Tallinna Ringkonnakohus Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-13565
Kohtuasi
Tori valla (Tori Vallavalitsuse kaudu) hagi X vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000341), seaduslik esindaja SJ Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta rahuldamata X taotlus võtta asja juurde 5. jaanuaril 2021 esitatud menetlusdokument.
3.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta X kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna Tori vallal (Tori Vallavalitsuse kaudu) ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
2-18-13565 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu, hageja) esitas 11. septembril 2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kuuluvad hagejale Pärnu mnt 25, Sindi, kortermajas korteriomandid nr 5 ja 13. Kostja püstitas Pärnu mnt 25, Sindi linn, Tori vald kinnistule Mihkel Mathieseni auks monumendi. Kostja on saanud monumendi püstitamiseks osade kaasomanike allkirjastatud nõusoleku. Monument avati 15. septembril 2018. Hageja ei ole monumendi püstitamiseks nõusolekut andnud. Kostja arutas monumendi püstitamise küsimust Tori Vallavalitsusega ning talle selgitati, et vald ei toeta ega luba soovitud tekstiga graniitmonumendi püstitamist valla maale.
2.1.Kostja rikkus hageja omandiõigust, püstitades viimase tahte vastaselt monumendi hageja kinnistule ning takistades hageja võimalust seda osa kinnistust vastavalt selle otstarbele kasutada. Seega nõuab hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel kostjalt omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist ja endise olukorra taastamist. Hageja on kinnistul asuva kortermaja korteri omanik, kostja seda ei ole. Graniitmonumendi püstitamiseks kaasomanike ühisele osale kinnistust on vajalik kõigi kaasomanike nõusolekut, kuna tegemist ei ole tavapärase majandamise või valitsemise küsimusega (AÕS § 71 lg-d 1 ja 4, § 72 lg 2). Kostjal puudub kõigi kaasomanike nõusolek monumendi püstitamiseks.
2.2.Hageja esitatud ehitusprojekti tiitellehel on märgitud tellijaks Mihkel Mathieseni mälestusfond ning kostja isiklikud kontaktandmed. Kostja on nimetanud end kirjavahetuses hagejaga mälestusfondi esimeheks. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub, et just kostja tegutseb hageja kinnisasjal.
2.3.Arvestades eeltoodut palub hageja: 1) keelata kostjal hageja omandiõiguse rikkumine; 2) kohustada kostjat hageja kaasomandis oleva Pärnu mnt 25, Sindi, Tori vald kinnistu osa endisel kujul taastama hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et tegemist on kestva rikkumisega. Kostja paigutas ilma õigusliku aluseta hageja kaasomandis olevale osale kinnistust suure monumendi, lipumastid ja mälestuskivi, takistades sellega hageja võimalust oma kaasomandi osa kasutada. Õigusrikkumine on kestev, kuna monument on endiselt kinnistul. Negatoorhagi on võimalik alati esitada, kui keegi mõjutab asja kasutamist ja selleks ei pea olema süülist tegevust. Monumendi ja lipuvardad saab neid kahjustamata eemaldada ning need ei ole muutunud kinnisasja olulisteks osadeks. Monumendi püstitamine võõrale kinnistule ei kvalifitseeru
2-18-13565 tavapärase valitsemise ega selle erijuhtude alla. Kostja tegevus saaks olla õiguspärane vaid juhul, kui tal oleks olnud kõigi kaasomanike nõusolek ning tema kasuks oleks seatud piiratud asjaõigus. Õige ei ole kostja seisukoht, et praegusel juhul pidi nõude esitama korteriühistu. Ülejäänud korteriomanikud ja korteriühistu ei ole kinnistule monumenti tellinud ega vastuta kostja omavolilise tegevuse eest. Lisaks sellele, et monumendil olev tekst ei vasta riigis kehtivale ajalookäsitlusele, vähendab selle olemasolu ka hageja vara (korterite) väärtust. Monumendi olemasolu vähendab korteriomanike privaatsust ja seeläbi võib mõjutada ka korteriomandite väärtust nende võõrandamise korral. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Puudub kestev rikkumine ning hageja nõue ei ole AÕS § 89 alusel võimalik. Kui oleks toimunud rikkumine, siis see ei ole kestev. Monument on kinnisasjaga püsivalt ühendatud vundamendi kaudu ning on saanud kinnisasja oluliseks osaks. Monumendi püstitamine ei olnud õigusvastane. Püstitatud monument ei takista kuidagi hageja kaasomandi reaalosa kasutamist.
