Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(7)

2-17-7833 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja väitel oli 06. juunil 2011 hageja ja kostja (endine ärinimi OÜ M) vahel sõlmitud tarneleping (edaspidi leping) kehtivusega kuni 18. oktoober 2011. Vastavalt lepingule hageja müüs ja kostja ostis kaubad sortimendis ja koguses, vastavalt tarnekuupäevadele ja summades, mis on arvetel märgitud. Vaatamata sellele, et lepingu tähtaeg möödus, jätkasid pooled oma koostööd vastavalt lepingus kajastatud tingimustele. Koostöö käigus vastavalt juba aastatega väljakujunenud praktikale ja kostja suulisele tellimusele toimetas hageja 2016. aastal augustikuus kostjale kauba, tapeedid maksumusega 4000,80 eurot ühekuulise maksetähtaja pikendusega. Kostjale oli 16. augustil 2016 vastavalt arvele INV 067-482 toimetatud kaup, tapeedid maksumusega 2051,40 eurot ja 22. augustil 2016 oli vastavalt arvele INV 071-484 toimetatud kostjale tapeedid maksumusega 1949,40 eurot. Kauba eest maksmise tähtaeg möödus vastavalt 15. ja 21. septembril 2016, kuid kostja maksis kauba eest 02. mail 2017 vaid 500 eurot. Vaatamata sellele, et kostja sai kauba arvetel kajastatud ulatuses ja aktsepteeris selle kättesaamise arvetel kajastatud tingimustel, ei nõustu kostja hageja nõuetega ja väidab, et saab raha tasuda ainult siis, kui kaup on realiseeritud. Juhul, kui hageja sellega ei nõustu, pakub kostja kauba tagasivõtmist. Samas ei nõustu kostja sellega, et ta pidi raha tasuma arvetel märgitud tähtajaks ja ei ole nõus enam sellistes tingimustes koostööd tegema. Hageja on arvestanud viivist. Hagi esitamise ajaks on igalt arvelt tasumata summast tekkinud viivis. Viivis 7% aastas arve INV 067-482 tasumata summast 2051,40 eurot alates 16. septembrist 2016 kuni hagi esitamiseni on 4,72 eurot, s.o alates 16. septembrist 2016 kuni 01. mai 2017 viivis tasumata summast 2051,40 eurot on 89,58 eurot, 02. mail 2017 maksis kostja hageja kontole raha 500 eurot selgitusega INV 067-482 seega kustutas kostja esmakordselt VÕS § 88 lg 8 korras selleks ajaks tekkinud viivise ja osa võlgnevusest. Peale osa võlgnevuse tasumist jäi kostja poolt tasumata 1640,98 (2051,40-(500-89,58). Alates 03. maist 2017 kuni hagi esitamiseni viivis 14 päeva eest tasumata jäänud summast 1640,98 eurot on 4,72 eurot. Viivis 7% aastas arve INV 071484 eest tasumata summast 1949,40 eurot on alates 22. septembrist 2017 kuni hagi esitamiseni 89,25 eurot. Viivis hagi esitamise ajaks kokku 93,97 eurot (4,72 +89,25). Nõude summa hagi esitamise ajaks (põhivõlgnevus ja viivis) on 3684,35 (3590,38+93,97) eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 3590,38 eurot, kuni 17. mai 2107 sissenõutavaks muutunud viivis 93,97 eurot ja edaspidi viivis alates hagi eitamisest 19. maist 2017 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,019% päevas tasumata põhivõlgnevuse (3590,38 eurot) summast. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2(7)

