2-18-7985/17 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue M K esitas 23.05.2018.a. Harju Maakohtule hagi UAB „Tvora“ vastu võlgnevuse ja nõudes. Hagi aluseks on järgmised asjaolud. Hageja soovis piirdeaeda tellida ning tegi seda Leedu ettevõtte UAB „Tvora“ Eesti esinduses aadressil Kadaka tee 145A, 12615 Tallinn. Kontoris oli kohal ettevõtte müügiesindaja H L (isikukood xxx), kellega hageja leppis kokku vajalikud mõõtmed ning toodete muud parameetrid. Tellimusega seotud edasine suhtlus kostja müügiesindajaga käis ettevõtte e-posti ([email protected]), ettevõtte telefoni (+372 xxx ) ja tõenäoliselt ka müügiesindaja isikliku telefoni teel (+372 xxx). Sobiva pakkumise nr 2017/05/04-5H printis kostja müügiesindaja välja 05.05.2017 kostja esinduses, millele hageja aktsepti andis. Pakkumusele nõustumust andes tasus hageja samal ajal ka ettevõtte esinduses sularahas esimene sissemakse 30% tehingu kogumaksumusest summas 800 eurot. Raha võttis vastu kostja müügiesindaja H L ning väljastas asutuse templiga dokumendi, millel oli ära märgitud, et ettemaksu summa 800 € on makstud sellel kuupäeval. Tellimuse tarneaeg oli vastavalt pakkumuses märgitule 8 nädalat (seega tuli kaup tarnida hilisemalt 02.07.2017). Järgmine kord võttis H L hagejaga ühendust 07.07.2017 ning teatas, et kaup saabub järgmisel nädalal, kuid enne on vaja ülejäänud tellimuse summa ära maksta. Hageja maksis samal kuupäeval kostja esinduses sularahas 1654.68 eurot H Le kätte. Selle kohta väljastas H L tõendiks omakäeliselt allKjastatud dokumendi, milles on Kjas, et hageja on 05.05.2017 tasunud sularahas 800,00 € ja 07.07.2017 tasunud 1654,68 €. Lisaks Kjutas H L sellele hageja palvel käsiKjas juurde, et „kogusumma tasutud 07.07.17a“. 28.07.2017 sai hageja [email protected] inglisekeelse Kja, kus väideti, et H L on kurjategija ning enam ei tööta ettevõttes. Samal päeval (28.07.2017) käis hageja kostja Eesti esinduses, kus oli juba uus klienditeenindaja (K I), kelle sõnul oli H L kadunud koos klientide käest saadud rahaga ning hageja tellimusest ei tea ettevõte midagi. Kui kostja nõudis hagejalt lepingu täitmist, siis teatas kostja, et H L enam ei tööta ettevõttes, sest ta on klientidelt sularaha välja petnud. Hageja nõuet kostja ei tunnistanud, kuna kostja väitel pole väljastatud „tšekki“ ja firma võtab tasumisi vastu ainult arveldusarvele. Hageja andis 31.07.2017 kostjale e-Kjaga täiendava tähtaja 11.08.2017 tarnida tellimus, hoiatades, et vastupidisel juhul ütleb hageja lepingu üles ning pöördub kohtusse. Kuna kostja keeldus lepingu täitmisest, taganes hageja lepingust 07.08.2017 e-Kjaga ning nõudis tasutud raha 2454.68 euro tagastamist hiljemalt 25.08.2017. Kostja on raha tagastamisest keeldunud.