4.2.Hagejal puudub nõude esitamise õigus kostja vastu ning hagi on esitatud vale isiku vastu. Kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 mõttes saavad korteriomanikud kaasomandi eset valitseda üksnes korteriühistu kaudu ja kuna monument on kinnisasja oluline osa, saab nõudeid esitada vaid korteriühistu. Kostjal ei ole kolmanda isikuna õigust kinnisasja oluliseks osaks saanud monumenti lammutada. Kui hageja leiab, et tema kaasomaniku õigusi on rikutud, on see korteriomanike vahelise sisesuhte küsimus, sest kõnealune monument rajati teiste kaasomanike nõusolekul. Kostja küll rahastas ja organiseeris ausamba püstitamise, kuid ei ole ehitajana isiklikult ausammast püstitanud.
4.3.Hageja ei teosta oma õigusi heas usus. Hagejale kui kohalikule omavalitsusele kõnealune monument ei meeldi ning seetõttu otsitakse õiguslikke võimalusi monumendist vabanemiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2021. a otsusega hagi ning keelas kostjal hageja omandiõiguse rikkumise. Maakohus kohustas kostjat hageja kaasomandis oleva Pärnu mnt 25, Sindi linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606 juurde kuuluv maatükk) osa endisel kujul taastama ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus määras, et kostjal tuleb graniitmonument ja kaks lipumasti kõrvaldada ning taastada kinnistu osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sh täita kõrvaldamise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutada uus murukate. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 500 eurot. Maakohus jättis kostja 20. jaanuari 2021 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on Pärnu maakonnas Tori vallas Sindi linnas aadressil Pärnu mnt 25 asuva kortermaja üks korteriomanik; 2) kortermajas asuvate korteriomanike enamik on andnud nõusoleku maja juurde kuuluvale maatükile Mihkel Mathieseni auks monumendi püstitamiseks, hageja sellist nõusolekut andnud ei ole; 3) kostja ei ole ühegi kõnealusel aadressil asuva korteriomandi omanik ja tema kasuks ei ole seatud piiratud asjaõigust (nt hoonestusõigus vms);
2-18-13565 4) kostja eestvedamisel/finantseerimisel on kõnealune graniitmonument koos selle juurde kuuluvate lipuvarrastega siiski püstitatud, monument on rajatud vundamendile ja avati
15.septembril 2018.
5.2.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et tema korraldamisel püstitatud monumendiga tekitatud omandiõiguse rikkumine ei ole kestev, mistõttu ei saa selle kõrvaldamist nõuda. Monument koos lipuvarrastega on püstitatud ja takistab kestvalt kaasomandi ühe osa kasutamist. Asjaolu, et enamik korteriomanikke on oma allkirjaga monumendi püstitamiseks nõusoleku andnud, ei muuda seda objekti hageja suhtes õiguspäraseks. Korteriomanikud teostavad korteriühistu kaudu nende kaasomandisse kuuluva kinnistu osa valitsemist üksnes tavapärastes piirides (vt KrtS § 34 lg 2 ja § 35). Vundamendiga monumendi ja lipuvarraste püstitamist ei saa pidada tavapäraseks ja kaasomanike häälteenamusega otsustatavaks küsimuseks.
5.3.Kostja arusaam, et monument on muutunud kinnisasja oluliseks osaks ning et kostja vastu ei saa nõuet esitada, kuna ta ei ole korteriomanik, on ekslik. Kostja seisukohta jaatades tekiks õiguslikult talumatu olukord, kus keegi võiks võõrale maale püstitada omaniku/omanike teadmata või nõusolekuta vundamendiga ehitise/rajatise ja vabaneks igasugusest vastutusest, jättes sellega tekitatud kahju või objekti eemaldamise vaidluse kinnistuomaniku/kinnistuomanike lahendada. Monumenti ja lipuvardaid saab koos vundamendiga eemaldada ja tekkivad augud katta ning istutada uue murukatte - seda kõike ilma eemaldatud asju kahjustamata. Lisaks AÕS sätetele on saab hageja vastava nõude esitada ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 (hageja omandit on kahjustatud) ja § 136 lg 5 alusel, mis lubab nõuda kahju hüvitamist ka endise olukorra taastamisega (vt RKTKo nr 3-2-148-10).