2-17-7833 Kostja vastus hagiavaldusele Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja teatab, et oma seisukoha väljendas kostja varasemalt 15. märtsi 2017 kirjas nr 77 ja 27. märtsi 2017 kirjas nr. 78, mis olid saadetud hageja esindajale. Nendes kirjades kirjeldas kostja põhjalikult tekkinud probleemi sisu ja esitas variandid selle lahendamiseks. Kostja pakkus mitmel korral hageja esindajale järgmisi variante lahendamaks tekkinud situatsiooni: hageja võtab kostja kauplusest oma kauba tagasi, seisuga 11. detsember 2017 on kostja kauplustes hageja kauba jääk ostuhinnas 3074,49 EUR, kostja faktiline võlg hagejale on 2700,80 eurot; või kostja jätab kauba edaspidiseks realiseerimiseks, mis võib venida 1,5 kuni 2 aastaks ja kostja hakkab üle kandma raha konkreetselt müüdud kauba eest üks kord kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja jääb hagiavalduses esitatu juurde. Hagejale järeldab kostja vastusest, et pooltel ei ole vaidlust, et hageja nõude on põhjendatud ja kulub täitmisele. Pooltel on jätkuvalt lahkarvamusel nõude suuruse ja selle täitmisviisi kohta. Kostja 21. detsembri 2017 vastusest ega varem esitatud kirjadest ei ole piisavalt selge, millistele õigusnormidele kostja tugineb oma seisukohtade põhjendamiseks, samas ei ole ka selge, miks hageja peaks nõustuma kostja poolt tehtud ettepanekutega käesoleva asja lahendamiseks. Hageja jätkuvalt leiab, et kostja ettekujutus tekkinud olukorrast on ebarealistlik, tema poolt esitatud argumendid on kehtivate seadusnormidega ja poolte tegevusvaldkonnas kehtivate reeglitega vastuolus. Kostja oma vastuses ei toonud mitte ühtegi arvesse võetava asjaolu mis vabastaks teda hageja ees oma kohuste täitmisest või annaks temale võimaluse maksta hagejale tarnitud kaupa eest järelmaksuga või hoopis tagastada kauba hagejale. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et nõue kostjale on täies ulatuses põhjendatud. Kostja esitas kohtule jaanuari 2018 seisuga hageja poolt tarnitud müümata kauba nimekirja. Oma selgituses kostja kinnitab, et kokkulepe kauba tarnimiseks siiski oli, kuid ei olnud kokkulepet tarnitud kauba maksetähtaegade kohta. Siinkohal hageja leiab, et kostja väide maksetähtaegade kokkuleppe puudumise kohta ei ole tõsiselt võetav ega eluliselt usutav. Mitte ükski tarnija ei hakka tarnima kaupa ilma maksetähtaegade kokkuleppeta. Samas kostja väide on vastuolus tsiviilasjas olemasolevate dokumentidega, kus hageja poolt kostjale esitatud arvetel on kajastatud maksetähtajad, arved ja kaup on kostja poolt vastuvõetud ning kostja esindaja poolt kauba kättesaamine allkirjaga fikseeritud. Nagu juba varem mainitud, peale kostja poolt kauba ja arvete kättesaamist mingeid reklamatsioone kauba koguse ega kvaliteedi kohta mõistliku aja jooksul ei ole laekunud. Lisaks eeltoodule oma selgituses kostja ise mainib, et peale tellitud kauba tarnimist kauba realiseerimine järsult langes, mis on iseenesest mõistetav, kuid ei ole mingil juhul vabandatav tellitud kauba eest maksmata jätmiseks. Iga ettevõtja, kes kannab ettevõtlusega seotud riskid ka hea tava kohaselt peab vastutama enda peale võetud kohustuste eest, mitte üle kandma need riskid partnerile, seda eriti kui üks pool oma kohustuse (kauba tarnimise osas) on juba täitnud. Antud juhul on selge, et kostja tegutseb hageja suhtes pahausklikult venitades maksmisega tarnitud ja juba osaliselt realiseeritud kauba eest. Asjaolu, et kostja tegutseb pahausklikult hageja suhtes, on muuhulgas kinnitatud ka kostja poolt