Kostja töötaja H Le vastu algatati 01.08.2017 kriminaalasi nr 17230101696 KarS § 209 lg 1 (kelmus) tunnustel ja ta on 07.12.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9862 antud teos süüdi mõistetud. Kohtuotsus on jõustunud. Hageja esitas 14.02.2018 kohtutäiturile T S avalduse kahju sissenõudmiseks H Lelt, kuid täitemenetlus ei ole olnud edukas ning võttes arvesse H Le varasemat kriminaalset käitumist ja varade puudumist ei pea hageja täitementlust perspektiivikaks. Seetõttu esitab hageja käesoleva kohtuasjaga nõude kostja UAB “Tvora” vastu. Hageja on seisukohal, et tema ja kostja vahel oli H Le tegevuse tulemusel sõlmitud leping ning kuivõrd kostja vaatamata täiendavale tähtajale lepingut ei täitnud, siis oli hageja sunnitud taganema lepingust ning sellega seoses tuleb kostjal saadud raha tagastada koos viivistega. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et hagi ei saa rahuldada VÕS § 189 lg 1 alusel, on hageja nõude aluseks VÕS § 1054. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et kassaorderi puudumine, käibemaksu puudumine hinnapakkumisel, tüüptingimuste viide arveldamise kohta arvelduskontodel, ei muuda lepingut olematuks ega vabasta kostjat vastutusest. Samuti asjaolu, et H L pani toime kelmuse, ei muuda lepingut olematuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et H L pani toime kelmuse ning pettis klientidelt, sh hagejalt, raha välja. Kostja väitel H L omastas saadud raha ning pakkumust 2017/05/04-5H kostjale ei edastanud. Kostja ei saanud teada ega kontrollida H Le tegevust ning ei saa vastutada tema poolt tekitatud kahju eest. Kostja toob esile, et ta ei arvelda sularahas ning see on Kjas ka kodulehel olevates tingimustes. Seega ei olnud H Lel volitusi sularahas arveldamiseks ning hageja pidanuks seda teadma. Kostja toob esile, et hageja tugineb hinnapakkumisele, mis ei saa olla aluseks kostja vastutusele, sest pole siduv dokument. Kostja leiab, et ka hinnapakkumiselt käibemaksu puudumine viitab sellele, et tegelikult pidi hageja aru saama, et antud juhul ei saa tellimus siduv olla kostjale. Kostja märgib, et kuivõrd puudub kassaorder raha sissemakse kohta, siis pole üldse tõendatud ka raha tegelik tasumine. Kostja on seisukohal, et hagejal saab nõue olla üksnes H Le vastu, mitte kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Antud juhul on kostjaks Leedus registreeritud ettevõte ning hagejaks Eestis elav füüsiline isik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei tegutsenud enda kutse- või majandustegevuses. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on antud juhul tegemist tarbijalepinguga. Kohtualluvust reguleerib Brüssel I määrus (EL määrus nr 1215/2012), mille artikkel 17 p 1 ja p 2 ning artikkel 18 p 1 alusel kuulub tsiviilasi kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuivõrd hageja elukoht asub Harjumaal, siis on hagejal õigus esitada TsMS § 90 ja Justiitsministri 27.10.2005 vastuvõetud määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 alusel hagi Harju Maakohtusse. Kooskõlas Rooma I määruse (EL määrus nr nr 593/2008) artikli 6 p 1 kohaselt kuulub kohaldamisele tarbija elukohariigi õigus. Seega kohaldub antud vaidlusele Eesti õigus. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli leping sõlmitud ning kas hagejal on nõue ainult H Le või ka kostja vastu. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli sõlmitud leping. Arvestades kohtule esitatud tõendeid ning VÕS § 208 lg 2 kontrollib kohus, kas poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Kostja põhiline vastuväide on antud juhul see, et H Le tegevusest ei tulenenud kostjale siduvaid kohustusi ja seega ei saa poolte vahel lepingulist suhet olla. Poolte vahel puudub vaidlus, et H L töötas kostja alluvuses ning tema töökohustuseks oli kostja kaupade müük ning vastavaid ülesandeid täitis H L kostja ametlikus esinduses Eestis. Ühtlasi ei vaidle pooled selle üle, et kostja äritegevuseks oli piirdeaedade müük. Vastavalt TsÜS § 115 lg 1 võib tehingu teha ka esindatava kaudu. