2-18-101374
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Nummert
Otsuse avalikult teatavaks- 28 september 2018.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu kell 16:00 tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-101374
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi O. A. vastu kahju summas 762,02 eurot, viivise põhinõudelt summas 13,02 eurot ja lisanduva viivise nõudes väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
835,95 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu (registrikood esindajad 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Arvi Luhakooder ([email protected]) Kostja: O. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx xx-x, xxxxx, e-post xxx) Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus
Viimane kohtuistung
11.09.2018
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
1/5
2-18-101374
Hageja nõuded, väited ja tõendid Xx xx xxxx toimus Pärnus, xxxxx xx xx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxxxxxxxx xxxxxxxx (xxxxxx), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile xxxxxx xxxxx (xxxxxx). Kahjustada saanud sõiduki xxxxxx vastutav kasutaja, S.P., esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse (lisa 4 – sõidukikahju hüvitise taotlus; 3 lk). S.P. kirjeldab juhtunut alljärgnevalt: „Minu auto oli pargitud xxxxxxxx xxxxxxxxxx ette xxxxx xx xx, xxxxx. xxxxxxxxxx välja tulles tuli minu juurde üks meesterahvas (kontakti ei võtnud tema käest), kes oli pealt näinud, kuidas sõiduk nr-ga xxxxxx oli tagurdanud minu Xxxxxx Xxxxxele otsa. Juht tuli autost välja, vaatas korra ja lahkus sündmuskohalt.“ Hageja esitas politseile selgitustaotluse toimunud liiklusõnnetuse kohta. Politsei vastas hagejale, et politseis on registreeritud xx xx xxxx liiklusõnnetus, kus sõiduk xx Xxxxxxxx reg märk xxxxxx tagurdas pihta parkivale sõidukile Xxxxxx Xxxxx reg märk xxxxxx. Liiklusõnnetus põhjustati sõidukiga xx Xxxxxxxx, mida juhtis O. A. (lisa 5 – PPA vastus selgitustaotlusele; 1 lk). Kuna liiklusõnnetuse põhjustas kostja juhitud sõiduk XXXXXXXXXX ja kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli sõiduki XXXXXXXXXX liikluskindlustuse leping sõlmitud hageja poolt (lisa 6 – liikluskindlustuse poliis; 3 lk), siis oli hagejal kahju hüvitamise kohustus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk XXXXXX kahjustada. Hagiavaldusele on lisatud fotod sõiduki XXXXXX kahjustustest. Sõiduki Xxxxxx kahjustused remontis Amserv Auto AS. Remondimaksumus oli 762,02 eurot (lisa 7 – remondiarve; 1 lk). Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele. Hageja hüvitas sõiduki Xxxxxx remondimaksumuse summas 762,02 eurot (lisa 8 – maksekorraldus; 1 lk). Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (lisa 8 – tagasinõue; 2 lk). Hageja on hüvitanud sõidukile Xxxxxx põhjustatud kahju summas 762,02 eurot. Hageja põhinõue on 762,02 eurot. Kostja ei ole hagejale kahjusummat tasunud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki XXXXXXXXXX XXXXXXXX (xxxxxx) valdaja tsiviilvastutus kindlustuse leping (liikluskindlustus) sõlmitud hageja poolt (lisa 5). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxxxx kahjustada. Xxxxxx parandamise kulu oli 762,02 eurot (lisa 7), mille hageja on hüvitanud (lisa 8). LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega võib tagasinõude esitada, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustab kindlustusjuhtumi, lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutseb lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja (lisa 5). Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks tähtpäeva, milleks oli hiljemalt 07.01.2018 (lisa 9). Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 08.01.2018, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Tagasinõudes (lisa 9) palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 07.01.2018. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 08.01.2018. 2/5
2-18-101374 Kostjate seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja hagiavaldusega ei nõustu. Hageja ei ole tõendanud enda väiteid – et xx xx xxxx toimus Pärnus, xxxxx xx xx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk XXXXXXXXXX XXXXXXXX (xxxxxx), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile XXXXXX XXXXX (xxxxxx). Hageja esitab tegelikkusele mittevastavaid väiteid, nagu oleks S.P., esitanud hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse. Tegelikult esitas S.P. sõidukikahju hüvitise taotluse Ergo Insurance SE-le. Seega ei saanud hageja tegutseda temale esitatud taotluse alusel. Hageja pool tsiteeritud tekst ei ole otsene tõend, kuna viitab anonüümsele ja tuvastamata „meesterahvale“. Samuti puuduvad muud sündmuskohalt kogutud tõendid (skeemid, fotod jms), mis tõendaksid hageja väiteid ja nõudeid. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, nagu oleks hageja politseile esitanud selgitustaotluse ja nagu oleks politsei vastanud hagejale. Lisa 5 on adresseeritud kolmandale isikule, mitte hagejale, nagu hageja väidab. Samuti viidatakse selles kirjeldatud sündmustele, mille kohta sõlmiti kindlustuskokkulepe, mida hageja ei ole kohtule esitanud. Kui hageja soovib tugineda kõnealusele tõendile, siis on oluline, et ta esitaks kohtule ka selles tõendis viidatud kindlustuskokkuleppe. Tõendamata on hageja väide, nagu oleks liiklusõnnetuse põhjustanud kostja juhitud sõiduk. Hageja ei ole tõendanud, milliste asjaolude tõttu või millal on tekkinud fotodel kujutatud kahjustused. Samuti puuduvad tõendid, millal ja kus on kõnealused fotod tehtud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid (fotod, skeemid, tunnistajate ütlused vms) väidetavalt sündmuskohalt. Hageja hinnang, nagu vastaks hinnapakkumine kahjustuse suurusele, on subjektiivne ja tõendamata väide, kuna Amserv Auto AS hinnapakkumist ei ole hagiavaldusele lisatud. Hageja ei ole kuidagi põhjendanud Amserv Auto AS valikut. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kaalunud soodsamaid võimalusi, võrreldes Amserv Auto AS-i poolt esitatud hinnapakkumisega. Kostja hinnangul ei vasta 762,02 eurot Xxxxxx xxxxxx kahjustuse suurusele. Hageja on oma valikuid tehes käitunud pahatahtlikult, kasutades ära oma seisundit. Hageja poolt esitatud Amserv Auto AS arve (lisa 7) ei ole originaal. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud hageja väide „Sõiduki Xxxxxx kahjustused remontis Amserv Auto AS“ Hageja väited kostja poolt kindlustusjuhtumi põhjustamise kohta ning õigusvastase ja süülise käitumise kohta on tõendamata ja paljasõnalised ning vastuolus hageja enda poolt esitatud tõenditega (lisa 5), milles sõnaselgelt viidatakse kindlustuskokkuleppele. Kindlustuskokkuleppe olemasolu välistab süü ja õigusvastasuse. Hageja väide, nagu oleks hageja esitanud kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, on eksitav ja tegelikusele mittevastav. 17.05.2018 vastuses hageja esitab kohtule Amserv Auto AS kalkulatsiooni (hinnapakkumise) sõiduki Xxxxxx remondiks (lisa 10 – CABAS kalkulatsioon; 6 lk). Kalkulatsioonil näidatud remondimaksumus on 762,02 eurot, mis langeb kokku ka hilisema remondiarvega (hagiavalduse lisa 7).“ Põhjusel, et kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja väited on tõendamata, soovib hageja tunnistajana üle kuulata sõiduki Xxxxxx vastutava kasutaja S.P. (ik xxxxxxxxxxx).