2-17-7833 1070,80 oli kostja poolt tasutud ja selle kohta pooltel vaidlus puudub. Tasumata jäänud summa 4000,80 eurot, arved INV.067-482 ja INV.071-484, on kostja poolt tasutud vaid osaliselt ehk 02. mail 2017 kokku 500 euro ulatuses arve INV.067-482 eest, peale mille jäi tasumata summa 3500,80 eurot. Kostja poolt esitatud dokumentide kohaselt seisuga jaanuar 2018 on tema lattu jäänud hageja poolt tarnitud kaup summas 3074,49 eurot ja raha summas 426,31 eurot ikka siiani maksmata, mis tähendab, et kostja isegi realiseeritud kauba eest saadud raha maksmisega venitab ebamõistlikult pikka aega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt müügilepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1) tuleneva raha maksmise kohustuse täitmiseks 3590,38 eurot, mille hageja väitel on kostja jätnud tasumata. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline müügileping, mis jätkas peale poolte vahel kuni 18. oktoober 2011 kehtinud tarnelepinguga alustatud koostööd. Vastavalt lepingule hageja müüs ja kostja ostis kaubad sortimendis ja koguses, vastavalt tarnekuupäevadele ja summades, mis on märgitud arvetel. Vaatamata sellele, et lepingu tähtaeg möödus, jätkasid pooled oma koostööd vastavalt lepingus kajastatud tingimustele. Koostöö käigus vastavalt juba aastatega väljakujunenud praktikale ja kostja suulisele tellimusele toimetas hageja 2016. aastal augustikuus kostjale kauba, tapeedid maksumusega 4000,80 eurot ühekuulise maksetähtaja pikendusega. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe tasumise osas ja selle kohaselt pidi kostja maksma hagejale vaid juba müüdud kauba eest, kokkulepet, et kostja pidi maksma kogu kauba eest kindlal tähtajal, kostja eitab. Vaidlust ei ole, et poolte vahel 06. juunil 2011 sõlmitud müügileping kehtivusega kuni 18. oktoober 2011 on lõppenud. Peale lepingu lõppemist jätkasid pooled koostööd. Hageja volitatud esindaja koostas kauba pakkumused, kostja volitatud esindaja, kaupluse juhataja, nõustus hageja pakkumusega ja tellis hagejalt kaupa. Kauba tellimine toimus suulises vormis. Hageja toimetas kauba kostja kauplustesse ja esitas kostjale arved tasumiseks. Vaidlust ei ole, et hageja on arvetel INV.067-482 ja INV.071-484 märgitud kauba väärtusega 4000,80 eurot kostjale üle andnud, kostja on hageja arved kätte saanud ja tasunud 02. mail 2017 arvest INV.067-482 kokku 500 eurot. Ülejäänud osas on arved INV.067-482 ja INV.071-484 tasumata. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas poolte vahel oli kokkulepe kauba eest tasumiseks hageja arvetel näidatud tähtaegadel või oli kokkulepe kauba eest osalise, vastavalt kauba realiseerimisele, tasumise kohta. Kuna pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ja poolt ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldub VÕS § 29 lg 4 ja lg 5, mille kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingu poolte vahelist praktikat. 4(7)

2-17-7833 Kohus tuvastas poolte vahel varem sõlmitud sama esemega müügilepingust (t.l.-6-7), mille pooled sõlmisid 06. juunil 2011 ning mis lõppes 18. oktoobril 2011, et vastavalt lepingu p-le 4.2. tasub ostja kauba väärtusest 100% ettemaksu. Seega on poolte vahel varasema praktika kohaselt toimunud kauba eest maksmine koheselt, kauba tellimisega samal ajal. Pooled ei ole 06. juuni 2011 lepingus kokku leppinud kauba eest tasumiseks peale kauba realiseerimist. Hageja on esitanud kostjale arved INV.067-482 ja INV.071-484 (t.l.-16,17), milles on märgitud kauba eest tasumise tähtaeg, arve INV.067-482 puhul on see 15. september 2016 ja arve INV.071-484 puhul 21. september 2016. Arvestades kauba saatelehtedel märgitud kauba üleandmise kuupäevi vastavalt 16. august 2016 ja 22. august 2016, on arvetel määratud tasumise tähtajaks üks kuu kauba saamisest. Makseviisiks on märgitud „ülekanne“ ehk sama makseviis, mis oli kokku lepitud

