E T hagi ARKAADIA HALDUSE AS-i vastu kahjuhüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
600 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja E T (isikukood xxxx)
esindajad
Kostja
ARKAADIA
HALDUSE
AS
(registrikood
10257154), lepinguline esindaja Priit Altpere Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta E T hagi ARKAADIA HALDUSE AS-i vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata.
2.Maakohtus kantud menetluskulud jätta E T kanda.
3.Määrata kindlaks ARKAADIA HALDUSE AS-i maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista E T’lt ARKAADIA HALDUSE AS-i kasuks välja menetluskulud 320 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.10.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
E T (hageja) esitas 05.08.2018 maakohtule hagi ARKAADIA HALDUSE AS-i (kostja) vastu kahjuhüvitise 600 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomand saanud kahjustada seoses maja fassaadi läbijooksudega. Eksperthinnangus on välja toodud, et maja fassaadil olid mõrad, mille kaudu tungis vihma- ja lumevesi korterisse ja rikkus elamispinna. Läbijooksude tõttu on kahjustada saanud korteri esiku sein ja lagi, samuti magamistoa lagi. Ka on lagedel ja seintel üles paisunud ja maha koorunud värv ning viimistlus on rikutud. Eksperthinnang on kostjale saadetud, probleemid läbijooksudega algasid 2017. a aprillis. Fassaadi remont teostati alles 2018. a mais. Hageja on pöördunud läbijooksude probleemiga mitmel korral kostja poole ning kostja on tunnistanud, et on läbijooksudest teadlik. Hageja korteri remont läks maksma 600 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Hageja leiab, et kostja on tekkinud kahju eest vastutav, sest kostja halduses on korteriühistu remondifond ning kommunaalmaksud, k.a arvetel nähtuv majakarbi kindlustus. Hageja märgib, et kogu ühistu majandamine käib ainult kostja kaudu. Seega peab kostja vastutama ka hagejale tekkinud kahju eest. Kostja vastuväited hagile
Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja faktiväidetest ei selgu hageja õiguste rikkumist kostja poolt. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele (kuni 31.12.2017. a kehtinud korteriühistuseadusele) majandavad korteriomanikud kaasomandieset korteriühistu kaudu. Kaasomandieseme remondiga seotud küsimused (nii remondi tegemise kui ka selleks vajalike rahaliste vahendite kogumise) otsustavad korteriomanikud korteriühistu üldkoosolekul. Seega oli hageja poolt kahju tekkimist põhjustanud hoone puuduste kõrvaldamine korteriomanike, s.h hageja, kui korteriühistu liikmete pädevuses. Kostja ei võta ega saagi võtta vastu otsuseid korteriühistu eest. Kostja on toiminud vaid korteriühistu (üldkoosoleku või juhatuse) otsuste teavitajana, mitte otsustajana. Samuti ei majanda kostja hageja ega korteriühistu rahadega. Kostja selgitab, et kostjal ei ole kohustust ega ka õigust teha korteriomanike omandis olevale hoonele remonti ilma korteriomanike vastava otsuseta. Kostja on õigustatud remonti korraldama üksnes siis, kui korteriomanikud on korteriühistu koosolekul otsustanud remonti teha, kogunud selleks piisavalt rahalisi vahendeid ja remondi korraldamise kostjalt tellinud. Ka ei ole kostja võtnud korteriühistu ega hageja kui korteriomaniku ees endale kohustust tagada korteriomanike omandis oleva hoone alatine korrasolek sõltumatult korteriomanike endi ja korteriühistu otsustest ja rahalistest panustest. Samuti pole kostja sõlminud hagejaga kindlustuslepingut, millega kostja kohustuks hagejale võimalike kahjujuhtumite korral tekkivad kahjud hüvitama. Hoonet, milles asub hageja korter, majandab korteriühistu ning majakarbi kindlustuslepingud kindlustusseltsidega on sõlminud korteriühistu. Kostja ei ole nimetatud kindlustuslepingute pooleks ega maakleriks. Korteriühistu teeb makseid vastavalt korteriühistu otsustele ja sõlmitud lepingutele oma pangakontolt otse vastavate teenuste osutajatele, s.h kindlustusandjatele nendega sõlmitud lepingute eest. Kostja pole saanud ei hagejalt ega korteriühistult kindlustuslepingu tasu ega maakleri tasu.
Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-st 1 tulenevalt.