3/5
2-18-101374 Kohaldatav õigus, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega võib tagasinõude esitada, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustab kindlustusjuhtumi, lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutseb lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagi asjaolude kohaselt xx xx xxxx toimus Pärnus, xxxxx xx xx maja juures liiklusõnnetus, sest otsa pargitud sõidukile XXXXXX XXXXX (xxxxxx). Poolte vahel on vaidlus selles, kas selleks oli sõiduk XXXXXXXXXX XXXXXXXX (xxxxxx), mida juhtis kostja. Hagi asjaolude kohaselt kahjustada saanud sõiduki Xxxxxx vastutav kasutaja, S.P., esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse (hagi lisa 4 – sõidukikahju hüvitise taotlus). Antud taotluse kohaselt S.P. kirjeldab juhtunut alljärgnevalt: „Minu auto oli pargitud xxxxxxxx xxxxxxxxxx ette xxxxx xx xx, xxxxx. xxxxxxxxxx välja tulles tuli minu juurde üks meesterahvas (kontakti ei võtnud tema käest), kes oli pealt näinud, kuidas sõiduk nr-ga xxxxxx oli tagurdanud minu Xxxxxx Xxxxxele otsa. Juht tuli autost välja, vaatas korra ja lahkus sündmuskohalt.“ Kohus on seisukohal, et kohus ei saa keskset tõendamiseeseme asjaolu tuvastada teadmata ja kontaktita isiku väidete alusel. Käesolevas asjas seega puudub pealtnägija isik, keda kohtus üle kuulata ja kelle usaldusväärsust kohtus kontrollida. Või muu fakt, mis looks tuvastatava seose kostja kasutuses olnud auto seisundi ja kannatanu auto vahel liiklusõnnetuse järgselt. Hageja esitas politseile selgitustaotluse toimunud liiklusõnnetuse kohta. Politsei vastas hagejale, et politseis on registreeritud xx xx xxxx liiklusõnnetus, kus sõiduk xxXxxxxxxx reg märk xxxxxx tagurdas pihta parkivale sõidukile Xxxxxx Xxxxx reg märk xxxxxx. Politsei vastuse kohaselt liiklusõnnetus põhjustati sõidukiga xx Xxxxxxxx, mida juhtis O. A. (hagi lisa 5 – PPA vastus selgitustaotlusele). Kohus nõustub kostjaga, et antud politsei vastus ei tõenda, et kostja juhitud sõiduk oleks põhjustanud liiklusõnnetuse. Hageja poolt esitatud vastuse kohaselt, ei ole politsei siiski 4/5
2-18-101374 tuvastanud juriidilist fakti, s.t. läbi viinud väärteomenetlust selleks. Kohus selgitas seda istungil ka hagejale. Kui fakti ei ole vastava menetlusega tuvastatud, siis politsei vastuses on kajastatud politseis registreeritud sündmuse kirjeldus ilma pädeva menetluseta tõendeid kogumata. Üldteada asjaoluna registreeritakse politseis ükskõik milliselt pöördujalt saadud liiklusõnnetuse info, mille nt korrapidaja sisu tõepärasust analüüsimata lihtsalt fikseerib, seega igal juhul on selline fikseerimine antud juhul pädeva menetluseta kontrollimata ja registreeritud liiklusõnnetuse infol on üksnes informatiivne ehk väiteline tähendus ilma tõenditeta. Kui kindlustus või politsei osutab kaasabi, et tuvastada auto reg nr, mis väidetavalt põgenes sündmuskohalt, ei tähenda seda, et reg nr tuvastaminegi tähendaks automaatselt süüdlase tuvastamist. Või kui politsei info alusel antud juhtumi kohta sõlmiti kindlustuskokkulepe – ka eeltoodu ei tõenda ju O. A. osalust. Hageja istungil selgitas, et kindlustusele antud dokumendid ei sisaldanud kostja O. A. omaksvõttu ja selge on ka see, et kindlustuskokkuleppe pooleks ei olnud kostja, sõltumata infost. Eeltoodu alusel ei ole tõendamist leidnud, et kostja käitumine oleks põhjuslikus seoses hagi aluseks oleva liiklusõnnetusega tekkinud kahjuga. Puuduvad tõendid, et seostada O. A. auto numbrit liiklusõnnetusega. Asjaolu, et hageja on tõendanud kõigi tema poolt esitatud tõenditega, et liiklusõnnetus toimus ja kahju tekkis, ei haaku need kostja tegevusega ja rääkimata põhjuslikust seosest õnnetusega. Seega fotod kahjustada saanud sõiduautost, remondi arve ja kalkulatsioon ning tagasinõue ei loo mingit sidet kostja isiku tegevusega kui kahju põhjustajaga. Hageja on küll antud menetluses tõendanud enda põhinõude eeltoodud kuludokumentidega ja kostja pool ei ole tõendanud, et antud kahju oleks väiksem, ei ole sellel siiski tähtsust, sest tõendatud seost kostja tegevusega ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hüvitatavate menetluskulu suurust kohus kindlaks ei määra, põhjusel, et kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu kohtule teadaolevalt kulusid kostja kandnud ei ole ning hageja enda kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.