2-17-7833 Kohus järeldab, et kostjal on müügilepingust tulenev raha maksmise kohustus põhinõude osas täitmata summas 3590,38 eurot. Kostja vastuväide, et hageja võiks oma kauba tagasi võtta, ei ole põhjendatud. Ostja võib kauba müüjale tagastada vaid seaduses sätestatud juhul (lepingust taganemine, puudustega kaup, tühine või kehtetu tehing jne) või kui selles on lepingus eraldi kokku lepitud. Kostja ei esitanud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et kostjal oleks õigus müümata kaup hagejale tagastada. Kohus ei tuvastanud ka poolte kokkulepet kostja poolt müümata kauba hagejale tagastamiseks. Samuti, kui kostja soovib edaspidi kaeba eest tasuda peale selle realiseerimist, tuleb kostjal selles hagejaga eraldi kokku leppida. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lähtuvalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus järeldab, et hageja põhivõla nõue 3590,38 eurot tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja on arvestanud viivist määras 7% aastas arve INV 067-482 tasumata summast 2051,40 eurot alates 16. septembrist 2016 kuni hagi esitamiseni 4,72 eurot, sealjuures on hageja võtnud arvesse, et kostja maksis 02. mail 2017 hageja kontole raha 500 eurot selgitusega INV 067-482 ja seega kustutas hageja VÕS § 88 lg 8 alusel selleks ajaks tekkinud viivise ja osa põhivõlgnevusest. Peale osa põhivõlgnevuse kustutamist jäi kostja poolt tasumata 1640,98 eurot (põhivõlg 2051,40 (kostja makstud 500 eurot - 89,58 sissenõutav viivis). Alates 03. maist 2017 kuni hagi esitamiseni viivis 14 päeva eest tasumata jäänud summast 1640,98 eurot on 4,72 eurot. Arve INV 071-484 eest tasumata summast 1949,40 eurot on hageja arvestanud viivist määras 7% aastas alates 22. septembrist 2016 kuni hagi esitamiseni 89,25 eurot. Viivis hagi esitamise ajaks kokku 93,97 eurot (4,72 +89,25). Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja viivise arvestusega ja leiab, et kuni hagiavalduse esitamiseni 19. mail 2017 moodustas sissenõutav viivis arvete INV.067-482 ja INV.071-484 osalise maksmise tõttu kokku 93,97 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase täitmiseni määras maksmata põhivõlalt 0,019% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kohus arvestab viivise alates hagi esitamisest 19. maist 2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30. maini 2018 ühekordse summana määras 7% aastas (0,019% päevas) ühe aasta ja 12 päeva eest tasumata põhinõudelt 3590,38 eurot, kokku 259,59 eurot. Kohus järeldab, et lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ja TsMS § 367 tuleb hageja viivisenõue rahuldada täies ulatuses. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 3590,38 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga 30. mai 2018 sissenõutavaks muutunud viivise 259,59 eurot, kokku 3943,94 eurot, ja edasiulatuva viivise alates 31. maist 2018 kuni põhinõude (seisuga 30. mai 2018 6(7)

2-17-7833 moodustab tasumata põhinõue 3590,38 eurot) kohase täitmiseni viivisemääras 0,019% päevas (7% aastas) tasumata põhinõude summalt. Hagi hind Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 3590,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 93,97 eurot ja edasiulatuva viivise määras 0,019% tasumata põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1; § 133 lg 1 ja lg 2 ja § 134 lg 1 on hagihind 3933,35 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt tuleb kostjal hüvitada ka hageja vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.