Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-7833
Tsiviilasi
Belamex SIA hagi OSAÜHINGU INTEKSIL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3933 eurot 55 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU INTEKSIL apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OSAÜHING INTEKSIL (registrikood 10855903), lepinguline esindaja Artjom Morozov Vastustaja (hageja): Belamex SIA (Läti Vabariigi registrikood 40003463961), lepinguline esindaja Aleksei Motuzov
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tasumise kohta (vastavalt kauba realiseerimisele). Kuna pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ja poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, kohalduvad VÕS § 29 lg-d 4 ja 5. Maakohtu hinnangul toimus poolte vahel varasema praktika kohaselt kauba eest tasumine koheselt, kauba tellimisega samal ajal. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet ositi tasumise kohta vastavalt kauba realiseerimisele. Seda ei tõenda ka kostja esitatud kauba jääkide nimekiri. See on vaid tabel kostja laos oleva kauba koguste ja maksumusega, andmeid kauba eest tasumise kohta tabelis ei ole. Seega tuleb poolte kokkulepet koostöö kohta, millega hageja müüs kostjale kaupa ja kostja kohustus kauba eest tasuma (ehk suulist müügilepingut) tõlgendada selliselt, et kostja kohustus tasuma hagejale kauba eest hageja esitatud arvete alusel nendel märgitud kuupäevaks. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja võiks oma kauba tagasi võtta. Ostja võib kauba müüjale tagastada vaid seaduses sätestatud juhul või kui selles on lepingus eraldi kokku lepitud. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millest tuleneks tema õigus müümata kaup hagejale tagastada. Samuti puudub vastav poolte kokkulepe. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tarninud kostjale kaupa ja on esitanud kostjale kaks arvet kokku summas 4000 eurot 80 senti. Esimest arvest on kostja 2. mail 2017 tasunud 500 eurot. Ülejäänud (s.o 3500 euro 80 sendi) osas on arved tasumata. Kohustus on muutunud sissenõutavaks arvetel märgitud kuupäevadel (s.o 15. septembril 2016 ja 21. septembril 2016). Maakohus ei tuvastanud poolte kokkulepet viivise määra kohta, mistõttu kohaldus seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 1). Arve alusel tasutud 500 eurost on hageja arvestanud viivise katteks 89 eurot 58 senti. Maakohus nõustus hageja arvestusega ning leidis, et hageja põhinõue on 3590 eurot 38 senti. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 93 eurot 97 senti. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Viivis alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni on 259 eurot 59 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3590 eurot 38 senti ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 259 eurot 59 senti, kokku 3943 eurot 94 senti, samuti edasiulatuva viivise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.
Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku maksmises vastavalt esitatud arvetele. Konto väljavõtted tõendavad vastupidist. Poolte kokkulepe, mille kohaselt maksab kostja hagejale kauba eest pärast selle realiseerimist, võib olla käsitatav kostja kohustuse täitmise aja määramisena VÕS § 82 lg 1 mõttes või edasilükkava tingimusena TsÜS § 102 lg 2 mõttes. Selline maksmise viis on laialt levinud ja kaubanduses tavapärane.
hagejale, et ta ei nõustu kauba eest tasumisega enne, kui ta on kauba realiseerinud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooled leppisid kokku kauba eest tasumises pärast selle realiseerimist.
allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.