5.4.Asjaolu, et hagejaks on kohalik omavalitsusüksus, ei tähenda, et ta ei või teostada oma varaga seotud omanikuõigusi sarnaselt teiste omanikega. Hagi esitamine ei ole hea usu põhimõtte rikkumine.
5.5.Menetluskulud jäävad kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 500 eurot. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.1.Kostja jäi kõikide maakohtu menetluses esitatud põhjenduste ja argumentide juurde.
6.2.Kostja rikkumine ei ole kestev, mis on AÕS § 89 kohaldamise eelduseks. Kostja ei nõustu maakohtu viitega õiguskirjandusele seoses AÕS § 89 kohaldamisega. Maakohtu seisukohta ei toeta ka senine kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6086, p 8). Kostja ei saa olla rikkuja AÕS § 89 tähenduses, kuna monumendist on saanud kinnisasja oluline osa ning kostjal puudub igasugune juriidiline õigus monumendi suhtes.
6.3.Maakohtu otsus on ebaselge. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus ei saa lahendit tehes tugineda mitmele õiguslikule alusele selliselt, et pooltele jääb arusaamatuks, millise normi alusel kohus hagi rahuldas. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 kohaldamisel peab kohus asja lahendamisel mh tuvastama kahju, mille hüvitamist nõutakse. Väidetav korteriomandi väärtuse vähenemisega seotud kahju peab olema kohtumenetluses tõendatud, et kohus saaks sellele otsuse tegemisel tugineda.
2-18-13565
6.4.Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja oli monumendi rajamisel eestvedajaks, kuid hagejal tuleb oma nõudega pöörduda teiste kaasomanike poole, kelle enamuse nõusolekul monument rajati. Tekkinud vaidlus on korteriomanike vahelise sisesuhte küsimus. Kui hageja soovib kinnisasjalt selle oluliseks osaks saanud monumendi eemaldamist, eeldab see kõigi korteriomanike nõusolekut AÕS § 74 lg 1 tähenduses. Kui teised korteriomanikud nõusolekut ei anna, on hagejal õigus nõuda teistelt kaasomanikelt vastavat nõusolekut või endise olukorra taastamist AÕS § 72 lg 5 järgi. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele tõendite vastuvõtmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
10.Kolleegium jätab rahuldamata kostja taotluse võtta asja juurde 5. jaanuaril 2021 esitatud menetlusdokumendi. Maakohus jättis nimetatud dokumendi õiguspäraselt vastu võtmata TsMS § 331 lg 1 järgi, sest see saabus kohtusse pärast selleks määratud tähtaega. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et dokumendi vastuvõtmine oleks kaasa toonud menetluse viibimise TsMS § 331 lg 1 mõttes.
11.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kohtupraktikas on selgitatud, et KrtS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Muuhulgas võib korteriomanik nõuda, et puudutatud isik eemaldaks kaasomandi esemelt tehtud täiendused (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoober 2020. a määrus kohtuasjas nr 2-18-11279, p 10).
13.Riigikohus selgitas, et enne KrtS jõustumist 1. jaanuaril 2018 oli endise olukorra taastamise nõude üldine õiguslik alus AÕS § 89. Alates KrtS jõustumisest on seaduse § 30 lg 2 erinorm korteriteks jagatud kinnisasja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõude esitamisel teise korteriomaniku vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2018. a otsus kohtuasjas nr 2-17-7999, p 34 jj). Kuigi KrtS § 30 lg 4 järgi võib korteriteks jagatud kinnisasja kaasomandiosa omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõude esitada ka korteriühistu, ei tulene ei sellest ega mõnest teisest KrtS sättest, et korteriomanikul endal nõudeõigust ei ole. Nõude esitamisel puudutatud isiku vastu, kes ei ole kinnisasja kaasomanik, on nõude õiguslik alus ka pärast 1. jaanuari 2018 AÕS § 89.