4.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt korteri remondikulude 600 euro hüvitamist.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
hageja on korteriomandi xxxx omanik; Xxxx majas on moodustatud korteriühistu; hageja on pöördunud kostja poole seoses maja fassaadi läbijooksude probleemiga; kostja on hagejale selgitanud, et maja fassaadi remondi tegemiseks puuduvad korteriühistul rahalised vahendid ja korteriomanikud peavad üldkoosolekul võtma vastu vajaliku otsuse.
6.Esmalt tuleb kohtul anda nõudele õiguslik kvalifikatsioon. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et tulenevalt maja fassaadi puudustest (maja fassaadil olid mõrad, mille kaudu tungis vihma- ja lumevesi hageja korterisse), on kahjustada saanud hageja korter. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude kinnisvarahaldusettevõtjast kostja vastu. Riigikohus on varasemalt leidnud, et korteriühistu liikme suhted väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-6-17, p 11). 15.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 26 lg 1 kohaselt võib korteriühistu juhatuse asemel korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (edaspidi valitseja). Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut (KrtS § 26 lg 2). Äriregistri väljavõttest nähtub, et Xxxx korteriühistul (registrikood xxxx) on juhatus ning juhatuse liikmetena on registrisse kantud E T ja R K. Kohus selgitab, et valitseja tegutseb juhatuse asemel, s.t et samaaegselt ei saa korteriühistul olla valitsejat ja füüsilisest isikust juhatuse liiget. Seega ei tegutse kostja ka korteriühistu valitsejana KrtS § 26 lg 1 mõttes. Ka ei ole hageja välja toonud, et poolte vahel oleks mõni muu tehingulaadne suhe, mille rikkumisest tulenevalt peaks kostja hüvitama hagejale tekkinud võimaliku kahju.
7.Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. VÕS § 1043 järgi peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtupraktika kohaselt peab kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).
8.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja korduvalt juhtinud kostja tähelepanu maja fassaadi puudustele, mille tõttu on kahjustada saanud hageja korter. Hageja heidab kostjale ette tegevusetust nimetatud puuduste kõrvaldamisel. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kostjal oli seadusest tulenev kohustus teatud viisil käituda vältimaks hagejale kahju tekkimist (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kohus leiab, et kostjale ei tulenenud korteriühistuseadusest (KÜS) ega mõnest muust õigusaktist
kohustust korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), s.h kõrvaldada omaalgatuslikult maja fassaadi puudused. Seega puudub deliktiõiguslik kaitsenorm, mille rikkumise korral saaks hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
9.Riigikohus on leidnud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, s.t kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud. Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige tõik, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-48-15, p 24). Kohus selgitab, et kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama.
10.Kohus on seisukohal, et arvestades asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid, ei ole kostja käibekohustust rikkunud. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal lasus käibekohustus käituda viisil, et ära hoida hagejale kahju tekkimist. Vastupidi, hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on kinnisvarahaldusettevõtjana tegutsenud hoolsalt, edastanud hageja probleemid korteriühistu juhatusele ning hoidnud hagejat kursis puuduste kõrvaldamise tegevusplaanidega. 06.04.2017 elektronkirjas teavitas hageja kostjat maja välisseina vee läbijooksudest hageja korteris. Kostja töötaja vastas samal päeval hagejale, et probleemist ollakse teadlikud, kohtutud on ka hageja üürnikuga ning kogu informatsioon edastatakse edasiseks otsustamiseks korteriühistu juhatusele (tl 17 ja selle pöördel). Ka edaspidisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on pidevalt hagejale selgitanud olukorda ning põhjuseid, miks ei ole maja fassaadi parandustöid teostatud (vt poolte kirjavahetus, tl 14-17).
11.Kohus leiab, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kuna deliktilise vastutuse üks eeldus on täitmata, ei hinda kohus nõude teisi eeldusi.
12.Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas kaasuses võib tõusetuda korteriühistu vastutus väidetava kahju tekitanud sündmuse ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel, kui on täidetud ka VÕS § 115 lg 2 või 3 eeldused. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneb korteriühistule võlaõiguslik ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustus, mille täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kui korteriühistu rikub seda kohustust, on võimalik korteriühistu vastutus. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
14.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 320 eurot käibemaksuta (tl 63). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13).
16.Kohus nõustub kostja esindaja tunnitasu suurusega 80 eurot käibemaksuta. Kostja taotlusel mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on kostja esindaja teostatud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 320 eurot.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.