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 121 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H L oli volitatud hagejaga tehtud tehingut tegema ning tehing tehti kostja nimel ehk õiguslikult sõlmiti tehing hageja ja kostja vahel, mitte hageja ja H Le vahel. Kohus on tuvastanud, et H L oli volitatud lepinguid sõlmima kostja nimel. Järgnevalt analüüsib kohus, kas VÕS § 9 sätestatud lepingu sõlmimise eeldused on täidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja käis kostja esinduses aadressil Kadaka tee 145a, 12615, Tallinn. Ning suhtles lisaks H Lega ettevõtte e-posti [email protected] ja telefon teel. Hagejale on väljastatud hinnapakkumine nr 2017/05/04 (tlk 7), millelt nähtuvad piirdeaeda puudutavad andmed, sh hind. Hinnapakkumised on väljastatud kahes eksemplaris (tlk 7-8). Hinnapakkumiselt nähtub, et 05.05.2017 on tasutud ettemaks 800 eurot sularahas. Lisaks on

hinnapakkumisel H Le tempel kostja ärinimega (tlk 7). Hinnapakkumisel (tlk 8) on muuhulgas märgitud, et kogusumma tasutud 07.07.2017 ning see on allKjastatud. Kohus märgib, et käesolevaks hetkeks on H L kriminaalasjas nr 1-17-9862 (tlk 15-19) süüdi mõistetud kelmuses ja vara omastamises, sh on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et H L omastas hagejalt eelmärgitud hinnapakkumistes näidatud summad sularahas. Vastav otsus on jõustunud. Kohus märgib selgitavalt, et kriminaalasjas tehtud kohtulahend on TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalne tõend, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Antud juhul hinnates hageja poolt esitatud tõendeid (tlk 7-8) ning põhistusi leiab kohus, et kriminaalasjas nr 1-17-9862 tuvastatu kinnitab hageja poolt esitatud põhistuste tõesust. Kohus loeb tõendatuks, et hageja tasus kahes osas sularahas hinnapakkumises nr 2017/05/04 näidatud piirdeaia eest. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tuvastatud, et hageja sõlmis H Le kaudu kostjaga piirdeaia müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saab asuda seisukohale, et pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused ning nende vahel oli selge arusaamine lepingu eseme ja hinna osas. Eespool tuvastas kohus, et H L oli volitatud selliseid lepingud sõlmima, sest H Le töösuhe lõpetati hiljemalt 28.07.2017 (tlk 9), kuid müügileping oli enne seda juba sõlmitud. Kohus on seisukohal, et müügileping sõlmiti hiljemalt 05.05.2017, mil hageja tasus ettemaksu vastavalt hinnapakkumisele nr 2017/05/04, sest sellel hetkel oli poolte vahel juba selge kokkulepe lepingutingimuste osas. Antud juhul ei muuda lepingu sõlmimist õiguslikult kehtetuks ega tühiseks asjaolu, et raha maksti sularahas. Hageja on veenvalt omapoolsetes seisukohtades põhistanud, et kostja poolt viidatud tüüptingimused, mille kohaselt arveldab kostja ainult arvelduskontode vahendusel, ei saa kohalduda hagejale, sest hagejale ei tutvustatud vastavat tüüptingimust enne lepingu sõlmimist (tlk 2 pöördel, tlk 3, tlk 44 pöördel). Kohus märgib, et lepingu osaks saavad olla üksnes tingimused, mida lepingupoolele on enne tutvustatud või nendega tutvumise võimalusele selgelt viidatud. Hinnapakkumisel (tlk 7-8) sellist infot pole, kuivõrd seal viidatakse tingimustele, milles kostja poolt viidatud tingimust arveldamise viisi kohta sees polnud. Seega ei saanud olla kostja poolt viidatud tüüptingimus antud juhul lepingu osaks. Muu hulgas pole kostja vastu vaielnud ega ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et kostja on vastavaid tüüptingimusi internetis (millele kostja tugineb) muutnud ajaliselt pärast lepingu sõlmimist, st pärast 05.05.2017. Lepingu kehtivust ei mõjuta õiguslikult ka asjaolu, et hinnapakkumisel (tlk 7-8) pole näidatud käibemaksu. Antud asjaolu ei mõjuta lepingu kehtivust, kuivõrd puudutab üksnes kostja maksekohustusi riigi ees. Samuti ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu kohta puudub kassaorder või tšekk. Kohus selgitab, et antud olukorras tuleb eristada lepingulisi suhteid hageja ja kostja ning kostja ja H Le vahel. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping ning kostja ja H Le vahel oli eelduslikult töölepinguline suhe. Kassaorderi väljastamine või koostamine on kostja ja H Le vahelise suhte osa, sest H L oli isik, kes võttis raha vastu ja pidi seega korraldama selle raamatupidamisliku registreerimise. Kui H L seda ei teinud, siis ei saa see mõjutada hageja ja kostja vahelist lepingut. Lisaks ei saa hagejalt eeldada, et ta pidi teadma ja vastutama, mis dokumendid peab kostja vormistama lisaks müügilepingu sõlmimisele. Kohus on seisukohal, et hinnapakkumisel (tlk 7) olev H Le tempel, millel on ühtlasi kostja ärinimi, viitab selgele seosele H Le ja kostja vahel ning asjaolule, et H L tegutses kostja nimel. Alusetu on väita, et vastavalt templile oli võimalik liigitada tehingu pooleks H L või kostja. Tegemist on kostja paljasõnalise ning tõendamata väitega, mis läheb vastuollu muude asjas esitatud tõenditega.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pole tellitud piirdeaeda saanud. Seega on kostja jätnud täitmata enda müügilepingust tuleneva kohustuse asja üleandmise kohta (VÕS § 208 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist sellises olukorras. TsÜS § 132 lg 1 sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Antud juhul on tuvastatud, et kostja kasutas H Lt enda äritegevuses ning seega tuleb asuda seisukohale, et kostja vastutab oma töötaja tegevuse eest kolmandate isikute ees. Kohus pole tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid. Kostja väide, et H Lelt on juba kriminaalasjas välja mõistetud hageja poolt nõutud summa ei piira kuidagi hageja õigust käesoleva hagi esitamisel. Kohus selgitab, et eristada tuleb lepingulist ja lepinguvälist vastutust. Kriminaalasjas on H Lelt hageja kasuks välja mõistetud raha lepinguvälisel alusel (tlk 15 pöördel). See ei välista kostja vastutust lepingulisel alusel, sest hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping. Antud juhul on tõendatud, et H L pole tasunud väljamõistetud summat hagejale vaatamata täitemenetlusele. Hageja on andnud 31.07.2017 kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks (tlk 12). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pole käesoleva hetkeni müügilepingut täitnud mitte mingil määral. Hageja taganes müügilepingust 07.08.2017 (tlk 13). Kohus on seisukohal, et hageja on lepingust taganenud kehtivalt, kuivõrd taganemine on olnud kooskõlas VÕS § 114 lg 1, lg 4, § 116 lg 1, lg 2 p 5 ja taganemise avaldus on tehtud mõistliku aja jooksul. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kooskõlas VÕS § 108 lg 1 ja § 189 lg 1 on hagejal õigus nõuda tasutud raha tagastamist kostjalt. Samuti on hagejal õigus VÕS § 113 lg 1 alusel nõude raha maksmise viivitamisega seoses sissenõutavaks muutunud viiviseid ning kooskõlas TsMS § 367 jooksvaid viiviseid. Hageja nõuab hagis raha tagastamist, sissenõutavaks muutunud viiviseid ning jooksvaid viiviseid. Kostja pole vastuväiteid hageja viiviste arvestusele esitanud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2454,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 28.08.2017-23.05.2017 eest summas 143,65 eurot ning jooksvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 24.05.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja esitas 04.09.2018 taotluse 03.09.2018 toimunud Harju Maakohtu kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja pole paranduste tegemisele vastu vaielnud. Vastavalt TsMS 53 lg 2 on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allKjastamisest. Protokoll on allKjastatud ja edastatud pooltele 04.09.2018. TsMS 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus, tutvunud esitatud kostja taotlusega, leiab, et see pole põhjendatud. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema Kjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud Kjalikes dokumentides. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Põhisisu osas on poolte seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud Kjalikes dokumentides. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis poolte sõnavõttu täpsustada. Kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt esitatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimeKja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja pole kohtule esitanud menetluskulude nimeKja ega kulude kindlaksmääramise avaldust. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 275 eurot. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 174 lg 1 hageja menetluskulud kindlaks summas 275 eurot ja mõistab need välja kostjalt. /allKjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik