 määrati U Li elamu, abihoone ja auto varikatuse projekteerimistingimused (tl 25). 2006. a Xxxx MÜ elamu projekti kohaselt toimub pääs krundile krundi põhjapoolsest küljest xxxx teelt allapöörava külma asfaldiga kaetud Xxxx MÜ asuva juurdesõidu tee kaudu (tl 2627). Ehitusprojektile lisatud asendiplaani kohaselt on xxxx teelt allapööravalt teelt Xxxx kinnistule sissesõit märgitud 3,5 meetri laiusena (tl 32). Vaidlust pole selles, et see tee asub ka käesoleval ajal asendiplaanis märgitud asukohaga võrreldes samas asukohas. Ehkki kostja poolt esitatud foto juurdepääsuteest (foto all märgitud käsikirjaliselt kuupäev 26.08.2006. a) ei kinnita kohtu hinnangul seda, et juurdepääsutee oli kostja kinnisasjale olemas 2006. a augustis, kinnitavad seda asjaolu viidatud 2006. a ehitusprojekt, sellele lisatud asendiplaan, samuti ehitisregistri väljavõte, mille kohaselt on ehitusluba väljastatud 20.06.2006. a (tl 24). Kohtu hinnangul eelneb reeglina hoonete püstitamisele juurdepääsutee rajamine. Kohtul puudub alus järelduseks, et esialgne juurdepääsutee oleks oma asukoha poolest erinenud olemasolevast, mistõttu pidi hageja hiljemalt alates 2006. a lõpust teadma tee olemasolust, selle asukohast ja asjaolust, et seda teed kasutab kostja. Hageja poolsete pretensioonide puudumisest sedavõrd pika aja jooksul järeldab kohus, et hageja tahe oli 24.11.2005 Lepinguga anda kostjale kuuluvale kinnisasjale juurdepääs üle hageja kinnisasja, seejuures ilma igasuguse täiendava kokkuleppe sõlmimise vajaduseta.
32.Kohus ei pea asjakohaseks kostja ja hageja poolt esitatud väljatrükke maaameti geoportaalist (tl 17, 37-38). Kostja poolt rajatud tee asukoha üle käesolevas asjas vaidlus puudub.
33.Ehkki asjakohane on kostja väide selle kohta, kas Maanteeamet on lubanud kostja kinnisasjalt väljasõidu rajamist otse riigiteele või mitte, ei ole kostja tõendanud, et vastavast asjaolust oleks hageja olnud teadlik 24.11.2005 lepingu sõlmimisel. Sellele vaatamata leiab kohus, et antud juhul ei oma see kohtu järelduste osas 24.11.2005 Lepingu tõlgendamisel tähtsust.
34.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on enda 30.04.2014. a e-kirjas aktsepteerinud tee rajamist 4 meetri ulatuses servituudialalt kostja kinnisasjale. Nimetatud kirjas märgib hageja, et „Soovitan võtta kätte sentimeetri ja mõõta ära tee laius ristumiskoha juures tee laius 6m. ja teise puujuures tee laius 5m. Notariaalse lepingu järgi olen lubanud 4m.“ (tl
7 (9)
2-17-6086 118). Seejuures tuleb arvestada, mille peale hageja nii vastas. Kostja, kostja abikaasa ning I Lu ja K P poolt 29.04.2014. a hagejale saadetud e-kirjas märgivad kirja saatjad, et hageja on omavoliliselt kitsendanud tee laiust alla 4 meetri ja tekitanud Xxxx kinnistult, veoauto või mõne suurema liiklusvahendiga väljakeeramise võimatuks (tl 119). Xxxx kinnistu jääb servituudialalt kostja kinnisasjaga võrreldes teisele poole teed. Sellest järeldab kohus, et 30.04.2014. a e-kirjas on juttu servituudiala osast, mis jääb riigiteelt alla tulevale teele ja sellel teel takistuste loomisest hageja poolt. Kohtu hinnangul ei toeta kostja seisukohti ka kohtule esitatud väljavõte maa-ameti geoportaalist (tl 161 pöördel), kuna sellest pole võimalik järeldada, et hageja oleks 30.04.2014. a e-kirjas silmas pidanud kostja kinnisasjale viivat juurdepääsuteeosa. Sellele vaatamata on asjas tähtsust omav, et isegi 30.04.2014. a e-kirjas ei viidanud hageja kordagi, et kostja kasutaks enda kinnisasjale viivat teelõiku hageja tahte vastaselt. Nagu kohus eelnevalt märkis, esitas hageja sellekohased pretensioonid alles 2016. aastal.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on õiguslik alus hageja kinnisasja kasutamiseks enda kinnisasjale juurdepääsuks, mistõttu jätab kohus hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude rahuldamata.
