PlusPlus Capital AS hagi A.M.’e vastu võlgnevuse 18 329,86 eurot, viiviste 4182,44 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
25 262,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, e-post: [email protected] Kostja:
A.M.,
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht rahvastikuregistris Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi A.M.’e vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista A.M.’elt (isikukood xxxxxxxxxxx) PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 18 329,86 eurot ja viivised 4182,44 eurot, kokku 22 512,30 eurot (kakskümmend kaks tuhat viissada kaksteist eurot ja 30 senti).
Mõista A.M.’elt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis esialgselt põhinõudelt (12 559,88 eurolt) alates 25.05.2018 kuni esialgse põhivõlgnevuse täitmiseni viivise määras 0,06 % päevas.
Tsiviilasi nr 2-18-8136
4.Menetluskulud jätta A.M.’e kanda. Määrata PlusPlus Capital AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1350 eurot.
5.Mõista A.M.’elt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks välja 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.
6.Mõista A.M.’elt PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (1350 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
8.Toimetada kostjale A.M.’ele (isikukood xxxxxxxxxxx) Pärnu Maakohtu 28.09.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-8136 kätte avalikult otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Otsuse ärakirja saab kätte Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajast, Sadama 21, Haapsalu.
Edasikaebamise kord: Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
Tsiviilasi nr 2-18-8136 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 25.05.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse summas 18 329,86, viiviste 4182,44 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohus 28.05.2018 määrusega edastas hagiavalduse koos lisadega kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohutu Haapsalu kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.09.2016 Kompromisslepingu / Võlatunnistuse / Vahekohtu kokkuleppe nr 24213637 (tl 4-5). Hageja omas võlgniku vastu nõuet Väikelaen Nr. 15-090759-VV, 20.10.2015, mille alusel kostja võlgnes hagejale põhiosa 12 559,88 € ja viivised summas 6378,81 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistus / Vahekohtu kokkulepe, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 628,83 € nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi summas 18 309,86 € (12 559,88 + 5749,98). Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Lepingu p. 6.1. järgi kompromissisummale lisandub lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses, s.t alates lepingu sõlmimisest ei teinud ühtegi osamakset. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.11.2016 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060 % päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% esialgselt põhinõudelt päevas kuni esialgse põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja taotles hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist.
2.20.06.2018 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuivõrd A.M.’e tegelik elu- või viibimiskoht ei ole kohtule teada, toimetati hagiavaldus ja 20.06.2018 kohtumäärus A.M.’ele kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 10.08.2018.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid A.M.’ele kättetoimetatuks 27.08.2018 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. A.M.
Tsiviilasi nr 2-18-8136 kohustus vastama hagiavaldusele 28 päeva jooksul, s.o hiljemalt 24.09.2018. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
5.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused
6.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1350 eurot, s.t riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
8.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 2 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.