14.AÕS § 89 on suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sätte kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine, st olukord, kus omandiõiguse rikkumise aluseks olev kolmanda isiku (rikkuja) tegu (omandiõiguse rikkumine) on lõpule viidud ning omaniku nõue on suunatud sellise lõpule viidud rikkumise tagajärgede kõrvaldamisele. Selliste tagajärgede kõrvaldamist saab nõuda kahju hüvitamise õiguse alusel, eelkõige deliktilise kahju hüvitamise nõude alusel (VÕS § 1043). Üksikjuhtudel on § 89 kohaldamisalasse kuuluva omandiõiguse rikkumise ning
2-18-13565 deliktiõiguse kohaldamisalasse kuuluva kahju piiritlemine keeruline (Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. I osa. Tallinn, Juura. § 89 kommentaar p 3.2.2.b).
15.Maakohus esitas kohtuotsuses õigusliku põhjenduse alternatiivselt. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude küll AÕS § 89 järgi, kuid märkis, et kui see ei peaks kohalduma, on nõue põhjendatud VÕS § 1043 alusel. Kolleegium ei nõustu kostja hinnanguga, et selline põhjendus on vastuoluline ega vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Õiguskirjanduses on peetud lubatavaks alternatiivseid õiguslikke põhjendusi eeldusel, et nende alternatiivne tähendus on selgelt nähtuv (TsMS. Kommenteeritud väljaanne. II osa. § 436 lg 1 kommentaar, p 3.1.2.2). Praegusel juhul on maakohus selgelt avaldanud, et hagi rahuldamise esmane alus on AÕS § 89 ning üksnes alternatiivselt kuuluks hagi rahuldamisele VÕS § 1043 järgi.
16.Maakohtu alternatiivne õiguslik põhjendus oli igati asjakohane, sest üksikjuhtudel on § 89 kohaldamisalasse kuuluva omandiõiguse rikkumise ning deliktiõiguse kohaldamisalasse kuuluva kahju piiritlemine keeruline. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguse juhtumi asjaoludel lahendanud nõude õigesti AÕS § 89 järgi. Kostja ei ole monumenti ning lipuvardaid püstitanud kaasomandis olevale maatükile sooviga neist vabaneda, vaid eesmärgiga, et monument täidaks oma tavapärast funktsiooni, s.t püsiks paigaldatud kujul maatükil ning viitaks monumendis väljendatud ühiskondlikele väärtustele. See annab aluse käsitada omandiõiguse rikkumist kestvana AÕS § 89 tähenduses.
17.Õige ei ole kostja seisukoht, et maakohtu viide VÕS §-le 1043 oli ekslik, sest selle kohaldamiseks on teistsugused ja täiendavad eeldused. Kui maakohus oleks leidnud, et rikkumine ei ole kestev, oleks tulnud vaidlus lahendada samadel elulistel asjaoludel. Ka VÕS § 1043 kaitseb asja terviklikkust lisaks asja väärtuse vähenemisele. Seega piisanuks VÕS § 1043 alusel nõude esitamiseks esile tuua, et kostja on asja terviklikkust rikkunud ning selleks puudus omaniku nõusolek või muu õigustus.
18.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et tema ei vastuta omandi rikkumise eest, sest tema ei ole isiklikult ausammast rajanud, vaid üksnes rahastas ning organiseeris ausamba püstitamist. Kostja viitas, et ausamba püstitajateks võiks pidada korteriomanikke, kes rajatisega nõustusid. Selle seisukohaga nõustuda ei toeta tõendid. Kooskõlastuslehest (dtl 150 jj) nähtub, et osa korteriomanikke andsid nõusoleku nende maale rajatise püstitamiseks. See ei tähenda, et nendest said ausamba püstitajad, sest rohkem aktiivseid tegusid nad ei teinud.
19.Kostja tõi apellatsioonimenetluses esile, et hageja võõrandas 12. juulil 2021 ühe talle vaidlusaluses majas kuuluva korteri kolmandale isikule. Kolleegium märgib, et vaatamata ühe korteri võõrandamisele jäi hagejale alles teine korter numbriga 5. Teiseks on kostja küll esitanud nõudeõiguse kaotamise vastuväite TsMS § 210 lg 4 järgi, kuid ei ole esile toonud selle kohaldamiseks vajalikku eeldust, et asjas tehtav otsus ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kolleegium jätab apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 järgi kostja kanda. Et hagejal õigusabikulu apellatsiooniastmes ei tekkinud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.