36.Hageja esitas kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna hageja omandiõiguse rikkumist ei ole juurdepääsutee rajamisega seoses toimunud, ei olnud hageja poolt õigusabi teenuse kasutamine põhjendatud, mistõttu jätab kohus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Seejuures jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue.
37.Kohus peab asja lahendamisel vajalikuks mitte hinnata kostja poolt esitatud fotot lumest (tl 121) ja elektriliinidest (tl 158), kuna tegemist ei ole asja lahenduse osas tähtsust omavate tõenditega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg
1.Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
39.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 17.09.2018. a, milles märkis, et kostja menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud kokku summas 1730,15 eurot (koos käibemaksuga). Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu.
40.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
41.Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et osaliselt on kostja poolt märgitud menetluskulude näol tegemist põhjendamatu kuluga. Kostja on märkinud, et lepingulise esindaja kulu tekkis temal juba alates 18.07.2017.a. Samas on kohtule esitatud kostja lepingulise esindaja volikiri, mille kostja on allkirjastanud 02.05.2018. a, millega kostja on volitanud OÜ M.Pähklemäe & Co 8 (9)
2-17-6086 Law Office juristi Maarika Pähklemäed ennast esindama. Seejuures ei nähtu ühestki kostja poolt esitatud varasemast menetlusdokumendist, et kostjal oleks olnud esindaja enne 02.05.2018. a ning kohtule ei ole esitatud ka ühtegi varasema kuupäevaga volikirja, millest nähtuks, et kostjat on keegi esindanud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi 2 menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13).
42.Seega oleks kostja menetluskulu põhjendatud alles alates 02.05.2018. a. Samas ei nähtu kostja menetluskulude nimekirjast, milles seisneb 02.05.2018. a kuupäevaga toiming – „esinduslepingutasud“ summas 143,81 eurot. Nimetatud kulu ei saa seetõttu kohus põhjendatuks lugeda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja poolt märgitud menetluskulu seoses 17.05.2018. a dokumendi koostamise ja konsultatsiooniga, kuna nimetatud kuupäeval ega selle lähedaselt ei ole kohtule kostja poolt ühtegi dokumenti esitatud. Lisaks ei selgu nimetatud toimingust, millise kuupäeva dokumenti lepinguline esindaja koostas.
43.Kohus peab põhjendatuks järgnevaid toiminguid – 02.05.2018 nõustamine, 23.05.2018 nõustamine, 07.06.2018 dokumendi koostamine, 13.09.2018 kohtuistungil osalemine. Nõustamine kuulub lepingulise esindaja tööülesannete hulka ja on lahutamatult seotud menetlustoimingutega, 08.06.2018. a on kohtule kostja poolt lepingulise esindaja koostatud menetlusdokument esitatud, samuti osales kostja lepinguline esindaja 13.09.2018. a kohtuistungil.
44.Kohus peab põhjendatuks ka nimetatud menetlustoimingute teostamisele kulunud aega. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 6,1 tundi.
45.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 95,87 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 115,04 eurot). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ega mahukusele. Tegemist ei ole mahuka tsiviilasjaga, samuti ei ole asi oma sisult ega õiguslikult keskmisest keerukam. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kõrgemat tunnitasumäära on kohtupraktikas aktsepteeritud advokaatide puhul. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 95 eurot (koos käibemaksuga).
46.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 579,5 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.